Pankrotiõigus › Muud pankrotiasjad

Mxxx Kxxxxsurmast on möödunud juba üle 2 aasta. Isegi hüpoteetilisel juhul, kui võlgnikul mingi vallasvara üldse oli, on see ajutise halduri hinnangul praeguseks kadunud (nö laiali tassitud). Ajutine haldur leidis, et võimalused võlausaldajate nõuete rahuldamiseks pankroti väljakuulutamisel on minimaalsed (sisuliselt olematud). Lähtudes aruandes esitatud andmetest määras kohus 28.09.2016.a määrusega pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kulude katteks kohtu deposiiti tasutava summa suuruse ja tasumise tähtaja. Vastav teade avaldati 28.09.2016 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu tagatise kontole keegi pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summat ei tasunud. Kohtumääruse põhjendused Pärimisseaduse (PärS) § 130 lg 1 kohaselt lähevad pärandi vastuvõtmisega pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. PärS § 130 lg 3 sätestab, et pärija on kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused. Pärandvara ebapiisavuse korral peab pärija need kohustused täitma oma vara arvel, välja arvatud juhul, kui ta pärast inventuuri tegemist on täitnud kohustused seaduses sätestatud korras, kui on välja kuulutatud pärandvara pankrot või kui pankrotimenetlus on lõppenud pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. PärS § 142 lg 6 kohaselt on pärandvara hooldaja või pärija kohustatud viivitamata esitama avalduse pärandvara pankroti väljakuulutamiseks, kui pärandvarast ei jätku kõigi käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud nõuete rahuldamiseks ja pärija ei ole nõus nende rahuldamisega oma vara arvel. PärS § 143 lg 1 sätestab, et pärast inventuuri tegemist on pärija vastutus pärandvaraga seotud kohustuste eest piiratud pärandvara väärtusega. Pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et võlgnikul on kohustusi vähemalt 21 604,09 euro ulatuses. Võlgnikul puudub mistahes vara. Seega võlgniku kohustused ületavad varasid ja võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohtu hinnangul ei ole võlgniku pankrotivara arvel võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid ja suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, kuna võlgniku enda võimalik aktiivsus oma vara suurendada on lõppenud tema surmaga ja vara, mille arvel võlgniku varalist olukorda parandada, sisuliselt ei ole. Kohtu hinnangul ei ole vara, mida oleks võimalik tagasi võita või tagasi nõuda. Seetõttu on kohtu hinnangul tegemist olukorraga, milles puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks ja kohus ei näe võimalusi neid vahendeid kusagilt hankida. Kuna keegi ei ole tasunud pankrotimenetluse kulude katteks määratud summat kohtu deposiiti, järeldab kohus, et võlausaldajad ei ole valmis pankrotimenetlust rahastama. Võttes aluseks Pankrotiseaduse mõtte, mille kohaselt pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel, on kohus seisukohal, et võlgniku pankroti välja kuulutamine olukorras, kus võlausaldajate nõuete rahuldamist ei ole ette näha, on vastuolus Pankrotiseaduse mõttega.

Eeltoodust tulenevalt tuleb Jxxxxx Kxxxx pärandvara pankrotimenetlus PankrS § 29 lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Menetluskulude jaotus Ajutine pankrotihaldur esitas taotluse tasu määramiseks summas 336 eurot (koos käibemaksuga) ja kulude katteks 16,80 eurot (koos käibemaksuga). PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuste suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 3 on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg 11 sätestatust. Ajutise halduri taotluse kohaselt on tal kulunud aruande koostamiseks vajalikele tegevustele kokku 3,5 tundi tunnitasumääraga 80 eurot. Ajutine haldur taotleb töötasu ühe tunni eest 80 eurot, mis jääb alla PankrS § 23 lg-s 3 märgitud kõrgeimat lubatud tasumäära. Kohus leiab, et töötasu 80 eurot ühe tunni eest on põhjendatud ja vastavuses esitatud aruande mahu ja asja keerukusega. Halduri tasu tuleb käesolevas asjas määrata tunnimääraga 80 eurot. Seega tuleb ajutise halduri tasuks määrata 280 eurot (3,5tundix80€), millele lisandub käibemaks 20% ehk 56 eurot, kokku seega 336 eurot. Kohtu hinnangul on halduri poolt tehtud kulud põhjendatud. Kohus määrab ajutise halduri kuludeks kokku 16,80 eurot (sh käibemaks). PankrS § 150 lg 2 alusel tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Käesoleval hetkel ei ole ajutise pankrotihalduri hinnangul võlgnikul vara, mida saaks realiseerida ja katta juba tekkinud pankrotimenetluse kulud kas või osaliselt. PankrS § 23 lg 4 sätestab: kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Riigi vahenditest tasu määramise välistuseks on PankrS § 23 lg 5, mis sätestab, et kohus ei määra ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud deposiidina selleks ettenähtud kontole ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Käesolevalt ei ole deposiidina keegi kohtu määratud summat tasunud. Eeltoodust tulenevalt saab kohus anda menetlusabi ja jätta ajutise halduri tasu ja kulud täies ulatuses riigi kanda, sest ajutise halduri tasu ja kulud ilma käibemaksuta on kokku 294 eurot ja jääb alla PankrS § 23 lg-s 4 sätestatud piirmäära. Nimetatud summadele lisandub käibemaks, sest PankrS § 23 lg-s 4 nimetatud piirmäär ei hooma käibemaksu. Riigi vahenditest tuleb seega tasuda ajutise halduri tasu summas 336 eurot (sh käibemaks 56 eurot) ja kulud summas 16,80 eurot (sh käibemaks 2,80 eurot).

TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb avaldaja tehtud menetluskulud jätta tema enda kanda

/allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.