Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine
Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Agu Timmi, Tiina Pappel 22.09.2016, Tartu 3-16-1672 Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla kohustamiseks väljastada jalanõud Tartu Halduskohtu 02.09.2016. a määrus Nikolai Lilitškini määruskaebus Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Määruskaebuse esitaja Nikolai Lilitškin
RESOLUTSIOON
1.Jätkata Nikolai Lilitškinile Tartu Halduskohtu 02.09.2016. a määrusega antud menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamiseks esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
2.Võtta Nikolai Lilitškini määruskaebus Tartu Halduskohtu 02.09.2016. a määruse resolutsiooni pi 4 peale ringkonnakohtu menetlusse.
3.Jätta Nikolai Lilitškini määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 02.09.2016. a määruse resolutsiooni p 4 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole edasi kaevatav.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Halduskohtusse saabus 17.08.2016 N. Lilitškini kaebus Tartu Vangla kohustamiseks väljastada talle jalanõud. Lisaks taotles kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamist ja esialgse õiguskaitse kohaldamist kohtuotsuse täitmiseks.
2.Tartu Halduskohus tagastas 24.08.2016. a määrusega N. Lilitškini kaebuse ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Kohus leidis, et kuna N. Lilitškinil on kohustamisnõudes kohtueelne menetlus läbimata, siis ei ole kaebus kohtus lubatav ning kuulub tagastamisele halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel. Kohus leidis, et kuna N. Lilitškini kaebus kuulub tagastamisele, tuleb esialgse õiguskaitse taotlus jätta läbi vaatamata HKMS § 55 lg 2 alusel, sest kaebuse tagastamise tõttu puudub kohtumenetlus, mille raames õiguskaitset kohaldada.
3.29.08.2016 saabus Tartu Halduskohtusse N. Lilitškini määruskaebus, milles ta palus tühistada Tartu Halduskohtu 24.08.2016. a määrus.
4.Tartu Halduskohus vabastas 02.09.2016. a määrusega N. Lilitškini riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel Tartu Halduskohtu 24.08.2016. a määrusele (resolutsiooni p 1); rahuldas N. Lilitškini määruskaebuse ja tühistas Tartu Halduskohtu 24.08.2016. a määruse (resolutsiooni p 2); vabastas N. Lilitškini riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel (resolutsiooni p 3); jättis N. Lilitškini esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 4). Kohus märkis, et määruskaebusele lisatud vaideotsusest nähtuvalt samal päeval, kui vangla on kohtule vastanud, et vaidemenetlus veel kestab, on vangla teinud vaideotsuse, seega ei olnud 24.08.2016 kohtule teada, et tegelikkuses oli kaebaja selleks ajaks kohustusliku kohtueelse menetluse läbinud. Kohus leidis, et 24.08.2016. a määrus tuleb tühistada, sest kaebajal on kohustamisnõudes kohtueelne menetlus läbitud. Kohus märkis, et kaebaja ei ole esialgse õiguskaitse taotluses välja toonud soovitavat esialgse õiguskaitse abinõud (HKMS § 251) ning arvestades seda, et kaebaja on esitanud kohustamiskaebuse, leidis, et kaebaja on soovinud esialgse õiguskaitse korras endale jalanõude väljastamist ehk toimingu sooritamist HKMS § 251 lg 1 p 3 alusel. Kohus asus seisukohale, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Tartu Vangla 23.08.2016. a vaideotsusest nr 1-11/312-2 ilmneb, et kui 2016. a juunija juulikuus puudus alus kaebajale jalanõude väljastamiseks, siis käesolevaks ajaks on asjaolud muutunud ning kui kaebaja esitab uue taotluse jalanõude väljastamiseks, siis see taotlus ka rahuldatakse. Kohus leidis, et kaebajal tuleb vanglale vaid esitada taotlus ja talle väljastatakse uued jalanõud, mistõttu puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus ning kohus jättis N. Lilitškini esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
5.19.09.2016 saabus Tartu Ringkonnakohtusse N. Lilitškini määruskaebus, milles ta märgib, et vaidlustab Tartu Halduskohtu 02.09.2016. a määruse p-i 3 ning taotleb, et ringkonnakohus kohaldaks esialgse õiguskaitse vahendit. N. Lilitškini väitel on kohus rikkunud HKMS § 249 lg-t 2, kuna ei andnud hinnangut kaebaja tõenditele, usaldades ainult vanglat, ei kuulanud kaebajat üle ega pidanud tema antud rikkumise kirjeldust tõepäraseks, samuti on kohus rikkunud HKMS § 252 lg-t 1. N. Lilitškin on nõudnud alates maikuust jalanõusid, kuna need on 9 aastaga muutunud kasutuskõlbmatuks, kuid neid ei parandatud, asendatud, vahetatud ega väljastatud, mille osas vangla põhjust ei teatanud. N. Lilitškin väidab, et kohus vaikib maha keelelise, rahvusliku ja varalise diskrimineerimise. N. Lilitškini väitel ei selgitanud kohus välja, miks ei väljastatud jalanõusid alates juulist 2016 kuni 19.09.2016 ning kohus asja sisuliselt mitte läbi vaadates rikkus kaebaja õigusi. Veel märgib N. Lilitškin, et kohus ei põhjenda, miks jäetakse esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata, mistõttu on ta ilma efektiivsest õiguskaitsest ja juurdepääsust kohtule, ilma õigusest olla üle kuulatud kohtus ja ilma õigusest õiglasele kohtulikule läbivaatamisele.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Haldusasja nr 3-16-1672 toimik saabus ringkonnakohtusse 21.09.2016.
7.Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel, samuti kohtu määruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 15 eurot. Halduskohus vabastas 02.09.2016. a määrusega (tl 31-32) N. Lilitškini riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel. HKMS § 114 lg 2 kohaselt eeldatakse, et menetlusabi kehtib ka igas järgmises kohtuastmes, kui menetlusosalisele on antud menetlusabi ja ta kaebab kohtulahendi edasi. Ringkonnakohus leiab, et menetlusabi jätkamine apellatsiooniastmes
määruskaebemenetluses on käesolevas asjas põhjendatud. Ringkonnakohtule nähtub asja materjalides olevatelt isikukonto väljavõtetelt (tl 10, 30), et N. Lilitškini isikukontol olev summa (12,48 eurot) on muutumatu. Ringkonnakohus võtab eelnevad andmed aluseks ka käesolevas määruskaebemenetluses. Eelnevast tulenevalt loeb ringkonnakohus N. Lilitškinile menetlusabi andmise majanduslikud eeldused täidetuks ja seetõttu jätkab menetlusabi andmist.
8.N. Lilitškini väitel vaidlustab ta Tartu Halduskohtu 02.09.2016. a määruse p-i 3. HKMS § 2 lg 4 ls-st 2 tulenevalt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Tartu Halduskohus vabastas 02.09.2016. a määruse resolutsiooni p 3 kohaselt N. Lilitškini riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel ning määruse resolutsiooni p 4 kohaselt jättis N. Lilitškini esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse rahuldamata. Arvestades N. Lilitškini määruskaebuses väidetut, vaidlustab ta ringkonnakohtu hinnangul Tartu Halduskohtu 02.09.2016. a määrust resolutsiooni p-i 4 osas, mitte p-i 3 osas. Eelnevat arvestades leiab ringkonnakohus, et N. Lilitškini määruskaebus vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele ja on esitatud tähtaegselt ning ringkonnakohus võtab N. Lilitškini määruskaebuse Tartu Halduskohtu 02.09.2016. a määruse resolutsiooni p-i 4 peale HKMS § 206 lg 1 alusel koosmõjus HKMS § 252 lg-ga 7 menetlusse.
9.Ringkonnakohus leiab, et N. Lilitškini määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu 02.09.2016. a määruses esitatud seisukohtadega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 1 ja § 201 lg 4). Asjaolu, et kaebaja ei nõustu halduskohtu põhjendustega, ei anna alust määruse tühistamiseks. Ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks. Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.
10.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole halduskohus rikkunud määruskaebuses viidatud HKMS-i sätteid, kuivõrd vaidlustatud kohtumääruse tegemise hetkeks oli Tartu Vangla N. Lilitškini vaide juba 23.08.2016. a vaideotsusega (tl 23-23p) lahendanud ning samuti on halduskohus N. Lilitškini esialgse õiguskaitse taotluse põhjendatud määrusega lahendanud, esitades endapoolsed põhjendused määruse p-s 7 (tl 32). Seega on põhjendamatu N. Lilitškini väide, et halduskohus ei ole põhjendanud, miks tema taotlus jäetakse rahuldamata. N. Lilitškini etteheited seonduvalt määruskaebuses nimetatud mõnede asjaolude välja selgitamata jätmisega halduskohtu poolt ei ole ringkonnakohtu hinnangul asjakohased, kuivõrd vaidlustatud määruses lahendas halduskohus üksnes kaebaja esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlust, mitte ei lahendanud kaebuses esitatud kohustamisnõuet. Kuivõrd N. Lilitškin on saanud esitada kohtule taotlusi ja määruskaebusi, mis on ka menetlusse võetud ja kohtu poolt lahendatud, siis on põhjendamatud tema väited, et ta on ilma juurdepääsust kohtule ja õigusest kohtulikule läbivaatamisele. Kuna halduskohtul puudub esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel kohustus kaebajat üle kuulata, siis sellekohane N. Lilitškini etteheide on samuti asjakohatu.
11.Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus N. Lilitškini määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 02.09.2016. a määruse resolutsiooni p-i 4 osas muutmata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk
/allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.