Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth Plaks
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.09.2016, Tallinn
Haldusasja number
3-14-51956
Haldusasi
KL kaebus avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise nõudes summas 490 720 eurot
Menetlusosalised
Kaebaja – KL Vastustaja I – Harju Maavalitsus, volitatud esindaja Meeli Vaarik Vastustaja II – Jõelähtme vald, volitatud esindaja v.adv Karl Haavasalu
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 26.02.2016 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
KL apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Kõrvaldada Jõelähtme vald kolmanda isiku staatusest ja tunnistada ta vastustajaks.
Kõrvaldada menetlusest kolmandad isikud AL ja PP.
3.Jätta KL apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 26.02.2016 otsus haldusasjas nr 3-14-51956 muutmata.
Menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud jätta nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 31.10.2016, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213
3-14-51956 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maavalitsuse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise komisjon tunnistas 23.09.1996 otsusega nr 9980 omandireformi objektiks Jõelähtme vallas (endine Kuusalu vald, Kodasoo mõis) asuva maaüksuse Liiva-Tõnu 27 (end kinnistu nr 5377), pindalaga 5,36 ha ning tunnistas nimetatud vara suhtes omandireformi õigustatud subjektideks VL 1⁄2 mõttelises osas, AK 1⁄4 mõttelises osas ja AK 1⁄4 mõttelises osas.
2.Jõelähtme Vallavalitsus tagastas 24.11.1997 korraldusega nr 623 VL-le Liiva-Tõnu 27 kinnistust Liiva (0,4178 ha) ja Tõnu-Liiva (1,3774 ha) maaüksused. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 26.02.2003 otsusega asjas nr 2-3/186/2003 (osa endise Liiva-Tõnu 27 maa ostueesõigusega erastamisest huvitatud isiku) OK kaebuse osaliselt ja tühistas Jõelähtme Vallavalitsuse 24.11.1997 korralduse nr 623 osas, millega tagastati VL-le Tõnu-Liiva kinnistu suurusega 1,3774 ha. Sama kohtuotsuse resolutsioonis tuvastati Jõelähtme Vallavalitsuse 24.11.1997 korralduse nr 623 õigusvastasus osas, millega endise Liiva-Tõnu 27 kinnistu nr 5377 maast tagastati õigustatud subjektidele 1,68 ha maad. Võttes aluseks Riigikohtu 16.10.2002 otsuse asjas nr 3-3-1-41-02 ja Tallinna Ringkonnakohtu 26.02.2003 otsuse asjas nr 2-3/186/2003, muutis Jõelähtme Vallavalitsus 04.08.2003 korraldusega nr 565 oma 24.11.1997 korralduse nr 623 punkte 1, 1.1 ja 5, tühistades muu hulgas 1,3774 ha suuruse Tõnu-Liiva maaüksuse tagastamise VL-le.
3.Jõelähtme Vallavolikogu kehtestas 29.04.2003 otsusega nr 40 Jõelähtme valla üldplaneeringu, millega muudeti Kaberneeme küla tiheasustusalaks.
4.Seoses Harju Maakohtu 30.09.2004 otsusega tsiviilasjas nr 2/1-1668/01/04 (OK hagi VL, PP ja Eesti Vabariigi vastu kinnistusraamatu kannete muutmiseks ning kinkelepingu ja asjaõiguslepingu tühisuse tuvastamiseks) esitatud Harju Maavalitsuse 14.01.2005 avalduse nr 3.2-3/7423 alusel suleti 21.01.2005 Tallinna Linnakohtu kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna registriosa nr 9121 (Tõnu-Liiva 1,3774 ha, katastritunnus 24505:001:1020) ja kanti kinnistusraamatusse omanikuna sisse Eesti Vabariik.
5.VL suri 21.12.2007 ning tema pärijad AL, KL ja PP esitasid 24.09.2009 Jõelähtme Vallavalitsusele pärimistunnistuse. Jõelähtme Vallavalitsus lõpetas 15.10.2009 korraldusega nr 506 endisest Liiva-Tõnu 27 kinnistust 1,3774 ha suuruse maa tagastamise menetluse ega alustanud kompenseerimise menetlust. AL, KL ja PP esitasid 03.12.2009 Tallinna Halduskohtule kaebused Jõelähtme Vallavalitsuse 15.10.2009 korralduse nr 506 tühistamiseks ning ettekirjutuse tegemiseks jätkata tagastamismenetlust 1,3774 ha suuruse maa osas endisest Liiva-Tõnu 27 kinnistust (haldusasi nr 3-09-2893). AL, KL, PP ja IM esitasid 01.09.2010 Jõelähtme Vallavalitsusele maa tagastamise uuendamise taotluse. Jõelähtme Vallavalitsuse 16.02.2011 korraldusega nr 101 keelduti maa tagastamise menetluse uuendamisest, kuna vallavalitsuse hinnangul puudus selleks maareformi seaduse (MaaRS) § 43 lg-s 2 nimetatud mõjuv põhjus. AL, KL ja PP muutsid kaebust haldusasjas nr 3-09-2893 ning taotlesid Jõelähtme Vallavalitsuse 16.02.2011 korralduse nr 101 tühistamist ja vallale ettekirjutuse tegemist endisest Tõnu-Liiva 27 kinnistust 1,3774 ha suuruse maa osas VL pärijate nõudeõiguse 2(11)
3-14-51956 taastamiseks ja tagastamismenetluse uuendamiseks. Tallinna Halduskohtu 03.05.2013 otsusega haldusasjas nr 3-09-2893 tühistati Jõelähtme Vallavalitsuse 16.02.2011 korraldus nr 101 ning tehti Jõelähtme Vallavalitsusele ettekirjutus asja uuendamise taotluse uueks läbivaatamiseks hiljemalt ühe kuu jooksul kohtulahendi jõustumisest. Tallinna Ringkonnakohtu 21.02.2014 otsusega jäeti Tallinna Halduskohtu 03.05.2013 otsus muutmata. Tallinna Halduskohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu otsused jõustusid 28.05.2014.
