XX kaebus Tallinna Kesklinna Valitsuse 18.05.2015 kirja nr 5-42.14/1212-2 õigusvastasuse tuvastamiseks, 27.08.2015 vastuse nr 5-4/4114-2 tühistamiseks ja sissetulekust sõltuva toetuse määramiseks kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – XX Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Marje Paljak
Jätta XX apellatsioonitähtaja ennistamise taotlus rahuldamata.
Tagastada XX apellatsioonkaebus Tallinna Halduskohtu 17.06.2016 otsuse peale haldusasjas nr 3-15-2801 läbivaatamatult.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 187 lg 7, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond andis XX-le 18.05.2015 kirjaga nr 5-42.14/1212-2 tähtaja 30 päeva enammakstud toimetulekutoetuse 163,84 euro tagastamiseks. Kirja kohaselt esitas XX 2015. a veebruaris, märtsis ja aprillis toimetulekutoetust taotledes oma perekonna sissetulekute kohta ebaõigeid andmeid. Tallinna Kesklinna Valitsus selgitas, et kui isik keeldub saadut vabatahtlikult hüvitamast, võib linnavalitsus teha isikule ettekirjutuse. XX esitas 01.06.2015 Harju Maavanemale Tallinna Kesklinna Valitsuse 18.05.2015 kirja peale vaide. Harju Maavanem jättis 12.06.2015 vaideotsusega nr 1284-k XX vaide rahuldamata.
2.XX esitas 24.08.2015 Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale taotlused Tallinna linna eelarvest Tallinna Kesklinna Sotsiaalkeskuses soodushinnaga toitlustamise ning sissetulekust sõltuva toetuse saamiseks. Tallinna Kesklinna Valitsus teatas XX-le 27.08.2015 kirjaga nr 5-4/4114-2, et talle võimaldatakse 2015. a septembris soodushinnaga toitlustamist, kuid talle ei määrata Tallinna linna eelarvest sissetulekust sõltuvat toetust, kuna ta on sissetulekust sõltuvaid toetusi maksimaalmäärade ulatuses 2015. aastal juba kätte saanud. XX esitas 03.09.2015 Harju Maavanemale Tallinna Kesklinna Valitsuse 27.08.2015 vastuse peale vaide. Harju Maavanem jättis 05.11.2015 vaideotsusega nr 2243-k vaide rahuldamata.
3.XX esitas 10.11.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse (tl 1-1p; täiendatud 11.12.2015, tl 37-37p), milles nõudis Tallinna Kesklinna Valitsuse 18.05.2015 kirja nr 5-42.14/1212-2 tühistamist ja toimetulekutoetuse tagastamise nõudmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 1000 eurot. Kaebuse kohaselt ei ole kaebaja esitanud oma sissetulekute kohta ebaõigeid andmeid. Halduskohus tagastas 05.02.2016 määrusega kaebuse kahju hüvitamise nõude osas ning võttis kaebuse menetlusse Tallinna Kesklinna Valitsuse 18.05.2015 kirja nr 5-42.14/1212-2 õigusvastasuse tuvastamise, 27.08.2015 vastuse nr 5-4/4114-2 tühistamise ja sissetulekust sõltuva toetuse määramiseks kohustamise nõuetes.
4.Tallinna Halduskohus jättis 17.06.2016 otsusega XX kaebuse rahuldamata.
5.XX esitas 29.07.2016 Tallinna Ringkonnakohtule halduskohtu 17.06.2016 otsuse peale apellatsioonkaebuse (tl 125-125p). XX kinnitab apellatsioonkaebuses, et kohus ei saatnud talle kohtuotsust tähitult ega teatanud talle sellest muul viisil. Ta käis kohtuotsusel isiklikult Tallinna Halduskohtu kantseleis järel 28.07.2016, kui oli paranenud haigusest.
6.Tallinna Ringkonnakohus jättis 03.08.2016 määrusega XX apellatsioonkaebuse käiguta ning andis XX-le 15-päevase tähtaja apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse täiendamiseks ja apellatsioonkaebuses selgelt väljendatud taotluse esitamiseks. XX-l tuli kohtule selgitada, mis põhjusel ei olnud ta oma elukohas kättesaadav ega saanud vastu võtta kohtuotsust sisaldavat saadetist, mida kirjakandja proovis talle üle anda. Samuti tuli XX-l selgitada, mis põhjusel ei saanud ta kätte tema postkasti tähtkirja kohta jäetud teadet, miks ei läinud ta saadetisele postiasutusse järele ning miks ei läinud ta halduskohtu kantseleisse otsusele järele varem kui 28.07.2016, arvestades seda, et teda oli teavitatud kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise ajast ning halduskohtu ametniku kinnitusel selgitati talle võimalusi kohtuotsuse kättesaamiseks ka 29.06.2016 telefoni teel. Kui XX-l oli kohtuotsuse kättesaamine takistatud tema terviseseisundist tulenevalt, tuli tal esitada kohtule vastavat terviseseisundit kinnitavad tõendid.
