Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Tiina Pappel ja Einar Vene 11. oktoober 2016, Tartu 3-15-608
Haldusasi
Juri Prokopenko kaebus Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 28. septembri 2015. a otsus Tallinna Vangla apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Juri Prokopenko Vastustaja Tallinna Vangla
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada apellatsioonkaebus.
2.Tühistada Tartu Halduskohtu 28. septembri 2015. a otsus. Teha asjas uus otsus, millega rahuldada Juri Prokopenko kaebus osaliselt ja mõista Tallinna Vanglalt tema kasuks välja hüvitis 40 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 10. november 2016).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Juri Prokopenko viibis Tallinna Vanglas vahistatu ja kinnipeetavana muuhulgas aastatel 2012 kuni 2013.
2.Pärast seda, kui J. Prokopenko poolt 20. novembril 2014 esitatud kahju hüvitamise taotlus jäeti Tallinna Vangla poolt rahuldamata, esitas J. Prokopenko kaebuse halduskohtule, milles palus Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju eest välja mõista hüvitis 2000 eurot. Kaebuse põhjenduste kohaselt oli Tallinna Vanglas tagatud kinni peetavatele isikutele vähem kui 3 ruutmeetrit põrandapinda. Ka muud kinnipidamistingimused olid õigusvastased.
3.Tartu Halduskohtu 28. septembri 2015. a otsusega rahuldati kaebus osaliselt ning mõisteti kaebaja kasuks välja 453 eurot järgmistel põhjendustel.
3.1.Kaebaja oli Tallinna Vanglas perioodidel veebruar 2012 – november 2012 ja jaanuar 2013 – mai 2013. Enamuse ajast oli kaebaja vahistatu. Pärast 3. aprillil 2013 süüdimõistva kohtuotsuse täitmisele pööramisest kuni vaidlusaluse perioodi lõpuni oli ta lukustatud kambrites vastuvõturežiimil. Kogu vaidlusaluse perioodi ajal oli kaebajal võimalik jalutada 1 tund jalutusboksis.
3.2.Kambri põrandapinnast tuleb maha arvata tualeti pindala.
3.3.Alla 3 ruutmeetri oli kaebaja kasutuses kambripinda kokku 190 päeva vältel.
3.4.Muid kaebaja õiguste rikkumisi kohus ei tuvastanud.
3.5.Mittevaralise kahju hüvitiseks mõistis kohus kaebaja kasuks välja kokku 453 eurot.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
4.Tallinna Vangla apellatsioonkaebuses palutakse tühistada kohtuotsus osas, milles kaebus rahuldati ja uue otsusega kaebus täielikult rahuldamata jätta. Apellatsioonkaebuse põhjendused on järgmised.
4.1.Tualett oleks tulnud arvata kambripinna sisse. Selle arvutuse järgi oleks kaebajale igal päeval tagatud vähemalt üle 2,5 ruutmeetri põrandapinna.
4.2.Kohus pole arvestanud muid vangistustingimusi.
4.3.EIK-i praktika pole järjekindel ning Eesti riik on võtnud tarvitusele meetmeid kinnipeetavate ruumikitsikuse vähendamiseks.
5.J. Prokopenko apellatsioonkaebusele ei vastanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
7.Käesolevaks ajaks on analoogilistes asjades, st Tallinna Vangla poolt kambripinna suurusega tekitatud kahju hüvitamise asjades, kujunenud arvestatav hulk Riigikohtu praktikat. Käesoleva vaidluse lahendamise seisukohalt omavad tähtsust eeskätt järgmised Riigikohtu seisukohad.
7.1.Tualett ja mööblialune pind tuleb kambripindala arvestamisel kambripinna sisse arvestada (nt RKHKo 3-3-1-21-16, p 8; 3-3-1-42-15, p 17).
7.2.Kui isik oli vanglas 2,5-3 ruutmeetrises kambris kinnipeetavana ja tavarežiimil, ei ole tal õigust kahju hüvitamisele, kui tema muid vangistusalastest õigusaktidest tulenevaid õigusi ei ole rikutud, eeskätt kui tal olid tagatud vanglas väljaspool kambrit piisavad liikumisvõimalused. (RKHKo 3-3-1-68-15, p-d 18-19).
7.3.Kui isik oli vanglas 2,5-3 ruutmeetrises kambris vahistatuna, kellel on võimalik viibida kambrist väljapool vaid üks tund päevas, võib tal olla õigus kahju hüvitamisele. Sealjuures on hüvitise määramine kohtu individuaalne ja hinnanguline otsus, mille puhul tuleb arvesse võtta kõiki asjaolusid (RKHKo 3-3-1-21-16, p 10.3 ja 12). Ringkonnakohus ei näe alust neist Riigikohtu poolt võetud seisukohtadest käesoleva asja lahendamisel kõrvale kalduda.
8.Ülaltoodust (p 7.1) tuleneb esiteks, et tualeti pindala tuleb kaebaja isikliku ruumi arvutamisel arvata kambri üldpindala sisse. Nähtuvalt vastustaja esitatud andmetest oli sellisest arvutusest lähtudes kaebaja kasutuses olnud isiklik pind vaidlusalusel perioodil 111 päeva 2,9 ruutmeetrit ja 73 päeval 2,7 ruutmeetrit (tl 57-59). Kuna kaebaja oli enamiku ajast vahistatu ja alates 3. aprillist
2013 vastuvõturežiimil ning kogu vaidlusaluse perioodi jooksul oli tal regulaarselt võimalik viibida väljaspool kambrit vaid ühetunnise jalutuskäigu ajal (vt tl 54), oleks kaebajal põhimõtteliselt õigus kahju hüvitamisele (vt ülal p 8.3).