6.Jõelähtme Vallavolikogu 31.03.2011 otsusega nr 168 esitati Harju maavanemale taotlus volituste saamiseks OK-le kuuluvate ehitiste juurde maa ostueesõigusega erastamise menetluse läbiviimiseks ja vastava kokkuleppe sõlmimiseks. Harju maavanem volitas 08.04.2011 Jõelähtme valda korraldama riigi nimel maa ostueesõigusega erastamist OK-le Kaberneeme külas kuuluvate ehitiste juurde ning andis selleks üle kõik õigusaktidest tulenevad erastamise korraldaja õigused ja kohustused. Tallinna Ringkonnakohus kinnitas 19.05.2011 määrusega haldusasjas nr 3-05-9 (OK kaebus Jõelähtme Vallavalitsuse 24.11.1997 korraldusega nr 623 tekitatud varalise kahju hüvitamiseks) OK ja Jõelähtme Vallavalitsuse vahel sõlmitud kompromissi, mille p 1.1 järgi kohustus viimane tegema enda poolt kõik võimaliku, et OK-l oleks võimalik ostueesõigusega erastada endisest Liiva-Tõnu nr 27 maaüksusest lisaks 0,32 hale elamu juurde jäetud maale veel 1,3774 ha. Jõelähtme Vallavalitsuse 11.10.2012 korraldusega nr 555 (muudetud 22.11.2012 korraldusega nr 652) erastati OKle maa asukohaga Harjumaa, Jõelähtme vald, Kaberneeme küla, Kordoni tee 55, katastritunnusega 24505:001:1108, suurusega 16 716 m2.
7.Jõelähtme Vallavalitsuse 27.06.2014 korraldusega nr 437 rahuldati AL, KL, PPi ja IM 01.09.2010 taotlus, taastati Liiva-Tõnu 27 kinnistust 1,3774 ha suuruse maa tagastamise nõudeõigus ning uuendati tagastamise või kompenseerimise menetlus.
8.AL, KL ja PP esitasid 07.07.2014 Eesti Vabariigi peaministrile kahju hüvitamise taotluse, mis edastati lahendamiseks Harju maavanemale. Harju Maavalitsus jättis 28.08.2014 kirjaga nr 3-2/2014/3236 AL, KL ja PP 490 000 euro suuruse kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.
9.KL, AL ja PP esitasid 04.09.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks summas 490 720 eurot. Tallinna Halduskohtu 18.02.2015 määrusega tagastati kaebus AL ja PP puudutavas osas HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. Kohus kaasas AL, PP ja Jõelähtme valla menetlusse kolmandate isikutena. KL kaebuse põhjendused olid järgmised. Kaebajal on tulenevalt haldusasjas nr 3-09-2893 tehtud kohtuotsusest õigus nõuda Liiva-Tõnu 27 kinnistu tagastamist, kuid see ei ole enam võimalik, kuna kinnistu on riigi omandist väljunud. Seega tekitas maavanem Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse (ORAS) § 18 lg 1 ja 2 rikkumisega õigusjärgsele omanikule varalise kahju. 1,3774 ha suuruse maa erastamine OK-le oli vastuolus MaaRS § 7 lg-ga 51, kuna tiheasustusalal saab ostueesõigusega erastada vaid elamu teenindusmaa. Kaebajale kui VL õigusjärglasele tekkinud kahju võrdub kinnistu turuväärtusega. Pindi Kinnisvara AS eksperthinnangu järgi on Liiva-Tõnu 27 kinnistu turuväärtuseks 490 000 eurot. Kinnistu väärtuse hindamiseks kulus kaebajal 720 eurot. Seega on kahjunõude suuruseks kokku 490 720 eurot. Liiva-Tõnu 27 kinnistul ei olnud ega ole ka praegusel ajal OK ehitisi. Võõrandatud vara kompenseeritakse siis, kui see ei ole säilinud. Liiva-Tõnu 27 kinnistu oli säilinud ja kui seadust ei oleks rikutud, oleks kinnistu olnud riigi omandis kuni selle tagastamiseni õigusjärgsetele omanikele. MaaRS § 7 lg 51 järgi oli OK-l õigus ostueesõigusega erastada ainult oma ehitise juurde eraldatud õiguspärases kasutuses olnud maa suurusega 0,32 ha. Erastades OK-le ka Tõnu-Liiva kinnistu suurusega 1,3774 ha, rikkus maavanem MaaRS § 7 lg-t 51. Asjaolul, et 3(11)
3-14-51956 kinnistu varasema kohtuotsuse alusel PP-lt 2003. aastal tagasi riigi omandisse võeti, ei ole praeguses asjas tähtsust. Kaebaja jättis Tõnu-Liiva erastamise korralduse vaidlustamata selle tõttu, et ta sai korraldusest ja kinnistu müügist teada suure hilinemisega ehk alles 27.01.2014. Jõelähtme valla esitatud Domus Kinnisvara arvamus on esitatud kohtu eksitamiseks, sest arvamus ei kajasta maa tegelikku hinda Kaberneeme külas. Arvamus on mõjutatud tellija soovidest või siis on hindaja olnud maade hindamise osas kogenematu.
