OÜ Ekovir kaebus Tallinna Keskkonnaameti juhataja 27.06.2016. a käskkirja nr 4-4.1/63 „Avatud hankemenetlusega riigihankes „Teenuse kontsessiooni andmine jäätmete kogumiseks ja veoks (Haabersti ja Kristiine)“ (viitenumber 152301) pakkujate kvalifitseerimise ja pakkumuste vastavaks tunnistamise otsuste osaline kehtetuks tunnistamine, pakkuja kvalifitseerimata jätmine ja pakkumuste edukaks tunnistamine“ punktide 1 ja 3 tühistamiseks ning OÜ Ekovir poolt pakkumuse riigihankes viitenumbriga 152301 riigihanke osas 1 (Haabersti jäätmeveopiirkond nr 1) ja riigihanke osas 2 (Kristiine jäätmeveopiirkond nr 5) edukaks tunnistamiseks ning Tallinna linna kaebus Riigihangete vaidlustuskomisjoni 21.07.2016 otsuse nr 154-16/152301 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja (vaidlustaja) – OÜ Ekovir, volitatud esindajad vandeadvokaadid Tiia Nurm ja Anne Värvimann Vastustaja (hankija) – Tallinna linn (Tallinna Keskkonnaameti kaudu), volitatud esindajad Kristel Kivijärv ja Kristjan Mark Kolmandad isikud – ühispakkujad Baltic Waste Management OÜ ja OÜ Tapa Autobussipark
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta OÜ Ekovir kaebus kohustamisnõude osas läbi vaatamata.
2.Jätta rahuldamata OÜ Ekovir kaebus tühistamisnõuete osas ja Tallinna linna kaebus.
Mõista Tallinna linnalt OÜ Ekovir kasuks välja menetluskulud 900 eurot
4.Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
3-16-1535
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 10 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 23. septembril 2016. Hankeasjas ei saa esitada vastuapellatsioonkaebust (HKMS § 278 lg 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Keskkonnaamet avaldas 09.06.2014 riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Teenuste kontsessiooni andmine jäätmete kogumiseks ja veoks (Haabersti ja Kristiine)“ (viitenumber 152301) hanketeate (HT). Riigihange on jagatud kaheks osaks: osa 1 Haabersti jäätmeveopiirkond nr 1 ning osa 2 Kristiine jäätmeveopiirkond nr 5 (I kd, tl 8–11).
2.Tallinna Keskkonnaameti 08.01.2015 käskkirjaga nr 4-4.1/4 p-ga 1 (I kd, tl 34–35) kvalifitseeriti riigihanke osades 1 ja 2 teiste hulgas OÜ Ekovir. Tallinna Keskkonnaameti 08.06.2015 käskkirjaga nr 4-4.1/42 (I kd, tl 36–37) tunnistati OÜ Ekovir pakkumus vastavaks. Tallinna Keskkonnaamet tunnistas 27.06.2016 käskkirjaga nr 4-4.1/63 (I kd, 46–48) kehtetuks enda 08.01.2015 käskkirja nr 4-4.1/4 osas, millega kvalifitseeriti hanke osades 1 ja 2 OÜ Ekovir (p 1), jättis OÜ Ekovir hanke osades 1 ja 2 kvalifitseerimata (p 2), tunnistas kehtetuks Tallinna Keskkonnaameti 08.06.2015 käskkirja nr 4-4.1/42 osas, millega tunnistati hanke osades 1 ja 2 vastavaks OÜ Ekovir pakkumus (punkt 3) ning tunnistas hanke mõlemas osas edukaks ühispakkujate Baltic Waste Management OÜ ja OÜ Tapa Autobussipark ühispakkumused (p-d 4 ja 5).
3.OÜ Ekovir esitas 06.07.2016 Riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) Tallinna Keskkonnaameti 27.06.2016 käskkirja nr 4-4.1/63 peale vaidlustuse. VAKO lahendas vaidlustuse 21.07.2016 otsusega nr 154-16/152301 (I kd, tl 49–54), tunnistades kehtetuks Tallinna Keskkonnaameti juhataja 27.06.2016 käskkirja nr 4-4.1/63, p-d 2, 4 ja 5, millega jäeti OÜ Ekovir hanke osades 1 ja 2 kvalifitseerimata ning tunnistati hanke osades 1 ja 2 edukaks ühispakkujate OÜ Baltic Waste Management ja OÜ Tapa Autobussipark pakkumused.
4.OÜ Ekovir esitas 29.07.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse (haldusasi nr 3-16-1535), milles palub teha otsuse osas, milles VAKO jättis 21.07.2016 otsuses vaidlustuse lahendamata ning 1) tühistada Tallinna Keskkonnaameti juhataja 27.06.2016 käskkirja nr 4-4.1/63 „Avatud hankemenetlusega riigihankes „Teenuse kontsessiooni andmine jäätmete kogumiseks ja veoks (Haabersti ja Kristiine)“ (viitenumber 152301) pakkujate kvalifitseerimise ja pakkumuste vastavaks tunnistamise otsuste osaline kehtetuks tunnistamine, pakkuja kvalifitseerimata jätmine ja pakkumuste edukaks tunnistamine“ punktid 1 ja 3; 2) tunnistada OÜ Ekovir pakkumus riigihankes viitenumbriga 152301 riigihanke osas 1 (Haabersti jäätmeveopiirkond nr 1) ja riigihanke osas 2 (Kristiine jäätmeveopiirkond nr 5) edukaks, kui kõige madalama hinnaga pakkumus. Tallinna linn (Tallinna Keskkonnaameti kaudu) esitas 01.08.2016 kaebuse VAKO 21.07.2016 otsuse nr 154-16/152301 tühistamiseks (haldusasi nr 3-16-1552).
5.Kohus liitis 10. augusti 2016. a määrusega haldusasjad nr 3-16-1535 ja 3-16-1552 ühte menetlusse (haldusasi nr 3-16-1535).
