Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Agu Timmi ja Einar Vene 6. oktoober 2016, Tartu 3-14-52021
Haldusasi
Kenert-Ranner Reva kaebus Tartu Vangla 11. veebruari 2013. a käskkirja nr 1-1/27 õigusvastasuse tuvastamiseks osas, millega kinnitati Tartu Vangla kodukorra p 8.3.5., Tartu Vangla 3. septembri 2014. a vaideotsuse nr 1-11/381-2 tühistamiseks ning kohustava ettekirjutuse tegemiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 29. juuni 2015. a otsus Kenert-Ranner Reva apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Kenert-Ranner Reva Vastustaja Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
Jätta Kenert-Ranner Reva apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 29. juuni 2015. a otsus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 7. november 2016).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kinnipeetav Kenert-Ranner Reva saabumisel Tartu Vanglasse teostati 3. juulil 2014 tema asjade läbiotsimine, mille käigus võeti talt ära üleliigsed hügieenitarbed: kolm hambapastat, neli seepi ja neli pulkdeodoranti. K.-R. Reva esitas 8. juulil 2014 Tartu Vanglale pöördumise, milles soovis saada tagasi ära võetud üleliigsed hügieenitarbed. Tartu Vangla keeldus 18. juuli 2014. a otsusega nr 6-24/4694-2 K.-R. Revale soovitud hügieenitarbeid tagasi andmast.
K.-R. Reva esitas nimetatud otsusele vaide, mis jäeti Tartu Vangla 3. septembri 2014. a vaideotsusega nr 1-11/381-2 rahuldamata.
K.-R. Reva esitas Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse, milles palus tuvastada Tartu Vangla 11. veebruari 2013. a käskkirja nr 1-1/27 õigusvastasuse osas, millega kinnitati Tartu Vangla kodukorra p 8.3.5, tühistada Tartu Vangla vaideotsus ja kohustada Tartu Vanglat andma kaebajale tagasi äravõetud hügieenitarbed. Kaebuse kohaselt:
2.1.Kaebaja soetas Tallinna Vanglas viibides endale kaks pulkdeodoranti (30. aprillil 2012 ja
13.aprillil 2013), kaks hambapastat ja ühe seebi (13. aprillil 2013). Ülejäänud hügieenitarbed – kaks pulkdeodoranti, kaks hambapastat, kolm seepi ja kaks dušigeeli sai kaebaja pakiga ajal, mil ta viibis Rapla arestikambris (21. jaanuaril 2014 ja 19. juunil 2014). Kaebajalt ära võetud hügieenitarbed ei olnud saadud ebaseaduslikul teel ning kuuluvad kaebajale. Nimetatud esemete äravõtmine puudutab kaebaja õigusi. Tartu Vangla ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et äravõetud esemed ei oleks kaebajale kuulunud.
2.2.Tartu Vangla kodukorra p 8.3.5. kohaselt ei ladustata hügieenitarbeid, kuigi Tallinna vanglas oli see võimalik vastavalt vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 57 lg-le 1, §-le 61 ning § 63 lg 1 p-le 4. Kaebaja on soetanud oma hügieenitarbeid vangla kaupluse vahendusel varuga, et need oleksid olemas pika vangistuse vältel. Tartu Vangla kodukorra eelnevalt mainitud punkt on vastuolus välja toodud vangla sisekorraeeskirja sätetega. Hügieenitarvete ladustamist ei saa pidada ebaotstarbekaks.
3.Tartu Halduskohus jättis 29. juuni 2015. a otsusega esitatud kaebuse rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel:
3.1.Kaebajalt võeti ära kolm tuubi hambapastat, neli seepi ja neli pulkdeodoranti, mis on rohkem kui seda lubab Tartu Vangla kodukorra p 8.3.4. Kaebaja väide, et talt võeti ära kõik hügieenitarbed ei ole usutav, kuna menetluses ei ilmnenud ühtegi asjaolu, mis sunniks arvama, et 3. juuli 2014. a aktile on kantud tõele mittevastavaid andmeid. Samuti ei ole kaebaja väitnud seda oma 8. juuli 2014. a pöördumises nr 6-24/4694-1. Kaebajale jäi seega kätte kaks tuubi hambapastat, neli seepi ja kaks deodoranti, nagu lubab Tartu Vangla kodukorra p 8.3.4.
