Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Agu Timmi ja Einar Vene 4. oktoober 2016, Tartu 3-15-1603
Haldusasi
OÜ Härähämmär kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 19. märtsi 2015. aotsuse nr 136/368 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 15. oktoobri 2015. a otsus OÜ Härähämmär apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja OÜ Härähämmär Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 15. oktoobri 2015. a otsus muutmata.
2.Jätta kaebaja menetluskulu tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 3. november 2016).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OÜ-le Härähämmär määrati Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) 5. detsembri 2011. a otsusega 36 000 eurot toetust. PRIA 19. märtsi 2015. a otsusega nr 13-6/368 nõuti OÜ-lt Härähämär toetus samas summas tagasi. Otsuse kohaselt oli investeeringu eesmärgiks rajada 70 pere suurune mesila ja küüslaugukasvatus kahel hektaril, kuid küüslaugukasvatust tegelikult rajatud ei ole ja müügitulu ei ole tegelikult saadud. Kuludokumentides kajastatud 10 mesilaspere ja –taru ostmine pole tõendatud. Kajastatud on tehinguid mesindusinventari ostmiseks OÜ-lt VO&VO, kelle äritegevus on 1997. aastast peatatud ja kelle osanikuks on toetuse saaja esindaja E.T. isa J.T. ning kelle tegevusala arvestades ei ole mesindusinventari müük usutav. Ka teise mesindusinventari soetamise kohta arve väljastanud äriühingu (OÜ Püha Lehm) juhatuse liige ja osanik on J.T. . Väidetavalt olevat OÜ Püha Lehm majandustegevus OÜ Härähämär poolt
üle võetud, kuid tegelikult jätkab toetuse saaja esindaja isale kuuluv ettevõte mee tootmist ja müüki endises mahus. Ei ole võimalik kindlaks teha, kummale äriühingule mesilaspered tegelikult kuuluvad. Lisaks oli toetust kasutatud laohoone ehitamiseks, millest PRIA-t ei teavitatud.
2.Pärast edutut vaidemenetlust esitas OÜ Härähämmär kaebuse, milles palus eelnevalt nimetatud otsus tühistada.
3.Tartu Halduskohtu 15. oktoobri 2015. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
3.1.Põllumajandusministri 8. juuni 2010. a määruse nr 68 „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (edaspidi Kord) § 12 lg 2 p 1 järgi pidanuks toetuse saaja teavitama PRIA-t äriplaanis tehtavast muudatusest (laohoone ehitus), kuid kaebaja seda ei teinud.
3.2.Kaebaja on selgitanud 10 mesilaspere eest tasumise viisi selliselt, et müüja nõudis kauba eest sularahas tasumist ning kuna kaebajal polnud sularaha, siis tasus E.T. enda rahast ning kaebaja maksis samas summas E.T. le kuluhüvitist. Kohus nõustus PRIA-ga, et selline tehing ei ole abikõlbulik kulu.
3.3.Mesindusinventari soetamine kaebaja esindaja isa äriühingult OÜ VO&VO pole usutav, kuna selle äriühingu tegevus on alates 1997. aastast peatatud ning selle äriühingu tegevusalaks oli leivaja saiatootmine. OÜ-lt Püha Lehm majandustegevuse ülevõtmist pole võimalik kindlaks teha, kuna andmed mesilasperede arvu kohta on erinevad. Mesipuud on jäänud samasse kohta, kus on registreeritud OÜ Püha Lehm mesila ning sinna on registreeritud ka toetuse saaja mesila.
3.4.Kaebaja poolt näidatud mee müügitehingud on näilikud, kuna näidatud on, et kaebaja müüs esimese koguse, 2 896 kilo mett juba neli kuud pärast asutamist ning kuu aega enne seda, kui osteti esimene vara – 21 taru ja raamid. Ka väidetavalt turul mee müümine on toimunud enne, kui mesilaspered hangiti.
3.5.Kaebajal puuduvad mesila majandamisele iseloomulikud kulutused nagu näiteks sööt ja ravimid.
3.6.Enamikul juhtudel toimus ost-müük-teenus kolme ettevõtja vahel – E.T. le (kaebaja juhatuse liige) kuuluv OÜ Maverick Investments ja tema isale J.T. ele kuuluvad äriühingud OÜ VO&VO ja OÜ Püha Lehm.
3.7.Maa, kus kaebaja kinnitusel renditi põld küüslaugukasvatuseks, kuulub E.T. onule, kes taotleb sellele maale pindalatoetusi ja mis on püsirohumaa. Küüslauk pandi äriplaani järgi maha varem, kui küüslauguseeme raamatupidamise järgi sularaha eest osteti. Küüslauku müüdi jällegi eelnevalt nimetatud kaebaja isale kuuluvatele äriühingutele, mistõttu ei ole selliste tehingute toimumine usutav.
