lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-16-1880/6

Muud

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 22.09.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-16-1880/6
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
22.09.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1440
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

22. september 2016, Tallinn

Haldusasja number

3-16-1880

Haldusasi

I.T.i esialgse õiguskaitse taotlus

Menetlustoiming

Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

Jätta I.T.i esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.

Jätta menetluskulud (taotluse esitamisel tasutud riigilõiv) taotleja enda kanda.

Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale saab taotleja esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 204 lg 2, § 252 lg 7). Määrus toimetatakse kätte I.T.ile ning Vabariigi Valimiskomisjonile.

ASJAOLUD

1.Tallinna Halduskohtule saabus 20.09.2016 I.T.i esialgse õiguskaitse taotlus, milles ta palub vaidemenetluse ajal keelata Vabariigi Valimiskomisjonil registreerida 24.09.2016 peetavate presidendivalimiste valimiskogu esimesse vooru kahte kanditaati, kes on tekkinud Riigikogus läbi viidud mittesalajaste valimiste kaudu, ning kohustada Vabariigi Valimiskomisjoni tagama valimiste salajasus valimiskogus, selle võimatusel kohustada valimisi edasi lükkama kuni nõuetekohaste tingimuste loomiseni.
1.1.Taotlusele lisatud materjalist nähtub, et I.T.i hinnangul ei olnud Riigikogus läbiviidud valimiste käigus valimiskogu kahe kandidaadi valimine salajane, kuna osad Riigikogu liikmed jäädvustasid hääletuskabiinis oma valiku ning hiljem ka avalikustasid selle. Kuna hääletamiskabiinis on hääletajal võimalik oma valikut jäädvustada sidekandjale ja see hiljem avalikustada, ei ole presidendivalimiste salajasus tagatud. Valimiskogu peaks tagama valimistulemuste salajasuse, keelates salvestusvahendite kasutamise valimistsoonis.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
1.2.Taotlusele on lisatud I.T.i pöördumine Vabariigi Valimiskomisjonile. Pöördumises on I.T. juhtinud valimiskomisjoni tähelepanu valimiste salajasuse mittetagamisele ning teinud ettepaneku mitte registreerida mittesalajaste valimiste tulemusel tekkinud kandidaate (S. K. ja M. R.), samuti rakendada salvestusvahendite ja fotokaamerate keelustamist valimistsoonis nii moraalsete kui tehnoloogiliste vahendite abil. Vastasel korral taotleb I. T. halduskohtult valimiste edasilükkamist. I. T. on palunud

3-16-1880 kõnealust pöördumist mitte käsitleda protestina Vabariigi Presidendi valimise seaduse (VPVS) § 10 tähenduses. Tegemist on demokraatliku vaatluse ja järelevalvega Euroopa Liidu territooriumil kulgevate demokraatlike protsesside osas Euroopa Parlamendi liikme poolt, vastavalt Euroopa aluslepingutele.

2.Vabariigi Valimiskomisjon esitas 22.09.2016 esialgse õiguskaitse taotlusele vastuse, milles palub jätta taotlus rahuldamata, esitades järgmised põhjendused. Riigikogu kolmandas hääletusvoorus osalenud kandidaatide nimede hääletamissedelile kandmine valimiskogus toimuvaks esimeseks hääletusvooruks tuleneb otse seadusest (VPVS § 25 lg 1) ja nende kandidaatide uuesti registreerimist seadus ette ei näe. Samuti ei saa taotluses kirjeldatud toimingud rikkuda taotleja subjektiivseid õigusi. Vastavalt Vabariigi Valimiskomisjoni 30.08.2016 otsusele nr 10 „Vabariigi Presidendi valimise tulemuste kindlakstegemine Riigikogus toimunud teises hääletusvoorus“ olid Riigikogu kolmandas hääletusvoorus hääletamissedeleile kantud S.K.e ja M.R.i nimed. Vabariigi Valimiskomisjoni 30.08.2016 otsuse nr 11 „Vabariigi Presidendi valimise tulemuste kindlakstegemine Riigikogus toimunud kolmandas hääletusvoorus“ punkti 2 kohaselt kantakse S.K.e ja M.R.i nimed hääletamissedelile valimiskogus toimuvaks Vabariigi Presidendi valimise esimeseks hääletusvooruks. Seda otsust ei ole seaduses sätestatud tähtaja jooksul vaidlustatud. Kuna Riigikogu kolmandas hääletusvoorus osalenud kandidaate Vabariigi Valimiskomisjon uuesti ei registreeri, ei ole taotlus neid mitte registreerida täidetav. Hääletamise korraldamisel Riigikogus ja valimiskogus tagab Vabariigi Valimiskomisjon hääletamise salajasuse VPVS § 1 lg-s 3 ja §-s 9 sätestatud korras. Seetõttu puudub vajadus Vabariigi Valimiskomisjoni selleks täiendavalt kohustada. Taotleja ei kandideeri Vabariigi Presidendi valimistel, samuti pole ta Riigikogu liige ega kohaliku omavalitsuse volikogu esindaja, kellel on õigus Vabariigi Presidendi valimistel hääletada. Seega ei saa taotluses kirjeldatud Vabariigi Valimiskomisjoni toimingud rikkuda taotleja subjektiivseid õigusi.

KOHTU PÕHJENDUSED

3.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse (või kaebuse eesmärgi saavutamine) kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3). Esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal (HKMS § 249 lg 2). I. T. on taotluses märkinud, et on esitanud Vabariigi Valimiskomisjonile vaide.
4.Halduskohus võib esialgse õiguskaitse abinõuna muu hulgas keelata vaidlustatava haldusakti andmise või toimingu tegemise ning kohustada haldusorganit taotletavat haldusakti välja andma, toimingut tegema või jätkuvat toimingut lõpetama (HKMS § 251 lg 1 punktid 2 ja 3). I. T. taotleb vaidemenetluse ajal keelata Vabariigi Valimiskomisjonil registreerida 24.09.2016 peetavate presidendivalimiste valimiskogu esimesse vooru kahte kanditaati, kes on tema hinnangul tekkinud Riigikogus läbiviidud mittesalajaste valimiste kaudu, ning kohustada

2(4)

3-16-1880 Vabariigi Valimiskomisjoni tagama valimiste salajasus valimiskogus, selle võimatusel kohustada valimisi edasi lükkama kuni nõuetekohaste tingimuste loomiseni.

5.HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. I. T.i taotlus on suunatud Vabariigi Valimiskomisjoni kohustamiseks ja komisjoni keelamisele seoses Vabariigi Presidendi valimistega. VPVS § 1 lg 1 kohaselt valib Vabariigi Presidendi Riigikogu. Kui Vabariigi President jääb Riigikogus valimata, valib presidendi valimiskogu. VPVS § 10 lg 1 annab Riigikogu või valimiskogu liikmele õiguse enne häälte lugemist esitada valimiskomisjonile kirjalik protest hääletamise korra rikkumise kohta, mille valimiskomisjon lahendab motiveeritud otsusega (lg 2) VPVS § 12 lg 1 kohaselt on Riigikogu või valimiskogu liikmel enne valimistulemuse kindlakstegemist õigus esitada kirjalik protest hääletamistulemuse kindlakstegemise korra rikkumise kohta, mille valimiskomisjon lahendab motiveeritud otsusega (lg 2). Seega võimaldavad VPVS § 10 ja § 12 esitada hääletamise korra ja hääletamistulemuse kindlakstegemise korra rikkumise kohta protesti, kusjuures protesti esitamise õigus on Riigikogu või valimiskomisjoni liikmel. VPVS muid vaidlustamisvõimalusi selgesõnaliselt ei sätesta ega loetle ka täpsemalt, milliseid otsuseid ja toiminguid saab vaidlustada.
6.Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 37 lg-s 2 on sätestatud, et isik, kes leiab, et Vabariigi Presidendi valimistega seotud valimiskomisjoni otsuse või toiminguga on rikutud tema õigusi, võib esitada Riigikohtule taotluse tühistada valimiskomisjoni otsus või tunnistada valimiskomisjoni toiming õigusvastaseks või tunnistada hääletamistulemus Vabariigi Presidendi valimistel kehtetuks. PSJKS § 2 p 10 kohaselt lahendab Riigikohus selle seaduse alusel kaebusi ja proteste valimiskomisjoni otsuste ja toimingute peale. Kaebuse valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale võib Riigikohtule esitada pärast asja lahendamist Vabariigi Valimiskomisjonis. Selline kaebus tuleb esitada Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu kolme päeva jooksul Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse teatavakstegemisest või toimingu sooritamisest arvates (PSJKS § 38 lg 1). Vastavalt PSJKS 46 lg 1 p-dele 1 ja 2 võib Riigikohus asja lahendamisel tühistada valimiskomisjoni otsuse, tunnistada valimiskomisjoni toimingu õigusvastaseks ning kohustada valimiskomisjoni tegema uue otsuse või toimingu jätta kaebuse või protest rahuldamata.
7.Seega on seadusandja näinud Vabariigi Valimiskomisjoni otsuste ja toimingute vaidlustamiseks ette eraldi menetluskorra ning tegemist pole halduskohtu pädevusse kuuluva vaidlusega. I. T.i pöördumise, mille ta Vabariigi Valimiskomisjonile väidetavalt 20.09.2016 esitas (kohtule esitatud taotluse lisaks nr 5 oleval dokumendil puudub kuupäev), näol ei ole tegemist vaidega ega selle pöördumise menetlemisel vaidemenetlusega HKMS § 249 lg 2 tähenduses. Seega puudus I. T.il hoolimata Vabariigi Valimiskomisjonile vaidena nimetatud dokumendi esitamisest õigus pöörduda HKMS § 249 lg 2 alusel halduskohtusse.
8.PSJKS § 37 lg 2 kohaselt saab isik Vabariigi Presidendi valimistega seotud valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale taotlusega Riigikohtusse pöörduda, kui on rikutud tema õigusi. Ka esialgse õiguskaitse kohaldamine HKMS § 249 lg 1 kohaselt on õigustatud isikute õiguste esialgseks kaitseks, kui vastasel juhul võib see hiljem (kohtuotsusega) osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse järele peab taotlejal olema vajadus (HKMS § 249 lg 3).

3(4)

3-16-1880 Kohtulik õiguskaitse Eesti õiguskorras toimub valdavalt subjektiivse õiguskaitse eesmärgil, välja arvatud seaduses sätestatud erandjuhud, mil on lubatud kohtusse pöördumist avalikes või teiste isikute huvides. Isegi juhul, kui kohus möönaks, et taotleja on erinevaid menetluskordasid eristamata avalik-õiguslikus vaidluses halduskohtusse pöördunud, ei oleks taotlus lubatav, kui see pole esitatud isiku enda õiguste kaitseks.

9.I. T. on taotluses märkinud, et ta soovib kaitsta kõikide Eesti Vabariigi kodanike õigust presidendivalimiste õiguspärasele protseduurile. Vaidena pealkirjastatud dokumendis Vabariigi Valimiskomisjonile märkis I. T., et tegemist on demokraatliku vaatluse ja demokratlike protsesside järelevalvega Euroopa Parlamendi liikme poolt.
10.Vabariigi Valimiskomisjon juhib õigesti tähelepanu et I. T. ei ole valimiskogu ega Riigikogu liige, kellel on õigus Vabariigi Presidendi valimistel hääletada, ega presidendikandidaat Vabariigi Presidendi valimistel.
11.Kohtule esitatud taotlusest ega ka taotlusele lisatud dokumentidest ei nähtu I. T.i õiguste, mida ta esitatud taotlusega kaitsta soovib, rikkumist. Seega ei ole kohtule ilmnenud taotleja enda subjektiivsete õiguste rikkumist ning kehtivast õigusest ei tulene, et esitatud taotlusega võiks pöörduda halduskohtusse teiste isikute või avalikes huvides.
12.Eeltoodut arvesse võttes ei ole esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatav, mistõttu jätab kohus taotluse sisuliselt läbi vaatamata.
13.Taotluse esitaja on tasunud riigilõivu 15 eurot vastavalt riigilõivuseaduse § 60 lg-le 6. Halduskohtumenetluse seadustik ei sätesta eraldi riigilõivu tagastamise küsimust esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmise korral. Riigikohus on kohaldanud juhtudel, kui esialgse õiguskaitse taotlus jäetakse läbi vaatamata analoogia alusel HKMS § 104 lg 5 punkti 3 (Riigikohtu 19.06.2013 määruse nr 3-3-1-32-13 punktid 14 ja 15). HKMS § 104 lg 5 p-st 3 tuleneb, et tasutud riigilõivu ei tagastata, kui kohus jätab kaebuse läbi vaatamata HKMS § 151 lõike 1 punkti 2 või 3 või lõike 2 alusel. HKMS § 151 lg 2 p 1 hõlmab ka olukorda, kus kaebus jääb läbi vaatamata kaebeõiguse puudumise tõttu (HKMS § 121 lg 2 p 1). Praegusel juhul jääb taotlus läbi vaatamata, kuna esitajal puudub õigus sellise taotlusega kohtusse pöörduda. Seega ei tagasta kohus eeltoodud norme koosmõjus kohaldades taotluse esitamisel tasutud riigilõivu.

/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja