Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Einar Vene, Maili Lokk 29.09.2016, Tartu 3-15-2066 Sergei Baumeri kaebus Viru Vanglale isikliku võimlemisrulli ja dušširuumi igapäevase kasutamise võimaldamise kohta ettekirjutuse tegemiseks Tartu Halduskohtu 07.01.2016. a otsus Sergei Baumeri apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja – Sergei Baumer Vastustaja – Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Sergei Baumerile 14.07.2016. a kirja lisadena esitatud dokumendid 15-l lehel.
2.Jätta Sergei Baumeri apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 07.01.2016. a otsus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s. o 29.09.2016, arvates (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Sergei Baumer esitas 31.05.2015 Viru Vanglale taotluse, milles palus muuhulgas võimalust kasutada vajadusel lisapesemise võimalust sektoris oleva duši all, kuna taotleja higistab tervisliku seisundi tõttu ülemäära. Lisaks taotles S. Baumer luba kasutada vastavalt Viru Vangla perearsti 24.03.2014. a tõendile võimlemisrulli.
Viru Vangla jättis 30.06.2015. a kirjaga nr 6-12/66-4 kaebaja taotluse võimlemisrulli ja igapäevase duši kasutamise osas rahuldamata.
3.S. Baumer esitas 05.07.2016 Viru Vanglale vaide taotlusega tühistada Viru Vangla 30.06.2015. a otsus osas, millega S. Baumerile keelduti võimlemisrulli ja täiendava duši kasutamise võimaldamisest.
4.Viru Vangla jättis 05.08.2015. a vaideotsusega S. Baumeri vaide rahuldamata.
5.S. Baumer esitas 16.08.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus kohustada Viru Vanglat lubama tal kasutada võimlemisrulli ning igapäevaselt kasutada dušši. Aprillist 2014 kuni maini 2014 oli kaebajal isiklik võimlemisrull olemas, kuid purunemise tõttu tuli see saata
parandusse ning tagasi seda enam ei lubatud. Kaebajal on terviseseisundist tulenev vajadus võimlemisrulli kasutamiseks ning arstid on talle varem vastavasisulise loa andnud. Kaebaja taotles ka igapäevase duši kasutamise võimalust, kuid meditsiiniosakonna tõendi kohaselt ta seda ei vaja. Kaebaja märgib, et tal ei ole võimalik hoolitseda enda isikliku hügieeni eest, kasutades kambri kraanikaussi, sest ta liigub küünarkargu abil.
6.Tartu Halduskohus jättis 07.01.2016. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus märkis, et kinnipeetava isiklike asjadega seonduv on reguleeritud vangistusseaduses (VangS) ja justiitsministri 30.11.2000. a määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskirjas“ (VSKE). Võimlemisrull on spordivahend ning VSKE § 641 p 9 kohaselt lubatud vaid avavangla kinnipeetavatele. Kaebaja ei kanna karistust avavangla osakonnas. VangS §-s 55 on sätestatud kinnipeetavale võimalus kehakultuuriga tegelemiseks, kuid ei ole täpsustatud, kus konkreetselt, kuidas ja milliste vahenditega tuleb vanglal selle realiseerimine tagada. Seadusandja ei ole terviseprobleemidega kinnipeetavale ette näinud mingeid üldisest korrast erinevaid sportimise tingimusi ja võimalusi. Viru Vangla kodukorra p-des 7.1.10 ja 7.1.11 kehtestatu võimaldab kinnipeetaval omada arsti poolt määratu või lubatuna üksnes meditsiinilist abivahendit, meditsiinitarvikut, -instrumenti või -seadet ja liikumise abivahendit. Spordivahendite suhtes samasugust soodustust kehtestatud ei ole. VangS § 50 lg 2 kohaselt tuleb kinnipeetavale võimaldada vähemalt üks kord nädalas saun, vann või dušš. Halduskohus märkis, et kaebaja ei ole väitnud, et Viru Vanglas viibimise ajal on tal jäänud mõni seadusega ettenähtud duši all käimise kord saamata, rohkema nõudmiseks aga puudub alus. Ükski arst ei ole kaebaja tervisekaardi andmetesse kandnud mingeid kaebaja väidetava liighigistamisega seonduvaid