3.2.Tartu Vangla esitatud väite kohaselt ei kuulunud hügieenitarbed kaebajale, kuna sellises koguses ei saanud ta neid soetada ei Tallinna Vanglast ega arestimajas viibides. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 90 lg 1 kohaselt eeldatakse vallasasja omandit, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Halduskohus leidis, et asjas ei ole esitatud tõendeid, mis viitaks sellele, et kaebaja ei olnud temalt ära võetud hügieenitarvete omanik. Kuna ta oli esemete valdaja, oli ta temalt 3. juulil 2014 ära võetud hügieenitarvete omanik.
3.3.Asjade omandamise viisist võib sõltuda see, kas tegemist on vanglas lubatud asjadega. Tulenevalt vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 57 lg-st 1 ei ole vanglas lubatud esemeteks niisugused esemed, mis ei olnud kinnipeetaval kaasas vanglasse saabudes või mida ta ei ole ostnud vanglateenistuse vahendusel. Vaidlust ei ole selles, et Tallinna Vangla vahendusel soetas kaebaja ainult ühe tuubi hambapastat, ühe seebi (mõlemad 13. aprillil 2013) ning kaks deodoranti (30. aprillil 2012 ja 13. aprillil 2013). Kaebaja väitis, et kõik ülejäänud hügieenitarbed sai ta Rapla arestimajas viibides 21. jaanuaril 2014 ja 19. juunil 2014. Rapla politseijaoskonna juhi 29. augusti 2014. a selgituse nr 2.1-4/138683-2 kohaselt sai kaebaja nimetatud kuupäevadel oma tädi käest hambapasta, dušigeeli ja seebi. Halduskohus järeldas sellest, et vaidlusalustest esemetest on tõendatud kokku kolme tuubi hambapasta, kolme seebi ja kahe deodorandi omandamine õiguspärasel viisil vahemikus 30. aprill 2012 kuni 19. juuni 2014. Kaebajal pidi seega 3. juulil 2014 Tartu Vanglasse saabudes olema kaasas viis tuubi hambapastat, kaheksa seepi ja kuus deodoranti.
3.4.Kaebajalt ära võetud hügieenitarbed on vanglas lubatud esemed, kuid need ei olnud omandatud VSkE § 57 lg-ga 1 kooskõlas. VSkE § 63 lg 1 p 4 kohaselt pannakse vanglas lubamatud asjad lattu hoiule või kui see on ebaotstarbekas, hävitatakse ettenähtud korras. Tartu
Vangla kodukorra p 8.3.5. kohaselt ei hoiustata laos hügieenivahendeid. Halduskohus leidis, et piirangut võib pidada õiguspäraseks. Kaebajale on antud ka võimalus üleliigsete hügieenitarvete vanglast välja saatmiseks. See asjaolu on kaebaja omandiõiguse õiguspärast riivet veelgi pehmendanud.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
4.K.-R. Reva esitas Tartu Halduskohtu 29. juuni 2015. a otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada halduskohtu otsuse. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:
4.1.Vaidlusalusest kohtuotsusest ei nähtu põhjendusi selle kohta, et kaebajalt ära võetud esemed olnuksid lubamatud ja et need ei oleks omandatud kooskõlas VSkE § 57 lg-ga 1. Halduskohus oleks pidanud võtma ühendust isikuga, kes kaebajale hügieenitarbed Rapla arestimajja tõi. Halduskohtu väide, et pärast asjade äravõtmist jäi kaebajale kambrisse lubatud kogus hügieenitarbeid, on oletuslik.