4.1.Arusaamatu on, miks ei ole võimalik pidada abikõlbulikuks seda kulu, kui kaebaja seaduslik esindaja tasus ise mesitarude eest ning kaebaja maksis talle selle eest hiljem kuluhüvitist. PRIA pole küsinud ka müüja käest selgitusi tehingu toimumise kohta.
4.2.Kontrollitud pole ka muid kaebaja väiteid seoses mesilastarude soetamisega.
4.3.Ka küüslauguga seotud tehinguid on loetud näilikeks ilma, et oleks tehingupooltelt selgitusi küsitud. Kaebaja sai küüslauguseemne kätte 2011. a sügisel, aga tasus selle eest 2012. a kevadel.
4.4.Kui kaebaja eesmärgiks oleks olnud ainult toetuse saamine, siis selleks oleks piisanud ainult 2400 eurost omatoodetud põllumajandussaaduste müügikäibest. Tegelik müügikäive oli aga üle 40 000 euro.
4.5.Kohus jättis tähelepanuta kaebaja väite, et muudatused toetuse kasutamises tehti kokkuleppel PRIA-ga. Kuna PRIA töötaja leidis, et osa soetatud inventarist ei ole abikõlbulik, tegi kaebaja ettepaneku asendada need investeeringuga renoveeritavasse hoonesse, millega PRIA töötaja nõustus.
5.PRIA vastuses apellatsioonkaebusele palutakse jätta see rahuldamata järgmistel põhjendustel.
5.1.Kaebaja esindaja poolt 10 mesipuu eest tasumist ning hiljem talle kaebaja poolt samas summast kuluhüvitiste maksmist ei saa pidada abikõlbulikuks seetõttu, et Korra § 13 lg 1 p1 järgi teeb investeeringud toetuse saaja, mitte eraisik. Samuti pidanuks kaebaja kassas olema sularaha esimese meekoguse müügist 8. jaanuaril 2012. Kui raha puudus, siis järelikult ei toimunud mee müümist. Kui aga raha oli olemas, siis jääb arusaamatuks, miks tasus mesipuude eest E.T. eraisikuna.
5.2.Toetuse tagasinõudmise aluseks on see, et äriplaanis kavandatud tegevused on täitmata.
5.3.Asjaolud viitavad, et küüslaugukasvatust tegelikult rajatud ei ole.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
7.Kaebaja üritab apellatsioonkaebuses vaidlustada küll mõningaid aspekte vaidlusalusest otsusest, kuid jätab tähelepanu tervikpildi olukorrast ega anna selliseid selgitusi, mis kõrvaldaksid kahtlustuse kõikides aspektides. Nii on kaebaja juhtinud tähelepanu sellele, et teiste tehingupoolte käest ei ole küsitud selgitusi seoses vaidlusaluste tehingutega (mesilasperede ja mesitarude ostmine ning E.T. onult küüslaugukasvatuseks vajaliku põllu rentimine). Ringkonnakohus märgib, et ehkki tehingute teiste poolte küsitlemine annaks asja lahendamiseks tõepoolest juurde täiendavaid tõendeid, ei saaks neile ütlustele omistada määravat tähtsust ning seetõttu ei saa ainuüksi nende tõendite hankimata jätmist pidada selliseks veaks, mis tingiks vaidlustatud haldusakti tühistamise. Seda põhjusel, et esiteks on sellises olukorras tõenäoline, et tehingu teised pooled oleks mõjutatud või ise huvitatud selliste ütluste andmisest, mis oleks kaebaja seisukohtadega kokkulangevad, et vältida E.T. juhitud äriühingult toetuse tagasinõudmist. Seda iseäranis asjaolu arvestades, et paljud tehingud toimusid E.T. lähisugulasega (tema onuga) või olid nendega seotud (tema isa juhitud äriühingud). Teiseks, isegi juhul, kui tehingute teised pooled kinnitaks kaebaja väiteid, ei kummutaks need ikkagi kahtlustust vaidlusaluste tehingute osas ega selgitaks kõiki asjaolusid. Nii ei ole kaebaja suutnud ka apellatsioonkaebuses selgitada seda, mis põhjustas üldse vajaduse tasuda 10 mesitaru ja mesilaspere ostmisel nende eest selliselt, et E.T. tasus nende eest ise sularahas oma vahenditest ning seejärel hüvitas kaebaja selle talle kuluhüvitisena. Nimelt on PRIA ära näidanud, et mesitarude ostmise ajal pidi kaebajal olema kassas raha nende tasumiseks (tl 5p). Seda arvestades on arusaamatu, miks pidi mesitarude eest tasuma kõigepealt E.T. ning miks ei võinud seda teha kohe kaebaja kui äriühing. Küll sobituks sellised asjaolud aga olukorraga, kus äriühingu juhatuse liige viib sellisel viisil kuluhüvitisena äriühingust raha välja. Eelnevat kogumis arvestades on põhjendatud PRIA seisukoht, et sellises olukorras ei saa näidatud toetust lugeda abikõlbulikuks kuluks.