10.Harju Maavalitsus vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Maavanema tegevuses puudub õigusvastasus. Kaebajale ei ole kahju tekkinud ega saagi tekkida. Maa, mida ei ole võimalik tagastada, kompenseeritakse õigustatud subjektidele seaduses sätestatud ulatuses ja korras. VL-le oli hiljemalt 20.08.1997 teada, et õigusvastaselt võõrandatud maal asuvad teisele isikule (OK) kuuluvad ehitised. Seetõttu ei saanud VL-l ega ka tema õigusjärglastel tekkida õiguspärast ootust, et maa neile igal juhul tagastatakse, vaid nad pidid vähemalt möönma maa kompenseerimise võimalust. Maa ostueesõigusega erastamise, samuti maa tagastamise või kompenseerimise menetlused on veninud kohtuvaidluste tõttu, millest tulenevalt ei olnud OK-l võimalik realiseerida oma õigust – erastada talle kuuluvate ehitiste juurde ostueesõigusega maad. Omandireform kõnealuse maa osas ei ole lõpule viidud, sest maa, mida ei ole võimalik tagastada, kompenseeritakse õigustatud subjekti õigusjärglastele seaduses sätestatud ulatuses ja korras. Maa ostueesõigusega erastamisega OK-le ei rikutud ORAS § 18 lg-id 1 ja 2, sest MaaRS § 23 lg 2 on erisäte ORAS § 18 lg 1 suhtes ning MaaRS kohaselt otsustatakse maa ostueesõigusega erastamine enne maa tagastamist. ORAS § 18 lg 1 kohaselt on küll keelatud vara võõrandamine, kuid MaaRS § 23 lg 2 kohaselt tuleb ostueesõigusega erastatava maa suurus ja piirid kindlaks määrata enne õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamist. Seega ei ole antud juhul rikutud ORAS § 18 lg-st 1 tulenevat keeldu ega tekitatud hüvitatavat kahju. Harju Maakohtu 30.09.2004 otsusega tsiviilasjas nr 2/1-1668/01/04, milles kohus otsustas kustutada Tallinna Linnakohtu kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna registriosast nr 9121 (Tõnu-Liiva, elamumaa, Jõelähtme vald, Kaberneeme küla, pindala 13 774 m2) 28.03.2003 PP kohta tehtud kande ning kanda nimetatud registriossa omanikuna Eesti Vabariigi, on tuvastatud, et ostueesõigusega erastamise eeltoimingud tuleb läbi viia enne õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamist. Kahju hüvitamise nõude võib esitada siis, kui õigusvastase tegevusega on rikutud isiku õigusi. ORAS § 18 lg-d 1 ja 2, millele kaebaja tugineb, ei loo ega kaitse kaebaja õigust, mille rikkumisest väidetav kahju tekkis. Jõelähtme Vallavalitsuse ja OK vahel sõlmitud kompromiss, mille kohaselt pidi Jõelähtme Vallavalitsus täiendavalt erastama 1,3774 ha maad Tõnu-Liiva maaüksusest, on läbinud kohtuliku kontrolli. Vastustajal puudub mõistlik alus hinnata omandireformi asjaolusid teisiti kui jõustunud kohtulahendites. Pindi Kinnisvara AS eksperthinnang nr 358599 ei kajasta kinnistu tegelikku turuväärtust, vaid on koostatud ideaalvariandina. Domus Kinnisvara OÜ hinnangus on arvesse võetud kinnisvara tegelikku väärtust, arvestades nii kinnistu suuruse vähenemisega, detailplaneeringu, tee ja tehnovõrkude puudumisega. Seega on Domus Kinnisvara hinnangus piisavalt selgitatud, miks kinnisvara väärtus saab olla 54 700 eurot.
11.Kolmas isik Jõelähtme vald palus jätta kaebus rahuldamata. Kaebajale ei ole kahju tekkinud. Vara tagastamise või kompenseerimise menetluse uuendamine ei tähenda automaatselt seda, et konkreetne õigusvastaselt võõrandatud vara kuulub igal juhul tagastamisele. Omandireformi käigus sai õigusvastaselt võõrandatud maa kuuluda kas 4(11)
3-14-51956 tagastamisele, erastamisele, munitsipaliseerimisele või taasriigistamisele. Maa ostueesõigusega erastamisel on prioriteet maa tagastamise ees. VL esitas 20.08.1997 Jõelähtme valla maakomisjonile avalduse, mille kohaselt paiknesid endisel Liiva-Tõnu 27 kinnistul OK-le kuuluvad ehitised. Arvestades, et OK-le maa ostueesõigusega erastamise tagajärjel ei olnud enam reformimata riigimaad, mida oleks olnud võimalik kaebajale tagastada, tuli jätta taotlus 1,3774 ha suuruse osa endisest Liiva-Tõnu 27 kinnistust tagastamiseks rahuldamata ning alustada kompenseerimismenetlust. Kuna omandireformi käigus toimub kas vara tagastamine või kompenseerimine, siis ei saa 1,3774 ha suuruse osa endisest Liiva-Tõnu 27 kinnistust tagastamata jätmine põhjusel, et see maa on ostueesõigusega erastatud, ning kompenseerimismenetluse alustamine kaebajale kahju tekitada. Tallinna Ringkonnakohus selgitas 21.02.2014 otsuse haldusasjas nr 3-09-2893 motiveeriva osa p-s 30, et KL-l, AL-l ja PP-l on võimalik maa ostueesõigusega erastamise korraldus vaidlustada kohtumenetluses, kui nad leiavad, et erastamine leidis aset suuremas ulatuses kui seadusega lubatud. Vaatamata sellele juhisele ei vaidlustanud kaebaja Jõelähtme Vallavalitsuse 11.10.2012 korraldust nr 555 ega 22.11.2012 korraldust nr 652. OK on kuni praeguse ajani temale ostueesõigusega erastatud kinnistu omanikuks. Kuna kaebaja ei ole astunud samme temale väidetavalt tekkinud kahju ärahoidmiseks või kõrvaldamiseks, siis ka juhul, kui kohtu arvates on kaebajale kahju tekkinud, tuleks kaebus jätta riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 alusel rahuldamata. Domus Kinnisvara Vahendus OÜ asjatundja arvamusest nähtub, et Jõelähtme vallas Kaberneeme külas aadressil Kordoni tee 55 paikneva ning 13 630 m2 suuruse maaüksuse turuhinnaks seisuga 10.11.2015 oli 54 700 eurot.
