Jõelähtme valla kaebus Haridus- ja Teadusministeeriumi vastu erakooliseaduse § 222 alusel tehtud kulutuste tasumiseks kohustamiseks ja/või tekkinud kahju hüvitamiseks
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja – Jõelähtme vald, esindaja vandeadvokaat Taimar Ehrlich; Vastustaja – Haridus- ja Teadusministeerium
Resolutsioon
1.Rahuldada Jõelähtme valla kaebus osaliselt.
2.Kohustada Haridus- ja Teadusministeeriumi tasuma Jõelähtme vallale ajavahemikul aastatel 2011-2014 kantud kulud 22 220,98 eurot 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.
3.Jätta kaebus rahuldamata viivise tasumiseks kohustamise nõude osas.
4.Mõista Haridus- ja Teadusministeeriumilt Jõelähtme valla kasuks välja riigilõiv summas 349 eurot.
Käesoleva kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle avalikult teatavakstegemisest arvates ehk hiljemalt 31.10.2016 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Jõelähtme vald (edaspidi ka kaebaja) esitas 26.02.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse Haridusja Teadusministeeriumi (edaspidi HTM) vastu aastatel 2011-2014 erakooliseaduse (edaspidi EraKS) § 222 alusel tehtud kulutuste summas 23 265,98 eurot ja hüvitiselt arvestatud viivise hüvitamiseks.
2.04.03.2015 võttis Tartu Halduskohus määrusega Jõelähtme valla kaebuse menetlusse.
3.06.05.2015 kohtumäärusega tegi Tartu Halduskohus menetlusosalistele ettepaneku kompromissi sõlmimiseks.
4.09.07.2015 esitas HTM vastuse, milles otsustas toetada kohtus kompromissi sõlmimist kõikides eraüldhariduskoolide tegevuskulude katmises osalemisega seotud haldusasjades lähtudes haldusasjas nr 3-13-1329 jõustuvast lõpplahendist ja hüvitades kulud vastavalt kompromissile ühekorraga 90 päeva jooksul alates lõpplahendi jõustumisest haldusasjas nr 3-131329. Kompromissi korral viiviseid ei maksta.
5.01.06.2015 ja 17.08.2015 teatas Jõelähtme vald, et kompromissi sõlmimine ettepanekus toodud tingimustel ei ole võimalik.
6.24.08.2015 esitas Jõelähtme vald Tartu Halduskohtule avalduse kaebuse täiendamiseks alternatiivse kohustamisnõudega.
7.27.08.2015 rahuldas Tartu Halduskohus määrusega Jõelähtme valla taotluse kaebuse muutmiseks ning luges kaebuse esitatuks vastustajalt hüvitise 23 265,98 eurot välja mõistmiseks või alternatiivselt vastustaja kohustamiseks sama summa Jõelähtme vallale tasumiseks. Sama määrusega peatas Tartu Halduskohus haldusasjas nr 3-15-479 menetluse kuni haldusasjas nr 313-1329 lõpplahendi jõustumiseni.
8.Riigikohtu halduskolleegiumi 12.01.2016 otsusega asjas nr 3-3-1-41-15 kohustati HTM-i tasuma Tallinna linnale ajavahemikul 01.01.2013 kuni 17.11.2014 EraKS § 222 rakendamisel kantud kulud 618 720 eurot. Ühtlasi jäeti muutmata Tartu Ringkonnakohtu otsus haldusasjas nr 3-13-1329 selles osas, millega jäeti läbi vaatamata viivitusintressi väljamõistmise nõue ning kohustati HTM-i tasuma Tallinna linnale ajavahemikul 01.09.2011 kuni 31.12.2012 EraKS § 222 rakendamisest tulenevad kulud 1 375 879 eurot ja 93 senti.
9.15.02.2016 kohtumäärusega teatas Tartu Halduskohus menetlusosalistele, et haldusasja vaatab läbi Tartu Halduskohtu kohtunik Maare Aloe. Jõelähtme vald teatas 15.02.2016 ja HTM 16.02.2016, et ei pea menetlustoimingute kordamist vajalikuks.