2(14)
3-16-1535
Kaebaja on esitanud vastuse Tallinna linna kaebusele 09.08.2016 (II kd, tl 28–33) ning vastuse vastustaja seisukohale tema kaebuse kohta 26.08.2016 (II kd, tl 46–48). Tallinna linn on esitanud vastuse kaebaja kaebusele 08.08.2016 (I kd, tl 98–100).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6.OÜ Ekovir leidis kaebuses, et vaatamata VAKO poolt vaidlustuse rahuldamisele jäid jõusse käskkirja nr 4-4.1/63 punktid 1 ja 3 ning on tekkinud olukord, kus OÜ Ekovir suhtes ei ole tehtud kehtivat hankija otsust, millega oleks OÜ Ekovir otsustatud riigihanke osades 1 ja 2 kvalifitseerida ning millega oleks OÜ Ekovir pakkumused hanke osades 1 ja 2 tunnistatud vastavaks. Seega palub kaebaja kohtul lahendada vaidlustus osas, milles VAKO selle lahendamata jättis.
6.1.VAKO on jätnud vaidlustuse kaebaja jaoks olulises ulatuses lahendamata. Vaidlustatud käskkiri nr 4-4.1/63 rikub osas, milles VAKO käskkirja kehtetuks ei tunnistanud, jätkuvalt kaebuse esitaja õigust sõlmida hankeleping.
6.2.Kaebaja esitas kaebuse käskkirjale nr 4-4.1/63 kogu ulatuses, mitte käskkirja punktidele 2, 4 ja 5, nagu VAKO on ekslikult otsuse punktis 2 märkinud. VAKO-l puudub pädevus omal algatusel kitsendada või laiendada vaidlustuse piire.
6.3.Pakkuja kvalifitseerimise tingimuseks on oma sisu ja tehniliste andmete poolest HT-s ja HD-s sätestatud tingimustele vastavate jäätmeveokite olemasolu. HT p III.2.3) alapunkti 2 sisuks nõue, et pakkuja on parimaks pakkujaks valimisel suuteline osutama hanke objektiks olevat teenust selliste jäätmeveos kasutatavate veokitega, mis vastavad HT p III.2.3) alapunkt 2 nõuetele. Sisulise mittevastavusega ei ole tegemist juhul, kui pakkuja omandis on kvalifitseerimise tingimustele sisuliselt vastavad jäätmeveokid või pakkuja on sõlminud lepingud nende omandamiseks. Vormil 4 esitatud sõidukite loetelul on RHS § 39 lg 1 tähenduses üksnes abistav tähendus. VAKO asus seisukohale, et hankija on jätnud kaebuse esitaja kvalifikatsiooni uuel kontrollimisel põhjendamatult tähelepanuta ja hindamata tema 17.06.2016. a vastuse hankijale ja esitatud veokite loetelu. Menetluses tuvastatud alustel oleks VAKO pidanud tunnistama käskkirja punkti 1 kehtetuks. Sellisel juhul oleks taastunud käskkirja nr 4-4.1/63 andmisele eelnenud õiguslik olukord. Käskkirja nr 4-4.1/63 punkt 1 tuleb kohtumenetluses tühistada.
6.5.Käskkirja punkt 3 tugineb ainsa eeldusena käskkirja punktide 1 ja 2 kehtivusele ja õiguspärasusele, st et kaebuse esitaja kvalifitseerimine ei vasta kehtivale õigusele. Tunnistades kehtetuks hankija otsused ühispakkujate pakkumuse edukaks tunnistamise (käskkirja p-d 4 ja 5), leidis VAKO sisuliselt, et hankija peab hindama kõiki pakkumusi uuesti. VAKO oleks pidanud tunnistama käskkirja nr 4-4.1/63 punkti 3 kehtetuks ning oleks taastunud käskkirja nr 4-4.1/63 andmisele eelnenud õiguslik olukord. Käskkirja nr 4-4.1/63 punkt 3 tuleb kohtumenetluses tühistada.
6.6.Pakkumuste avamise protokolli (I kd, tl 55–72) kohaselt on kaebuse esitaja pakkumus hanke 2. osas parim pakkumus. Hanke 1. osas on pakkumus võrdne ühispakkumusega. Seega oleks hankija pidanud eduka pakkuja valimisel tegema teistsuguse otsuse kui on toodud käskkirjas nr 4-4.1/63. VAKO ei ole seda nõuet käsitlenud. Nimetatud rikkumine on võimalik kõrvaldada kohtumenetluses.
6.7.Kaebaja on täiendavalt pärast vastustaja vastuse saamist esitatud seisukohtades (26.08.2016) nõustunud vastustajaga, et kaebaja kaebuse lahendamine on olemuslikult seotud vastustaja poolt vaidlustatud käskkirja punkti 2 õiguspärasusega ning on oma seisukoha
3(14)
3-16-1535
esitanud vastuseks vastustaja kaebusele. Enam ei ole ka aktuaalne arutelu selle üle, kas hankemenetlus kaebaja kaebuse esitamise hetkel oli peatatud.
7.Vastuseks OÜ Ekovir kaebusele on Tallinna linn esitanud järgmised seisukohad.
7.1.Õiguslikud põhjendused, miks vastustaja peab 27.06.2016 käskkirja nr 4-4.1/63 punkte 1 ja 2 kaebaja kvalifitseerimata jätmise kohta õiguspäraseks, on vastustaja esitanud 01.08.2016 halduskohtule esitatud kaebuses. Käskkirja nr 4-4.1/63 punkti 1 õiguspärasus sõltub sellest, kas käskkirja punkt 2 on õiguspärane ja käskkirja punkti 2 õiguspärasust kontrollitakse vastustaja esitatud kaebuse (algselt haldusasi nr 3-16-1552) lahendamisel. Käskkirja punkti 3 õiguspärasus sõltub omakorda sellest, kas käskkirja punktid 1 ja 2 on õiguspärased.