12.AL ja PP kaebuse suhtes kirjalikku seisukohta ei esitanud.
13.Tallinna Halduskohus jättis 26.02.2016 menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
otsusega
kaebuse
rahuldamata
ning
Jõelähtme vald on määranud õigustatud subjektidele tagastamata jäänud 1,3774 ha maa ja metsa eest kompensatsiooni viitega MaaRS § 6 lg 2 p-le 3, mistõttu ei saa olla vaidlust selles, et RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil ei oleks enam võimalik väidetava kahju tekkimist vältida. ORAS § 18 lg-s 1 nimetatud keeldu ei ole praegusel juhul rikutud. Tallinna Ringkonnakohus kinnitas 19.05.2011 määrusega haldusasjas nr 3-05-9 OK ja Jõelähtme valla vahelise kompromissi, mille kohaselt pidi vallavalitsus tegema kõik võimaliku, et OKl oleks võimalik ostueesõigusega erastada endisest Liiva-Tõnu 27 maaüksusest lisaks 0,32 ha-le elamu juurde jäetud maale veel 1,3774 ha maad. 1,3774 ha suuruse maatüki erastamine põhines nimetatud jõustunud kohtulahendil. Praeguseks ajaks on Jõelähtme Vallavalitsuse 11.10.2012 korraldusega nr 555 erastatud OK-le maad kokku 16 716 m2 ulatuses, mille hulgas sisaldub ka vaidlusalune 1,3774 ha endisest Liiva-Tõnu 27 maaüksusest. Pärast endise Liiva-Tõnu 27 kinnistu maadest 1,3774 ha suuruse maa osas nõudeõiguse taastamist, mille kohta Jõelähtme Vallavalitsus andis 27.06.2014 korralduse nr 437, ei olnud selle maatüki tagastamine kaebajale enam võimalik, kuna maa oli juba erastatud OK-le. Sellest tulenevalt määras Jõelähtme Vallavalitsus 30.07.2015 korraldusega nr 510 tagastamata jääva maa eest kompensatsiooni. Arvestades, et endisest Liiva-Tõnu 27 kinnistust ei olnud enam võimalik õigustatud subjektidele 1,3774 ha suurust maad tagastada ning selle maa erastamine OK-le oli õiguspärane, on kahju hüvitamise eeldused täitmata.
14.KL palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldada. OK elamu asub alates 2003. aastast tiheasustusalal, kus tal oli MaaRS § 7 lg 51 järgi õigus ostueesõigusega erastada ainult elamu juurde eraldatud teenindusmaa 0,32 ha ulatuses. OK-le erastatava maa suurus on tehtud kindlaks Tallinna Halduskohtu otsuses haldusasjas nr 3-062188, kuid kohus on jätnud selle asjaolu tähelepanuta. Haldusasjas nr 3-05-9 sõlmitud kompromissiga väljuti kaebuse nõude raamidest ning võimaldati OK-l õigusvastaselt erastada maa, millele tal MaaRS § § 7 lg 51 kohaselt õigust ei olnud, ajal, mil maa tagastamise üle VL pärijatele toimus kohtuvaidlus haldusasjas nr 3-09-2893. Jõelähtme vald rikkus oma tegevusega ORAS § 18 lg-s 1 sätestatud müügikeeldu. Halduskohtu vaidlustatud otsus on vastuolus varasema Tallinna Halduskohtu 10.04.2007 otsusega haldusasjas nr 3-06-2188, milles leiti, et OK-l on õigus erastada vaid 0,32 ha maad ning temale maa ostueesõigusega erastamisega sellest suuremas ulatuses rikutakse VL õigusi. Vaidlustatud otsuses aga leiab halduskohus, et OKl oli lisaks 0,32 ha ulatuses teenindusmaale õigus erastada veel ka Tõnu-Liiva kinnistu suurusega 1,3774 ha. Vastavalt kohtuotsusele haldusasjas nr 3-09-2893 oli VL õigusjärglastel õigus nõuda tagasi Liiva-Tõnu 27 kinnistut. Kuna kinnistu tagastamine praeguse seisuga ei ole enam võimalik, on kaebajale ja kolmandatele isikutele tekitatud suur varaline kahju. Riigikohtu lahendi nr 3-3-1102-06 kohaselt tuleb kahju hüvitamisel lähtuda maa turuväärtusest.
15.Harju Maavalitsus vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Vastustaja nõustub halduskohtu seisukohtadega.
