Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Einar Vene, Maili Lokk 12.10.2016, Tartu 3-15-1694 Aleksei Pokrase kaebus haldusaktide õigeaegse väljastamata jätmise, iga distsipliinirikkumise kohta eraldi karistuse määramata jätmise ning distsiplinaarkorras karistamisega seotud Viru Vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks ja tekitatud 3800 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamiseks Tartu Halduskohtu 10.12.2015. a otsus Aleksei Pokrase apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja - Aleksei Pokras Vastustaja - Viru Vangla
RESOLUTSIOON
Jätta Aleksei Pokrase apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 10.12.2015. a otsus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s. o 12.10.2016, arvates (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla kinnipeetav Aleksei Pokras esitas 18.02.2015 Viru Vanglale avalduse (tl 96), milles nõudis, et kõigi tema poolt toime pandud distsipliinirikkumiste kohta vormistataks ja väljastataks iga päev eraldi käskkirjad, et ta saaks neid eraldi vaidlustada.
2.Viru Vangla tagastas 04.03.2015. a kirjaga nr 6-10/6602-2 (tl 97) A. Pokrase taotluse ja selgitas taotluse esitajale, miks iga distsipliinirikkumise eest talle karistust ei kohaldata.
3.Viru Vangla 09.03.2015. a käskkirjaga nr 6-3/308-D (tl 98-99p) karistati A. Pokrast distsiplinaarkorras ebaviisaka käitumise eest Viru Vangla kodukorra p 1.12.8 alusel ning määrati talle distsiplinaarkaristuseks 20 ööpäevaks kartserisse paigutamine.
4.A. Pokras esitas 11.03.2015 Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse (tõlge tl 23), mis registreeriti vanglas 11.03.2015 numbriga 6-16/30-1. Selle kohaselt taotles A. Pokras talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 2000 eurot. Kahjuna käsitles A. Pokras vangla tegevusetust, mis seisnes selles, et talle ei koostata iga temapoolse vangla distsipliinirikkumise eest distsiplinaarkaristust.
5.A. Pokras esitas 12.03.2015 Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse (tõlge tl 17), mis registreeriti vanglas 17.03.2015 numbriga 6-16/32-1. A. Pokras taotles talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 5000 eurot. Kahjuna käsitles A. Pokras seda, et ta on distsipliinirikkumiste eest viibinud vangla kartseris juba 355 päeva. Samuti on taotluse kohaselt vangla meditsiiniosakond rikkunud tema juurdepääsuõigust meditsiiniteenustele.
6.A. Pokras esitas 16.03.2015 Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse (tõlge tl 20-21), mis registreeriti vanglas 17.03.2015 numbriga 6-16/31-1. A. Pokras taotles talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 1800 eurot. Kahjuna käsitles A. Pokras seda, et Viru Vangla 09.03.2015. a käskkirjaga nr 6-3/308-D määrati talle distsiplinaarkaristuseks 20 ööpäeva kartserit ebaviisaka käitumise eest. A. Pokras väidab, et ta ei ole ebaviisakalt käitunud.
7.Viru Vangla 10.04.2015. a otsusega nr 6-12/51-2 (tl 104-104p) jäeti rahuldamata A. Pokrase 11.03.2015 esitatud vaie, millega vaide esitaja oli taotlenud Viru Vangla käskkirja nr 6-3/308-D kehtetuks tunnistamist.
8.Viru Vangla jättis 01.06.2015. a otsustustega nr 6-16/30-4, nr 6-16/31-4 ja nr 6-16/32-4 (tl 14-15) A. Pokrase taotlused nr 6-16/30-1 ja nr 6-16/31-1 kahju hüvitamiseks rahuldamata ning kahju hüvitamise taotluse nr 6-16/32-1 läbi vaatamata.
