Rahvastik › PPA taotlus isiku kinnipidamiskeskuses kinni pidamiseks

Misso alevikus kinni kaks araablase välimusega isikut. Mhomed Khlil Iprehem’il isikut tõendavat dokumenti kaasas ei olnud ja suhelda ei olnud võimalik, kuna ta ei osanud vastata erinevates keeltes esitatud küsimustele. Algselt väitis isik end olevat Muhamed Calil, kuid 25. septembril 2016 menetluse käigus muutis isik enda andmeid ning märkis, et on Mhomed Khlil Iprehem, sündinud 28.04.1991 Süürias. Isik on tuvastatud isiku enda ütluste järgi. Kinnipeetud isikuid kahtlustatakse ebaseaduslikus piiriületuses. 25. septembril 2016 võeti Mhomed Khlil Iprehem ebaseaduslikult viibiva isikuna arvele ning talle vormistati ettekirjutus Eestist lahkumiseks (koheselt sundtäidetav) ja kohaldati sissesõidukeeld viieks aastaks isiku lahkumiskohustuse täitmise päevast alates. Mhomed Khlil Iprehem selgitas PPA-le, et saabus Venemaa Föderatsiooni umbes aasta tagasi. Venemaale sisenemise hetkel oli isikul olemas kehtiv dokument ja kehtiv Venemaa viisa, mis kehtis üks kuu, kuid kaotas dokumendi mingil hetkel. Ajutiselt töötas ta

kioskis, kus valmistas toitu. Suhtlusvõrgustiku Facebook kaudu suhtles sõpradega, kes soovitasid reisida mõnda Euroopa Liidu riiki ja seal tööle asuda. Selleks tegi ta ettevalmistui 3-4 kuud. Kuna dokument oli kadunud, ei olnud võimalik reisida seaduslikult. Ta ei ole kordagi pöördunud Süüria saatkonna poole, et uut dokumenti taotleda. Mhomed Khlil Iprehem märkis lisaks, et maksis Venemaal olevale isikule 400 USD, et ta toodaks Euroopa Liidu piiri lähedale. Nimetatud isik näitas suuna kuhu liikuda ning soovitas minna linna ja seal oodata, kuni nad ametnike poolt kinni peetakse. Kõik sugulased elavad Egiptuses ning ta tunnistab, et on töötanud Egiptuses keraamikuna ja elanud seal mõnda aega. Süürias aga puuduvad sugulased. Mhomed Khlil Iprehem’iga koos ebaseaduslikult Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelist kontrolljoont ületanud Naser Halwagi selgitas hiljem PPA ametnikele, mees, kellega koos ta kinni võeti, on samuti egiptlane ja nad on töötanud kõrval kauplustes ja nii juba varem kokku puutunud.

korraldamine võtab rohkem aega. Samuti puudus isikul isikut tõendav dokument. Isikut ei olnud võimalik anda tagasi Venemaa Föderatsiooni, kust ta Eestisse saabus. Kuigi Eesti Vabariik on andnud teada ebaseaduslikust piiriületusest Venemaa Föderatsioonile, ei ole viimane tuvastanud jälgi ebaseadusliku piiriületuse kohta, mistõttu ei peetud Venemaa poolt vajalikuks ühiskohtumist. PPA on seisukohal, et järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole käesoleval juhul piisav, kuna isikul puudub Eestis igasugune teadaolev viibimiskoht või seos Eestiga. PPA ei ole kindel, et isiku eesmärk oligi välja jõuda Eestisse, kuna mõlemad isikud peeti kinni Misso alevikus, kui nad olid suundunud teele, mis viib Riiga, Läti Vabariiki. Lisaks esineb võimalik põgenemise oht. Isik on teadlikult reisinud Schengeni riikides ebaseaduslikult. Ebaseaduslik riiki sisenemine viitab sellele, et isik on valmis õigusrikkumiseks majandusliku olukorra parandamise eesmärgil ning puudub põhjus arvata, et sarnast käitumist tulevikus väldiks. VSS § 68 p 8 sätestab eelduse, et põgenemise oht esineb, kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida.

KOHTU SEISUKOHT

Eestis ajutiseks viibimiseks olema seaduslik alus. Sama paragrahv sätestab ka välismaalase ajutise Eestis viibimise seaduslikud alused. Kuna Mhomed Khlil Iprehem’il puuduvad nii Eesti Vabariigi kodakondsus, elamisluba kui ka viisa, siis puudub tal ka Eestis viibimiseks õiguslik alus.

seisukohale, et PPA taotlus isiku paigutamiseks VSS § 23 lg 1 alusel PPA kinnipidamiskeskusesse tuleb rahuldada.

kinnipidamisest arvates. Toimiku materjalidest nähtuvalt peeti isik kinni 24. septembril 2016 ning

1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet halduskohtult loa väljasaadetava kinnipidamiseks ja

paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks. VSS § 23 lg 11 sätestab, et halduskohus annab loa väljasaadetava kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui esinevad VSS § 15 lg-s 2 sätestatud alused ja lõikes 1 nimetatud põhimõtted.

VSS-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada ning kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. VSS § 15 lg 2 sätestab, et välismaalast võib kinni pidada, kui VSS-s sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning eelkõige juhul, kui 1) esineb välismaalase põgenemise oht; 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib.

taotluste kohaselt ei ole isikut võimalik kohe välja saata muuhulgas seetõttu, et lennureisi korraldamine võtab rohkem aega ning isikul puudub isikut tõendav dokument ja kehtivad reisidokumendid. Kuna isik on tuvastatud tema enda sõnade kohaselt, ei ole isikusamasus veel tuvastatud. Selleks tuleb teha päringud Süüria Araabia Vabariigi saatkonda. Samuti on võimalik, et isik kuulub mõnda teise kodakondsusesse. Kohus nõustub, et lennureisi ei ole üldjuhul võimalik korraldada 48 tunniga, võttes arvesse ka isiku kinnipidamise ning asjaolude tuvastamisega seotud toimingute teostamise vajadust. Asjas esineb VSS § 15 lg 2 p-s 1 sätestatud kinnipidamise alus ehk välismaalase põgenemise oht, kuna VSS § 68 p 8 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht muuhulgas siis, kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Arvestades seda, et isiku sõnade kohaselt reisi ta teadlikult ebaseaduslikult ja tema eesmärk oli liikuda mõnda Euroopa Liidu riiki, mis nende liikumissuunda arvestades võis olla Läti Vabariik ning teise kinni peetud isiku sõnade kohaselt suundus ta Saksamaale, tuleb isiku põgenemise ohtu pidada võimalikuks.

lõpuni viia 48 tunni jooksul ning esineb isiku põgenemise oht VSS mõttes. Kohtu hinnangul on seetõttu isiku paigutamine kinnipidamiskeskusse arvestades PPA toodud argumente põhjendatud, et PPA saaks korraldada isiku väljasaatmise. VSS § 10 lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmed ei oleks käesoleval juhul piisavad muuhulgas seetõttu, et isikul puudub Eestis igasugune viibimiskoht. Kuigi asjaolu, et isikul ei oleks Eestis kuhugi minna, ei saa olla temalt vabaduse võtmise aluseks, takistaks see ilmselgelt järelevalvemeetmete kohaldamist, kuna VSS § 10 lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmed on oma iseloomult valdavalt niisugused, mis eeldavad püsiva elukoha olemasolu Eestis.

muretsetakse isikule lennupiletid ja korraldatakse ning tehakse kõik ülejäänud isiku väljasaatmiseks vajalikud toimingud, siis peab kohus väljasaatmist võimalikuks. Isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse on proportsionaalne, kuna puuduvad muud võimalused isiku üle efektiivse järelevalve teostamiseks. Aktiivse koostööga PPA-ga isiku väljasaatmise teostamiseks saab isik ise lühendada kinnipidamiskeskuses viibimise aega. Seega on kohus seisukohal, et VSS § 23 lg-s 1 sätestatud eeldused on isiku suhtes täidetud.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.