7.XX esitas 31.08.2016 ringkonnakohtule avalduse apellatsioonkaebuse puuduste kõrvaldamiseks ja taotluse apellatsioonitähtaja ennistamiseks. XX-l ei olnud võimalik ise kohtusse minna, kuna ta oli haige. Kui keegi käis tema ukse taga, võis ta olla kas arsti juures või taastusravil. Muul ajal oli ta kodus, sest ta on raske puudega invaliid ja tal on igapäevased migreenivalud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.HKMS § 187 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus pärast apellatsioonkaebuse saamist selle menetlusse võtmise või sellest keeldumise. Apellatsioonkaebus tagastatakse, kui apellatsioonkaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist ja ringkonnakohus ei ennista apellatsioonitähtaega (HKMS § 187 lg 3 p 2).
2(5)
3-15-2801
9.HKMS § 181 lg 1 kohaselt tuleb apellatsioonkaebus esitada 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Tallinna Halduskohus tegi vaidlustatud otsuse avalikult teatavaks kohtukantselei kaudu 17.06.2016. Seega oli apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja viimaseks päevaks 18.07.2016. Halduskohus teavitas eelnevalt menetlusosalisi otsuse avalikult teatavakstegemise ajast 22.03.2016 määrusega. Apellant esitas apellatsioonkaebuse 29.07.2016, ületades HKMS § 181 lg-s 1 sätestatud tähtaega 11 päeva võrra.
10.HKMS § 71 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Näitlik loetelu võimalikest mõjuvatest põhjustest sisaldub HKMS §-s 150. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud ajaperioodi jooksul (vt Riigikohtu 19.04.2006 määrus nr 3-3-1-26-06, p 12). Üldjuhul on selliseks mõjuvaks põhjuseks objektiivne takistus (nt haigus, ettenägematu liiklustakistus, lähedase surm vms). Tegemist peab olema sündmusega, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Kohus ei pea tähtaja ennistamist otsustades analüüsima asjaolusid, mida ennistamist taotlev isik ei ole mõjuvate põhjustena välja toonud (vt Riigikohtu 19.01.2001 määrus nr 3-3-1-59-00). Subjektiivse asjaoluna on Riigikohtu halduskolleegium pidanud mõjuvaks põhjuseks õiguslikes küsimustes kogenematu isiku eksimust protsessitoimingutes, kuid on rõhutanud, et ka sel juhul ei saa tähtaja ületamine olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad (vt Riigikohtu 01.10.2002 määrus nr 3-3-1-57-02, p 19; Riigikohtu 16.01.2009 määrus nr 3-3-1-75-08, p 17).
11.Apellant on põhjendanud apellatsioonkaebuse esitamisega hilinemist asjaoludega, et kohus ei saatnud talle otsust ega teavitanud teda sellest muul viisil ning ta ei saanud haiguse tõttu enne 28.07.2016 ise otsusele kohtusse järele minna. Kuigi ringkonnakohus selgitas 03.08.2016 määruses apellandile vajadust esitada kohtule tema terviseseisundit kinnitavad tõendid, ei ole apellant edastanud kohtule ühtegi tõendit, mis kinnitaksid tema väiteid sellise haigusseisundi kohta, mis saanuks takistada kohtuotsuse varasemat kättesaamist ja apellatsioonkaebuse õigeaegset esitamist.