7.2.Kaebaja taotleb, et kohus tunnistaks kohtuotsuse resolutsioonis kaebaja pakkumuse riigihanke osades 1 ja 2 edukaks kui kõige madalama hinnaga pakkumuse. Vastustaja leiab, et kohus saab kontrollida vastustaja otsuse õiguspärasust, kuid ei saa vastustaja asemel hankemenetluses otsuseid teha. Seega puudub alus kaebuses esitatud nõude 2.2 rahuldamiseks.
7.3.Kaebaja kaebuse punktis 4 esitatud väide, et hankemenetlus oli peatatud, ei vasta tõele. Hankemenetlus peatati alles kohtu 02.08.2016 määrusega, kui kohus rahuldas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse. Enne seda ei olnud hankemenetlus peatatud ja hankijal oli õigus hankemenetlusega jätkata (v.a anda nõustumust hankelepingu sõlmimiseks) ja esitada kaebajale 22.07.2016 esitatud teabenõue.
7.4.Seisukohas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse kohta märkis Tallinna linn, et kaebajal puudub vajadus käskkirja punktide 1 ja 3 kehtetuks tunnistamiseks. Pärast VAKO otsust peab vastustaja kaebaja kvalifikatsiooni ja pakkumuse vastavust uuesti kontrollima ja tegema uued otsused.
8.Tallinna linn (vastustaja) palub tühistada Riigihangete vaidlustuskomisjoni 21.07.2016 otsus nr 154-16/152301, väites oma kaebuses järgmist.
8.1.HT osa III p 2.3) alapunkti 2 kohaselt peavad pakkuja omandis olema riigihanke objektiks olevate tööde teostamiseks vajalikud tehniliselt korras jäätmeveokid või sõlmitud eelleping vastavate veokite kasutusõiguse omandamiseks mõlemas jäätmeveopiirkonnas hiljemalt 1. märtsist 2015. Kui pakkuja esitab pakkumuse mõlemale riigihanke osale, peab tal olema võimalik kasutada vähemalt 4 jäätmeveokit. Pakkuja esitab jäätmete laadimisel ja veol kasutatavate veokite loetelu vormil 4. OÜ Ekovir esitas koos pakkumusega vormi 4, milles oli nimetatud 11 erinevat jäätmeveokit.
8.2.Hankija viib samaaegselt läbi hankemenetlusi ka teistes jäätmeveo piirkondades (riigihanked viitenumbritega 155679, 155552, 154895, 154894, 154867, 155704, 154863 ja 152349) korraldatud jäätmeveo rakendamiseks. Teenuse osutamine kõikides jäätmeveo piirkondades kattub suures osas. Pakkumuste esitamine jäi perioodi oktoober 2014 kuni märts 2015. Seega pidid kõikidest hankemenetlustest osalemisest huvitatud isikud omama 33 jäätmeveokit või sõlmima vastavad eellepingud omandamiseks või kasutamiseks.
8.3.OÜ Ekovir on kõikides 2014. ja 2015. aasta riigihangetes esitatud samasisulise vormi 4, milles on nimetatud 11 jäätmeveokit (vormil 4 on järjekorranumbrite 5 ja 12 all märgitud kaks korda sama veok). Seega vormi 4 alusel kvalifitseerub OÜ Ekovir viies jäätmeveo piirkonnas, millest iga piirkonna teenindamiseks on vaja vähemalt 2 jäätmeveokit.
4(14)
3-16-1535
8.4.Pakkujal on õigus kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente asendada juhul, kui pakkuja algselt vastas kvalifitseerimise tingimusele, kuid aja möödudes kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatud dokument pakkuja kvalifikatsiooni enam ei tõenda. Vorm 4 ei ole tegelikult algusest peale OÜ Ekovir kvalifikatsiooni tõendanud, kuid hankijale sai see teatavaks hiljem, kui ta oli pöördunud OÜ Ekovir poole selgituste saamiseks Lasnamäe ja Põhja-Tallinna riigihangetes.
8.5.Vormil 4 nimetatud 11-st jäätmeveokist 8 veokit kavatseb OÜ Ekovir kasutada teenuse osutamisel Lasnamäe jäätmeveo piirkondades nr 11 ja 12 ning Põhja-Tallinna jäätmeveo piirkondades nr 6 ja 7 (veokid registreerimisnumbritega 936 BJJ, 605 MKT, 341 BJF, 563 BKD, 072 MLZ, 635 MLG, 886 MGT ja 751 MKT). OÜ Ekovir selgitas, et asendab hankija 27.06.2016 käskkirjas nimetatud veokid, mida ta ei saa kasutada teenuse osutamisel Haaberstis ja Kristiines, kuna nendega osutatakse teenust teistes jäätmeveo piirkondades. Seega ei vastanud OÜ Ekovir algusest peale HT osa III p 2.3) alapunktis 2 esitatud kvalifitseerimise tingimusele, sest veokid, millega ta oma kvalifikatsiooni tõendada soovis olid samaaegselt ette nähtud teiste lepingute täitmiseks.
8.6.Kui hankija oleks kahe erineva riigihanke asemel teinud ühe osadeks jaotatud riigihanke (nii Haabersti ja Kristiine kui ka Lasnamäe või Põhja-Tallinn osas), olnuks selge, et sama 4 veoki alusel ei saa OÜ Ekovir kvalifitseeruda neljas piirkonnas. VAKO otsus võimaldab seega OÜ-l Ekovir kvalifitseerimistingimustest kõrvale hoida.
