lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-15-264/29

Korrakaitse

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 11.10.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-15-264/29
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
11.10.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1387
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

11. oktoober 2016, Tallinn

Haldusasja number

3-15-264

Haldusasi

ER kaebus tsiviilasja nr 2-04-615 ebamõistliku kestusega tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise väljamõistmiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – ER Vastustaja – Justiitsministeerium, volitatud esindaja Alar Must

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 29.04.2016 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

ER määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta ER määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 29.04.2016 määrus haldusasjas nr 3-15-264 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tallinna Linnavalitsuse 10.01.1997 korraldusega nr 4-k tagastati R-MR-le maa Tallinnas Pärnu mnt 406. IL esitas 10.07.2000 hagi R-MR vastu kinnistu kande kustutamiseks (tsiviilasi nr 2/5/230-4874/00). Tsiviilasja menetlus oli peatatud 19.02.2001-25.08.2003. IL müüs Pärnu mnt 406 asuva hoone 19.05.2003 VR-le. Tallinna Linnakohus jättis 12.04.2004 määrusega hagi läbi vaatamata. Tallinna Linnavalitsus tunnistas 15.08.2001 korraldusega nr 3366-k kehtetuks oma 10.01.1997 korralduse nr 4-k, sest tagastatud maal asus teisele isikule kuuluv ehitis. R-MR esitas korralduse nr 3366-k tühistamiseks halduskohtule kaebuse, mis jäeti rahuldamata.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-15-264 R-MR esitas 17.05.2004 Tallinna Linnakohtule hagi IL ja VR vastu ehitise müügilepingu tühisuse tunnustamiseks (tsiviilasi nr 2-04-510). Hagi jäi rahuldamata, vastav kohtulahend jõustus 21.06.2011. VR esitas 04.06.2004 hagi R-MR ja Eesti Vabariigi vastu kinnistusraamatu kande kustutamiseks (tsiviilasi nr 2-04-615). Harju Maakohtu otsus, millega hagi rahuldati, jõustus 12.03.2012. Kohtumenetlus oli 21.03.2005-19.05.2008 peatatud tsiviilasja nr 2-04-510 lahendamise ajaks. Seoses R-MR surmaga oli menetlus peatatud ka 28.08.2008-09.12.2009 õigusjärglase väljaselgitamiseni. Õigusjärglasena astus menetlusse ER.

2.ER esitas 02.02.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles Eesti Vabariigilt kohtu tegevusega tekitatud kahju hüvitamist õiglases ulatuses seoses ebamõistlikult pika tsiviilasja menetlusega aastatel 2000-2012 ning kohtu poolt sõltumatuse ja erapooletuse nõude rikkumisega, samuti kinnistuga seotud kulude hüvitamist. Tallinna Halduskohus tagastas kaebuse 28.09.2015 määrusega HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 08.02.2016 määrusega halduskohtu määruse osas, millega kaebus tagastati nõude osas mõista välja hüvitis tsiviilaja nr 2-04-615 ebamõistliku kestusega tekitatud mittevaralise kahju eest. Tallinna Halduskohus võttis 14.04.2016 määrusega kaebuse menetlusse ning andis kaebajale tähtaja kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks. Kaebaja leidis, et kaebus on esitatud tähtaegselt. Kaebaja esitas 23.04.2012 Justiitsministeeriumile taotluse kahju hüvitamiseks, kuid see ei sisaldanud taotlust ebamõistlikult pika menetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks.
3.Tallinna Halduskohus jättis 29.04.2016 määrusega läbi vaatamata kaebuse R-MR-le ja kaebajale tsiviilasja nr 2-04-615 ebamõistliku kestusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebaja pöördus 23.04.2012 ja 15.05.2012 Justiitsministeeriumi poole materiaalse kahju hüvitamise nõuetega, mittevaralise kahju nõuet ei ole kaebaja enne kohtu poole pöördumist esitanud. Seega on nõue riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg 2 mõttes lubatav. Kaebajal puudub õigus nõuda R-MR-le väidetavalt ülemääraselt pika kohtumenetlusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist, sest mittevaraline kahju on oma olemuselt kannatanuga lahutamatult seotud ega ole üleantav ega päritav. Nõude päritavuse osas ei saa antud juhul tugineda EIK lahendile nr 63362/09 (Rummi vs Eesti), sest nimetatud kohtuasja menetluslikud asjaolud ei ole võrreldavad ega ülekantavad käesoleva asja menetlusse. Seega tuleb R-MR puudutavas osas jätta kaebus HKMS § 151 lg 2 p1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. Isegi juhul, kui nõue oleks päritav, on see esitatud ilmselgelt kaebetähtaega ületades. Kaebetähtaega tuleb hakata lugema R-MR surmast, s.o hiljemalt 07.06.2008. Kahjunõue oleks tulnud esitada hiljemalt 07.06.2011. Tähtaja ennistamist ei ole kaebaja taotlenud. Seega esineb täiendav alus menetluse lõpetamiseks tulenevalt HKMS § 152 lg 1 p-st 2. Kaebajale, s.o ER-le võis mittevaraline kahju seoses kohtumenetluse väidetavalt ülemäärase kestvusega hakata tekkima alles tema menetlusse astumisest 09.12.2009, mil Harju Maakohus uuendas määrusega menetluse ja lubas kaebajal astuda menetlusse R-MR õigusjärglasena. Halduskohus on juba 28.09.2015 määruses leidnud, et tsiviilasja nr 2-04-615 menetlus tervikuna ei olnud ebamõistlikult pikk (vt määruse selgitava osa p-d 14 ja 15). Kaebaja 2(4)

