Viru Vangla määras 14.09.2015.a käskkirjaga nr 6-3/1155-D ********ile distsiplinaarkaristuse, kartserisse paigutamise 8 ööpäevaks. See käskkiri tunnistati kehtetuks Viru Vangla 21.01.2016.a käskkirjaga nr 6-3/61. 10.05.2016.a esitas ******** Viru Vanglale avalduse, milles ta taotles mittevaralise kahju 800 euro hüvitamist. Viru Vangla rahuldas 05.07.2016.a otsusega nr 616/65-2 (tl 6) kaebaja taotluse osaliselt, summas 51,12 eurot. Kaebaja ja vastustaja kinnitavad, et kaebaja sai selle otsuse kätte 06.07.2016.a (tl 2 pöördel, 16)
2.07.08.2016.a esitas ******** Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebaja hinnangul tekitas Viru Vangla kartserisse paigutamisega kaebajale ilma seadusliku aluseta põhjendamatuid kannatusi.
3.Kohus võttis 11.08.2016.a kaebuse menetlusse ning andis kaebajale võimaluse esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus.
4.17.08.2016.a esitas kaebaja kaebetähtaja ennistamise taotluse (tl 25-26).
Kaebaja selgituste kohaselt jättis ta tähtaja arvestamisel kogemata arvestamata 31. juuli. Kaebaja oli kindel, et juulikuus on 30 päeva, mistõttu viimaseks kaebuse esitamise päevaks oli arvestatud laupäev, 06.08.2016.a. Kaebaja hinnangul on tähtaeg mööda lastud menetlusosalisest mitteolenevatel põhjustel. Kaebaja rõhutab, et on ilmselge, et kaebaja õigused on vastustaja poolt oluliselt rikutud. Kaebuse läbi vaatamata jätmine võib kaasa tuua kaebaja kohtuliku kaitse võimaluse kaotamise. On ilmne, et praktikas võib esineda ka kahetsusväärseid olukordi, kus menetlusosaline ei pane enne asja lahendamist tähele, et menetlustoiming on tehtud tähtaja rikkumisega. Kaebaja palub kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldada ja jätkata menetlust.
5.15.09.2016.a esitas vastustaja oma seisukoha (tl 30-31), milles ta palus menetluse kaebetähtaja rikkumise tõttu lõpetada. Kaebetähtaja ennistamise taotlus rahuldamisele ei kuulu. Vastustaja hinnangul sõltus kaebetähtaja möödalaskmise põhjus ainuüksi menetlusosalisest ning oli menetlusosalise poolt igati välditav. Asjaolu, et juulis on 31 päeva, on üldteada ning ei ole usutav, et keskmise elukogemusega ja tavaelus Gregoriuse kalendrit kasutavale isikule oleks antud asjaolu teadmata või et selline teadmatus ei oleks välditav. Arvestada tuleb seda, et kaebaja kasutas magistrikraadiga õigusnõustaja teenuseid. Kohtu seisukoht
6.Riigivastutuse seaduse § 18 lg 2 sätestab, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Ka halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 47 lg 2 näeb ette, et kaebus kohtueelses menetluses esitatud nõudes tuleb esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend. HKMS § 124 lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse pärast teistelt menetlusosalistelt sellele kirjaliku vastuse saamist. HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 kohaselt lõpetab kohus menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele.
7.Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et kaebaja sai Viru Vangla 05.07.2016.a otsuse nr 6-16/65-2, millega tema kahju hüvitamise taotlus rahuldati osaliselt, kätte 06.07.2016.a. Seega oli viimane päev kaebuse esitamiseks reede, 05.08.2016.a. Kaebaja on kaebusele kuupäevaks märkinud 05.08.2016.a, kuid kaebus allkirjastati 07.08.2016.a ja jõudis kohtusse samuti 07.08.2016.a. Seega on kaebuse esitamise päevaks 07.08.2016.a ja kaebaja on seaduses sätestatud kaebetähtaja ületanud.
8.HKMS § 71 lg 1 ütleb, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kohtupraktikas mõistetakse mõjuva põhjuse all eelkõige objektiivseid takistusi. Erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida. Küllaldane
põhjus tähtaja ennistamiseks võib olla õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad (Riigikohtu lahend 3-3-1-75-08, p 16-17).
9.Kohus ei nõustu sellega, et kaebaja lasi kaebetähtaja mööda temast mitteolenevatel põhjustel. Kaebaja tunnistab ise, et ta eksis kaebetähtaja arvestamisel. Kohtu hinnangul näitab see, et kaebaja ei ole olnud kaebetähtaja järgmisel piisavalt hoolikas. Kaebaja esindajaks on õigusteadusliku kõrgharidusega isik, kes selliseid vigu teha ei tohi. Selline esindaja ei saa tugineda ka kogenematusest tingitud eksimusele. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kaebetähtaja möödalaskmise põhjus sõltus ainuüksi kaebajast ja oli tema poolt välditav. Kaebaja ei ole esile toonud ühtegi objektiivset takistust kaebuse tähtaegseks esitamiseks ehk sündmust või asjaolu, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saanud.
10.Hilinemise põhjust ei muuda objektiivseks või kaebajast sõltumatuks see, et kaebetähtaega arvestas mitte kaebaja ise, vaid tema esindaja. HKMS § 31 lg 3 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 217 lg 5 ja 6 alusel omistatakse esindaja tegevus esindatavale. Kohtupraktikas on esinenud kaebetähtaja ennistamist olukorras, kus kaebaja huvid jäid kaitseta tema esindaja tegevusetuse tõttu (Riigikohtu lahend 3-3-1-6112). Need seisukohad ei ole aga ülekantavad praegusele asjale. Esiteks käsitles viidatud lahend olukorda, kus kaebajale oli määratud esindaja riigi õigusabi korras. Teiseks ei kaota kaebaja praeguse menetluse lõpetamisel pöördumatult võimalust saavutada oma eesmärk ehk saada tema soovitud hüvitist. Kui kaebaja kaotas hüvitise saamise võimaluse oma esindaja süül on kaebajal võimalik esitada maakohtule esindaja vastu hagi kahju hüvitamise nõudes.
11.Kokkuvõttes puuduvad praeguses asjas mõjuvad põhjused kaebetähtaja ennistamiseks ning kohus jätab kaebaja sellekohase taotluse rahuldamata. Kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel. HKMS § 43 lg 1 p 2 kohaselt ei ole pärast käesoleva määruse jõustumist lubatud esitada halduskohtule sama nõudega samal alusel kaebust.
12.HKMS § 108 lg 4 alusel tuleb menetluskulud praeguses asjas kanda kaebajal. Vastustaja ei esitanud koos menetluse lõpetamise taotlusega menetluskulude väljamõistmise taotlust, menetluskulude nimekirja või kuludokumente. Pikaajalise menetlusliku kogemuse põhjal Viru Vangla tavapäraselt kohtuväliste kulude hüvitamist ei taotle. Kohtukulusid praeguses asjas ei ole. Seega jäävad poolte võimalikud menetluskulud nende endi kanda. Kaebaja oli riigilõivu tasumisest vabastatud, seega riigilõivu tagastamisele ei kuulu. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.