8.7.Hankija ei nõustu VAKO käsitlusega, et kui HT-s ei ole täpsustatud, et kasutatav tehnika ei tohi riigihankega tellitava teenuse osutamise ajal olla hõivatud teiste lepingute täitmisega, siis saab hankijale kvalifikatsiooni tõendada tehnikaga, mida tegelikult hankelepingu täitmiseks ei ole võimalik kasutada, sest seda kasutatakse samaaegselt teise lepingu täitmiseks. Vormil 4 nimetatud veokid ei pidanud alates pakkumuste esitamise tähtpäevast (31.10.2014) kuni senini olema kasutamata ootevalmis, kuid pakkujat ei saa kvalifitseerida, kui selgub, et alates sellest hetkest, kui peab algama teenuse osutamine käesoleva riigihanke tulemusena sõlmitava hankelepingu alusel, ei saa ta kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatud veokeid kasutada (Lasnamäe jäätmeveo piirkondades nr 11 ja 12 on sõlmitud hankelepingud teenuse osutamiseks 01.11.2016-31.10.2020; Põhja-Tallinnas oli teenuse osutamise periood hankedokumentides kindlaks määratud 01.03.2017-31.10.2020).
8.8.Käesoleva riigihanke tulemusena sõlmitava hankelepingu kestus on 60 kuud ja teenuse osutamine algab eeldatavasti 2017. aasta esimeses pooles (täpne kuupäev selgub pärast kohtuvaidlusi). Vormil 4 jäi OÜ-l Ekovir kasutamata 3 veokit, mida teoreetiliselt saaks pakkuja asendada 17.06.2016 vastuses nimetatud veokitega. VAKO oleks pidanud lähtuma seisukohast, et asendada saab ainult n-ö vabu veokeid, mis ei olnud algusest peale (pakkumuste esitamise tähtpäevast) mõeldud samaaegselt kasutamiseks teenuse osutamiseks teiste lepingute alusel. OÜ Ekovir saaks vormil 4 nimetatud veokitest asendada 3 veokit, mitte 4 (nagu leidis VAKO). vormil 4 saab OÜ Ekovir asendada ainult neid veokeid, mis algusest peale tema kvalifikatsiooni tõendasid (3 vaba veokit), mitte 8 veokit, mida kasutatakse teenuse osutamisel Lasnamäel ja Põhja-Tallinnas. Nelja veoki asendamine annaks OÜ-le Ekovir teiste pakkujate ees eelise.
8.9.VAKO otsus tuleb tühistada tervikuna, sest hankija 27.06.2016 käskkiri on sisuliselt õige. OÜ Ekovir 27.07.2016 vastus tõendab seda ja hankija peaks uuesti tegema samasisulise otsuse, mistõttu menetlusökonoomika huvides tuleb hankija 27.06.2016 otsus jõusse jätta.
8.10.OÜ Ekovir kinnitas riigihankes Pirita jäätmeveopiirkonna nr 13 puhul, et vormil 4 näidatud sõidukites on vastuse esitamise seisuga nö reservis veokid 937 BJJ, 281 BJY ja 073 MHV. Kuna käesoleva hanke menetlus ning ka mitmed teised on tänase päeva seisuga veel 5(14)
3-16-1535
pooleli, ei ole üheselt selge, millise konkreetse piirkonna teenindamisel tekib nimetatud sõidukite kasutamise vajadus.
9.OÜ Ekovir on vastuseks Tallinna linna kaebusele palunud jätta kaebus rahuldamata, märkides järgmist.
9.1.Kaebuse esitaja vastas 08.01.2015, s.o kvalifitseerimise hetkel, HT osa III p 2.3) alapunktile 2. Riigihanke (viitenumber 152301) objektiks oli teenuse kontsessiooni andmine jäätmete kogumiseks ja veoks Haabersti ja Kristiine piirkondades ning HT osa III p 2.3 sätestatud kvalifitseerimise tingimused kehtivad konkreetse hanke raames. HT ei sätesta, et pakkuja ei tohi samal ajal osaleda pakkujana mõne teise hanke menetluses või et pakkuja omandis olevate (või omandamisel olevate) sõidukite arv peab olema 33. Iga riigihange on individuaalne ning pakkuja vastavust kvalifitseerimise tingimustele hinnatakse lähtuvalt konkreetses hankes sätestatud kvalifitseerimise nõuetest.
9.2.Kaebuse esitaja esitas pakkumuse tähtaegselt. Pakkumusele lisatud vormil 4 sisaldus loetelu sõidukitest, mida kaebuse esitaja kavatses kasutada hanke objektiks oleva teenuse osutamisel. Puudub vaidlus selles, et hankija otsustas 08.01.2015. a käskkirjaga nr 4-4.1/4 kaebuse esitaja kvalifitseerida ja 08.06.2015. a käskkirjaga nr 4-4.1/42 tunnistati kaebuse esitaja poolt esitatud pakkumus vastavaks. Tegelikkuses keskendub vaidlus sellele, kas vaidlustuse esitaja vastas kvalifitseerimise tingimustele 27.06.2016. a. Kaebuse esitaja on hankija nõudel tõendanud, et tema majanduslik ja kutsealane pädevus vastas tingimustele nii pakkumuse esitamisel kui ka 27.06.2016 ning nõuetele vastav seisund on püsinud muutumatuna kogu menetluse kestel.
9.3.Väär on hankija käsitlus, et kõikides hankemenetlustes osalemisest huvitatud isiku omandis pidi olema vähemalt 33 jäätmeveokit või pidi pakkuja olema sõlminud eellepingud vähemalt 33 jäätmeveoki omandamiseks või kasutusele võtmiseks. Hankija ei ole sellist nõuet kehtestanud. Käesolevas hankes kvalifitseerumiseks pidi kaebuse esitaja omandis olema 4 jäätmeveokit või pidi kaebuse esitaja olema sõlminud vastavate sõidukite omandamiseks eellepingud. Käesoleva vaidlusega ei oma seost, kas kaebuse esitaja on osalenud veel mõnes hankija poolt välja kuulutatud hankemenetluses. Pakkuja peab vastama konkreetses hankes sätestatud tingimustele.
