Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar ja Agu Timmi 20.09.2016, Tartu 3-15-535 Ott Villem Vackermanni kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 15.12.2014. a otsuse nr 12-6/954 ja 02.02.2015. a vaideotsuse nr 12-4/14/443-4 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 31.07.2015. a otsus Ott Villem Vackermanni apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Ott Villem Vackermann, seaduslik esindaja Jaak Vackermann Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA)
RESOLUTSIOON
1.Jätta Ott Villem Vackermanni apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 31.07.2015. a otsus muutmata.
2.Jätta kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 20.10.2016 (HKMS § 212 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Ott Villem Vackermann taotles 21.05.2012. a pindalatoetuste taotluses nr 11012370832 ebasoodsamate piirkondade üheaastast toetust 52,04 ha maa osas. Koos taotlusega esitati ka ebasoodsamate piirkondade toetuse kohustuse võtmise kinnitus, mille kohaselt võetakse kohustus täita ebasoodsamate piirkondade toetuse saamise nõudeid, st tegeleda põllumajandusega ebasoodsamas piirkonnas viis aastat pärast esimest toetuse välja maksmist.
3.PRIA 16.01.2013. a otsusega nr 12-6/3 määrati O. V. Vackermannile 2012. a eest ebasoodsamate piirkondade toetus täies ulatuses summas 1301,00 eurot. Toetussumma maksti välja 21.01.2013.
3.PRIA 14.01.2014. a otsusega nr 12-6/42 O. V. Vackermannile 2013. a eest ebasoodsamate piirkondade toetust ei määratud, samas loeti 2013. a osas ebasoodsamate piirkondade toetuse kohustus jätkunuks.
4.18.05.2014 esitas O. V. Vackermann pindalatoetuse taotluse nr 11014115203, millel deklareeris põllumassiivil nr 51755183071 asuva põllu nr 1 (1,13 ha) ning põllumassiivil nr 52453031934 asuva põllu nr 2 (0,49 ha). Põld nr 2 asus ebasoodsamas piirkonnas, põld nr 1 mitte.
5.PRIA lõpetas 15.12.2014. a otsusega nr 12-6/954 ennetähtaegselt O. V. Vackermanni ebasoodsamate piirkondade toetuse kohustuse ja nõudis tagasi seoses kohustuse ennetähtaegse lõpetamisega 2012. a eest makstud toetuse summas 1 301 eurot. Otsuse kohaselt ei ole O. V. Vackermann tegelenud ebasoodsamas piirkonnas põllumajandusega vähemalt viis järjestikust aastat alates esimesest toetuse väljamaksmisest.
6.O. V. Vackermanni vaie jäeti PRIA 02.02.2015. a vaideotsusega nr 12-4/14/443-4 rahuldamata.
7.O. V. Vackermann esitas Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 15.12.2014. a otsuse nr 12-6/954 ja 02.02.2015. a vaideotsuse nr 12-4/14/443-4 tühistamiseks. Kaebuse kohaselt ei saanud kaebaja seaduslik esindaja aru, et vähemalt 1 ha suurune maa, mille harimise kohustus tal on, peab tervikuna asuma ebasoodsamas piirkonnas. Tegemist on arusaamatusega. Kaebaja teada haris ta kõiki maid, mille suhtes tal see kohustus oli. Ebasoodsamate piirkondade (ESA) üheaastase toetuse tagasinõudmine on ebaõiglane, sest tahtlikku viieaastase kohustuse lõpetamist kaebaja poolt ei olnud. Arusaamatus tulenes tõlgendamisvõimaluses, mis tulenes õigusakti ebatäpsusest.
HALDUSKOHTU LAHEND
8.Tartu Halduskohus jättis 31.07.2015. a otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Halduskohtu otsuse kohaselt on O. V. Vackermanni 21.05.2012. a pindalatoetuste taotlusega nr 11012370832 ja ebasoodsamate piirkondade toetuse kohustuse võtmise kinnitusega tõendatud, et kaebaja taotles ebasoodsamate piirkondade üheaastast toetust 52,04 ha maa osas ning, et kaebaja seaduslik esindaja on allkirjastanud kohustuse täita ebasoodsamate piirkondade toetuse saamise nõudeid, sealhulgas tegeleda põllumajandusega ebasoodsamas piirkonnas viis aastat pärast esimest toetuse välja maksmist. Poolte vahel ei ole vaidlust, et 2012. a kaebaja võetud kohustus oli võetud põllumajandusministri 06.04.2010. a määruse nr 43 „Ebasoodsamate piirkondade üheaastase toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (määrus nr 43) § 3 lg 1 kohases ebasoodsates piirkondades asuvate valdade loetelus olevas vallas asuva maa suhtes ja et 2014. a kaebaja võetud kohustust 1 ha ebasoodsamas piirkonnas asuva maa osas ei täitnud. Kuna kaebaja ei kasutanud 2014. a ebasoodsamas piirkonnas vähemalt ühte hektarit põllumajandusmaad, ei täitnud ta ebasoodsamate piirkondade üheaastase toetuse kohustuse sisuks olevaid nõudeid, mille tõttu oli vastustaja õigustatud tema suhtes kohaldama Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) (v.r.) § 99 lg 3.
Vaidlustatud otsus ja vaideotsus on kooskõlas kehtiva õigusega, kuna kaebajale toetuse maksmine osutus alusetuks seoses kohustuse nõuetekohase täitmata jätmisega. Vaideotsus ei riku kaebaja õigusi ka vaidemenetluse esemeks olevast haldusaktist sõltumatult. Vastustaja on tõendanud, et ta on elektroonilisel taotluse esitamisel ja vastuvõtmisel 2014. a täitnud haldusorganil lasuva selgitamiskohustuse, mida kaebaja seaduslik esindaja on ignoreerinud. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust eeldada, et seoses ESA toetuste maksmise lõpetamisega, ei pidanud ta viieks aastaks võetud kohustust enam täitma või, et ta võis vähemalt 1 hektaril maal põllumajandusega tegeleda vallas, mis ei ole kantud vastavasse nimekirja. Võetud kohustus ja toetuse taotlejatele antud hüve on omavahel vastavuses. Toetuse tagasinõudmine kaebaja võetud kohustuse kolmandal aastal täitmata jätmisel ei ole ebaproportsionaalne ESA toetuse eesmärgi suhtes, vaatamata sellele, et taolisest põllumajandusega tegelejate toetamisest on praeguseks loobutud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.O. V. Vackermann esitas Tartu Halduskohtu 31.07.2015. a otsusele apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada ning jätta menetluskulud vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt võttis O. V. Vackermann koos ebasoodsamate piirkondade üheaastase toetuse taotlemisega 21.05.2012 ka sellega kaasnenud viie aastase kohustuse. PRIA lõpetas detsembris 2014 arusaamatutel põhjustel O. V. Vackermanni eelnimetatud kohustuse, vaatamata sellele, et tegelikult nõuetekohased tegevused ESA alal olevatel põldudel olid ka 2014 tehtud. Füüsiliselt olid 2014 ESA aladel olevatel põldudel tööd tehtud ja kohustused täidetud. Samuti on ESA aladel põlde peetud ja töid tehtud ka aastatel 2013, 2014 ja 2015 ja tehakse ka edaspidi. Probleem tekkis PRIA bürokraatia tõttu, kuna ei taheta näha seda, mis on tegelikkus, vaid oluliseks peetakse paberil olevaid asjaolusid. Seega sisaldab PRIA otsus ebaõigeid andmeid, sest ESA piirkonnas on jätkuvalt tegeletud põllumajandusega ja tegeletakse ka edaspidi. Arusaamatus 1 ha-ga on põhjendatud ka sellega, et taotlejal puudub inimlik tagasiside PRIA-ga. Taotluste esitamine käib ainult e-PRIA kaudu ja ei ole võimalik taotluse esitamisel kellegagi konsulteerida. Kui PRIA ei ole oma määruses piisava täpsusega ja tõlgendamislahknevust välistavalt 1 ha paiknemist sõnastanud, võiks PRIA osa vastutust enese kanda võtta, sest nõuded on taotleja poolt täidetud. PRIA töötajalt oleks taotleja saanud infot, kuidas edasi toimida aga e-PRIA kaudu ei olnud võimalik kelleltki midagi küsida. PRIA nägi, et meie pere kasutuses olevad maad, millega seoses probleem tekkis, olid nõuetekohaselt ja piisaval määral haritud. Need kohustused, mida PRIA väidab mittetäidetud olnutena, olid tegelikkuses täidetud. Kohtul tuleks koguda täiendavaid tõendeid, et tõendada tegelikku olukorda põldudel.
10.PRIA palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Vastuse kohaselt on nii vastustaja kui ka halduskohus üheselt mõistetavalt selgitanud, miks ja millistel alustel lõpetas PRIA kaebaja ebasoodsamate piirkondade toetuse kohustuse ning makstud toetuse tagasi nõudis. Seetõttu ei ole põhjendatud kaebaja seisukoht, et PRIA lõpetas 2014. a detsembris ebasoodsamate piirkondade toetuse kohustuse arusaamatutel põhjustel. Vastustaja selgitab, et kuna O. V. Vackermann ei esitanud 2014. a andmeid, et tema kasutuses oleks vähemalt 1 ha suurune ebasoodsamas piirkonnas asuv põllumajandusmaa, samuti puudusid põllumajandusloomade registris andmed selle kohta, et O. V. Vackermann oleks kasvatanud ebasoodsamas piirkonnas vähemalt ühele loomühikule vastaval hulgal põllumajandusloomi, edastas PRIA kaebajale 30.07.2014 järelepärimise nr 12-1/14/3278. Järelepärimises paluti juhul, kui kaebaja jätkas põllumajanduslikku tegevust ebasoodsamas piirkonnas, esitada sellekohased andmed ning hoiatati, et andmete esitamata jätmisel eeldab
PRIA, et kaebaja on võetud kohustuse täitmise lõpetanud ennetähtaegselt ning eelnevatel aastatel makstud toetus nõutakse tagasi. Kaebaja ei vastanud PRIA järelepärimisele, kuid tema seaduslik esindaja helistas PRIA-sse. Telefonivestluste käigus selgitati Jaak Vackermannile toetuse saamise ja kohustuse täitmise tingimusi ning vastati tema küsimustele.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus leiab, et O. V. Vackermanni apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 31.07.2015. a otsus muutmata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamise aluseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses toodud põhjendustega ja HKMS § 201 lg 4 alusel ei pea vajalikuks neid korrata. Seoses apellatsioonkaebusega märgib ringkonnakohus järgmist.
12.Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud seisukohaga, et määruses ei ole piisava täpsusega sõnastatud, kus peab paiknema 1 ha suurune põllumajandusmaa. Määruse nr 43 § 3 lg 1 sätestab, et toetust võib taotleda põllumajandusliku tegevusega tegelev füüsiline isik, juriidiline isik, seltsing või muu isikute juriidilise isiku staatusega ühendus arengukava lisas 4 loetletud ebasoodsamas piirkonnas asuva vähemalt 1,00 hektari suuruse põllumajandusmaa kohta, mis vastab „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse“ § 14 lõikes 2 sätestatud nõuetele ning mis asub põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kantud põllumassiivil. Põllumassiiv peab tervikuna asuma ebasoodsamas piirkonnas. Seega nähtub määruse nr 43 sõnastusest, et toetust saab taotleda vähemalt 1,00 ha suuruse põllumaa osas ja see peab asuma ebasoodsamas piirkonnas. Nagu nähtub kaebaja poolt 2014. a pindalatoetuse taotlusest asus põllumassiivil nr 52453031934 asuv põld nr 2 (0,49 ha) ebasoodsamas piirkonnas, teine põld aga mitte. Sel ajal kehtinud ELÜPS § 99 lg 3 sätestas, et kui pärast maaelu arengu toetuse väljamaksmist selgub, et toetusraha on makstud alusetult, sealhulgas kui seda ei ole kasutatud sihipäraselt, nõutakse toetusraha toetuse saajalt osaliselt või täielikult tagasi. Kuna praegusel momendil on selgunud, et toetuse taotleja ei vastanud toetuse saaja nõuetele, seega toetus on makstud alusetult, siis oli vastustaja õigustatud väljamakstud toetuse kaebajalt tagasi nõudma.
13.Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et kaebajal puudus võimalus saada vastustajalt teda huvitavat teavet. Vastustaja on kinnitanud, et kaebaja esindaja on vastustaja töötajatega korduvalt suhelnud telefoni teel, seda on kaebaja ka ise kinnitanud kaebuses halduskohtule. Seega puudub alus väita, et vastustaja töötajatelt ei olnud võimalik saada kaebajat huvitavat informatsiooni. Mingit tähendust ei oma ka asjaolu, et kaebaja väidetel on kõik tööd vaidlusalustel põldudel teostatud. Kuna kaebaja ei vastanud taotluse esitajale esitatud nõuetele, so tal puudus määruses nr 43 sätestatud 1,00 ha põld ebasoodsamas piirkonnas, siis oli vastustaja kohustatud väljamakstud toetuse tagasi nõudma vaatamata teostatud töödele.
14.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad kaebaja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel
/allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar
/allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.