meditsiinilisi ettekirjutusi või otsuseid. Kaebaja tervisekaardi andmete ning ka kaebaja enda väidete kohaselt on tal olemas abistaja igapäevatoimingute tarbeks, s. h hügieeni hoidmise ja duši kasutamise jaoks. Kuna pesemine ei nõua mingeid erilisi oskusi ning on iga inimese jaoks tavapärane tegevus, jääb halduskohtu hinnangul arusaamatuks kaebaja väide, et tema abistaja ei ole saanud hooldaja väljaõpet. Kuna isikliku spordivahendi omamine on kinnipeetavale VSKE § 641 p 9 kohaselt keelatud, ei saa halduskohus teha vastustajale ettekirjutust võimlemisrulli lubamiseks. Mingit tähendust ei oma ka asjaolu, kas kaebaja vajab taastusravi ning kuidas on seda talle vanglas viibimise ajal võimaldatud. Alust vastava ettekirjutuse tegemiseks ei saa tuleneda ka sellest, et kaebajal võimaldati varasemalt kasutada talle väljastpoolt vanglat saadetud võimlemisrulli. Halduskohtul puudub seadusest tulenev alus ka selleks, et kohustada vastustajat võimaldama kaebajale igapäevane pesemine just duši all.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu 07.01.2016. a otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja märgib apellatsioonkaebuses, et Viru Vanglas on igas hoones invaliidikamber, kus on olemas dušš, mida saab kasutada mitu korda päevas. Kuna invaliide on vanglas rohkem, siis enamus neist peab elama tavakambris ja sellisel juhul tuleb vanglal tagada neile iga päev duši kasutamise võimalus. Kaebaja sooviks on hoolitseda oma isikliku hügieeni eest, nagu seda näeb ette VangS § 50 lg 1. Tal on küll olemas hooldaja, kuid puuduvad spetsiaalsed vahendid. Arstide ettekirjutuste kohaselt peab kaebaja igapäevaselt saama füüsilist koormust, et peatada vasaku kehapoole lihaste atrofeerumine. Füüsilise treeninguga kaasneb higistamine, mis kaebaja puhul on tavapärasest suurem, sest kaebaja kannatab liighigistamise all. Seepärast vajabki kaebaja täiendavat dušši. Võimlemisrulli osas märgib kaebaja, et eelmisel aastal Viru Vangla huvijuht väljastas võimlemisrulle arsti loal. Kaebajal on arsti luba 2014. a olemas.
8.Vastustaja vaidleb vastuses apellatsioonkaebusele vastu, palub apellatsioonkaebuse jätta rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Vastustaja palub ringkonnakohtul arvestada
vaideotsuses ning halduskohtus esitatud seisukohtadega. Kaebajale on seaduses sätestatud miinimumnõue duši kasutamise osas tagatud. Vangla otsustab kaalutlusõiguse alusel, kas lubada kasutada dušši rohkem kui üks kord nädalas. 18.06.2015. a meditsiinitõendi kohaselt ei vaja kaebaja ka oma tervisliku seisundiga seoses igapäevast dušši kasutamist. Tuginedes vangla meditsiiniosakonna arstide seisukohtadele, jättis vangla kinnipeetava taotluse igapäevaselt duši kasutamiseks rahuldamata. Kuna VSKE § 641 lg 9 kohaselt on vanglas kinnipeetavale keelatud spordivahendid, on võimlemisrull kui spordivahend kinnipeetavale kinnises vanglas keelatud, v. a juhul, kui see on määratud arsti poolt. Kaebaja tugineb 24.03.2014. a meditsiiniosakonna tõendile. Vangla selgitab, et kinnipeetava tervislik seisund võib vahepeal ka muutuda, mistõttu vangla lähtub hilisematest meditsiiniosakonna tõenditest. 18.06.2015. a tõendi kohaselt kaebaja võimlemisrulli ei vaja. 16.11.2015. a meditsiinilisest tõendist nähtub, et kinnipeetav liigub käsikargu abil, mistõttu võimlemisrulli kasutamine ei ole tal ka tehniliselt võimalik.
9.Kaebaja esitas 14.07.2016 ringkonnakohtule täiendavate tõenditena Viru Vangla meditsiiniosakonna tõendi ravimite kasutamise kohta, Ravimiameti 26.05.2016. a kirja nr RDH-3/1620-2, ravimi Buronil pakendi infolehe, ravimi Amitriptlyne infolehe, meditsiinikaardi väljavõtted ja 19.05.2015. a otsuse kaebaja töövõimetuse kohta.