9.4.Pakkumuse esitajal ei saa olla pakkumuse esitamisel kindlust, et tal õnnestub sõlmida leping kõigis menetlustes, milles ta osaleb. Seega ei saa pakkujalt ka nõuda, et ta hoiaks hankemenetluste kestel n-ö reservis koguni 33 jäätmeveokit. Pakkuja kvalifitseerimise tingimuseks on oma sisu ja tehniliste andmete poolest HT-s ja HD-s sätestatud tingimustele vastavate jäätmeveokite olemasolu. Juhul, kui pakkuja poolt esitatud pakkumused osutuvad parimateks pakkumusteks erinevates hankemenetlustes, on tal õigus teha muudatusi teenuse osutamisel kasutatavate sõidukite loetelus ning tõendada hankija nõudel täiendavalt oma kvalifikatsiooni olemasolu.
9.5.Vormil 4 esitatud sõidukite loetelul on RHS § 39 lg 1 järgi abistav tähendus ning pakkuja kvalifitseerimise tingimuseks ei ole nõue, et pakkuja osutab teenust vormil 4 loetletud jäätmeveokitega. HD ega HT kohaselt ei ole pakkujal keelatud teha muudatusi sõidukite loetelus hankemenetluse kestel. Vormil 4 toodud sõidukid ei olnud 08.01.2015. a seisuga koormatud hankija poolt viidatud lepingutega ega mõeldud kasutamiseks teistes jäätmeveo piirkondades.
9.6.Kaebuse esitaja ei omandanud teiste pakkujate ees konkurentsieeliseid. Kõigil pakkujatel olid võrdsed võimalused esitada pakkumused nii käesolevas riigihankes kui ka teistes hankija 6(14)
3-16-1535
poolt korraldatud riigihangetes ning esitada menetluses oma kvalifikatsiooni tõendamiseks uusi dokumente olukorras, kus mõni algselt esitatud dokument enam pakkuja kvalifikatsiooni ei tõenda.
10.Kolmandad isikud ei ole menetluses oma seisukohti avaldanud.
KOHTU SEISUKOHT
11.Asjas on vaidlustatud otsus, mille resolutsiooni p-s 1 lahendas VAKO kaebaja vaidlustuse järgmises sõnastuses: „RHS § 126 lg 1 p-i 5 alusel rahuldada OÜ Ekovir vaidlustus ja tunnistada kehtetuks Tallinna Keskkonnaameti otsused (27.06.2016 juhataja käskkiri nr 4-4.1/63, p-id 2, 4 ja 5), millega jäeti OÜ Ekovir hanke osades 1 ja 2 kvalifitseerimata ning tunnistati hanke osades 1 ja 2 edukaks ühispakkujate OÜ Baltic Waste Management ja OÜ Tapa Autobussipark pakkumused“ (I kd, tl 49–54). I.
12.Eelnevalt on hankija (Tallinna linn) 08.01.2015 käskkirjaga nr 4-4.1/4 (p 1) kvalifitseerinud riigihanke osades 1 ja 2 teiste hulgas ka OÜ Ekovir (I kd, tl 34 –35) ning 08.06.2015 käskkirjaga nr 4-4.1/42 tunnistanud tema pakkumuse vastavaks (I kd, tl 36–37). Hankija on asjas vaidlustatud 27.06.2016 käskkirjaga nr 4-4.1/63 (I kd, tl 46–48) teinud järgmised otsustused: • tunnistas kehtetuks Tallinna Keskkonnaameti juhataja 08.01.2015 käskkiri nr 4-4.1/4 osas, millega kvalifitseeriti kaebaja hanke osades 1 ja 2 (p 1); • jättis kaebaja hanke osades 1 ja 2 kvalifitseerimata (p 2); • tunnistas kehtetuks Tallinna Keskkonnaameti juhataja 8.06.2015 käskkiri nr 4-4.1/42 osas, millega tunnistati hanke osades 1 ja 2 vastavaks kaebaja pakkumus (p 3); • tunnistas hanke osas 1 (Haabersti jäätmeveo piirkond nr 1) edukaks ühispakkujate Baltic Waste Management OÜ ja OÜ Tapa Autobussipark (kolmandad isikud) ühispakkumus (p 4); • tunnistas hanke osas 2 (Kristiine jäätmeveo piirkond nr 5) edukaks kolmandate isikute ühispakkumuse (p 5).
13.Kaebaja (OÜ Ekovir) on seisukohal, et VAKO pole tema vaidlustust täies ulatuses lahendanud ja palub kohtul lahendada nõuded osas, milles VAKO seda ei teinud, st tühistada vaidlustatud käskkirja p-d 1 ja 3 ning tunnistada tema pakkumused edukaks. Vastustaja kaebuse alusel on poolte vahel vaidlus selle üle, kas VAKO on õigesti kaebaja vaidlustuse rahuldanud ja hankija käskkirja p-d 2, 4 ja 5 kehtetuks tunnistanud. Kohus lahendab esmalt vastustaja kaebuse (II) ja seejärel võtab seisukoha, kas VAKO on lahendanud kaebaja vaidlustuse täies ulatuses ning lahendab kaebaja taotlused (III). II.
14.RHS § 39 lõikest 1 tulenevalt on hankijal õigus hanketeates esitada tingimusi pakkujate majanduslikule ja kutsealasele pädevusele. HT osa III p 2.3) alapunktis 2 (I kd, tl 9p–10) esitatud kvalifitseerimise tingimus näeb ette järgmist: „Pakkuja omandis peavad olema riigihanke objektiks olevate tööde teostamiseks vajalikud tehniliselt korras jäätmeveokid või pakkujal peab olema sõlmitud eelleping vastavate veokite kasutusõiguse omandamiseks:
7(14)
3-16-1535
1) kui pakkumus esitatakse riigihanke osale nr 1 (Haabersti jäätmeveopiirkond nr 1) hiljemalt
1.märtsist 2015; 2) kui pakkumus esitatakse riigihanke osale nr 2 (Kristiine jäätmeveopiirkond nr 5) hiljemalt 1. märtsist 2015. [---] Kui pakkuja esitab pakkumuse mõlemale riigihanke osale, peab pakkujal olema võimalik kasutada vähemalt 4 jäätmeveokit. Pakkuja esitab jäätmete laadimisel ja veol kasutatavate veokite loetelu vormil 4. Kui pakkumuse esitamise hetkel ei ole pakkuja omandis teenuse osutamiseks vajalikke jäätmeveokeid, esitab pakkuja eellepingud jäätmeveokite kasutusõiguse omandamise kohta hiljemalt 1. märtsiks 2015. Lisatud dokumendi vorm: Vorm 4. Kinnitus veokite olemasolu kohta“. Täpsemad nõuded sõidukitele on toodud HD lisa 1 „Tehniline kirjeldus“ punktides 39-47. HD lisaks 2 oleva hankelepingu projekti p 6.22 (teine lause) kohaselt peab teenust osutama kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatud dokumentides nimetatud jäätmeveokiga (I kd, tl 21).