10.17.02.2016 uuendas Tartu Halduskohus kohtumäärusega haldusasja menetluse ning tegi menetlusosalistele täiendava kompromissi ettepaneku.
11.10.03.2016 esitas HTM kohtule vastuse, et on põhimõtteliselt nõus kompromissi sõlmima, kuid esitab vastuväite nõude suurusele. Vastustaja on nõus kaebajale hüvitama 22 020,98 eurot.
12.07.03.2016 ja 15.04.2016 esitas Jõelähtme vald kohtule seisukohad, mille kohaselt nõustub põhinõude vähenemisega 1045 euro võrra. Kaebaja ei nõustu kohtu seisukohtadega viivisenõude vähe perspektiivikaks pidamise ning selle rahuldamiseks täiendavate tõendite esitamise vajalikkuse osas.
13.19.04.2016 tegi Tartu Halduskohus määruse, milles palus vastustajal esitada kirjalik vastus kaebusele. 02.05.2016 saabus kohtule vastustaja vastus kaebusele.
14.11.08.2016 otsustas Tartu Halduskohus asja läbi vaadata kirjalikus menetluses ja andis menetlusosalistele võimaluse esitada täiendavaid taotlusi ja seisukohti. 24.08.2016 saabus kohtule kaebaja seisukoht vastustaja 02.05.2016 menetlusdokumendi suhtes ja taotlus menetluskulude hüvitamiseks.
07.09.2016 saabus kohtule vastustaja seisukoht kaebaja 24.08.2016 menetlusdokumendi kohta.
KAEBAJA VÄITED
15.26.02.2015 esitatud kaebuse kohaselt on Jõelähtme vald aastatel 2011-2014 tasunud EraKS § 222 alusel teistele kohalike omavalitsuse üksustele, kelle haldusterritooriumil asuvad eraüldhariduskoolid, kus õpivad Jõelähtme valla elavad õpilased, tegevuskulude katmiseks 23 265 eurot 98 senti. Kaebaja on nõus põhinõude vähenemisega 1045 euro võrra. Kaebaja on seisukohal, et tema poolt EraKS § 222 alusel tehtud kulutused, mille hüvitamist ta taotleb, kujutavad endast Jõelähtme valla otsesest varalist kahju. Samuti taotleb kaebaja taotletava hüvitise summalt viivise tasumist.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
16.Vastustaja jääb oma 10.03.2016 esitatud seisukoha juurde, et käesolev kohtuasi oleks võimalik sarnaselt teiste kohalike omavalitsustega lahendada kompromissiga ja on endiselt nõus Jõelähtme vallale hüvitama 22 220,98 eurot. Vastustaja ei ole nõus Jõelähtme valla viivisenõudega ja vaidleb sellele vastu. Vastustaja leiab, et kaebaja viivisenõue on põhjendamatu, kuna vastustaja ei ole suhetes kaebajaga käitunud õigusvastaselt ega tekitanud kaebajale kahju. Õigusvastasus ja kahju tekkimine on aga eeldusteks riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) §7 lg 1 kohaldamiseks. Vastustaja viitab Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-66-14, et avalik-õiguslikus suhtes on võimalik viivist nõuda RVastS § 7 lg 1 alusel koostoimes võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-ga 113 RVastS § 7 lg-s 4 tehtud viite kaudu ning viivist on võimalik käsitada erilaadse kahjuhüvitisena, kui on täidetud RVastS § 7 lg-s 1 sätestatud eeldused. Seega on viivise väljamõistmise eelduseks ka kahju tekkimine. Antud juhul ei ole kaebajale kahju tekitatud. RVastS § 7 lg-s 1 sätestatud eeldused ei ole täidetud. Vastustaja on seisukohal, et ta ei ole õigusvastaselt käitunud ega ole kohustuse täitmisega viivitanud. Kuna kaebajale ei ole täiendavat kahju tekkinud, siis ei ole ka võimalik viivisenõuet rahuldada.
KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
17.Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega, leiab, et Jõelähtme valla kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt ning kohustada HTM-i EraKS § 222 alusel tehtud kulutuste aastatel 2011-2014 tasumiseks. Põhjendamatu on kaebus aga viivise tasumiseks kohustamise nõude osas.
18.Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi (edaspidi RKPJKo) 28.10.2014 otsusega asjas nr 3-4-1-26-14 tunnistati põhiseadusega vastuolus olevaks selliste õigustloovate aktide andmata jätmine, mis sätestaksid kohaliku omavalitsuse üksustele EraKS §-ga 222 pandud kohustuste rahastamise riigieelarvest. Riigikohus kinnitas, et EraKS § 222 sätestatud kohustus ei ole kohaliku omavalitsuse ülesanne, vaid kujutab endast kohalikule omavalitsusele delegeeritud riigi ülesannet, mille rahastamine peab toimuma riigi poolt.
19.Kaebuse kohaselt peaks aastatel 2011-2014 EraKS § 222 alusel tehtud kulutused summas 23 265,98 eurot hüvitama kaebajale HTM. Asja materjalidest nähtuvalt oli vastustaja nõus kulusid hüvitama, kuid ei olnud nõus hüvitama Keila Erakooli kulusid alates 01.09.2013 summas 1245 eurot ja vastavalt sellele nõustus esialgselt kaebajale hüvitama 22 020,98 eurot (II kd, tl 15). Kaebaja nõustus vastustaja seisukohaga Keila Erakooli kulude valla põhinõudest maha arvamise osas alates 01.09.2013 ning vastavalt sellele põhinõude vähendamisega 1045 euro võrra (II kd, tl 20), kuid soovis 200 euro väljamõistmist Aruküla Vabakooli Seltsi arve nr 13534 eest (II kd, tl 59). Vastustaja nõustus 07.09.2016 kohtule saadetud seisukohas arvesse võtma Aruküla Vabakooli Seltsi arvega nr 13534 seotud kulu 200 eurot (II kd, tl 59). Võrreldes kaebuses esitatud põhinõude summaga 23 265,98 eurot vähenes nõue 1045 euro võrra. Seega põhinõude 22 220,98 euro suuruse summa üle menetlusosalistel vaidlust ei ole.
20.Kohtu arvates on põhjendamatu kaebaja nõue mõista vastustajalt välja viivis ErakS § 222 lg-s 1 sätestatud kohustuse täitmisega viivitamise eest. Vaidlusalust avalik-õiguslikku suhet reguleerivad normid ei näe vastustajale ette sellise viivitusintressi (viivise) tasumise kohustust. RKPJKo 28.10.2014 otsusega kohtuasjas nr 3-4-1-26-14 tunnistas Riigikohus põhiseadusega vastuolevaks selliste õigustloovate aktide andmata jätmise, mis sätestaksid kohaliku omavalitsuse üksustele EraKS §-ga 222 pandud kohustuste rahastamise riigieelarvest. Kohalike omavalitsuste kohustus erakoolide tegevuskulude katmises osalemiseks on jätkuvalt kehtiv õigusnorm ega ole põhiseadusega vastuolus. Selle normi alusel on vastustaja käitunud ka perioodil, mille eest kaebaja nõuab tagasiulatuvalt hüvitist. Seetõttu ei saa kohtu arvates väita, et vastustaja oleks käitunud õigusvastaselt.