3-15-264 osalemisel toimus kohtumenetlus tsiviilasjas nr 2-04-615 katkematult 2 aastat ja 4 kuud, läbides seejuures kolm kohtuastet. Apellatsioon- ja kassatsioonkaebused esitas ER. Niisugune menetlusaeg on igati mõistlik kõigi kolme kohtuastme läbimiseks. Kaebaja ei ole tõendanud, et talle oleks tema osalusel toimunud menetluse käigus mittevaralist kahju tekkinud. Kaebaja on üksnes kirjeldanud oma õiguseellase kannatusi, mida ei saa käsitleda kaebajale tekitatud kannatustena. Kahjunõue ei oma seega ilmselgelt eduväljavaateid ning tuleb HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2 alusel jätta läbi vaatamata. Kui kaebaja pidas talle mittevaralise kahju tekitamisel silmas ka kohtumenetlust tsiviilasjas nr 2-04-510, siis selles osas kehtivad kõik eelnevalt kohtu poolt avaldatud seisukohad. Kaebaja sai menetlusse astuda alles pärast R-MR surma, s.o 07.06.2008. Tsiviilasjas lõppes menetlus 21.06.2011, mil Riigikohus jättis ER kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Periood, mil kaebaja osales tsiviilasja menetluses, ei ületanud kolme aastat, kusjuures asi vaadati läbi kolmes kohtuastmes. Tsiviilasja nr 2-04-510 osas tuleks kaebus samuti jätta HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Menetlus kolmandas võimalikus asjassepuutuvas tsiviilasjas nr 2/5/230-4874/00 lõppes juba R-MR eluajal ja selles menetluses ER ei osalenud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4.ER palub määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 29.04.2016 määrus tühistada. Määrusest ei selgu, millele kohus tugineb, leides, et kaebaja ei saa mittevaralise kahju hüvitamist nõuda. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art-st 6 tuleneb igaühele õigus asja arutamisele mõistliku aja jooksul. Antud juhul kestis vaidlus kokku 12 aastat. Ühel ajal oli kohtumenetluses mitu üheliigilist hagi, milles osalesid samad pooled, nõuded olid omavahel õiguslikult seotud. Kaebaja pöördus korduvalt kohtu poole, et tsiviilasjad nr 2-04-510 ja 2-04-615 liidetaks ühte menetlusse. Kaebaja pöördus ka kohtu esimehe poole, et menetluses olevaid asja kiiremini lahendada. Kaebajale ei saa ette heita, et ta kasutas oma õigust kohtulahendite peale edasi kaevata (EIK 13.03.2014 otsus nr 72999/10, p 65). Kogu kohtumenetluse käigus oli kitsendatud kaebaja õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Keelumärge kanti kinnistusraamatusse 2000. aastal. Kaebajale jäid vaid kohustused: ta pidi hoidma vaidlusaluse kinnistu korras ja tasuma iga-aastaselt maamaksu. Keegi kaebaja kulusid ei hüvitanud. Mida pikem on kohtumenetlus, seda suuremad on sellega kaasnevad kulutused. Nende kulutuste kandmine halvendab elukvaliteeti. Lisaks põhjustab kohtumenetlus inimesele alati suurt stressi ja närvipinget. R-MR tervis ei pidanud vastu ning 8-aastase kohtumenetluse järel ta suri. Õige ei ole kohtu seisukoht, et R-MR-le tekitatud mittevaralist kahju ei saa omistada kaebajale. R-MR-l ja kaebajal oli ühine majapidamine, nad elasid samal aadressil. EIK on 16.01.2015 otsuses nr 63362/09 leidnud, et kõigi menetluste ajad tuleb summeerida ja menetluse kestvusest tulenev kahjunõue on päritav.
5.Justiitsministeerium palub jätta määruskaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu määruse põhjendustega.