4.2.Tartu Vangla kodukorra p 8.3.5. on vastuolus VSkE § 57 lg-ga 1. Hügieenitarvete ladustamist ei saa VSkE § 63 lg 1 p 4 mõttes pidada ebaotstarbekaks. Kaebaja arvestas sellega, et ta saab hügieenitarbeid ka laos hoida. Apellatsioonkaebuse esitamise hetkeks ei ole kaebajal kambris enam mitte ühtegi hügieenivahendit.
5.Vastustaja vastuses apellatsioonkaebusele nõustub Tartu Vangla halduskohtu otsuse põhjenduste ja seisukohtadega ning palub jätta esitatud apellatsioonkaebuse rahuldamata. Vanglal on kaalutlusruum määramaks, kas ese on lubatud või mitte. Kuna halduskohus saab kontrollida vaid seda, kas haldusorgan on kaalutlusõigust õiguspäraselt teostanud, ei saanudki halduskohus otsuses esitada põhjendusi vanglas hügieenitarvete koguste piiramise kohta. Kaebaja ei ole ära näidanud, et ta oleks temalt ära võetud esemed saanud seaduslikul teel, seda enam, et kaebaja on maininud ka seda, et tal ei olnud arestimajas viibides õigust saada pakiga hügieenitarbeid, kuna juba arestimajas viibides oli kaebaja süüdimõistetu staatuses.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus.
7.Lahendatavas haldusasjas on vaidluse all küsimus, kas kaebajalt liigsete hügieenitarvete äravõtmine ja nende lattu paigutamata või tagasi andmata jätmine olid õiguspärased.
8.Antud juhul on olulised Tartu Vangla kodukorra p-d 8.3.4. ja 8.3.5., millest esimene seab koguselised piirangud hügieenitarvetele, mida kinnipeetav tohib kambris hoida ning teine sätestab, et hügieenitarvete lattu paigutamine ei ole lubatud. Kaebaja hinnangul on nimetatud kodukorra punktid vastuolus VSkE § 57 lg-ga 1, §-ga 61 ja §-ga 63. Ringkonnakohus nendib, et tõepoolest ei tulene mainitud sätetest, et hügieenitarvetele kehtiks koguselised piirangud või et nende lattu paigutamine oleks välistatud, samas ei ole nende sätete mõttega vastuolus see, kui vangla kodukorraga muudetakse regulatsiooni täpsemaks ning kehtestatakse piiranguid, mis tagavad vangistuse tõrgeteta elluviimise. Kuna Tartu Vangla kodukorra viidatud punktid kehtivad, tuleb lisaks muudele õigusaktidele kinnipeetavatel neist juhinduda. Kuigi kaebaja on soovinud nimetatud kodukorra punktide õigusvastasuse tuvastamist, nõustub ringkonnakohus siinkohal halduskohtuga, et seda regulatsiooni ei saa pidada õigusvastaseks. Vanglal on kaalutlusõigus otsustamaks, milliseid esemeid vanglas täiendavalt keelata, sh hõlmab see ka kambris hoitavatele asjadele koguseliste piirangute seadmist ja otsustamist selle üle, milliseid esemeid lattu hoiule paigutada. Vastav õiguslik alus taolise kaalutlusõiguse teostamiseks tuleneb vangistusseaduse (VangS) § 15 lg-st 4 ja § 4 1 lg-st 2. Kodukorra punkte tühistamata ei ole kaebajal võimalik oma eesmärki saavutada, st saavutada praegusele olukorrale vastupidist, kus