9.A. Pokras esitas 01.07.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1-3), milles palub tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla 01.06.2015. a vastused nr 6-16/30-4, nr 6-16/31-4, nr 6-16/32-4, tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla ametnike tegevus ja tegevusetus ning hüvitada kaebajale mittevaraline kahju summas 8000 eurot. Kaebaja märgib, et kõik faktid ja nõuded koos põhjendustega on ta esitanud kahju hüvitamise taotlustes nr 6-16/30-1, nr 6-16/31-1, nr 616/321. Samuti märgib kaebaja, et Viru Vangla ei ole tõlkinud talle vastuseid nr 616/304, nr 6-16/31-4 ja nr 6-16/32-4 vene keelde, jättes ta ilma võimalusest esitada kohtule vastuväiteid nendele vastustele. Seega on Viru Vangla diskrimineerinud teda keele- ja rahvusvähemusse kuuluvuse tunnuste alusel ning takistanud tal kaitsta oma õigusi kohtus.
10.Tartu Halduskohus jättis 13.07.2015. a määrusega kaebuse käiguta ja palus täpsustada nõudeid ning selgitas, et tervishoiutöötajate tegevuse alaste vaidluste lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse.
11.Kaebaja märgib 27.07.2015 avalduses (tõlge tl 39), et ta ei saa aru, milliste puuduste kõrvaldamist kohus temalt nõuab.
12.Tartu Halduskohus tagastas 28.09.2015. a määrusega kaebuse osas, milles soovitakse analüüside tegemisest ja perearsti vastuvõtule registreerimisest keeldumises seisneva Viru Vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamist ja tekitatud 5000 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamist. Nimetatud määrus on jõustunud.
13.Tartu Halduskohus jättis 10.12.2015. a otsusega kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Halduskohus märkis, et käesolevas asjas on vaidluse all küsimus, kas vastustajal esines õiguspärane alus kaebaja käitumise ebaviisakaks pidamiseks ja talle selle eest distsiplinaarkaristuse kohaldamiseks ning kas iga distsipliinirikkumise eest eraldi karistuse määramise ja sellekohase käskkirja vormistamise nõude rahuldamata jätmise läbi on saanud kaebajale tekkida tema poolt nimetatud suurusega mittevaraline kahju. Vaidlustatud käskkirja kohaselt süüdistati kaebajat Viru Vangla kodukorra punkti 1.12.8 alusel selles, et ta kasutas 10.02.2015 õhtusel loendusel vanglateenistuse ametnikuga suheldes ebaviisakaid ja ebatsensuurseid väljendeid. Halduskohus märkis küll, et mida täpselt pidada ebaviisakaks käitumiseks, on suures osas hinnangute küsimus, kuid konkreetsed väljendid, mida kaebaja kasutas, saab halduskohtu hinnangul käsitleda kodukorra punktis 1.12.8 sätestatud kohustuse eiramises seisneva rikkumisena. Halduskohus tegi distsiplinaarmenetluse materjalide alusel kindlaks, et kaebaja süü ebaviisakas käitumises on tõendatud ning distsiplinaarmenetluse läbiviimisel on järgitud ka kõiki vangistusseaduse (VangS) § 64 lg-test 1-4 tulenevaid
nõudeid. Samuti leidis halduskohus, et ka kaebajale määratud distsiplinaarkaristus ei ole ebaproportsionaalne. Kaebaja väite osas, et iga distsipliinirikkumise osas tuleb määrata eraldi karistus, asus halduskohus seisukohale, et VangS § 63 lg 1 kohaselt on kinnipeetava suhtes distsiplinaarmenetluse algatamine ja talle distsiplinaarkaristuse määramine kaalutlusõiguse alusel langetatavad otsustused, mille puhul on vanglal ka laia ulatusega kaalumisruum selles osas, kas üldse vastav menetlus algatada ning kas ja milline konkreetne karistus distsipliinirikkumise toime pannud isikule määrata. Seega ei saa kinnipeetav nõuda, et teda tingimata karistataks ega kirjutada vanglale ette seda, kuidas täpselt peab iga rikkumise kohta määratava karistuse vormistama. Kuna vaidlusalune käskkiri ning ka vastustaja tegutsemine olid õiguspärased, siis ei saanud see kaebajale kaasa tuua riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 ja § 9 lg-s 1 sätestatud hüvitamisele kuuluvat mittevaralise kahju tekkimist. Viitega keeleseaduse (KeeleS) § 9 lg-tele 1-3, § 10 lg-le 1 ja § 12 lg-le 3 leidis halduskohus, et kuna Jõhvi vallas, kus Viru Vangla asub, moodustab vene rahvusest elanike arv vähem kui poole selle omavalitsusüksuse elanike arvust, siis ei saanud vastustaja koostada vaidlusalust käskkirja vene keeles ning tal ei olnud kohustust vastata kaebaja vaidele ja kahjunõuetele vene keeles ega eestikeelset vastust talle omal kulul tõlkida. Kahjunõuete kohta vormistatud vastusele tehtud märgete kohaselt on dokumentide sisu kaebajale vene keeles selgitatud. Isegi juhul, kui selgitamist ei toimunud, ei ole see kaebajal takistanud oma kaebeõiguse realiseerimist.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