9.Hüvitise suuruse määramisel arvestab ringkonnakohus järgnevat. Esiteks tuleb ringkonnakohtu hinnangul hüvitise suuruse määratlemisel arvesse võtta seda, kui palju alla kolme ruutmeetri kaebaja isiklik ruum langes. Rõhutada tuleb, et kaebaja isiklikus kasutuses olev ruum ei langenud kordagi üle 2,5 ruutmeetri, st tollal siseriiklikus õiguses (justiitsministri 30. novembri 2000. a määrusega nr 72 kehtestatud vangla sisekorraeeskirja § 6 lg 6) sätestatud 2,5 ruutmeetri. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas ja siseriiklikus kohtupraktikas oluliseks peetud 3 ruutmeetri piirist jäi kaebaja isiklikus kasutuses olnud pind allapoole enamiku vaidlusalusest ajast vaid 0,1 ruutmeetri ehk 10 ruutsentimeetri võrra (2,9 ruutmeetrit 111 päeva jooksul). Suures kambris, kus viibis 6 inimest, ei olnud selline puudujääk põrandapinnas ilmselt reaalselt tajutav, rääkimata sellest, et see oleks saanud isiku väärikust suurel määral kahjustada. Ka 2,7 ruutmeetrit, mis oli kaebaja kasutuses 73 päeval, ei ole tegelikult oluliselt alla nõutava 3 ruutmeetri (vaid 0,3 ruutmeetrit ehk 10 protsenti nõutavast pinnast). Siinjuures tuleb arvestada sedagi, et ehkki perioodi kogupikkus võib tunduda pikk, vaheldusid õigusvastaselt kitsastes tingimustes olemise perioodid ajavahemikega, kus kaebaja kasutuses oli märksa rohkem pinda (tl 57-59). Vahepeal, 5. oktoober 2012 kuni 21. jaanuar 2013, oli kaebaja üldse vabaduses. Muus osas olid kaebaja õigused tagatud. Vangla on välja toonud positiivsed aspektid kaebaja kinnipidamistingimuste juures (tl 89p). Lisaks, ehkki Riigikohus ei ole pidanud hüvitise väljamõistmist välistavaks asjaoluks seda, et kinnipeetav ei ole kasutanud kahju kõrvaldamiseks või vähendamiseks RVastS § 7 lg-s 1 sätestatud esmaseid õiguskaitsevahendeid (RKHKo 3-3-1-21-16, p-d 10-10.2), iseloomustab ringkonnakohtu hinnangul see, et kaebaja ei esitanud väidetavalt liiga kitsastes tingimustes viibides mitte mingisuguseid pöördumisi ega kaebusi seoses kitsikusega (vt tl 56p) siiski üheselt sellele, et kaebaja jaoks ei olnud ruumikitsikus kuigi intensiivne probleem. Ringkonnakohus märgib siinkohal samuti, et väljamõistetav hüvitis peab lisaks vastama Eesti riigi ühiskondliku heaolu tasemele ning avalikkuse õiglustundele. Ehkki kohtupraktika sellistes asjades on ebaühtlane, ei saa absoluutsena juhinduda varasemas praktikas väljamõistetud hüvitistest. Riigikohus on sõnaselgelt rõhutanud, et hüvitise määramine on kohtu individuaalne ja hinnanguline otsus (RKHKo 3-3-1-21-16, p 12). Reeglina tuleb erinevates asjades, mis võivad esmapilgul näida sarnastena, võtta arvesse siiski erinevaid aspekte, mis hüvitise suurust mõjutavad. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kohaseks hüvitiseks kaebajale on 40 eurot.
10.Kuna eelnevalt viidatud Riigikohtu lahendid on kujundanud kambripinna suurusega tekitatud kahju hüvitamise asjades suhteliselt jäiga kohtupraktika ning sealjuures ei ole aktsepteeritud hüvitist välistava asjaoluna neid argumente, mis on Tallinna Vangla esitanud ka käesolevas asjas, ei peatu ringkonnakohus lähemalt kõigil apellatsioonimenetluses vangla poolt esitatud argumentidel.
11.Halduskohus ei tuvastanud muid rikkumisi kaebaja kinnipidamistingimustes. Kaebaja ei ole apellatsioonkaebust esitanud, millest võib järeldada, et ta nõustus halduskohtu seisukohtadega.
Seetõttu ei käsitle ringkonnakohus enam kaebuse neid väiteid, kus heideti ette ka muude kinnipidamistingimuste õigusvastasust.
12.Eeltoodust tulenevalt tuleb Tallinna Vangla apellatsioonkaebus osaliselt rahuldada ning kaebaja kasuks väljamõistetavat hüvitist vähendada 40 euroni. Resolutsiooni selguse huvides teeb ringkonnakohus asjas uue otsuse.
13.Riigilõivu tasumisest oli kaebaja vabastatud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel
/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.