12.Ringkonnakohus leiab, et XX esile toodud asjaoludest ei nähtu mõjuvaid põhjuseid, mis õigustaksid apellatsioonitähtaja ennistamist. Õiged ei ole apellandi väited, et kohus ei saatnud apellandile 17.06.2016 otsust ega teavitanud teda sellest muul viisil. HKMS § 72 lg 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 306 lg-te 2 ja 5 kohaselt peab kohus kohtuotsuse menetlusosalisele kätte toimetama ning selle üleandmine peab toimuma seaduses sätestatud vormis ja olema ettenähtud vormis dokumenteeritud. Haldusasja toimikust ja kohtute infosüsteemist nähtub, et halduskohus saatis 17.06.2016 otsuse ärakirja apellandile 20.06.2016 tähtkirjaga. Kohtule tagastatud väljastusteate (tl 118) kohaselt proovis kirjakandja saadetist apellandile tema elukohas kätte toimetada 21.06.2016 kell 9.00 ja 27.06.2016 kell 17.10. Tähtkirja edastamise reeglitest tuleneb, et juhul, kui kirjakandjal ei õnnestu tähtkirja saajale väljastada, jäetakse saaja postkasti teade ning saaja saab tähtkirja kätte teatel märgitud postiasutusest (www.omniva.ee). Kuna saadetist ei õnnestunud 21.06.2016 ega 27.06.2016 apellandile kätte toimetada, tagastati see 29.06.2016 kohtule. Toimikust nähtub, et halduskohtu ametnik helistas 29.06.2016 apellandile ning apellant lubas telefoni teel, et tuleb kohtuotsusele ise kantseleisse järele (tl 121). Kuivõrd varem oli apellant avaldanud kohtule telefoni teel ka soovi saada dokumente elektrooniliselt (tl 35), on ringkonnakohtule usutav, et seekord ta selleks soovi ei avaldanud ning eelistas minna otsusele kohtusse ise järele. Apellant kinnitas seda, et tahab saada kohtuotsust paberkandjal, ka 15.07.2016 halduskohtule saadetud e-kirjas (tl 120). Hoolimata 29.06.2016 kohtule telefoni teel lubatust, ei läinud apellant otsusele kohtusse järele, 3(5)
3-15-2801 mistõttu saatis halduskohus otsuse apellandile 01.07.2016 lihtkirjana (tl 119). Kuivõrd menetlusdokumenti oli proovitud apellandile isiklikult üle anda kahel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel vähemalt kolmepäevase vahega ja millegagi ei ole tõendatud, et seda oleks olnud võimalik kätte anda eluruumis viibivale muule isikule, oli TsMS §-st 326 tulenevalt lubatud dokumenti kätte toimetada postkasti panekuga. Kui XX teavitas 15.07.2016 e-kirja teel halduskohut, et ta ei ole endiselt kohtuotsust saanud ja soovis saada kohtuotsust paberkandjal, proovis halduskohus korduvalt saada apellandiga ühendust ka telefoni teel, kuid apellant ei vastanud (tl 120). Halduskohus selgitas XX-le 18.07.2016 kirjas (tl 121) muu hulgas seda, et talle on otsus saadetud lihtkirjana ning otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 18.07.2016. Halduskohus edastas 18.07.2016 kirja nii apellandi elukoha kui elektronposti aadressile (tl 122). Tallinna Halduskohus andis 17.06.2016 otsuse XX-le isiklikult üle halduskohtu kantseleis 28.07.2016 (tl 124).
13.Eeltoodu pinnalt ei saa järeldada, et kohus poleks astunud piisavaid samme kohtuotsuse apellandile kätte toimetamiseks. Apellant ei ole väitnud, et aadress, millele otsus saadeti, oli ebaõige või tal ei olnud võimalik menetlusdokumente sellel aadressil kätte saada. Kaebajale oli varem samal aadressil menetlusdokumente üle antud (tl 103) ning ta oli kinnitanud, et oli saanud kätte sel aadressil postkasti jäetud dokumente (tl 109). Kuigi haldusasja toimikust nähtub, et kaebajale ei olnud menetlusdokumentide kätteandmine sel aadressil alati õnnestunud (tl 34, 110), on menetlusosalisel kohustus kasutada oma menetlusõigusi heauskselt ning tagada see, et talle oleks võimalik menetlusdokumente kohtule avaldatud aadressil kätte toimetada (HKMS § 28 lg-d 1-3). Seega sai kohus eeldada, et apellandil on võimalik sellel aadressil menetlusdokumente kätte saada. Kuivõrd kohus proovis korduvalt kohtuotsust apellandile edastada ning võttis temaga ühendust telefoni teel, et selgitada võimalusi kohtuotsuse kätte toimetamiseks, ei saanud halduskohtu tegevus või tegevusetus takistada apellandil apellatsioonkaebuse tähtaegset esitamist.