14.Kaebaja esitas 10.01.2016 Tartu Halduskohtu 10.12.2015. a otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsuse tühistada ning tema kaebuse rahuldada. Kaebaja arvates hindas halduskohus ebaõigesti tõendeid ning rikkus oluliselt kohtumenetluse normi. Halduskohus tugines ainult vastustaja väidetele ning oli erapoolik. Vanglale laia diskretsiooni andmisega võimaldab kohus vanglaametnikel kohaldada kinnipeetavate suhtes piinamist, peksmisi ja palju muud. Apellatsioonkaebuse kohaselt võetakse vanglasse tööle homoseksuaale ning vangla sisekontroll ja prokuratuur ei reageeri rohkearvulistele kaebustele. Homoseksuaalid provotseerivad oma tegevusega kinnipeetavaid ebaseaduslikule tegevusele. Kaebaja jääb oma seisukoha juurde, et dokumente, käskkirju ja protokolle ei ole tõlgitud talle arusaadavasse vene keelde, millega takistatakse tal efektiivselt oma õiguste kaitsmist ja diskrimineeritakse teda keele ja rahvusvähemuse hulka kuulumise alusel.
15.Vastustaja palub vastuses kaebaja apellatsioonkaebusele jätta see rahuldamata. Vastustaja leiab, et halduskohus on põhjendatult jätnud kaebuse rahuldamata ning apellatsioonkaebusest ei tulene midagi sellist, mis tingiks halduskohtu otsuse muutmise. Apellatsioonkaebus on sisutühi ning kaebaja on selles asunud solvama halduskohtu kohtunikku ja vanglaametnikke. Vastustaja märgib, et jääb kõigi varem esitatud seisukohtade juurde ja palub nendega arvestada.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
16.Ringkonnakohus leiab, et ükski kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust vaidlustatud halduskohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning tuginedes HKMS § 201 lg-le 4 ei korda neid. Samuti ei nähtu ringkonnakohtu hinnangul 10.12.2015. a otsusest ega ka asja materjalidest, et halduskohus oleks vaidlusalust otsust tehes kohaldanud materiaalõiguse norme vääralt, hinnanud ebaõigesti olemasolevaid tõendeid või rikkunud kohtumenetluse norme. Samuti ei ole ringkonnakohtul asja materjalide pinnalt alust arvata, et tegemist ei olnud õiglase ja avaliku
kohtumenetlusega, mis viidi läbi sõltumatu ja erapooletu ning seaduse alusel moodustatud kohtu poolt. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
17.Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et vaatamata tema poolt vanglas toime pandud korduvatele korrarikkumistele ei ole igal korral kaebaja suhtes distsiplinaarmenetlust läbi viidud ja teda distsiplinaarkorras karistatud, mis ei võimalda tal aga distsiplinaarkaristuste määramise käskkirjade vaidlustamisega oma õigusi kaitsta ja rikkumiste aluseks olevaid seadusi, määrusi või haldusakte vaidlustada. Sel põhjusel peab A. Pokras vastustaja tegevust õigusvastaseks ja leiab, et eeltooduga on talle tekitatud mittevaralist kahju 2000 euro väärtuses. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et VangS §-st 63 lg 1 tuleneb vanglale üksnes õigus, mitte kohustus kohaldada vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kinnipeetavale distsiplinaarkaristusi ja kaebajal puudub õigus nõuda, et tema suhtes viidaks iga rikkumise järel läbi distsiplinaarmenetlus ja teda karistataks distsiplinaarkorras, mistõttu ei ole tegemist ka vanglapoolse õigusvastase käitumisega. Lisaks sellele koheldakse kaebajat distsiplinaarmenetluse läbi viimata jätmisega ja talle distsiplinaarkorras karistuse mittemääramisega seaduses sätestatust soodsamalt ning ka seetõttu ei saa antud juhul olla tegemist vangla õigusvastase tegevusega, mistõttu ei saanud kaebajale kaebuses märgitud väidetavat mittevaralist kahju tekkida.