15.Vaidlust pole, et kaebaja esitas riigihankes nr 152301 pakkumuse mõlemas hankeosas, mis HT kohaselt eeldas kokku vähemalt nelja veoki olemasolu või eellepingut kasutusõiguse omandamiseks. Samuti pole selles vaidlust, et kaebaja on pakkumuses esitanud nõutud loetelu vormil 4, esialgu on hankija kaebaja kvalifitseerinud ning tema pakkumuse vastavaks tunnistanud mõlemas hanke osas. Hankija on vastavad käskkirjad vaidlustatud käskkirja punktidega 1 ja 3 kehtetuks tunnistanud ning sama käskkirja p-ga 2 kaebaja mõlemas hanke osas kvalifitseerimata jätnud.
16.Hankija märkis vaidlustatud käskkirjas, et talle on teatavaks saanud, et pakkuja tehniline ja kutsealane pädevus ei vasta hanketeate punktis III.2.3) alapunktis 2 esitatud kvalifitseerimise tingimusele käskkirja punktis 2 nimetatud põhjusel.
16.1.Hankija selgitas käskkirjas: 1) ta on 24. mail 2016 käskkirjaga 4-4.1/49 tunnistanud OÜ Ekovir pakkumuse edukaks riigihanke viitenumbriga 154863 osas 2 (Lasnamäe jäätmeveo piirkond nr 11), kus pakkuja on kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatud dokumentides teenuse osutamisel kasutatavate veokitena näidanud veokeid registreerimisnumbritega 936 BJJ ja 605 MKT; 2) 6. juunil 2016 käskkirjaga nr 4-4.1/54 tunnistanud OÜ Ekovir pakkumuse edukaks riigihanke viitenumbriga 154863 osas 3 (Lasnamäe jäätmeveo piirkond nr 12), kus pakkuja on kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatud dokumentides teenuse osutamisel kasutatavate veokitena näidanud veokeid registreerimisnumbritega 341 BJF ja 563 BKD; 3) 21. juunil 2016 käskkirjadega nr 4-4.1/61 ja nr 4-4.1/62 tunnistanud Osaühingu Ekovir pakkumused edukaks riigihanke viitenumbriga 155704 osades 1 ja 2 (Põhja-Tallinna jäätmeveo piirkonnad nr 6 ja 7), kus pakkuja on kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatud dokumentides teenuse osutamisel kasutatavate veokitena näidanud veokeid registreerimisnumbritega 072 MLZ, 635 MLG, 886 MGT ja 751 MKT.
16.2.Eeltoodust tulenevalt leidis hankija, et Osaühingul EKOVIR ei ole eespool nimetatud veokeid võimalik samaaegselt kasutada teistes jäätmeveo piirkondades. Lisaks nimetatutele on Osaühing Ekovir vormil 4 nimetanud veel kolm veokit, mida pakkuja teistes jäätmeveo piirkondades ei kasuta. Seega ei ole pakkujal võimalik kasutada vähemalt nelja jäätmeveokit, et kvalifitseeruda nii praeguse riigihanke osas 1 kui ka osas 2. Pakkuja 17.06.2016 vastusest nähtuvalt kavatseb ta Haabersti jäätmeveo piirkonnas nr 1 kasutada veokeid registreerimisnumbritega 315 BPR ja 281 BJY ning Kristiine jäätmeveo piirkonnas nr 5 veokit registreerimisnumbriga 932 BNP ning ühte veokit, mis ostetakse ostu-müügilepingu nr 8(14)
3-16-1535
1CP00029312 alusel. Seega nimetas pakkuja 17.06.2016 selgitustes selliseid veokeid, mida ei ole nimetatud vormil 4.
16.3.Hankija möönis, et Osaühing Ekovir kvalifitseeruks vormi 4 alusel ühes riigihanke osas, kuid arvestades, et pakkuja on kõikides riigihangetes esitanud sama veokite loetelu, järeldab hankija Osaühingu Ekovir 17.06.2016 vastusest, et pakkuja soovib vormi 4 alusel kvalifitseeruda teises riigihankes.
17.Vaidlust pole, et kaebaja on esitanud riigihanke vormil 4 kasutatavate jäätmeveokitena veokid registreerimisnumbritega 936 BJJ, 937 BJJ, 281BJY, 073 MHV, 341 BJF, 563 BKD, 886 MGT, 605 MKT, 072 MLZ, 635 MLG ja 751 MKT, st kokku 11 veokit. Samuti selles, et vastuseks hankija järelepärimisele esitatud küsimusele vastas kaebaja, et jäätmeveopiirkonnas nr 1 (Haabersti) võetakse kasutusele veokid 315 BPR ja 281BJY ning piirkonnas nr 5 (Kristiine) veok 932 BNP ja üks veok vastavalt ostu-müügilepingule (haldusasja nr 3-16-1535 juurdepääsupiiranguga toimik). Seega nähtub vastusest, et käesoleva hankega hõlmatud piirkondades soovis kaebaja kasutusele võtta ühe vormil 4 loetletud sõiduki (281BJY), kaks seal nimetamata sõidukit ja ühe, mille kasutusõiguse tekib alles viidatud lepingu alusel. Vaidlust pole, et kaebaja pakkumused olid tunnistatud edukates mitmetes teiste Hankija poolt läbiviidud hankemenetlustes ja selgus, et vaidlustaja kasutab hankijaga sõlmitud hankelepingute täitmiseks vormil 4 nimetatud 11-st veokist 8-t. Hankija on asunud seisukohale, et sellises olukorras oli teiste piirkondade lepingutega hõlmamata 3 veokit ning kaebaja ei saanuks vastata HT osa III p 2.3) alapunkti 2 nõuetele, so mõlemas hanke osas kvalifitseeruda kokku vähemalt nelja veokiga. Samuti on hankija seisukohal, et varasemalt nimetamata veokite esitamisel pakkuja enam kvalifitseerimise tingimusele ei vasta.
