Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Einar Vene, Tiina Pappel 11.10.2016, Tartu 3-15-3171 Eduard Pavljutšenko kaebus Viru Vangla vastu varalise ja mittevaralise kahju 1000 euro hüvitamise nõudes Tartu Halduskohtu 22.03.2016. a otsus Eduard Pavljutšenko apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Eduard Pavljutšenko Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 22.03.2016. a otsuse resolutsioon muutmata, täiendades halduskohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.
2.Jätta kaebaja menetluskulud apellatsiooniastmes Eesti Vabariigi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 10.11.2016 (k.a) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.E. Pavljutšenko esitas 13.10.2015 Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse, mille kohaselt pärast jalutuskäiku 13.10.2015 kambrisse tagasi tulles oli kambris kõik segamini aetud ning joonistatud malelaud ära võetud ja prillid katki tehtud, millega põhjustati talle kahju 1000 eurot.
Viru Vangla jättis 14.12.2015. a otsusega nr 6-16/139-2 E. Pavljutšenko taotluse kahju hüvitamiseks rahuldamata, kuna vangla ei ole õigusvastaselt käitunud ega kinnipeetavale kahju tekitanud.
3.E. Pavljutšenko esitas 16.12.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus mõista Viru Vanglalt välja varalise ja mittevaralise kahju eest 1000 eurot. Kaebuse põhjendused: 13.10.2015 jalutuskäigult kambrisse tulles nägi ta, et kamber oli segi pööratud, kõik isiklikud esemed laiali loobitud ning temale emotsionaalselt kallid nägemisprillid olid katki tehtud ja prillitoosist oli vooder välja rebitud. Sellise käitumisega alandati kaebaja inimväärikust. Ta nõudis koheselt, et olukorraga tuleks tutvuma üksuse juht, kuid kedagi ei tulnud. Prillid olid kaebajale mälestusese ja tema jaoks hindamatu väärtusega.
4.E. Pavljutšenko esitas 07.02.2016 kaebuse täienduses, milles ta märkis, et taotleb mittevaralise kahju summas 900 eurot ja varalise kahju summas 100 eurot hüvitamist.
5.Tartu Halduskohus jättis 22.03.2016. a otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskuluna kantud riigilõivu Eesti Vabariigi kanda. Otsuse põhjendused: Esitatud tõenditest nähtub, et 13.10.2015 umbes kella 8.45 paiku teostatud läbiotsimise käigus ametnik kontrollis prillikarpi ja asetas prillid tagasi ning prillid olid terved. Kontaktisiku väitel 13.10.2015 kella 12.50 paiku, s.o neli tundi pärast läbiotsimise teostamist näitas kinnipeetav prille, mis olid karbi sees ja prillidel oli raami küljest lahti üks klaas. Asjas puuduvad tõendid selle kohta, millises seisus olid kaebajale kuuluvad prillid enne läbiotsimise toimumist, mistõttu ei saa tõsikindlalt väita, millisel ajahetkel prillide purunemine toimus. Esitatud tõendite pinnalt on usutavam, et prillide purunemine ei ole põhjuslikus seoses kambris toimunud läbiotsimisega. Vangla ei ole kaebaja suhtes õigusvastaselt käitunud ega kahju tekitanud.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
6.E. Pavljutšenko esitas 11.04.2016 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 22.03.2016. a otsus ja teha uus otsus, millega mõista tema kasuks Viru Vanglalt välja 1000 eurot. Apellatsioonkaebuse põhjendused: Kohus ei ole arvestanud, et vanglaametnik teostas kambris läbiotsimist kaebaja juuresolekuta ja kui kaebaja lahkus kambrist jalutuskäigule olid prillid ja prillitoos terved. Kambrisse naastes avastas kaebaja, et prillid on katki, millest koheselt teavitas valveruumi valvurit. Kohus on teinud ebaõige järelduse, et vangla sai prillide purunemisest teada alles neli tundi pärast läbiotsimisest. Vangla sai kohe teada, et prillid on katki, kuid ei ole kaebaja süü, et reageeriti alles mitme tunni pärast. Kohus on jätnud tähelepanuta, et valvur kinnitab 13.10.2015. a õiendis, et prillid olid terved. Kohtu arvamus, et ei saa tõsikindlalt väita, millisel ajahetkel prillide purunemine toimus, on vastuolus eeltoodud tõendis leituga, et enne läbiotsimist 13.10.2015 ja kaebaja kambrist väljumist olid prillid ja prillitoos terved. Vastasel juhul oleks valvur öelnud, et prillid olid juba katki, kui tema läbi otsis. Järelikult on leidnud kinnitust, et prillide purunemine on põhjuslikus seoses kambris 13.10.2015 toimunud läbiotsimisega ning vastutav on Viru Vangla, kes peab kahju hüvitama. Kohus on vääralt kohaldanud PS §-i 25 ja riigivastutuse seaduse (RVastS) sätteid.