18.Asja materjalidest nähtuvalt oli Viru Vangla 09.03.2015. a käskkiri A. Pokrasele distsiplinaarkaristuse määramise kohta kehtiv haldusakt ning halduskohus tegi distsiplinaarmenetluse materjalide alusel kindlaks, et ka sellega seonduva distsiplinaarmenetluse läbiviimisel on Viru Vangla järginud kõiki VangS § 64 lg-test 1-4 tulenevaid nõudeid. Seetõttu on igati põhjendatud halduskohtu seisukoht, et 09.03.2015. a käskkiri ei olnud õigusvastane haldusakt ning vastustaja ei ole selle andmisega ega ka selle täitmisega (kaebaja paigutamine 20-ks ööpäevaks kartserikaristust kandma) kaebajale mittevaralist kahju tekitanud ja sellest tulenevalt on Viru Vangla oma 01.06.2015. a otsustusega õigesti jätnud 09.03.2015. a käskkirjaga nr 6-3/308-D seonduvalt esitatud kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.
19.Põhiseaduse § 52 lg 1 kohaselt on riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asjaajamiskeel eesti keel. KeeleS § 10 lg 1 sätestab samuti, et riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse asjaajamine toimub eesti keeles. Lisaks sellele sätestab ka HMS § 20 lg 1, et haldusmenetluse keel on eesti keel. Seega on halduskohus põhjendatult leidnud, et kaebajal ei ole seadusest tulenevat subjektiivset õigust nõuda, et Viru Vangla suhtleks temaga vene keeles, s. o koostaks ka kaebajale suunatud haldusaktid vene keeles, kuna kaebaja eesti keelt väidetavalt ei valda. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole põhjendatud ka A. Pokrase see väide, et vangla diskrimineeris teda keele- ning vene rahvusvähemusse kuulumise pinnalt, sest ei tõlkinud talle oma 01.06.2015. a vastust vene keelde. VangS ega ka ükski muu sama valdkonda reguleeriv seadus, määrus või haldusakt ei kohusta vanglaid tõlkima vene keelt kõnelevatele kinnipeetavatele oma haldusakte vangla kulul kirjalikult eesti keelest vene keelde. Vanglate, s. h Viru Vangla praktika on kohtule teadaolevalt ja ka vastustaja enda selgituste kohaselt (tl 64) selline, et vene keelt kõnelevatele kinnipeetavatele, kes eesti keelt ei oska, tõlgivad nendega seotud haldusaktid vajalikus ulatuses suuliselt ära nii eesti- kui vene keelt oskavad vanglaametnikud. Ka vaidlusaluse 01.06.2015. a otsusega on nii tehtud, sest inspektor-kontaktisik märkis 02.06.2015 otsusele (tl 15), et koopia sellest anti 02.06.2015 A. Pokrasele kätte ning selle sisu selgitati talle vene keeles, kuid
kaebaja keeldus haldusaktile selle kohta allkirja andmast. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda inspektor-kontaktisik M. Variku sellekohase väite õigsuses, sest kaebaja on esitatud kaebuses ka ise kinnitanud, et ta sai 02.06.2015 kätte Viru Vangla 01.06.2015. a vastuse, millega vangla jättis tema kahjunõuded nr 6-16/30-1, 6-16/31-1 ja 6-16/31-1 rahuldamata.
20.Ringkonnakohus jätab tähelepanuta apellatsioonkaebuses välja toodud need kaebaja väited, mis puudutavad tema hinnangut sellele, keda Viru Vangla valvuritena tööle võtab ja viited konkreetsetele valvuritele nimeliselt, sest eelnimetatuga seonduv ei ole olnud käesoleva vaidluse esemeks.
21.Eeltoodust lähtuvalt jätab ringkonnakohus esitatud apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu vaidlustatud otsuse muutmata. Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/
Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/
Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.