kambris oleks lubatud hoida senisest suuremas koguses hügieenitarbeid või et oleks võimalik üleliigsete hügieenitarvete lattu paigutamine. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et Tartu Vangla kodukorra seletuskirjas on p 8.3.4 kohta märgitud järgmist: „Hügieenivahendite koguste piiramine on vajalik vangla julgeoleku tagamiseks, kuna suurtes kogustes sisseostude tegemine ja nende kambris hoidmine raskendab läbiotsimist ja suurendab keelatud esemete peitmise võimalust ning seega ohustab vangla julgeolekut. Hügieenitarvete koguste piiramine aitab ära hoida või vähendada tegevusi (suurem võimalus peita kambrisse keelatud esemeid, läbiotsmiste raskendamine tulenevalt kontrollimist vajavate esemete suuremast hulgast, isiku enda tarbimisvajadust ületavate hügieenivahendite puhul asjade üleandmise või vahetamise võimalus, mis omakorda tekitab kinnipeetavate vahel võlasuhteid, mille lahendamine võib viia kinnipeetavate tülideni ja füüsiliste konfliktideni, mille toimumine ja toimepanek ohustab ilmselgelt vangla julgeolekut).“ Sellega seonduva hügieenitarvete lattu paigutamise keelu osas on p 8.3.5 kohta märgitud, et „laos ei hoiustata kinnipeetava hügieeni-, kehahooldus- ega puhastusvahendeid, sest kinnipeetavale on kaupluse teenus tagatud üldjuhul kaks korda kuus ning vajaduse korral saab ta neid esemeid soetada kauplusest. Ladu on ette nähtud kinnipeetavate isiklike esemete (riiete, jalatsite, tarbeesemete, elektroonika jms) hoiustamiseks.“ Ringkonnakohtu hinnangul on need selgitused aktsepteeritavad ning toetavad seatud eesmärgi saavutamist vangistuse elluviimisel. Piiramatus koguses selliste vahendite hoiustamine lattu võiks vanglale kaasa tuua arvestataval hulgal lisatööd ning võimalik ka, et julgeolekuriske. Kambris hoida lubatud hügieenivahendite hulk (neli seepi, kaks pulkdeodoranti ja kaks hambapastat, vt kodukorra p 8.3.4) on ilmselgelt isiku jaoks täiesti piisav, mistõttu pole vajalik neid vahendeid täiendavalt hoida laos. Kui asjaolude kokkusattumisel koguneb neid vahendeid rohkem, on isikul võimalik saata need vanglast välja (vt all p 10). Eelnevat arvestades on selline regulatsioon proportsionaalne.
9.Küsimus on ka selles, kas äravõetud hügieenitarvete omanik oli kaebaja ja kuidas kaebaja oli temalt äravõetud esemed omandanud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldusega, et kui esemed leiti kaebaja valdusest, kehtib tulenevalt AÕS § 90 lg-st 1 eeldus, et ta on hügieenitarvete omanik. VSkE § 57 lg 1 sätestab, et kinnipeetaval on õigus hoida enda juures või kinnipeetavate isiklike asjade laos vanglasse saabumisel kaasa võetud asju ja vanglateenistuse vahendusel soetatud isiklikke asju. Kaebaja saabus Tartu Vanglasse Tallinna Vanglast. Vaideotsuses (tl 8–9) on märgitud, et kaebaja ostis Tallinna Vanglas viibitud perioodil sealt ainult ühe hambapasta (13. aprillil 2013), ühe seebi (13. aprilli, 2013) ning kaks kuivdeodoranti (30. aprillil 2012 ja
13.aprillil 2013). Politsei- ja Piirivalveamet on kinnitanud, et käsipakiga ja posti teel kaebaja arestikambris viibides midagi ei saanud. 21. jaanuaril 2014 ja 19. juunil 2014 toimunud kokkusaamistel kaebaja tädiga tõi viimane talle hügieenivahendeid, millest vastu lubati võtta hambapasta, dušigeel ja seep, kuna kaebaja viibis arestimajas pikemat aega (vt Politsei- ja Piirivalveameti 29. augusti 2014. a vastus teabenõudele, tl 85). Kuna ringkonnakohus leiab, et tal ei ole alust kahelda kaebaja valdusse antud kogustes, ei oma tähtsust see, et kaebajat külastanud isikuga ei võetud kontakti uurimaks, kas ja kui palju ta kaebajale arestimajja hügieenitarbeid tõi. Vaideotsuses on märgitud, et kaebaja sai vanglas ja arestimajades viibimise ajal kokku kolm hambapastat, kolm seepi ja kaks pulkdeodoranti. Samas leiab ringkonnakohus, et kogused, mida võib pidada õiguspäraselt omandatuks, ei olegi nii määravad, kui vaadata seda, kui palju tohib koguseliselt neid Tartu Vangla kambris hoida. Taolisele järeldusele võimaldab jõuda VSkE § 57 lg 1 tõlgendamine koosmõjus VSkE § 61 lg-ga 1 ja § 63 lg-ga 1. See tähendab seda, et isegi kui olla täiesti kindel, et esemed kuuluvad kinnipeetavale ja dokumentaalselt saab väita, et nende omandamine on toimunud kooskõlas vangistust reguleerivate õigusaktidega, siis kehtestatud koguseliste piirangute ja laos hoitavate esemete loetelu piiramise tõttu, tuleb kõik esemed, mis ületavad lubatud koguseid või mis ei sobitu esemete gruppi, mida tohib ladustada, ära võtta. Seega piiratakse omandiõigust nii koguseliselt kui ka konkreetse esemete grupi kaudu. Tartu Vangla kodukorra p 8.3.4. kohaselt võib kambris hoida nelja seepi, kahte pulkdeodoranti ja kahte
hambapastat. 3. juulil 2014 võeti kaebajalt akti nr A-2448 (tl 87) kohaselt ära kolm hambapastat, neli seepi ja neli pulkdeodoranti, kuna neid oli lubatud kogusest enam. Sellest tõdemusest on õigustatud järeldada, et kaebajale jäi kambrisse veel lubatud kogus hügieenivahendeid. Asjas ei ole esitatud vastupidist kinnitavaid tõendeid. Asjaolu, et kaebajal ei ole tema väidete kohaselt kambris enam hügieenivahendeid, ei kinnita seda, et tal ei oleks neid pärast läbiotsimist lubatud koguses kätte jäänud. Seega on hügieenitarvete äravõtmise peamine põhjus ringkonnakohtu hinnangul see, et neid oli lubatust rohkem. Nagu enne mainitud, ei saa koguselise piirangu seadmist pidada õigusvastaseks. Kuna Tartu Vangla kodukorra p 8.3.5. ei võimalda hügieenitarvete ladustamist ja ka sellise piirangu seadmist ei saa õigusvastaseks lugeda, ei saa ladustada ka selliseid hügieenitarbeid, mille omandamine oleks toimunud vangla vahendusel või mille varasem õiguspärane soetamine või muul viisil enda omandisse saamine oleks tõendatud. Seega oli vanglal nii või teisiti õigus keelduda hügieenitarvete lattu paigutamisest. Äravõetud esemete lattu paigutamist ei õigustaks seegi, et hügieenivahendite tarvitamisel need mingi hetk saavad otsa ning siis oleks kinnipeetaval õigus nõuda juba lattu paigutatud hügieenitarvete, mis on läbiotsimise käigus ära võetud, kambrisse väljastamist.
10.Kaebaja ei saa tugineda ka väitele, et toona võis Tallinna Vanglas hügieenitarbeid lattu paigutada, kuna ei ole kinnitust leidnud, et ta oleks seda võimalust kasutanud, sest vastaselt juhul oleks tema etapeerimisel Tallinna Vanglast Tartu Vanglasse Tallinna Vangla lattu paigutatud esemed, sealhulgas hügieenitarbed, saadetud Tartu Vanglasse saatekirjaga (vt tl 9). Lisaks mainib ringkonnakohus veel kord, et vangla andis võimaluse kaebajale ära võetud esemed vanglast välja toimetada. Siinjuures ei oma tähtsust see, kas kaebaja seda võimalust kasutas või mitte.
11.Tulenevalt eelnevalt esitatust jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Kaebaja oli menetlusabi jätkuvuse korras riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel vabastatud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits
/allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi
/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.