16.Jõelähtme vald palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. MaaRS § 23 lg 2 kohaselt otsustatakse õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamine pärast seda, kui on kindlaks määratud ostueesõigusega erastatava maa suurus ja piirid. Ka kohtupraktikast tuleneb, et maa tagastamise küsimuse saab valla- või linnavalitsus oma korraldusega otsustada alles pärast maa ostueesõigusega erastamise küsimuse otsustamist. Olukorras, kus maa kuulub ostueesõigusega erastamisele, ei ole võimalik sama maad enam tagastada. Praegusel juhul on Jõelähtme Vallavalitsus jätnud 05.03.2015 korraldusega nr 173 rahuldamata KL, AL, PP ja IM taotluse maa tagastamiseks ning määranud nimetatud isikutele 30.07.2015 korraldusega nr 510 kompensatsiooni. Seega ei ole võimalik rääkida kaebajale kahju tekkimisest seoses Tõnu-Liiva maaüksuse tagastamata jätmisega. Juhul, kui möönda kaebajale kahju tekkimist, välistab kahjunõude rahuldamise esmaste õiguskaitsevahendite kasutamata jätmine. Nimelt ei ole kaebaja vaidlustanud Jõelähtme Vallavalitsuse 11.10.2012 korraldust nr 555, 22.11.2012 korraldust nr 652 ega 05.03.2015 korraldust nr 173 ning palus tagastada kaebuse 30.07.2015 korraldusele nr 510 (haldusasi nr 315-2442). Kui kohus peaks leidma, et kaebajale on tekkinud kahju, mis tuleb hüvitada, peab arvestama sellega, et vaidlusaluse maatüki turuhind ei saa olla suurem kui 54 700 eurot. Lisaks ei saa kaebajale olla tekkinud kahju kogu selle summa ulatuses, kuna maaüksuse tagastamist nõudsid lisaks kaebajale ka AL, PP ja IM, kellele kõigile on juba korraldusega nr 510 määratud tagastamata jäänud maa eest kompensatsioon. Kuna kohalikul omavalitsusel on ostueesõigusega erastatava maa suuruse kindlaksmääramisel suur kaalutlusruum, on ekslik kaebaja seisukoht, et OK-le erastatava maa suurus ei saanud olla suurem kui 0,32 ha. Kohtud ei avaldanud haldusasjas nr 3-06-2188 tehtud otsustes seisukohta selles osas, milline peaks olema OKle ostueesõigusega erastatava maa maksimaalne suurus. 6(11)
3-14-51956 Asjas nr 3-09-2893 ei tuvastanud kohtud, et kaebajal on õigus nõuda tagasi 1,3774 ha suurust Tõnu-Liiva maaüksust, vaid üksnes rahuldati KL, AL ja PP taotlus maa tagastamise nõudeõiguse taastamiseks ja tagastamise menetluse uuendamiseks. Tagastamismenetluse uuendamine aga ei tähenda automaatselt seda, et õigusvastaselt võõrandatud maa kindlasti tagastatakse.
17.AL ja PP apellatsioonkaebuse suhtes kirjalikku seisukohta ei esitanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I
18.Ringkonnakohtu hinnangul kaasas halduskohus ekslikult Jõelähtme valla menetlusse kolmanda isikuna. See, et kaebuses on vastustajaks nimetatud Eesti Vabariik, ei ole määrav. Vastustaja teeb vaidluse esemest lähtudes kindlaks kohus. Menetlusosaliste seisukohad vastustaja määratlemisel ei ole kohtule siduvad (HKMS § 18 lg 1). Kohus peab lähtuma kaebuse esemest ja tuvastama, millise avaliku võimu kandja tegevust või tegevusetust kaebus puudutab. Kui kahju on tekitatud erinevate avaliku võimu kandjate tegevuse tulemusel, tuleb need kõik vastustajana kaasata.
19.Kaebaja peab temale kahju tekitanud õigusvastaseks tegevuseks vaidlusaluse maa erastamist OK-le, mille tulemusel jäi tema ilma võimalusest maa tagasi saada. Maa erastajaks oli Jõelähtme vald maavanema volitusel. Seega eeldab kaebaja kahju hüvitamise nõude lahendamine muu hulgas hinnangu andmist Jõelähtme valla tegevusele, mistõttu peab Jõelähtme vald praeguses asjas olema kõrvuti Harju Maavalitsusega vastustaja (HKMS § 17 lg 1), mitte kolmas isik. Ringkonnakohus tunnistab Jõelähtme valla HKMS § 18 lg 2 alusel kaasvastustajaks. Arvestades, et Jõelähtme vald on juba esimese astme menetlusest saati olnud menetlusosaline ning saanud kaebuse suhtes oma seisukoha esitada, ei ole praegusel juhul tegemist HKMS § 199 lg 1 p-s 2 nimetatud olukorraga (vt ka Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-131-14, p 13).
20.Ringkonnakohus märgib, et riik osaleb vaidluses Harju Maavalitsuse kaudu ning vastustajaks on mitte Eesti Vabariik Harju Maavalitsuse kaudu, vaid Harju Maavalitsus. See on siiski sõnastuslik täpsustus, mis ei muuda menetluslikku olukorda. II
21.AL ja PP on põhjendamatult menetlusse kaasatud kolmandate isikutena. HKMS § 20 lg 1 järgi kaasab halduskohus isiku, kes ei ole pool, kolmanda isikuna menetlusse, kui kohtulahendiga võidakse otsustada tema õiguste või kohustuste üle. Isiku õiguste ja kohustuste üle otsustamisena tuleks mõista olukorda, kus kohtuotsusega võidakse otsustada isiku subjektiivsete õiguste, vabaduste või kohustuste tekkimise, muutumise või lõppemise üle. Määravaks on siinkohal kohtuotsuse võimalik resolutsioon – asja arutamisel võidakse otsustada isiku subjektiivsete õiguste või kohustuste üle juhul, kui nende tekkimine, muutumine või lõppemine sõltub sellest, kas kaebus kohtuotsuse resolutsiooniga täielikult või osaliselt rahuldatakse või rahuldamata jäetakse (K. Merusk, I. Pilving (koost.). Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2013, lk 112). Praeguses asjas tehtava kohtulahendiga ei otsustata AL ja PP õiguse üle nõuda kahju hüvitamist seoses maa tagastamise võimalusest ilmajäämisega. Kaebaja saab oma kaebusega kaitsta üksnes oma õigusi ehk nõuda üksnes temale, mitte õele ja vennale tekitatud kahju hüvitamist (HKMS § 44 lg 1). AL ja PP saavad ise oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda. Kaebaja, AL ja PP vahelised võimalikud kokkulepped nõuete esitamise kohta ei saa mõjutada kaebeõigust, kuna teise isiku õiguse 7(11)
3-14-51956 kaitseks saab isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul (HKMS § 44 lg 2). Asjaolu, et AL ja PP puudutavas osas tagastati kaebus riigilõivu tasumata jätmise tõttu, ei ole aluseks kaasata need isikud praegusesse menetlusse kolmandate isikutena.