18.VAKO asus seisukohale, et hankija on jätnud vaidlustaja kvalifikatsiooni uuel kontrollimisel põhjendamatult tähelepanuta ja hindamata Vaidlustaja 17.06.2016 vastuse Hankijale ja esitatud veokite loetelu ning Hankija otsused, millega Vaidlustaja jäeti hanke osades 1 ja 2 kvalifitseerimata on seepärast vastuolus RHS § 39 lg-tega 1, 3 ja 6. VAKO, tuginedes RHS § 39 lg-tele 3 ja 4 ning Tallinna Ringkonnakohtu 20.03.2009 otsusele haldusasjas nr 3-09-265 (p 8), leidis, et juhul kui pakkuja vastab pakkumuse koosseisus esitatud dokumentide alusel kvalifitseerimise tingimusele, kuid hankemenetluse käigus selgub, et mõni neist dokumentidest enam pakkuja kvalifikatsiooni ei tõenda, siis võimaldab RHS pakkujal seda algselt esitatud dokumenti asendada. HT-s ei olnud praegusel juhul kvalifitseerimise tingimustes ette nähtud, et hankelepingu täitmiseks kasutatav tehnika ei võiks samaaegselt olla hõivatud teiste lepingute täitmisega. Pakkujate poolt vormis 4 nimetatud veokid ei pidanud VAKO hinnangul olema alates pakkumuste esitamise tähtpäevast (31.10.2014) kuni siiani olema ootevalmis ja kasutamata.
19.RHS § 39 lg 3 kohaselt on hankijal õigus kontrollida pakkuja kvalifikatsiooni kogu hankemenetluse vältel, ja kui talle saab teatavaks asjaolu, et pakkuja majanduslik ja finantsseisund või tehniline ja kutsealane pädevus ei vasta hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimustele, teha uus otsus pakkuja kvalifitseerimise kohta ning jätta pakkuja kvalifitseerimata. RHS § 39 lg 4 lubab hankijal nõuda pakkujalt või taotlejalt kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatud dokumentide sisu selgitamist või selgitamist võimaldavate andmete või dokumentide esitamist. Sama paragrahvi lõige 41 sätestab, et hankija jätab pakkuja kvalifitseerimata, kui pakkuja on jätnud esitamata hanketeates nõutud kvalifikatsiooni tõendava 9(14)
3-16-1535
dokumendi või kui pakkuja ei esita hankija nõudmisel selliste dokumentide sisu kohta selgitust või selgitamist võimaldavaid andmeid või dokumenti ja need andmed või dokumendid ei ole hankijale oluliste kulutusteta andmekogus olevate avalike andmete põhjal kättesaadavad. Praegusel juhul on kujunenud olukord, kus pakkuja kvalifikatsioonis ei olnud kahtlust pakkumuse esitamise ajal, kuid hankemenetluse jooksul on tekkinud küsimus, kas pakkuja kvalifitseerub endiselt ka juhul, kui pakkumuse koosseisus vormil 4 esitatud veokite asemel kasutab ta konkreetse hanke raames sõlmitava lepingu täitmiseks teisi veokeid. Seega ei ole tegemist Riigikohtu lahendis haldusasjas nr 3-3-1-24-13 käsitletuga, kus vaieldi RHS § 39 lgte 1, 4 ja 41 tõlgendamise üle (vt otsuse p 10). Praegusel juhul on vaidlus pakkuja jätkuva kvalifitseerumise üle RHS § 39 lg 3 mõttes.