8.Samuti ei lükka kaebaja ümber muidu kahtlustusi seoses mee tootmise ja müügiga. Nii ei ole kaebaja kõrvaldanud kahtlusi seoses sellega, et kaebaja isale kuulunud mittetegutsev äriühing ei saanud müüa kaebajale mesindusinventari. Ka on ebaselge mesitarude arv ja kuuluvus. Arusaamatu on juba kaebuses esitatud selgitus, mille järgi sai E.T. oma isalt 20 taru ja mesilasperet tegevuse alustamiseks ning soetas seejärel kolmandalt isikult 10 taru ja mesilasperet ning seejärel
veel 40 taru E.T. isale kuuluvalt äriühingult (tl 2-2p). Kokku peaks see andma 30 taru koos peredega ning 40 taru. Kuid kaebaja ise on selle arvestuse võtnud kokku järgnevalt sõnadega, et „kokku oli kaebajal 42 mesilasperet, millest talvitumisel hukkus 12 peret. 2013. a kevadeks oli alles 30 pere“(tl 2p). Samuti ei selgita kaebaja seda, kuidas sai juhtuda see, et 2014. aasta investeeringukontrolli käigus tuvastati OÜ-l Püha Lehm ja OÜ Härähämmär kokku vaid 10 mesilasperet. Selgitusi pole antud ka selle kohta, miks on väidetavalt müüdud mee kogus palju suurem kui mesilasperede arvu arvestades saaks eeldada, miks puuduvad kaebajal mesila majandamisele iseloomulikud kulutused jne (tl 5p-6).
9.Seoses küüslaugu kasvatamisega väidab kaebaja, et ta sai küüslauguseemne kätte 2011. a sügisel, ent tasus selle eest kokkuleppel müüjaga alles 2012. a kevadel. Iseenesest ei saa sellist kokkulepet välistada. Samas ei vaevu kaebaja selgitama muid asjaolusid, mida on PRIA pidanud küüslaugukasvatusele hinnangut andes oluliseks – et väidetavalt E.T. onult küüslaugukasvatuseks renditud maa on püsirohumaa, millele on juba eelnevalt pindalatoetusi taotlenud E.T. onu, ning millel ei saanud toimuda küüslaugukasvatust. Samuti puudus raamatupidamises küüslauguseemne ostuarve. Küüslauku müüdi väidetavalt E.T. isa äriühingutele, kelle tegevuse iseloomu arvestades ei ole tehingu tegelik toimumine usutav (tl 6p). Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et neil asjaoludel tuleb asuda seisukohale, et küüslaugukasvatust tegelikult ei rajatud ning müügitulu ei ole saadud.
10.Kaebaja väidab samuti, et kui tema eesmärgiks oleks olnud ainult toetuse saamine, siis oleks piisanud ainult 2400 euro suurusest müügikäibe näitamisest (Korra § 13 lg 1), kuid tema müügikäive oli üle 40 000 euro. Sellisel kujul on see väide iseenesest õige. Kuid see ei tähenda, et toetuse tagasinõudmise otsus oleks õigusvastane. Asjaolu, et kaebaja näidatud tehingute kogusumma oli suurem kui toetuse nõuete täitmiseks miinimum, ei kõrvalda eelnevalt kirjeldatud kahtlusi.
11.Väide kokkuleppest PRIA töötajaga selles, et osa toetusest suunatakse algselt kavandatu asemel hoopis hoone renoveerimisse, puudutab vaid üht aspekti toetuse tagasinõudmisel. Põhilised põhjused toetuse tagasinõudmiseks olid aga hoopis kahtlustused seoses mee ja küüslaugu tootmise ning müügiga seotud tehingutega, mida on käsitletud ülalpool. Seetõttu ei peatu ringkonnakohus kaebaja sellel väitel pikemalt.
12.Toetuse tagasinõudmise õiguslikud alused on esitatud vaidlustatud haldusaktis ning nende kohaldatavuse osas vaidlust ei ole. Vaidlus käib asjas eeskätt faktiliste asjaolude üle, mida on käsitletud eelnevalt.
13.Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Kaebaja menetluskulu (riigilõiv 15 eurot) jääb HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar
/allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi
/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.