10.Vastustaja märgib oma seisukohas kaebaja poolt täiendavate tõendite esitamise kohta, et kaebaja ei ole põhjendanud, miks ta ei saanud neid tõendeid varem esitada. Samuti on esitatud tõendid vastustaja hinnangul asjasse puutumatud. Käesoleva vaidluse sisuks ei ole kaebaja tervislik seisund ja ravikvaliteedi küsimus. Kaebajale on tagatud graafikujärgselt pesemisvõimalus kolmapäeviti ja pühapäeviti. Kaebajal on võimalik end igal ajal kambris pesta. Kinnipeetavale on määratud hooldaja, kes saab teda abistada ka hügieenitoimingutes.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus tagastab kaebajale esmalt 14.07.2016. a kirjaga edastatud täiendavad tõendid 15-l lehel. Püsiva töövõimetuse tuvastamise otsus ja osa kaebaja tervisekaardi väljavõtetest on toimikus juba olemas (tl 6, 86-88 ja 90) ning ülejäänud osa 14.07.2016 esitatud tervisekaardi väljavõtetest ei sisalda kaebaja tervisliku seisundi ja vaevuste kohta uut informatsiooni võrreldes sellega, mis nähtub juba asja juurde võetud tervisekaardi kannetest, mistõttu puudub vajadus ka täiendavat osa tervisekaardist asja juurde võtta. 14.06.2016. a tõend kaebajale määratud ravimite kohta ja Ravimiameti 26.05.2016. a vastus ning ravimite infolehtede koopiad ei oma ringkonnakohtu hinnangul asja lahendamise seisukohast sisulist väärtust ega tõenda iseenesest kuidagi kaebaja väiteid selle kohta, miks peaks vangla talle võimaldama igapäevase dušikasutamise.
12.Ringkonnakohus leiab, et ükski kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust vaidlustatud halduskohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning tuginedes HKMS § 201 lg-le 4 ei korda neid. Samuti ei nähtu ringkonnakohtu hinnangul vaidlustatud otsusest ega ka asja materjalidest, et halduskohus oleks kohaldanud materiaalõiguse norme vääralt, hinnanud ebaõigesti olemasolevaid tõendeid või rikkunud kohtumenetluse norme. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
13.Kaebaja väidab apellatsioonkaebuses, et tema kui invaliid peab Viru Vanglas elama tavakambris ja sellisel juhul tuleb vanglal tagada talle iga päev duši kasutamise võimalus. Samuti märgib kaebaja, et iga päev duši all käies soovib ta hoolitseda oma isikliku hügieeni eest, nagu seda näeb ette VangS § 50 lg 1.
Asja materjalidest nähtuvalt (tl 6) on S. Baumer osaliselt töövõimetu, töövõime kaotuse protsent on tal 70% ja selle põhjuseks on üldhaigestumine seonduvalt kroonilise radikulaarse defitsiidiga selgroo kaela- ja nimme-ristluuosa valusündroomi ja liikumishäirega. VangS §-st 50 lg 2 tuleneb vanglale küll kohustus tagada kinnipeetavale pesemisvõimalus sauna, dušši või vanni kasutamise võimaluse näol vähemalt kord nädalas, kuid VangS ega ka VSKE ei näe vanglatele ette kohustust tagada kõigile kinnipeetavatele, kellel on mingil põhjusel tuvastatud püsiv töövõimetus, võimalust kasutada dušši igapäevaselt. Ka VangS § 50 lg 2 ei anna iseenesest kinnipeetavale subjektiivset õigust kasutada dušši nädalas rohkem kui ühe korra ega ka õigust nõuda, et ta tingimata peaks seda rohkem kasutada saama. Asjas ei ole olnud vaidlust selle üle, et Viru Vangla võimaldab K2 osakonnas, kus viibib ka kaebaja, kinnipeetavatele duši kasutamist vähemalt kahel korral nädalas osakonna duširuumis (tl 38). Eeltoodust nähtub, et seadusega sätestatud duši kasutamise võimaldamise miinimumnõue on Viru Vanglas kaebajale tagatud ja tal võimaldati sellest isegi rohkematel kordadel nädalas duši all käia. Kaebaja pole väitnud, et vanglas viibimise ajal on tal jäänud mõni seadusega ettenähtud ja vangla poolt täiendavalt võimaldatud duši all käimise kord saamata. Vastustaja selgituste kohaselt puudub K2 osakonna kambris endas kinnipeetaval küll duši kasutamise võimalus, kuid kambris on