22.Eeltoodu põhjal kõrvaldab ringkonnakohus HKMS § 21 lg 5 alusel AL ja PP menetlusest. III
23.Kaebaja leiab, et talle on tekkinud kahju seoses endise Tõnu-Liiva maaüksuse (suurusega 1,3774 ha) tagasisaamise võimalusest ilmajäämisega. Puudub vaidlus, et VL-l ning seejärel tema pärijatel oli nimetatud maaüksuse osas maa tagastamise nõudeõigus. Samuti ei ole vaidlust selles, et see maaüksus erastati Jõelähtme Vallavalitsuse 11.10.2012 korralduse nr 555 (I kd, tl 42-43), mida muudeti 22.11.2012 korraldusega nr 652 (I kd, tl 44), alusel OK-le, kes kanti 21.02.2013 maaüksuse omanikuna kinnistusraamatusse. Kaebaja ei ole erastamiskorraldusi vaidlustanud ning Jõelähtme Vallavalitsuse 30.07.2015 korraldusega nr 510 (II kd, tl 17-18) on kaebajale määratud kompensatsioon tagastamata jäänud maa ja metsa eest. Asjaolu, et kaebajale on praeguseks maa tagastamata jätmise eest määratud kompensatsioon, iseenesest ei välista kahjunõuet. Kui isik on taotlenud maa tagastamist, siis maa tagastamata jätmisega piiratakse tema õigusi sõltumata kompensatsiooni määramisest või selle suurusest (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-43-04, p 15).
24.RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikutud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Ringkonnakohus hindab esmalt, kas kaebaja väidetud kahju on tekkinud avaliku võimu kandja õigusvastase tegevuse tulemusel.
25.Kaebaja arvates on maa ostueesõigusega erastamisel OK-le rikutud ORAS § 18 lg-id 1 ja 2. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et need sätted ei ole praegusel juhul asjakohased. Jõustunud kohtuotsusega (Tallinna Ringkonnakohtu 26.02.2003 otsus haldusasjas nr 23/186/2003) on tühistatud Jõelähtme Vallavalitsuse 24.11.1997 korraldus nr 623 (I kd, tl 134134p) osas, milles tagastati VL-le Liiva-Tõnu 27 kinnistust Tõnu-Liiva (1,3774 ha) maaüksus, kuna enne maa tagastamise otsustamist oleks MaaRS § 23 lg 2 järgi tulnud kindlaks määrata OK taotluse alusel ostueesõigusega erastatava maa suurus ja piirid. Vaidlust ei saa enam olla selles, et ringkonnakohtu 26.02.2003 otsuse tegemise seisuga puudusid OK-l takistused maa erastamiseks suuremas ulatuses kui 0,32 ha, sh endise Tõnu-Liiva kinnistu suurusega 1,3774 ha erastamiseks. 29.04.2003 ehk pärast nimetatud ringkonnakohtu otsuse tegemist võeti vastu Jõelähtme valla üldplaneering, millega tunnistati Kaberneeme küla tiheasustusalaks. 09.10.2003 saatis Jõelähtme Vallavalitsus OK-le piiride kulgemise ettepaneku, mille järgi oli elamu teenindamiseks ostueesõigusega erastatava maa suuruseks 0,32 ha. Samas jäi lahtiseks küsimus, kas OK-l, kes oli esitanud taotluse ehitise aluse ja teenindamiseks vajaliku maa erastamiseks 2 ha ulatuses vastavalt MaaRS § 9 lg 1 p-le 1 ja § 221 lg-le 1, on võimalik erastada rohkem maad kui kõnealune 0,32 ha. Harju Maakohtu 30.09.2004 otsusega tsiviilasjas nr 2/1-1668/01/04 otsustati kustutada Tallinna Linnakohtu kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna registriosa nr 9121 (Tõnu-Liiva, 1,3774 ha, katastritunnus 24505:001:1020) ja kanda kinnistusraamatusse omanikuna sisse Eesti Vabariik. Harju Maavalitsuse 14.01.2005 avalduse alusel suleti registriosa ning sellega taastus maareformi eelne olukord. Seega oli endise TõnuLiiva maaüksuse osas erastamise küsimus jätkuvalt otsustamata. Siinkohal ei ole oluline, et Jõelähtme valla üldplaneeringuga oli Kaberneeme küla tiheasustusalaks määratud, kuna sõltumata sellest tuli enne maa tagastamist otsustada 8(11)
3-14-51956 ostueesõigusega erastatava maa suurus ja piirid vastavalt MaaRS § 23 lg-le 2. Riigikohus on selgitanud, et maa ostueesõigusega erastamine enne tagastamist on oluline seetõttu, et erastatava maa kindlaksmääramisest sõltub, kui palju on võimalik õigusvastaselt võõrandatud maad tagastada ja kui palju tuleb tagastamise võimatuse tõttu kompenseerida (Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-36-99, 3-3-1-45-99, 3-3-1-31-00 ja 3-3-1-32-05). Kuna seaduse järgi oli erastamise küsimuse otsustamine prioriteetne tagastamise otsustamise ees, ei saanud erastamise toimingud olla vastuolus ORAS § 18 lg-tega 1 ja 2. Ka 21.02.2014 otsuse haldusasjas nr 3-09-2893 p-s 30 märkis ringkonnakohus, et ORAS § 18 lg 1 võimaldab MaaRS kohast ostueesõigusega erastamist. Järelikult ei saa kaebaja nõuda kahju hüvitamist ORAS § 18 lg-te 1 ja 2 alusel.
26.Haldusasjas nr 3-05-9 Tallinna Ringkonnakohtu 19.05.2011 määrusega kinnitatud kompromiss, milles muu hulgas nähti OK-le tekitatud kahju kõrvaldamise viisina ette võimaluse leidmist erastada vaidlusalune maa, ei olnud õigusvastane. Kohalikul omavalitsusel on erastamisele kuuluva maa suuruse üle otsustamisel suur kaalutlusruum nii tihe- kui ka hajaasustusega alal. Kompromissi õiguspärasus ei tähenda aga seda, et maa erastamine sellises suuruses on igal juhul õiguspärane. Kompromissi kinnitades ei saanud kohus ette ära kontrollida tulevase võimaliku erastamiskorralduse õiguspärasust. Seda saab kohus teha erastamiskorralduse peale esitatud kaebuse lahendamisel või ka praeguse kaebuse lahendamisel.
27.MaaRS § 20 lg 1 kohaselt kuulub erastamisele maa, mida ei tagastata, ei jäeta riigi omandisse ega anta munitsipaalomandisse. MaaRS § 221 lg 6 järgi määrab erastatava maa suuruse ja piirid vastavuses planeeringu ja maakorralduse nõuetega kindlaks kohalik omavalitsus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Ehitise teenindamiseks vajalik maa määratakse juhul, kui krunt ei ole kindlaks määratud või kui krundi suuruse ja piiride muutmine on planeeringu ja maakorralduse nõuetest tulenevalt otstarbekas. Tiheasustusega alal asuvale elamule määratakse teenindamiseks vajaliku maa suurus ja piirid MaaRS § 7 lg-tes 5 ja 51 sätestatud alustel. Vastavalt MaaRS § 7 lg-le 5 määrab ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piirid vastavuses planeeringu ja maakorralduse nõuetega kindlaks kohalik omavalitsus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras üldjuhul detailplaneeringut koostamata. Kohalik omavalitsus võib otsustada määrata ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piirid detailplaneeringuga, mille koostamisel arvestatakse MaaRS-s sätestatud maa erastamise ulatusega. MaaRS § 7 lg 51 kohaselt arvatakse elamu teenindamiseks vajaliku maa hulka kogu elamuomaniku õiguspärases kasutuses olev maa. Maakasutus loetakse õiguspäraseks, kui: 1) maa kasutamiseks andmise otsus on pädeva organi või ametiisiku poolt vastu võetud enne ORAS jõustumist; või 2) maa kasutamist tõendatakse maarendise (maamaksu) tasumise kviitungiga või muu dokumendiga, mis on välja antud enne ORAS jõustumist.
28.Riigikohus leidis 29.03.2006 otsuse nr 3-3-1-81-05 p-s 11, et MaaRS § 221 lg 6 ja Vabariigi Valitsuse 30.06.1998 määrusega nr 144 kinnitatud „Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra“ p 4 annavad kohalikule omavalitsusele ulatusliku hindamisruumi ning kaalutlusõiguse (vt ka Riigikohtu hilisemaid lahendeid nr 3-3-1-57-07 (p 16) ja nr 3-3-1-58-15 (p 13)). Asjas nr 3-3-1-81-05 oli vaidluse all 1,64 ha suuruse maa ostueesõigusega erastamise võimalikkus Valga linnas. Riigikohus leidis otsuse p-s 12, et „Valga Linnavalitsuse erastamiskorraldustega määratud erastatav maa ei ole ilmselgelt ebamõistlikult suur. Kohtud on ekslikult leidnud, et tiheasustusega alal võib erastada hoone juurde ainult krundiga määratud õiguspärases kasutuses oleva maa.“
29.Ringkonnakohus leidis 26.02.2003 otsuses nr 2-3/186/2003 ja 20.03.2008 otsuses nr 3-059, et OK-l oli õigusvastaselt võõrandatud maal asuva elamu omanikuna MRS § 9 lg 1 p-st 1 ja § 221 lg-st 1 tulenev kuni 2 ha suuruse maa ostueesõigusega erastamise õigus. Erastamiskorralduses viidatakse MaaRS § 7 lg-tele 1 ja 4, s.o vald lähtus maa ostueesõigusega 9(11)
3-14-51956 erastamisel tiheasustusalale kehtestatud reeglitest. Kuna ka tiheasustusalal oli vallal erastatava maa suuruse ja piiride määramisel avar kaalutlusruum, ei ole põhjust pidada tiheasustusalal elamu teenindamiseks ca 1,7 ha suuruse maa erastamist iseenesest õigusvastaseks. OK-le erastatud maa ei ole ilmselgelt ebamõistlikult suur. Erastamise ajal ei olnud vallale teada, et VL õigusjärglastel on õigus nõuda maa tagastamise menetluse uuendamist, mistõttu ei kaasatud neid erastamise menetlusse. Samas arvestab ringkonnakohus, et endise Liiva-Tõnu 27 kinnistu suurus oli 5,36 ha, millest 24.11.1997 korraldusega nr 623 tagastati õigustatud subjektidele kokku 3,9591 ha ning ülejäänud kompenseeriti 21.08.1998 korralduse alusel (I kd, tl 135-135p). 24.11.1997 korraldus nr 623 tühistati 1,3774 ha tagastamist puudutavas osas. OK-le erastati endisest Liiva-Tõnu 27 kinnistust kokku 1,6974 ha (0,32+1,3774) ning õigustatud subjektid said tagasi kokku 2,2617 ha. Seega on kokkuvõttes arvestatud nii õigustatud subjektide kui ka erastaja huvidega ega ole eelistatud ebaproportsionaalselt ühe isiku huve teiste isikute huvidele. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole Jõelähtme vald maa erastamisel kaalutlusreegleid rikkunud. Kaebajal ei saanud praegusel juhul tekkida õiguspärast ootust, et maa tagastatakse, kuna juhul, kui vald oleks õiguspäraselt toiminud, oleks maa erastatud OK-le juba enne üldplaneeringu kehtestamist 29.04.2003. Ka Tallinna Halduskohtu 03.05.2013 otsuse haldusasjas nr 3-09-2893 põhjal, millega tehti Jõelähtme Vallavalitsusele ettekirjutus tagastamise menetluse uuendamise taotluse uueks läbivaatamiseks, ei olnud kaebajal alust eeldada, et maa tagastatakse. Samas haldusasjas tehtud 21.02.2014 otsuse p-s 30 selgitas ringkonnakohus, et vaidlusaluse maa erastamine ei takista tagastamise menetluse uuendamist ning erastamise korralduste vaidlustamata jätmise korral jääb KL-le, AL-le ja PP-le võimalus taotleda maa kompenseerimist. Kuna maa erastamine OK-le oli õiguspärane, on õiguspärane ka haldusakt, millega keelduti kaebajale (ja teistele õigustatud subjektidele) maa tagastamisest. Seega ei ole kaebajale tekitatud kahju avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega.