21.Viivise tasumise kohustust ei ole käesoleval juhul võimalik tuletada ka otse VÕS §-st 113, kuna viidatud õigusakt reguleerib eraõigusliku iseloomuga võlasuhteid. Eraüldhariduskooli ja kohaliku omavalitsuse vaheline õigussuhe, mille sisuks on kohaliku omavalitsuse kohustus osaleda erakooli tegevuskulude katmises, on aga avalik-õigusliku iseloomuga. VÕS § 113 kohaldamine oleks võimalik, kui see tuleneks mõnest avalik-õiguslikku suhet reguleerivast normist, selline norm peaks sisalduma kas avalik-õigusliku iseloomuga kohustuste täitmist reguleerivas riigivastutuse seaduses või mõnd konkreetset avalik-õiguslikku suhet reguleerivas eriseaduses. Nii näiteks on Riigikohus kohtuasjas nr 3-3-1-83-10 tehtud otsuses pidanud RVastS § 7 lg-le 4 tuginedes võimalikuks võlaõigusliku viivise instituudi kohaldamist avalik-õiguslikes kahju hüvitamise suhetes. Sellest ei saa aga järeldada, et VÕS § 113 oleks kohaldatav mistahes rahasumma tasumises seisneva avalik-õigusliku kohutuse täitmisega viivitamise korral.
22.Riigikohus asus lahendis kohtuasjas nr 3-3-1-66-14 seisukohale, et avalik-õiguslikus suhtes on võimalik viivist nõuda RVastS § 7 lg 1 alusel koostoimes VÕS §-ga 113 RVastS § 7 lg-s 4 tehtud viite kaudu ning viivist on võimalik käsitada erilaadse kahjuhüvitisena, kui on täidetud RVastS § 7 lg-s 1 sätestatud eeldused. Seega on viivise väljamõistmise eelduseks ka kahju tekkimine. Antud juhul ei ole kohtu arvates kaebajale kahju tekitatud seega RVastS § 7 lg-s 1 sätestatud eeldused ei ole täidetud.
23.Kohus märgib, et käesoleval juhul on vastustaja oma kompromissettepanekuga olnud nõus kulude hüvitamisega alates hetkest, mil Riigikohus tegi otsuse kohtuasjas nr 3-3-1-41-15 ehk hetkest, mil saabus täielik kindlus selles osas, kas eelnevatel aastatel tehtud kulutused tuleb kaebajale hüvitada või mitte.
24.Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et vastustaja ei ole käitunud õigusvastaselt ega ole kohustuste täitmisega viivitanud, mistõttu ei ole kaebajale tekkinud täiendavat kahju ning seega on viivise nõue alusetu.
25.Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 108 lg-test 1 ja 2 tulenevalt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti ning kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldatud osaga. Kaebaja taotles vastustajalt kantud õigusabikulu summas 6470,74 eurot (II kd, tl 32-57) ja kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu summas 698 eurot (I kd, tl 180) välja mõistmist. Vastustaja on nõus kaebajale hüvitama teise poole kaebuselt tasutud riigilõivust, s.o 349 eurot. Kuna kaebus põhinõude osas rahuldatakse ja viivise osas jääb rahuldamata, siis on kohtu arvates menetluskulude väljamõistmine põhjendatud osaliselt. Kohus nõustub vastustajaga ja mõistab HTM –lt välja kaebaja poolt tasutud riigilõivust poole, s.o 349 eurot. Käesolevas haldusasjas kantud õigusabikulude väljamõistmine summas 6470,74 eurot ei ole kohtu arvates põhjendatud. HKMS § 108 lg 3 sätestab, et kui kaebus rahuldatakse osaliselt ja ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas selle poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kohus ei pea asjakohaste kohtulahendite olemasolul halduskandjate vaheliste rahastamiste küsimuste lahendamist kohtu vahendusel mõistlikuks. Kohus nõustub, et kuigi vastustajal ei olnud iseseisvalt õigust asuda nõudeid täitma, eriti olukorras, kus puudus õiguskindlus ja seetõttu ei olnud vastustajal võimalik lahendada ka kaebaja taotlust antud juhul kohtuväliselt, kuid haldusasja menetluse käigus tegi kohus menetlusosalistele korduvalt kompromissi sõlmimise ettepaneku, millega kaebaja ei nõustunud. Seega jätab kohus õigusabikulud tervikuna kaebaja kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Maare Aloe kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.