7.Viru Vangla esitas 12.05.2016 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta E. Pavljutšenko apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Vastuse põhjendused: Kohus on otsuses (p 9jj) analüüsinud mõlema poole väiteid ja esitatud tõendeid. Kohus märkis põhjendatult, et prillide täpne olukord enne läbiotsimist on teadmata. Igapäevases kasutuses olevad asjad kuluvad. Kaebaja on avaldanud, et kõneksolevad prillid olid tal juba aastaid kasutuses olnud, mistõttu ei saa eluliselt välistada võimalust, et läbiotsimisel jäid prillid terveks, kuid peale läbiotsimist kaebaja poolt prillide karbist võtmisel nende kulumise tagajärjel prillid purunesid. Seega prillide purunemine ja läbiotsimine ei ole põhjuslikus
seoses. Kahju ei kuulu RVastS-i järgi hüvitamisele, kui asi puruneb kulumise või materjalide väsimuse tõttu korrektse läbiotsimise käigus. Tuvastatud ei ole, et läbiotsimisel oleksid vanglaametnikud rikkunud tavapärast hoolsuskohustust. Kaebaja peab tõendama purunenud eseme väärtust, samuti põhistama mittevaralise kahju elemente (näiteks milles seisneb väidetava mälestuseseme moraalne väärtus), mida kaebaja ei ole aga teinud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
9.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et asjas puuduvad tõendid selle kohta, et kaebaja prillide purunemine oli põhjustatud kambri läbiotsimisest. Sellise järelduse vastu räägib kaebaja kambris läbiotsimist teostanud A. Nikuneni 13.10.2015. a õiend, mille kohaselt otsis ta läbi ka kaebaja prillikarbi, kus sees olid prillid, võttis need välja, kontrollis prillikarpi ja asetas prillid karpi tagasi, kusjuures prillid olid terved (tl 20). Samas ka juhul, kui A. Nikuneni õiendit mitte uskuda ning lähtuda eeldusest, et prillid lõhuti läbiotsimise käigus, puuduks ringkonnakohtu arvates alus vanglalt kaebaja kasuks varalise kahju summas 100 eurot ning mittevaralise kahju summas 900 eurot väljamõistmiseks.
10.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalikõiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Ringkonnakohus leiab, et RVastS § 7 lõike 1 mõte on, et kui kahju on võimalik kõrvaldada muul viisil kui seda rahas hüvitades, tuleb proovida kahju kõrvaldada muul viisil. Riigikohus on leidnud, et esmased õiguskaitsevahendid RVastS § 7 lg 1 tähenduses peavad olema suunatud kahju põhjustava avaliku võimu õigusvastase tegevuse või tegevusetuse tõrjumisele. Või teisisõnu: neid vahendeid tuleb kasutada selleks, et vältida kahju tekkimist. Esmaste õiguskaitsevahendite kasutamata jätmise tagajärjeks ei saa olla ühe poole rikastumine. RVastS § 8 lg 1 järgi tuleb varalise kahju hüvitisega luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud (RKHK 11.03.2010. a otsus asjas nr 3-3-1-2-10, p 20). Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud põhimõtteid on võimalik kohaldada ka olukorras, kus isiku õigusi on võimalik kaitsta või taastada eraõiguslikus suhtes.
11.Viru Vangla märkis kaebaja kahju hüvitamise taotlust rahuldamata jättes muu hulgas ka seda, et kinnipeetavatele, kellele on prillid meditsiinilise näidustuse tõttu vajalikud, tagab vajadusel prillid vangla, kuid enne peab vajaduse arst välja selgitama. Ka selgitas Viru Vangla, et kaebaja ei ole avaldanud soovi silmaarsti vastuvõtule pääsemiseks (vt Viru Vangla 14.12.2015. a vastus nr 6-16/139-2 kaebaja kahju hüvitamise taotlusele, tl 9-10). Riigikohus on leidnud, et prillid (läätsed koos raamidega) või kontaktläätsed on käsitatavad nägemisteravust korrigeerivate meditsiiniliste abivahenditena, mille määramise vajaduse tuvastab tervishoiutöötaja. Vanglas otsustab tervishoiutöötaja nii meditsiinilise abivahendi vajaduse kui ka selle soetamise võimalikkuse üle riigieelarvelistest vahenditest (RKHK 12.10.2011. a määrus asjas nr 3-3-1-56-11, p 8). Nimetatu tuleneb Vabariigi Valitsuse 19.12.2003. a määruse nr 330 „Vangistusseaduse alusel osutatavate tervishoiuteenuste ning nende osutamiseks vajalike ravimite ja meditsiiniliste abivahendite soetamise riigieelarvest rahastamise maht, tingimused ja kord“ § 3 lõikest 2. Eeltoodust järeldub, et ka juhul, kui läbiotsimisega lõhuti kaebaja prillid, on kaebajal rahalise kahju tekkimine küsitav, kuna kaebaja saab taotleda vangla tervishoiutöötajalt riigieelarve vahendite arvel endale uute prillide määramist. Kaebaja seda taotlenud ei ole ning haldusasjas puuduvad tõendid, mille alusel eeldada, et vangla tervishoiutöötaja kaebaja taotluse tingimata rahuldamata jätaks.
Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebaja kasutanud kõiki võimalusi väidetava varalise kahju tekkimise vältimiseks, sh pöördunud riigieelarve vahenditest prillide saamiseks vangla tervishoiutöötaja poole. Kuigi vastava tervishoiuteenuse osutamisest tulenev suhe on Riigikohtu senise praktika järgi eraõiguslik ning sellest tulenevad vaidlused alluvad maakohtule, on ringkonnakohtu arvates riigivastutuse seaduse alusel isikule kahjuhüvitise väljamõistmine põhjendamatu ka siis, kui isikul olnuks võimalik vältida kahju tekkimist taotluse esitamisega eraõiguslikus suhtes. Seega on kaebaja vangla vastu esitatud varalise kahju nõue summas 100 eurot antud asjaoludel põhjendamatu.
12.Ringkonnakohus leiab, et alust ei ole ka kaebaja kasuks mittevaralise kahju väljamõistmiseks summas 900 eurot. Riigikohus on leidnud, et mittevaraline kahju seisneb isiku hingelistes kannatustes (nt alandatus, solvumine, hirm, nördimus, mure, kaotusvalu) või füüsilistes kannatustes, mida on isikule tekitatud tahtlikult või hooletuse tõttu (RKHK 11.12.2014. a otsus asjas nr 3-3-1-64-14, p 10; 06.06.2002. a otsus asjas nr 3-3-1-27-02, p 14). Kaebuses halduskohtule märkis kaebaja, et tal tekkis prillide katkiminekust ka mittevaraline kahju. Nimelt väitis kaebaja, et prillid olid talle mälestusese ja hindamatu väärtusega (tl 2p). Kohtumenetluse käigus ei ole kaebaja oma eelviidatud väidet põhistanud, mistõttu on kaebaja väide mittevaralise kahju tekkimise kohta ebausutav. HKMS § 63 kohaselt on põhistamine faktilise väite selgitamine kohtule selliselt, et kohtu hinnangul on väide usutav. Põhistamiseks võib menetlusosaline kasutada nii tõendeid kui ka teavet, mis ei ole seaduses sätestatud menetlusvormis. Ringkonnakohus loeb HKMS § 60 lg 1 järgi üldtuntud asjaoluks, et prille kasutatakse nägemisteravuse korrigeerimise eesmärgil. Seega ei ole prillid asi, mida „käest kätte“ mälestusesemena edasi antakse, pärandatakse või kingitakse, vaid konkreetse isiku nägemise tarbeks määratud meditsiiniline abivahend, mille eesmärgiks on tõsta nägemislangusega isiku elukvaliteeti. Seega ei ole nägemisteravuse korrigeerimise eesmärgil võimalik prille ühelt isikult teisele edasi anda. Ka kaotavad prillid isiku nägemisteravuse muutumisel oma väärtuse, millisel juhul tuleb need asendada uute prillidega. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohtu jaoks eluliselt ebausutav kaebaja viide prillidele kui hindamatu väärtusega mälestusesemele. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga selles, et tegemist on eelkõige tarbeeseme ehk igapäevases kasutuses oleva asjaga, mis loomulikul teel kulub. Vanglaametnik T. Tiivase 13.10.2015. a õiendi kohaselt vastas kaebaja lõhutud prillide vaatlusel, et prillid on tal Tallinna Vanglast saati (tl 21). Kuna kinnipeeturegistri andmetel viibis kaebaja Tallinna Vanglas viimati ajavahemikul 21.08.2007-08.03.2010, pidid kaebaja prillid 13.10.2015 läbiotsimise käigus olema vähemalt 5,5 aastat vanad. 14.10.2015 on koostatud nimekiri kaebaja kambris olevatest varadest, millest nähtub, et kaebajal olid kambris alates 09.03.2010 kaks paari optilisi prille ning alates 25.09.2014 lisaks üks paar optilisi prille (tl 24). Arvestades nii kaebaja prillide võimalikku vanust kui ka kambris olevate prillide arvu, prillide funktsiooni ning asjaolu, et kaebajal oli võimalik taotleda vangla tervishoiutöötajalt endale uusi prille, ei pea ringkonnakohus kaebajal mittevaralise kahju tekkimist eluliselt usutavaks ka eeldusel, et prillid tõepoolest läbiotsimise käigus lõhuti.
13.Eeltoodud põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 22.03.2016. a otsuse resolutsioon muutmata, kuid ringkonnakohus täiendab halduskohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega. Kaebaja oli riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuselt menetlusabi jätkuvuse korras vabastatud. HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Eeltoodust lähtudes jäävad kaebaja menetluskulud apellatsiooniastmes Eesti Vabariigi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar
/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.