3(4)

3-15-264

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus märgib esmalt, et Tallinna Ringkonnakohtu 08.02.2016 määruse kohaselt saab menetluses olla vaid nõue hüvitise väljamõistmiseks tsiviilasja nr 2-04-615 ebamõistliku kestusega tekitatud mittevaralise kahju eest. Ülejäänud osas on jõustunud halduskohtu 28.09.2015 määrus, millega kaebus tagastati. Seega ei ole asjakohased kaebuse ja määruskaebuse väited, mis puudutavad nt hagide liitmata jätmist, keelumärkest tulenevaid piiranguid. Tsiviilasja nr 2-04615 menetlus kestis 8 aastat, mistõttu ei saa rääkida kaebaja poolt märgitud 12-aastasest tähtajast.
7.Ringkonnakohus on 08.02.2016 määruses leidnud, et ilmselgelt ebaõigeks ei saa pidada seisukohta, et mittevaralise kahju hüvitamise nõue on avalik-õiguslikus suhtes päritav, kui kahju on pärandaja surma ajaks juba tekkinud. Kohtumenetlus tsiviilasjas nr 2-04-615 algas 04.06.2004, R-MR suri 07.06.2008. Ajavahemikul 21.03.2005-19.05.2008 oli kohtumenetlus peatatud tsiviilasja nr 2-04-510 lahendamise ajaks. Isegi kui lugeda, et kohtumenetluse peatamine nii pikaks ajaks ei olnud täies mahus põhjendatud, pole põhjust menetluse kestvust pidada selliseks, mis oleks R-MR jaoks kaasa toonud mittevaralise kahju. Menetluse peatamise määrust oli võimalik vaidlustada. Menetluse peatamise ajal toimus tsiviilasjas nr 204-510 menetlus R-MR enda hagis IL ja VR vastu. Nimetatud menetluse kestvus ei ole antud juhul vaidluse all. Isegi kui eeldada, et kahju oli R-MR-le tekkinud, leidis halduskohus õigesti, et R-MR-le väidetavalt tekitatud mittevaralise kahju osas ei ole nõue päritav, sest tekkinud kannatused ja kahju olid vahetult seotud R-MR isikuga. Vastupidist ei tulene ka kaebaja poolt viidatud EIK lahendist nr 63362/09. EIK ei ole selles lahendis käsitanud mittevaralise kahju nõude ülemineku tingimusi. Viidatud kohtuasjas olid õiguseellane ja õigusjärglane abikaasad, lisaks kaasnes ebamõistlikult pika kohtumenetlusega vara konfiskeerimine, mistõttu mõjutas kohtumenetluse kestvus kaebaja õigusi juba enne abikaasa surma. Käesolevas asjas on kaebaja R-MR poeg ning isegi juhul, kui nad elasid samal aadressil, ei moodustanud nad varalises mõttes ühte perekonda.
8.Pärimisõiguse tunnistus on väljastatud 24.11.2008. Pärast seda oli kaebajal õigus astuda õigusjärglasena tsiviilasja nr 2-04-615 menetlusse. Tsiviilasi jõudis jõustunud kohtulahendini 12.03.2012, läbides selle aja jooksul kolm kohtuastet. Ringkonnakohus nõustub vastavas osas halduskohtu määruse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium