Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi
3-16-783 21. september 2016 Kadri Palm MERTEX HALDUS OÜ (endine ärinimi SilveCom Haldus OÜ) kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA)
22.jaanuari 2016. a otsuse nr 13-6/30 ja PRIA 21. märtsi 2016. a vaideotsuse nr 13-4/16/4-1 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – MERTEX HALDUS OÜ, seaduslik esindaja Priit Janu Vastustaja – PRIA, volitatud esindaja Anne Lepik Kirjalik menetlus
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Jätta MERTEX HALDUS OÜ kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 21. oktoobril 2016. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.SilveCom Haldus OÜ (alates 14. oktoobrist 2014 MERTEX HALDUS OÜ) esitas
15.novembril 2013 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) taotluse nr 143012510188 investeeringutoetuse saamiseks bioenergia tootmiseks vajalike seadmete soetamiseks ja bioenergia tootmishoone juurdepääsutee rekonstrueerimiseks.
2.PRIA jättis 19. aprilli 2013. a otsusega nr 13-6/750 SilveCom Haldus OÜ taotluse rahuldamata, võttes aluseks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 62 lg 2 p 1 ja põllumajandusministri 20. juuli 2010. a määruse nr 80 "Bioenergia tootmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord" (määrus nr 80) § 12 lg 2 p-d 2 ja 3 ning lg 3. PRIA asus seisukohale, et 2010. a ei olnud ettevõttel bioloogilisi varasid, millest põllumajanduslikku toodangut toota; esimesed tõendatud mesilaspered soetati 1. mail 2011; taotleja registreeritud mesilaspere tootlikkus 2011. a oli 121,26 kg mett (Eesti keskmine 24 kg pere kohta); tõendatult soetatud mesilasperede (soetatud 31) paljunemise teel suudeti saada 72 peret, mida müüa, ja lisaks jäi taotlejale 68 peret (registreeritud mais 2012. a) tootmise tarbeks, mis teeb keskmiselt 3,5 pere jagunemist ühe pere kohta; mesilaspere müügihind on keskmiselt 135 eurot pere, millistest eeldustest lähtuvalt kujuneks taotleja müügituluks 79 086 eurot, millest põllumajanduslik müügitulu moodustab 29 039 eurot 16 senti, seega on põllumajandusliku müügitulu osakaaluks 36,7%, mis ei vasta määruse nr 80 nõuetele ning isik ei kvalifitseeru taotlejaks. Lisaks märkis PRIA, et taotleja on näidanud PRIA loomade registris, et omab 2010. a seisuga 16 mesilasperet (päritolu ja omand on taotlejal tõendamata, kuna esitatud ostu- ja müügiarvetes nende soetust ei kajastu), 2011. a seisuga 26 mesilasperet ja 2012. a seisuga 68 mesilasperet ning kuna taotlejal on registris rohkem kui 15 mesilasperet (põllumajandusministri 15. juuni 2006. a määrus nr 72 "Väikeses koguses esmatoodete turustamise hügieeninõuded"), peab ta toiduseaduse alusel oma tegevusest Veterinaar- ja Toiduametit (VTA) teavitama ja peab olema tunnustatud, kuid taotleja ei ole seda teinud ega ole ka tunnustatud.
3.PRIA jättis 12. juuli 2013. a vaideotsusega nr 13-4/275 SilveCom Haldus OÜ vaide rahuldamata, võttes aluseks ELÜPS § 98 ning haldusmenetluse seaduse (HMS) § 83, § 85 p 4 ja § 86 lg 1. PRIA jäi seisukohale, et tegemist ei ole SilveCom Haldus OÜ poolt omatoodetud põllumajandussaaduste müügiga ja müügitulu ei ole tõendatud. PRIA viitas VTA-lt saadud teabele, mille kohaselt ei ole SilveCom Haldus OÜ näol tegemist teavitatuks loetud mee esmatootjaga ega ka meepakendusettevõtjaga. Lisaks märkis PRIA, et taotleja on ise varasemalt kinnitanud, et tal puudub nõuetekohane mee töötlemise hoone. PRIA märkis, et Maksu- ja Tolliameti (MTA) andmetel ei ole SilveCom Haldus OÜ ühendusesisest müüki ühendusesisese käibe aruande vormil (VD) deklareerinud, ta ei ole 2011. a müügituluna näidatud mee müügitehingut juulis ja augustis Fastener Tools SIA-le (arved nr 12082011, 11072011, 15072011) kinnitanud ega ole ka vormil KMD juulis ja augustis ühendusesisest kauba müüki deklareerinud. 8. detsembril 2011 on SilveCom Haldus OÜ esitanud MTA-le ühendusesisese käibe muutmise aruande (VPD), millel on näidatud 2011. a juuli ja augusti ühendusesisene käive, kuid PRIA ei lugenud mee müügitehingu toimumist tegelikkuses tõendatuks. PRIA märkis, et 2010. a mee müügi kohta on taotleja müügitulu tõendamiseks esitanud 3 arvet eraisikule sularaha eest, mille laekumist ei ole võimalik tõendada, ning 1275 kg mett on väidetavalt müüdud 27. septembri 2010. a arve alusel 7588 euro 15 sendi eest Divergoods OÜ-le, kelle põhitegevuseks oli tehingu toimumise ajal tööriistade ja rauakaupade müük. PRIA tõi ka välja, et MTA andmetel ei ole SilveCom Haldus OÜ töötasude maksmist deklareerinud. PRIA leidis, et alusetud on vaide esitaja etteheited ärakuulamata jätmise kohta, kuivõrd HMS § 40 lg 1 kohaselt võib seda teha ka kirjalikus vormis (HMS § 5 lg 1).
3-16-783
4.SilveCom Haldus OÜ esitas 4. oktoobril 2014 Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 19. aprilli 2013. a otsuse nr 13-6/750 ja 12. juuli 2013. a vaideotsuse nr 13-4/275 peale. Kaebus registreeriti haldusasjana nr 3-13-2100.
5.Tartu Halduskohus jättis 30. märtsi 2015. a otsusega haldusasjas nr 3-13-2100 kaebuse rahuldamata.
6.Tartu Ringkonnakohus tühistas 15. detsembri 2015. a otsusega asjas nr 3-13-2100 Tartu Halduskohtu 30. märtsi 2015. a otsuse ja tegi asjas uue otsuse, millega tühistas PRIA 19. aprilli 2013. a otsuse nr 13-6/750 ja 12. juuli 2013. a vaideotsuse nr 13-4/275 ning kohustas PRIA-t uue otsuse tegemiseks. Ringkonnakohus leidis otsuse p-des 14-15 järgmist: „Kaebaja väitel müüs ta 2010. aastal mett kokku 2180 kg ning oli deklareerinud PRIA loomade registris mesila, mis koosneb 16 mesilasperest. Ringkonnakohus märgib, et viimati nimetatud osas vaidlust ei ole (vt registri andmed I kd tl 161). Eeltoodud andmetest tuleneb, et kaebaja üks mesilaspere pidi tootma 2010. aastal 136,25 kg mett (2180:16= 136,25). PRIA poolt vaidlustatud otsuses esile toodud Statistikaameti andmetel oli 2010. aastal ühe mesilaspere keskmine toodang 21 kg mett (I kd tl 167p). Kaebaja leiab, et toodangumahtude analüüsis tuleks Statistikaameti andmetele eelistada võrdlusi selliste mesilatega, kus kasutatakse kaebajaga samast mesilastõugu ja tarutüüpi, nimelt antud juhul itaalia tõugu mesilasi ja farrar tüüpi tarusid, mida kasutab ka mesinik L. Trahv, kes väidetavalt tootis vaadeldava mesilasperega 174,9 kg mett. Ringkonnakohus kaebaja arvamust ei jaga. Esmalt ei ole ringkonnakohtule esitatud vaieldamatuid tõendeid selle kohta, et mesinik L. Trahvi mesilasperede mee toodangu kohta esitatud andmed oleksid kontrollitud ja seega tõesed. Teiseks selgitas PRIA kohtuistungil, et L. Trahv on eliitmeetootja, kaebaja aga tavaline meetootja, mistõttu ei ole L. Trahvi andmed kaebaja andmetega võrreldavad (kohtuistungi protokolli lk 6, II kd, tl 17p). Võttes arvesse ka kaebaja seadusliku esindaja Priit Janu poolt kohtuistungil märgitut, mille kohaselt alustas Priit Janu mesindusettevõtjana aastal 2010 (kohtuistungi protokolli lk 18, II kd, tl 18) ning kaebaja majandusaasta aruandes märgitut, mille kohaselt alustas äriühing tegevust 2010. a kevadel, ei leia ka ringkonnakohus, et kaebaja kui alles tegevust alustanud äriühingu võimalikku meetoodangut tuleks võrrelda kogenud meetootja andmetega. Eeltoodust tulenevalt on PRIA vaidlustatud otsuses õigesti lähtunud meekoguste võrdlemisel Statistikaameti andmetest 2010. aastal Eestis toodetud mee keskmise koguse kohta. Kuna kaebaja poolt 2010. aasta mee müügi kohta esitatud andmed ületavad keskmist ca 6,5 korda, ei kinnita need usaldusväärselt seda, et tegemist on kaebaja mesilaste, mitte väljastpoolt sisse ostetud mee müügiga.
15.Apellatsioonkaebuses väidab kaebaja, et tema mesilasperede arv 2010. aastal oli tegelikult 51, mitte 16. Kaebaja lähtub siinkohal PRIA registrile esitatud andmetest, mille kohaselt registreeris kaebaja 01.05.2011 PRIA registris 36 mesilasperet (I kd, tl 161), olles eelnevalt teavitanud PRIA-t 26.02.2011 7 mesilaspere, 29.03.2011 3 mesilaspere ning 20.04.2011 5 mesilaspere võõrandamisest (36+7+3+5=51; vt vaidlustatud otsuse tabelis toodud tarude müügi andmed, I kd tl 168). Ringkonnakohus leiab, et kuna kaebaja registreeris 16 mesilasperet esmakordselt alles 02.08.2010 (I kd tl 161), ei ole usutav, et 16 mesilasperet jõudsid veel samal aastal meetootmise ajal esmalt 3-kordselt paljuneda 51 mesilaspereni ning seejärel ka 2180 kg mett toota. Nimelt selgitab kaebaja ise apellatsioonkaebuses järgmist: "Loomuliku paljunemise vältimiseks poolitab mesinik mesilaspere esmakordselt mai lõpul - juuni alguses ja teistkordselt juulis" (vt apellatsioonkaebuse p 2.7, I kd tl 194). Ka juhul, kui siiski nimetatud andmetest lähtuda, ületaks kaebaja mesilasperede toodang kahekordselt Eesti keskmist (vrdl Eesti keskmine 21 kg ning kaebaja mesilasperede toodang 2180:51=42,7 kg).“
3-16-783
7.PRIA jättis 22. jaanuari 2016. a otsusega nr 13-6/30 rahuldamata MERTEX HALDUS OÜ bioenergia tootmise investeeringutoetuse taotluse (tl-d 10-11). PRIA leidis, et taotleja ei vasta määruse nr 80 § 2 lg-s 1 sätestatud nõuetele.
8.MERTEX HALDUS OÜ esitas 25. veebruaril 2016 PRIA-le vaide 22. jaanuari 2016. a otsuse tühistamiseks (tl 4). Vaide esitaja leidis, et PRIA on otsust tehes jätnud vaide esitaja ära kuulamata. Seega on tegemist intensiivse põhiõiguste rikkumisega.
9.PRIA jättis 21. märtsi 2016. a vaideotsusega nr 13-4/16/4-1 MERTEX HALDUS OÜ vaide rahuldamata (tl-d 5-6). PRIA ei pea samade asjaolude suhtes täiendavat ärakuulamist läbi viima, kuna lähtutud on taotleja enda poolt esitatud arvetest ja uute andmete kogumiseks puudub vajadus. Uue otsuse tegemisel on arvestatud mõlemas kohtuastmes tuvastatud asjaoludega sh põllumajandusliku omatoodangu olemasoluga. PRIA leidis vaideotsuses, et omatoodetud põllumajandussaaduste müügist saadud tulu oleks kokku 11 649 eurot 16 senti, mis ei moodusta vähemalt 50% ettevõtja müügitulust – taotleja kogu müügitulu oli 79 086 eurot. Eeltoodust tulenevalt muutis PRIA vaidlustatud otsuses toodud müügitulu arvestust. Kuna aga põllumajanduslik müügitulu ei moodusta ikkagi vähemalt 50% taotleja kogu müügitulust, siis ei vasta taotleja määruse nõuetele ja taotlus jääb endiselt rahuldamata.
10.MERTEX HALDUS OÜ esitas 21. aprillil 2016 Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA
22.jaanuari 2016. a otsuse nr 13-6/30 ja 21. märtsi 2016. a vaideotsuse nr 13-4/16/4-1 tühistamiseks (tl-d 1-2).
11.PRIA esitas 24. mail 2016 kohtule vastuse kaebusele (tl-d 17-18). Tartu Halduskohtusse saabus 24. mail 2016 PRIA taotlustoimik nr 143012510188 haldusasjas nr 3-16-783.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
12.Kaebaja taotleb PRIA 22. jaanuari 2016. a otsuse nr 13-6/30 ja PRIA 21. märtsi 2016. a vaideotsuse nr 13-4/16/4-1 tühistamist, põhjendades oma kaebust järgmiselt. 1) Väär ja meelevaldne on ringkonnakohtu otsuses toodud väide, nagu oleks kaebaja mesilasperede arvuks 2. augusti 2010. a seisuga olnud üksnes 16. Mesilased paljunevad peale nende registris 1. mai seisuga kajastamist. Seega tuleb mee tootmisel arvestada ka mesilasperede järglaste meetoodanguga. Mesilased paljunevad keskmiselt 2 korda suve jooksul. Esmakordselt mai lõpul/juuni alguses (ühest saab kaks) ja teistkordselt juuni lõpul (kahest saab neli). Seega on peakorje ajaks (juuli-augusti keskpaik) saanud ühest perest paljunemise käigus reeglina 4 mesilaspere. Arvestades, et 1. mai 2016. a seisuga oli kaebajal 16 mesilasperet, on mõistuspärane pidada võimalikuks, et 2010. a peakorjest võttis osa 64 mesilasperet. Tegelikkuses oli kaebajal 2010. a peakorje asemel 51 mesilasperet. 2010. a meetoodangu kogumaht 2180 kg tuleb jagada perioodi lõpu mesilasperede tegeliku arvuga 51, saades 2010. a mee toodanguks keskmiselt 42,74 kg mesilaspere kohta, mis jääb oluliselt alla piirkondlikust professionaalsest keskmisest meetoodangust mesilaspere kohta. 2) PRIA on kaebaja meetoodangu mahtusid kõrvutanud kogu Eesti kohta esitatud Statistikameti andmetega. On mõistlik, et toodangumahtude analüüsis tuleks subjektiivsetele tõenditele (Statistikaamet) võimalusel eelistada objektiivseid tõendeid (vaatlusmesilad) ja kaebaja mesilaga võrreldavaid lähteandmeid (samane mesilastõug ja tarutüüp). Kesk-Eesti ja Eesti rannikupiirkondade meetoodangud ei ole võrreldavad. Samuti ei ole võrreldavad erinevate mesilastõugude ja erinevate tarutüüpide meetoodangute mahud. Statistikaameti andmetes on
3-16-783 võetud arvesse mesilasperede koguarv, mitte aga mee tootmisest osavõtnud mesilasperede koguarv. Statistikaameti andmetes meetoodangu keskmise osas kajastub Eestis registreeritud mesilasperede koguarvu ja mee toodangu koguarvu jagatis, mis ei ole adekvaatne hindamaks professionaalse mesiniku võimalikku toodangut. 3) PRIA ei ole otsuse ja vaideotsuse menetlusse kaebajat kaasanud ega andnud võimalust arvamuste ja vastuväidete esitamiseks. Seega on PRIA teadlikult eiranud haldusmenetluse üldpõhimõtteid.
13.Vastustaja peab kaebust põhjendamatuks ja vaidleb sellele vastu. Vastustaja vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Kaebaja vaidlustab käesolevas kaebuses uuesti mesilasperede arvu. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 61 lg 4 kohaselt hindab kohus varasema jõustunud kohtulahendi põhjendustes tuvastatud asjaolusid kogumis teiste tõenditega. Vastustaja palub seetõttu käesoleva haldusasja juurde dokumentaalse tõendina võtta Tartu Ringkonnakohtu
15.detsembri 2015. a jõustunud otsuse haldusasjas nr 3-13-2100. 2) Kaebaja on müügitulu ja esitatud müügitulu tõendavate arvete osas ära kuulatud. 2. aprillil 2013 on kaebaja saatnud vastuse PRIA järelepärimisele, milles esitab seisukohad põllumajandusliku omatoodangu müügist saadud tulu kohta, sh millises ulatuses võiks müügitulust protsentuaalselt mahaarvamisi teha (kirjalik ärakuulamine). PRIA ei pea siinjuures samade asjaolude suhtes täiendavat ärakuulamist läbi viima, kuna lähtutud on taotleja enda poolt esitatud arvetest ja uute andmete kogumiseks puudub vajadus (HMS § 40 lg 3 p 2). Uue otsuse tegemise käigus on arvestatud mõlemas kohtuastmes tuvastatud asjaoludega, sh põllumajandusliku omatoodangu olemasoluga. Vastustajale jääb selgusetuks, millises osas tuleks kaebaja uuesti ära kuulata.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
14.MERTEX HALDUS OÜ esitas kaebuse PRIA 22. jaanuari 2016. a otsuse nr 13-6/30 ja PRIA 21. märtsi 2016. a vaideotsuse nr 13-4/16/4-1 tühistamiseks.
15.Käesolevas asjas on jätkuvalt vaidlus selle üle, kas PRIA on õigesti tuvastanud kaebaja mittevastavuse bioenergia tootmise investeeringutoetuse saamise nõudele, mis tuleneb põllumajandusministri 20. juuli 2010. a määrusest nr 80 "Bioenergia tootmise ja investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord" (edaspidi ka määrus nr 80). Nii sätestab määruse nr 80 § 2 lg 1 nõude toetuse taotlejale järgnevalt: "Toetust võib taotleda ettevõtja, kelle omatoodetud põllumajandussaaduste müügitulu ja nende töötlemisel saadud põllumajandustoodete müügitulu kas koos või eraldi oli taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaastal vähemalt 50% ettevõtja kogu müügitulust". Viidatud määruse järgi on oluline, et ettevõtja oleks saanud taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaastal tulu omatoodetud, mitte edasi müüdud põllumajandussaaduste müügist. Käesoleval juhul on vaidluse all kaebaja poolt mee ise tootmine ning selle müügist tulu saamine.
16.PRIA 19. aprilli 2013. a otsusest nr 13-6/750 nähtuvalt on PRIA määruse nr 80 § 2 lg-st 1 lähtudes tuvastanud kaebaja põllumajandusliku müügitulu osakaalu kaebaja kogu müügitulus, leides, et kaebaja kogu müügitulu majandusaastal 30. aprill 2010 kuni 30. september 2011 oli
3-16-783 79 086 eurot, millest põllumajanduslik müügitulu moodustas 29 039,16 eurot ning põllumajandusliku müügitulu osakaaluks oli seega 36,7% (29039,16×100÷79086), mis ei vasta määruse nõuetele. Kaebaja poolt äriregistrile 17. aprillil 2013 esitatud majandusaasta aruande kohaselt oli kaebaja müügitulu vaidlusalusel majandusaastal kokku 79 086 eurot. Tartu Ringkonnakohus on 15. detsembri 2015. a otsuses asjas nr 3-13-2100 leidnud, et otsuses välja toodud kaebaja põllumajandusliku müügitulu, 29 039,16 eurot, kohta puudub otsuses müügitulu kontrollimist võimaldav arvutuskäik (otsuse p 28). Ringkonnakohus selgitas, et kuna vaidlustatud otsus ei ole seega olulises osas kontrollitav ning kaebaja põllumajandusliku müügitulu suurusest sõltub nii vastava tulu osakaal kaebaja kogu müügitulus kui ka kaebaja vastavus toetuse saamise nõuetele, rahuldab kohus apellatsioonkaebuse ja kohustab PRIA-t kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama.
17.Ringkonnakohtu otsusest lähtuvalt esitas PRIA 22. jaanuari 2016. a otsuses nr 13-6/30 taotleja põllumajandusliku müügitulu arvestuse. Esmalt leidis PRIA, et kuna 2010. a müüdud mesi ei ole nii PRIA, halduskohtu kui ringkonnakohtu hinnangul omatoodetud mesi, siis puudub taotlejal 2010. aastal omatoodetud põllumajandussaaduste müügist saadud tulu ja arvetel kajastatud 13 448,83 eurot ei ole põllumajandusliku omatoodangu müügist saadud tulu.
18.PRIA leidis, et omatoodetud mee müügina ei saa aktsepteerida: 1) 30. septembri 2010. a arvet nr 30092010 eraisikule summas 4603,22 eurot; 2) 31. augusti 2010. a arvet nr 31082010 eraisikule summas 311,57 eurot; 3) 30. juuli 2010. a arvet nr 30072010 eraisikule summas 945,89 eurot; 4) 27. septembri 2010. a arvet nr 27092010 Divergoods OÜ-le summas 7588,15 eurot. Seega ei ole 13 448,83 (4603,22+311,57+945,89+7588,15) eurot põllumajandusliku omatoodangu müügist saadud tulu. Kohus nõustub selle järeldusega. Ringkonnakohus leidis otsuse p-s 21, et perioodil 30. aprill 2010 kuni 31. detsember 2010 näidatud mee müüki ei saa lugeda omatoodetud põllumajandussaaduste müügiks.
19.PRIA ei lugenud 22. jaanuari 2016. a otsuses tõendatuks ka järgmiseid 2011. a mee müügitehinguid (vastavad arved on kohtule esitatud haldustoimikus): 1) 12. augusti 2011. a arvet nr 12082011 Fastener Tools SIA-le summas 7740 eurot; 2) 11. juuli 2011. a arvet nr 11072011 Fastener Tools SIA-le summas 5375 eurot; 3) 15. juuli 2011. a arvet nr 15072011 Fastener Tools SIA-le summas 4680 eurot; 4) 29. augusti 2011. a arvet nr 29082011 MTÜ-le MESILASED.EE summas 1059,38 eurot (tarude komplekteerimine ja värvitööd ei ole omatoodetud põllumajandustoodangu müük; aktsepteeriti vaha müüki summas 360 eurot); 5) 28. juuli 2011. a arvet nr 28072011 Seitse Mesilast OÜ-le summas 3750 eurot (mesilasperede ja tarude müük arvesse ei lähe; samalt arvelt arvestati mee müüki summas 1429,16 eurot); 6) 10. septembri 2011. a arvet nr 10092011 Seitse Mesilast OÜ-le summas 4920 eurot (mesitarude müük; arvesse läks mesilasvaha müük 720 eurot); 7) 31. juuli 2011. a arvet nr 31072011 OÜ-le Saare Haldus summas 1970 eurot (lamavtarude, perede ja mesindusinventari müük arvesse ei lähe, kärgede müük summas 240 eurot läks arvesse). Kokku arvestati omatoodetud põllumajandussaaduste müügitulu ja nende töötlemisel saadud põllumajandustoodete müügitulu taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaastal 2749, 16 (360+1429,16+720+240) eurot, mis ei moodusta vähemalt 50% ettevõtja müügitulust, mis oli 79 086 eurot.
3-16-783
20.PRIA leidis, et tehinguid Fastener Tools SIA-ga kokku summas 17 795 eurot ei ole tegelikkuses toimunud. Seejuures tugines PRIA järgmistele asjaoludele: 1) MTA andmete kohaselt ei ole kaebaja ühendusesisest müüki vastaval vormil deklareerinud, kuigi käibemaksuseaduse (KMS) § 28 kohaselt esitab maksukohustuslane ühendusesisese käibe aruande (VD), kui tal on maksustamisperioodi jooksul tekkinud kauba ühendusesisene käive; 2) kuna kaebaja ei ole VD aruannet esitanud, siis ei ole ta seda tehingut ka kinnitanud; 3) Vormil KMD on nii juulis kui ka augustis ühendusesisene kauba müük deklareeritud; 4) 8. detsembril 2011 on isik esitanud MTA-le ühendusesisese käibe muutmise aruande (VDP), millel on näidatud 2011. a juuli ja augustikuu ühendusesisene käive.
21.Kohus ei pea neid PRIA kaalutlusi piisavaks, väitmaks, et tehinguid Fastener Tools SIA-ga pole toimunud. KMS § 28 lg 1 p 1 kohaselt peab maksukohustuslane esitama ühendusesisese käibe aruande, kui tal on maksustamisperioodi jooksul tekkinud kauba ühendusesisene käive või ta on maksustamisperioodi jooksul võõrandanud kaupa edasimüüjana kolmnurktehingus. Ühendusesisese käibe aruanne esitatakse maksuhaldurile kalendrikuule järgneva kuu
20.kuupäevaks (KMS § 28 lg 2). Käive deklareeritakse käibedeklaratsiooni lahtris 3.1 ja ühendusesisese käibe aruandel VD. Maksukorralduse seaduses reguleerivad maksudeklaratsiooni (sh käibedeklaratsiooniga koos esitatava ühendusesisese käibe aruande vormi VD) esitamist ja parandamist MKS-i §-d 85-91. Kui maksukohustuslane ei esita deklaratsioone tähtajaks, siis võib maksuhaldur teha sellekohaseid meeldetuletusi või anda korraldusi deklaratsiooni esitamiseks (MKS § 85 lg 3). Kui deklaratsiooni ei ole esitatud seadusega sätestatud tähtpäevaks, võib maksuhaldur määrata deklaratsiooni esitamiseks tähtaja ja teha hoiatuse, et maksuhalduri määratud tähtajal deklaratsiooni esitamata jätmise korral võidakse rakendada sunniraha (MKS § 91 lg 1). Kohus leiab, et deklaratsiooni hilinenult esitamine võib kogumis teiste tõenditega viidata, et tehinguid ei ole tegelikult toimunud, kuid ainuüksi sellest argumendist ei piisa.
22.Oluline on märkida ka seda, et alles alates 2011. aastast muutus vorm VD igakuiseks. Varasemalt esitati ühendusesisese käibe aruanne maksuhaldurile kvartalile järgneva kuu
20.kuupäevaks. Seega võis 2011. aastal käibemaksu praktikas esineda väärarusaamu ühendusesisese käibe aruandluse kohta. Lisaks nähtub PRIA otsusest, et kaebaja oli vormil KMD nii juulis kui augustis 2011 ühendusesise kauba müüki deklareerinud, seega võib järeldada, et käive oli käibedeklaratsiooni lahtris 3.1 deklareeritud, ning oli deklareerimata vaid vormil VD.
23.PRIA on 21. märtsi 2016. a vaideotsuses nr 13-4/16/4-1 asunud 22. jaanuari 2016. a otsusest mõnevõrra leebemale seisukohale, selgitades, et ka juhul, kui need mee müügitehingud Fastener Tools SIA-ga toimusid, ei ole tegemist omatoodetud mee müügiga. Sellele järeldusele jõudis PRIA järgmistel põhjustel: 1) kokku müüdi kolme arve alusel Lätti mett 2930 kg; 2) samal ajal oli taotlejal põhiperesid keskmiselt 50; 3) Eesti keskmine meetoodang oli 24 kg mett pere kohta; 4) ringkonnakohtu otsuse p-i 25 kohaselt ei saa 2011. a meetoodangu arvutada 68 mesilasperest, vaid 52 mesilasperest lähtudes; 5) kui võtta aluseks keskmine meetoodang Eestis ühe mesilaspere kohta, mis oli 24 kg, siis ei ole ilmselgelt mee väidetava müügi puhul Läti Vabariiki tegemist omatoodetud mee müügiga.
24.Kohus peab neid vaideotsuse kaalutlusi asjakohasteks ja piisavaks väitmaks, et ka juhul, kui need mee müügitehingud Fastener Tools SIA-ga toimusid, ei ole tegemist kaebaja omatoodetud mee müügiga. Nii nähtub asja materjalidest, et 11. juuli 2011. a arve kohaselt on kaebaja müünud Lätti 860 kg mett, 15. juuli 2011. a arve kohaselt 780 kg ja 12. augusti 2011. a arve kohaselt 1290 kg. Nagu PRIA vaideotsuses märkis, teeb see kokku 2930 kg mett. Tartu
3-16-783 Ringkonnakohus on 15. detsembri 2015. a otsuses asjas nr 3-13-2100 (p-s 25) selgitanud, et ei nõustu kaebaja arvamusega, nagu pidanuks PRIA 2011. aasta mesilaspere keskmist meetoodangut arvutama 68 mesilasperest lähtudes. Eeldusel, et kaebaja väide mesilasperede poolitamise kohta juuni alguses ja juulis on tõene, sai kaebaja lõplik mesilasperede arv pärast 36 mesilaspere kahekordset poolitamist mai lõpus/juuli alguses ja juulis ning kokku 57 mesilaspere müüki olla vaid 52, mitte 68 peret. Kohus nõustub ringkonnakohtu otsuse p-s 25 toodud sellekohaste arvutustega ega pea vajalikuks seda taasesitada.
25.Kohtute infosüsteemi andmetel on Tartu Ringkonnakohtu 15. detsembri 2015. a otsus asjas nr 3-13-2100 jõustunud edasikaebamata 15. jaanuaril 2016. Kuigi kohtuotsuse resolutsioon oli kaebaja jaoks soodne, oli kaebajal võimalus otsuse põhjendustega mittenõustumisel vaidlustada otsuse põhjendusi resolutsiooni vaidlustamata. Seda kaebaja ei teinud. HKMS § 177 lg 1 sätestab, et jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse kaebuses esitatud nõue kaebuse aluseks olevatel asjaoludel. Väljaspool kohtuotsuse resolutsiooni tuvastatud asjaolud ei ole siduvad järgmiste kohtute jaoks ja iga kohtukoosseis mõistab õigust sõltumatult. Nii hindab HKMS § 61 lg 4 kohaselt kohus varasema jõustunud kohtulahendi põhjendustes tuvastatud asjaolusid kogumis teiste tõenditega.
26.Kohus ei nõustu sarnaselt ringkonnakohtule kaebaja käsitlusega, et Statistikaameti andmed ei ole adekvaatsed hindamaks professionaalse mesiniku võimalikku toodangut. Statistikaamet on Rahandusministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, millel on juhtimisfunktsioon ja mis korraldab riikliku statistika tegemist ning teostab riiklikku järelevalvet seaduses ette nähtud alustel ja ulatuses. Statistiliste meetodite valimisel on amet sõltumatu. Statistikaameti tegevusvaldkonnaks on Euroopa Liidu statistikasüsteemis kehtivatele põhimõtetele ja kvaliteedikriteeriumidele vastava riikliku statistika tegemine. (Statistikaameti põhimääruse § 1 lg 1, § 5).
27.PRIA on jätnud osaliselt arvestamata ka MTÜ MESILASED.EE (Äriregistrist kustutatud
21.detsembril 2015), Seitse Mesilast OÜ ja OÜ Saare Haldus arvetel märgitud summad. Asja materjalidest nähtub, et 29. augusti 2011. a arve-saateleht nr 29082011 alusel on kaebaja müünud MTÜ-le 60 kg vaha ja osutanud 28,25 tundi tarude komplekteerimise ja värvitöid. Kohus nõustub PRIA-ga, et arvesse saab minna vaid vaha müük. Vaideotsuse kohaselt nõustus sellega ka taotleja. 28. juuli 2011. a arve-saatelehe nr 28072011 kohaselt on kaebaja Seitse Mesilast OÜ-le müünud 10 mesilaspere ja taru ning 233 kg mett. PRIA on 22. jaanuari 2016. a otsuses leidnud, et mesilasperede ja tarude müük arvesse ei lähe. Vaideotsuses on PRIA oma varasemat seisukohta muutnud ja leidnud, et lisaks mee müügist saadud tulule summas 1429,16 eurot saab sellelt arvelt põllumajanduslikuks omatoodanguks arvestada ka mesilaspered summas 1350 eurot. Seejuures on PRIA lähtunud mesilaspere keskmisest müügihinnast, mis oli 135 eurot. Kohus nõustub PRIA-ga selles, et mesitarud ei ole põllumajanduslik omatoodang ja need ei lähe arvesse.
10.septembri 2011. a arve-saatelehe nr 10092011 kohaselt on kaebaja Seitse Mesilast OÜ-le müünud 120 kg mesilasvaha ja 12 asustatud mesitaru. PRIA on 22. jaanuari 2016. a otsuses leidnud, et müügituluna läheb arvesse vaid mesilasvaha müük. Vaideotsuses on PRIA oma varasemat seisukohta muutnud ja leidnud, et lisaks vaha müügist saadud tulule summas 720 eurot saab sellelt arvelt põllumajanduslikuks omatoodanguks arvestada ka mesilasperede müügi summas 1620 eurot. Seejuures on PRIA lähtunud mesilaspere keskmisest müügihinnast, mis
3-16-783 oli 135 eurot. Kohus nõustub PRIA-ga selles, et mesitarud ei ole põllumajanduslik omatoodang ja need ei lähe arvesse. 31. juuli 2011. a arve-saatelehe nr 31072011 alusel on kaebaja OÜ-le Saare Haldus müünud 6 lamavtaru ja pere, 6 mesindusinventari (magasinid) ja 120 ülesehitatud kärge. PRIA leidis
22.jaanuari 2016. a otsuses, et arvesse läheb vaid kärgede müük. Samas on vaideotsuses pidanud PRIA võimalikuks arvesse võtta ka 6 mesilaspere maksumus 810 eurot. Kohus nõustub PRIA vaideotsuses toodud seisukohaga.
28.Lisaks eeltoodule on PRIA kaebaja müügitulu tõendavate arvetena analüüsinud vaideotsuses ka järgmiseid kaebaja arveid (kohtule jääb siinkohal arusaamatuks, miks nende arvete osas ei võtnud vastustaja seisukohta 22. jaanuari 2016. a otsuses). 30. mai 2011. a arve-saatelehe nr 30052011 alusel on kaebaja OÜ-le Saare Haldus müünud 3 mesilastaru koos mesilastega. Kohus nõustub PRIA-ga, et arvesse saab võtta vaid mesilaspere maksumuse. 27. juuni 2011. a arve-saatelehe nr 27062011 alusel on kaebaja Seitse Mesilast OÜ-le müünud 20 mesilasperet ja taru. Kohus nõustub PRIA-ga, et arvesse saab võtta vaid mesilaspere maksumuse. 1. juuni 2011. a arve-saatelehe nr 22062011 alusel on kaebaja OÜ-le Saare Haldus müünud 6 mesilaspere ja taru ning 8 mesilasema. Kohus nõustub PRIA-ga, et taru müügi maksumust ei saa arvesse võtta, muud saab.
29.augusti 2011. a arve-saatelehe nr 29082011 alusel on kaebaja müünud OÜ-le Saare Haldus mesilaste talvesööta. PRIA on leidnud, et seda saab arvestada kaebaja põllumajandusliku omatoodangu müügist saadud tuluna.
29.märtsi 2011. a arve-saatelehe nr 29032011 alusel on kaebaja OÜ-le Saare Haldus müünud 3 mesilaspere koos tarudega ja osutanud transportteenust. Kohus nõustub PRIA-ga, et põllumajandusliku omatoodangu müügina saab arvestada vaid mesilaspere maksumust.
29.Korrigeeritud arvestuse kohaselt on kaebaja omatoodetud põllumajandussaaduste müügist saadud tulu kokku 11 649,16 (360+2779,16+405+2700+1000+2340+810+850+405) eurot. Kohus leiab, et vaideotsuses on PRIA välja toonud kaebaja põllumajandusliku müügitulu kontrollimist võimaldava arvutuskäigu. Vaideotsusest ilmneb, millistest eeldustest lähtudes PRIA kaebaja põllumajandusliku müügitulu arvutas. Otsusest nähtuvad PRIA poolt aktsepteeritud kaebaja arved.
30.Kui kaebaja kogu müügitulu oli 79 086 eurot ja omatoodetud põllumajandussaaduste müügist saadud tulu 11 649,16 eurot, on PRIA õigesti tuvastanud kaebaja mittevastavuse bioenergia tootmise investeeringutoetuse saamise nõudele. Kaebaja põllumajanduslik müügitulu on 14,7% (11649,16×100÷79086), mis ei moodusta taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaastal vähemalt 50% ettevõtja kogu müügitulust.
31.Kaebaja leiab, et meelevaldne on ringkonnakohtu otsuses asjas nr 3-13-2100 toodud väide, nagu oleks kaebaja mesilasperede arvuks 2. augustil 2010. a olnud üksnes 16. Kaebaja sõnul oli tegelikkuses 51 mesilasperet. 2010. a meetoodangu kogumaht 2180 kg tuleb jagada perioodi lõpu mesilasperede tegeliku arvuga 51, saades 2010. a mee toodanguks keskmiselt 42,74 kg
3-16-783 mesilaspere kohta, mis jääb oluliselt alla piirkondlikust professionaalsest keskmisest meetoodangust mesilaspere kohta. Samuti leiab kaebaja, et Statistikaameti andmetes meetoodangu keskmise osas kajastub Eestis registreeritud mesilasperede koguarvu ja mee toodangu koguarvu jagatis, mis ei ole adekvaatne hindamaks professionaalse mesiniku võimalikku toodangut.
32.Samad argumendid esitas kaebaja ka haldusasjas nr 3-13-2100 (29. aprilli 2015. a apellatsioonkaebuses). Tartu Ringkonnakohus ei nõustunud jõustunud kohtuotsuses kaebaja seisukohtadega. Ringkonnakohus leidis, et PRIA on vaidlustatud otsuses õigesti lähtunud meekoguste võrdlemisel Statistikaameti andmetest 2010. aastal Eestis toodetud mee keskmise koguse kohta (ringkonnakohtu otsuse p 14). Samuti ei pidanud ringkonnakohus usutavaks, et 16 mesilasperet jõudsid veel samal aastal meetootmise ajal esmalt 3-kordselt paljuneda 51 mesilaspereni ning seejärel ka 2180 kg mett toota (otsuse p 15). Siiski selgitas ringkonnakohus, et ka juhul, kui nimetatud andmetest lähtuda, ületaks kaebaja mesilasperede toodang kahekordselt Eesti keskmist (vrdl Eesti keskmine 21 kg ning kaebaja mesilasperede toodang 2180÷51=42,7 kg). Et nimetatud vaidlusalust küsimust on ringkonnakohus igakülgselt haldusasjas nr 3-13-2100 käsitlenud ja põhjendatult näidanud kaebaja sellekohaste väidete ekslikkust, kohtuotsus on jõustunud ning käesolevat asja menetlev kohus nõustub täielikult otsuses selles osas märgituga, siis kohus ei pea vajalikuks seal toodud argumentatsiooni üle korrata.
33.Kaebaja on PRIA-le veel ette heitnud, et PRIA jättis kaebaja ära kuulamata. Riigikohus on selgitanud, et juhul, kui PRIA ei kaldu kõrvale taotluses esitatud andmetest ning puudub vajadus lisaandmete küsimiseks, võib PRIA jätta toetuse taotleja ära kuulamata, sõltumata sellest, et taotlus jäetakse rahuldamata (halduskolleegiumi 18. novembri 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-46-15, p 13 ja 17. juuni 2011. a otsus asjas nr 3-3-1-37-11, p 13). Ka praeguses asjas järgis PRIA taotleja esitatud andmeid ning taotlejalt lisaandmete küsimiseks puudus vajadus. Seega pole PRIA menetlusnorme rikkunud.
34.Eeltoodut arvestades jääb kaebus rahuldamata.
35.HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole esitanud taotlust menetluskulude väljamõistmiseks ega dokumente nende kandmise kohta, mistõttu jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
36.PRIA esitas 24. mail 2016 kohtule taotlustoimiku nr 143012510188 (tl 23). Kohus leiab, et toimikut ei saa PRIA-le tagastada enne, kui käesolevas asjas on lahend jõustunud. Kohus märgib vastuseks vastustaja 24. mai 2015. a taotlusele (tl 18), et kuna taotlustoimik sisaldab ka Tartu Ringkonnakohtu 15. detsembri 2015. a otsust haldusasjas nr 3-13-2100 ei ole vaja seda ringkonnakohtu otsust käesoleva haldusasja juurde dokumentaalse tõendina eraldi võtta.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.