14.Apellandi väited tema haiguse kohta on tõendamata. Samuti ei ole apellant kohtule lähemalt selgitanud, milles haigus seisnes ja milliste konkreetsete tegevuste tegemine oli apellandil selle tõttu raskendatud või välistatud. Kuivõrd apellandi väited tema haiguse kohta on jäänud üldsõnalisteks ega ole millegagi tõendatud, puuduvad kohtul alused arvata, et apellant võis olla sedavõrd raskes olukorras, et tal ei olnud võimalik ligikaudu kuu aja kestel (alates 17.06.2016 kuni 28.07.2016) kontrollida, kas tema postkasti on jäetud kohtuotsuse tähtkirjana edastamise kohta väljastatud teatist või kohtuotsust sisaldavat saadetist. Selleks ei anna alust üksnes asjaolu, et apellandi töövõime kaotus on 80%. Apellant kinnitas ringkonnakohtule 31.08.2016 edastatud avalduses, et ta käis ajal, mil kohus proovis talle kohtuotsust kätte toimetada, arsti juures ja taastusravil. Asjaolu, et apellant oli suuteline käima sel perioodil kodust väljas, annab tunnistust sellest, et tema tervislik seisund ei olnud kogu selle perioodi vältel nii halb, et see ei oleks võimaldanud tal kontrollida postkasti või minna vajadusel ise kohtuotsusele järele postkontorisse või kohtukantseleisse. Kui kaebaja seda ise ei suutnud, oleks tal olnud võimalus paluda kohtuotsusel järel käia oma pojal. Nimelt nähtub apellandi 17.05.2016 kohtule esitatud avaldusest, et tema poeg oli ka varasemalt samas haldusasjas käinud apellandi asemel halduskohtus, et viia sinna apellandi koostatud menetlusdokument (tl 109).
15.Kuigi apellanti ei saa pidada õiguslikes küsimustes kogenud isikuks, ei saanud ta eeldada, et kohtuotsusele edasikaebamise õigust saab kasutada määramatult pika aja jooksul. Kohus oli 22.03.2016 määrusega teavitanud apellanti kohtuotsuse kuulutamise ajast ning ta oli selle määruse 06.04.2016 kätte saanud (tl 103). Olles teadlik kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise ajast, oleks apellant pidanud olema ka ise piisavalt hoolas ja tegema kõik endast oleneva, et talle oleks võimalik kohtuotsust kätte anda. Isegi kui apellant ei olnud teadlik sellest, et apellatsioonitähtaeg hakkab kulgema otsuse avalikult teatavaks tegemisest, mitte kohtuotsuse 4(5)
3-15-2801 kättesaamisest, ei õigustaks see apellandi tegevusetust. Ringkonnakohus tuvastas kohtumääruse p-des 12 ja 13, et halduskohus on võtnud tarvitusele piisaval määral meetmeid, et kohtuotsus saaks apellandile kätte toimetatud. Kui apellant oleks ka ise astunud mõistlikke samme võimaldamaks talle kohtuotsuse kätte toimetamist ning saanud kätte kohtuotsuse, oleks ta saanud otsusest täpset informatsiooni edasikaebamise korra kohta. Kohtuotsuses oli muu hulgas ära toodud apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev. Seega oleks apellant saanud piisava hoolsuse korral tagada apellatsioonkaebuse tähtaegse esitamise.
16.Eelneva põhjal leiab ringkonnakohus, et millegagi ei ole tõendatud, et apellatsioonitähtaja ületamise oleks kaasa toonud objektiivne asjaolu, mille tekkimist või kulgemist ei saanud apellant ise vahetult mõjutada. Apellatsioonitähtaja ületamist ei saa antud juhul õigustada ka subjektiivsed asjaolud. XX apellatsioonitähtaja ennistamise taotlus jääb seetõttu HKMS § 71 lg 1 ja § 181 lg 3 alusel rahuldamata.
17.HKMS § 187 lg 3 p 2 kohaselt tagastatakse apellatsioonkaebus, kui see on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist ja ringkonnakohus ei ennista apellatsioonitähtaega. HKMS § 187 lg 2 näeb ette, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel tagastatakse apellatsioonkaebus määrusega läbivaatamatult ning apellatsioonkaebuse tagastamisel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. Kuna XX apellatsioonitähtaja ennistamise taotlus jääb rahuldamata, keeldub ringkonnakohus esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastab selle läbivaatamatult. Seega tuleb lugeda, et XX ei ole esitanud apellatsioonkaebust Tallinna Halduskohtu 17.06.2016 otsuse peale.
/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme
/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.