30.Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et isegi juhul, kui asuda seisukohale, et maa erastamine korralduste nr 555 ja 652 alusel oli õigusvastane, välistaks kahju hüvitamise kaebajale see, et ta ei vaidlustanud nimetatud korraldusi. Kahjunõue võib olla välistatud või avaliku võimu kandja vastutus piiratud, kui kahju tekitanud haldusakti või toimingu vaidlustamine oleks kahju ära hoidnud, kõrvaldanud või vähendanud ning kahju ärahoidmise, kõrvaldamise või vähendamise võimalikkus pidi olema kannatanu jaoks arusaadav ja haldusakti või toimingu vaidlustamata jätmiseks ei olnud mõjuvaid põhjuseid (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-18-12). Esmaste õiguskaitsevahendite kasutamata jätmine ei ole kahjunõude esitajale ette heidetav juhul, kui nende kasutamine poleks kahju tekkimist ära hoidnud, kahju kõrvaldanud või selle ulatust vähendanud (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-16-16, p 14). Kui esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega ei ole eeltoodud tagajärgi võimalik saavutada, siis ei saa nende kasutamata jätmist isikule ette heita (Riigikohtu lahend nr 3-3-121-16, p 10.1). Ehkki kaebaja sai erastamiskorraldustest teada suure hilinemisega, ei takistanud see tal neid vaidlustamast. Korralduste vaidlustamise võimalust selgitas kaebajale ka ringkonnakohus 21.02.2014 otsuse haldusasjas nr 3-09-2893 p-s 30. Kinnistusraamatu järgi on vaidlusaluse maa (mis on osa kinnistust, mis praegu kannab nime Kordoni tee 55) omanikuks olnud alates 21.02.2013 OK. Kaebaja oleks seega saanud erastamiskorralduste tühistamise järel nõuda kinnistusraamatu kande muutmist ning Eesti Vabariigi kandmist omanikuna kinnistusraamatusse (asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 10 lg 5). Sellise hagi esitamise võimalusest pidi kaebaja olema teadlik, kuna sarnase sisuga nõude esitas OK varasemalt 10(11)
3-14-51956 kaebaja lähisugulaste VL ja PP vastu. Kande muutmise järel oleks Jõelähtme vald pidanud tagastamise menetluse uuendama ning tegema 1,3774 ha suuruse maa tagastamise küsimuses uue otsuse. Seega oli kahju tekkimine esmaste õiguskaitsevahendite kasutamise kaudu kaebajale välditav.
31.Eeltoodu põhjal tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
32.Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kirjalikus menetluses esitatakse menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta (HKMS § 109 lg 1). Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). Kuna apellatsioonkaebus ei kuulu rahuldamisele, jäävad kaebaja menetluskulud (riigilõiv 750 eurot) tema enda kanda. Kuna Harju Maavalitsus ei ole ringkonnakohtule esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente, jäävad ka maavalitsuse menetluskulud tema enda kanda. Jõelähtme vald taotleb apellatsiooniastme menetluskulude (õigusabikulude) hüvitamist summas 1094,40 eurot. Kuna Jõelähtme vald on asjas vastustaja, mitte kolmas isik, ei kohaldu HKMS § 108 lg 8 ning valla esindajakulude hüvitamise otsustamisel tuleb lähtuda sellest, kas vallal kui vastustajal on õigus nõuda kaebajalt menetluskulude hüvitamist. Kohtupraktika kohaselt peavad haldusorganid olema võimelised oma haldusakte halduskohtumenetluses iseseisvalt kaitsma, kasutamata advokaadi abi, mistõttu ei ole nende õigusabikulud üldjuhul põhjendatud (vt nt Riigikohtu lahendeid nr 3-3-1-19-01, 3-3-1-75-03). Selleks, et õigustada halduskohtumenetluses kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmist, peab kohtuasi reeglina olema haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest väljuv (vt nt Riigikohtu lahendeid nr 3-3-1-2407 ja 3-3-1-52-07). Praegune vaidlus ei välju Jõelähtme valla põhitegevuse raamest, mistõttu jäävad Jõelähtme valla menetluskulud HKMS § 109 lg 6 alusel tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Oliver Kask
(allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa
(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Plaks
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.