olemas vesi ja kraanikauss, mille abil on kaebajale samuti tagatud võimalus igapäevaselt isikliku hügieeni eest hoolitsemiseks. Samuti nähtub asja materjalidest, et kaebajale määrati vanglas hooldaja, kelle töökohustuste hulka kuulub muuhulgas ka tema abistamine hügieenitoimingute tegemisel kambris. Seega on S. Baumerile Viru Vanglas tagatud igal ajal võimalus isikliku hügieeni eest hoolitsemiseks. Kahes kaebaja tervisekaardi kandes viidatakse küll, et S. Baumer on kurtnud hommikuse liighigistamise üle (tl 85 ja 87), kuid arstide vastavatest diagnoosidest ja hinnangutest ei nähtu, et seetõttu oleks kaebaja puhul peetud juba meditsiinilisest vaatenurgast vajalikuks talle igapäevase dušši kasutamise võimaldamist. Ka 18.06.2015. a arstitõendi kohaselt (tl 70) ei vaja kaebaja igapäevast duši kasutamist. Hiljem, 09.07.2015, viibis kaebaja R. Aadamsoo vastuvõtul (tl 90), kuid ka selle käigus ei tuvastatud, et kinnipeetaval oleks kilpnäärmeprobleemidest tulenevalt tekkinud selline liighigistamine, et talle oleks vajalik iga päev duši kasutamist võimaldada. Tuginedes arsti 18.06.2015. a seisukohtadele jättis vangla seega kaebaja taotluse igapäevaselt duši kasutamise võimaluse saamiseks igati õiguspäraselt rahuldamata.
14.VSkE § 641 p 9 kohaselt on kinnipeetavale vanglas keelatud spordivahendid, välja arvatud avavangla kinnipeetaval. VangS § 15 lg 3 volitab justiitsministrit sellise määruse kehtestamiseks, milles loetletakse kinnipeetavale keelatud esemed. VangS § 15 lg 2 näeb ette, et sellises loetelus peavad sisalduma esemed, mis ohustavad inimese julgeolekut, sobivad eriti vara kahjustamiseks või võivad ohustada vangla julgeolekut. Seega, kuna VSkE § 641 lg 9 kohaselt on vanglas kinnipeetavale keelatud spordivahendid, on võimlemisrull kui spordivahend kinnipeetavale kinnises vanglas keelatud, v. a juhul, kui see on talle arsti poolt määratud. Kaebaja tugineb ka apellatsioonkaebuses endiselt 24.03.2014. a meditsiiniosakonna tõendile (tl 7), mille kohaselt tuli kaebajale väljastada tema isiklike asjade hulgas olev võimlemisrull, kuid nagu kaebaja selgitustest ja vaidest nähtub, ei nõudnud ta 31.05.2015 (registreeritud vanglas 01.06.2015) vanglalt sellesama võimlemisrulli uuesti kambrisse andmist, vaid seda, et vangla annaks talle ise uue võimlemisrulli või võimaldaks tal selle soetada, sest eelmine võimlemisrull läks katki. See, et kaebaja sai enda väidete kohaselt 2014. a aprillis ja mais vangla kambris oma võimlemisrulli kasutada ja seda 24.03.2014. a tõendi alusel, ei tähenda ringkonnakohtu arvates veel seda, et vastustaja pidi eeltoodu tõttu igal juhul rahuldama ka kaebaja 31.05.2015. a taotluse. Kaebaja tervislik seisund võis vahepeal muutuda, mistõttu
lähtus vangla keelduvat otsust tehes õigesti hilisemast, 18.06.2015. a meditsiiniosakonna tõendist, mille kohaselt kaebaja täiendava treeninguvahendina võimlemisrulli ei vaja.
15.Mis puudutab apellatsioonkaebuses esitatud väiteid vanglas võimaldatavate tervishoiuteenuste kvaliteedi kohta, siis need jätab ringkonnakohus tähelepanuta, kuna tervishoiuteenuste kvaliteet Viru Vanglas ei ole olnud halduskohtule esitatud kaebuse sisuks ning kehtiva kohtupraktika kohaselt ei ole tervishoiuteenuse osutamisega seotud nõuete läbivaatamine ka halduskohtu pädevuses (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 08.10.2014. a määrus asjas nr 3-3-1-50-14, erikogu 13.11.2013. a määrus asjas nr 3-3-4-1-13).
16.Eeltoodust lähtuvalt jätab ringkonnakohus esitatud apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu vaidlustatud otsuse muutmata. Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/
Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/
Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.