20.Veokid on vormil 4 esitatud ja identifitseeritavad registreerimisnumbrite kaudu. Vaidlust ei ole tekkinud selles, et veokid, mida kaebaja soovib 1. ja 5. piirkonnas kasutada ja mis on kas teistsuguste registreerimisnumbritega või alles soetamisel, ei vastaks HT-s ja HD-s veokitele sätestatud tingimustele. Kohtule on esitatud ka loetelu veokitest, mida kaebaja soovib kõnelause hanke raames kasutada ning alles soetatava veoki ostu-müügileping 1CP00029683 (juurdepääsupiiranguga toimikus). Hankija ei pea põhimõtteliselt lubatavaks sellist veokite asendamist. Vaidluse all ei saa olla juba algselt vormil 4 nimetatud veok registreerimisnumbriga 281 BJY (vt eespool otsuse p 17). VAKO otsuse viidatud kohtupraktika (Tallinna Ringkonnakohtu otsus haldusasjas nr 3-09-265 (p 8) on lubanud kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide asendamist olukorras, kus esialgu kvalifikatsiooni tõendanud dokumendid ajas toimunud muutuste tõttu enam kvalifikatsiooni ei tõenda, kuid seda on võimalik samaväärselt teha dokumenti asendades. HT osa III p 2.3) alapunktis 2 nõudeks on konkreetsel kuupäeval kindla arvu veokite või nende kasutusõiguse lepingute olemasolu. HD lisa 1 p-des 39–47 on sätestatud nõuded jäätmeveokitele. HT osa III p 2.3) alapunktist 2 tuleneb nõue, et olemasolevad veokid oleksid tehniliselt korras. HT-st ega HD-st ei ilmne, et kord registreerimisnumbri täpsusega esitatud veoki asemel ei võiks teist samaväärset kasutada. Kohus nõustub VAKO seisukohaga, et pole põhjust eeldada, et vormil 4 loetletud sõidukid seisaksid tarbetult ootel kuni hankemenetluse tulemusena sõlmitakse hankeleping ja nende sõidukitega hakatakse teenust osutama. Nagu ka käimasolevas hankemenetluses on kujukalt ilmnenud, võib hankemenetlus, muuhulgas sellest võrsuvate vaidlustus- ja kohtumenetluste tõttu kujuneda küllalt pikaajaliseks. Näiteks praeguses hankemenetluses on hankija näinud ette veokite või kasutusõiguse kohta eellepingute olemasolu 1. märtsiks 2015, kuid lepingute sõlmimiseni pole seni jõutud ja kohtuvaidlused selle hankega seoses kestavad hetkel nii käesolevas haldusasjas kui ka asjas nr 3-16-1636. Pakkuja ei saa olla kindel, et leping menetluse tulemusena temaga üldse sõlmitakse ja majanduslikult ebamõistlik oleks kallite veokite tarbetult seismine või lepingutega siduvate kohustuste võtmine nende soetamiseks, kui pakkuja on suuteline juba pakkumuse esitamise ajal olemasolevaid veokeid uute vastu vahetama ja tagama kvalifikatsiooni vastavuse järjekindlalt kogu hankemenetluse vältel. Asjakohane on ka kaebaja näide, et põhjendatud oleks pakkumuse koosseisus nimetatud sõidukite asendamine juhul, kui need hankemenetluse ajal muutuvad avarii vms põhjusel kasutamiskõlbmatuks, kuid olid pakkumuse esitamise ajal olemas.
21.Olukorras, kus pakkuja esitab pakkumusi erinevate samasisuliste hangete raames, mis ühtviisi eeldavad erinevatel ajahetkedel erinevates hangetes kvalifitseerumiseks mingi kindla 10(14)
3-16-1535
hulga veokite olemasolu, ei tohi pakkujal olla võimalust kuritarvitusteks (st et erinevates hangetes erineval ajal samu veokeid dokumentides näidates ei oleks tal tegelikult piisavalt veokeid või lepinguid nende kasutusõiguse kohta), et tegelikult kvalifitseerumistingimusele vastata. Hankija on välja toonud hüpoteetilise väite, et kui ta oleks korraldanud kahe riigihanke asemel osadeks jagamata ühe (nii Haabersti, Kristiine, Lasnamäe kui ka Põhja-Tallinna piirkonnas), ei oleks kaebaja algselt vormil 4 kajastatud 11-st veokist neljas piirkonnas kvalifitseerumiseks piisanud, kui igas piirkonnas kehtis 2 veoki nõue. Erinevate hangete korraldamine ja hanke osadeks jagamine on olnud hankija valik. Kaebajal on õigus selles, et iga hankemenetlust tuleb vaadata selle menetluse kontekstis ja kui pakkuja vastab selles menetluses konkreetsel ajahetkel, ei ole alust tema kvalifitseerimata jätmiseks. Hankijal on tingimustele mittevastavust võimalik RHS § 39 lg-st 3 tulenevalt menetluse vältel jätkuvalt kontrollida. Seda, kas OÜ Ekovir kõikidel samaaegselt kulgevates, kuid erinevasse staadiumisse jõudnud hankemenetlustes, pakkumuses esitatud veokite hulgaga kvalifitseerub, tuleb otsustada konkreetsel ajahetkel. Hankija möönis vaidlustatud käskkirjas, et kui kahes hankes juba on otsustatud osutada teenust kaheksa loetelus toodud veokiga (riigihangete registrist nähtuvalt on hangetes viitenumbriga 154863 ja 155704 lepingud sõlmitud), ei saaks ta praeguses hankes kvalifitseeruda ülejäänud kolme autoga mõlemas hankeosas, kuid see oleks võimalik ühes. Hankija tegi järelduse, et kuna pakkuja on kõigis riigihangetes esitanud sama loetelu veokitest, soovib ta vormil loetletud veokitega kvalifitseeruda teises riigihankes. Seega ei vastanud kaebaja hankija hinnangul hanketeate HT p III.2.3) alapunkti 2 tingimusele.
22.Kohus nõustub VAKO seisukohaga, et hankija on põhjendamatult jätnud arvestamata võimaluse loetelus nimetatud veokeid teiste samaväärsetega asendada. Asjakohatu on käskkirja p-s 2 esitatud põhjendus, et kaebaja pädevus ei vasta hanketeatele põhjusel, et ta soovib loetelus nimetatud veokeid kasutada teises hankes. Põhjendamatu on kaebaja kvalifitseerimata jätmine mõlemas hankeosas olukorras, kus ka hankija ise möönis, et loetelus nimetatud veokite hulk võimaldaks kvalifitseerimise vähemalt ühes hankeosas (11-st veokist 3 oleks kasutatavad käesoleva hanke puhul). HT-s märgitud tingimus, et kui pakkuja esitab pakkumuse mõlemale riigihanke osale, peab tal olema võimalik kasutada vähemalt 4 jäätmeveokit või eellepingud kasutusõiguse kohta, ei tähenda, et kui kvalifikatsiooni hilisemal kontrollimisel selgub, et tal nimetatud kogust sõidukeid ei ole, ei saaks ta kvalifitseeruda vaid ühes hanke osas. Ka hankija ise möönab vastupidist. Olles jaganud hanke 152301 osadeks, tuleb ka kvalifitseerumine otsustada mõlemas hankeosas. Seega nõustub kohus VAKO järeldusega vaidlustatud käskkirja punkti 2 kehtetuks tunnistamise osas.
23.RHS § 39 lg 7 kohaselt ei osale kvalifitseerimata jäetud pakkuja edasises hankemenetluses ning RHS § 47 lg 9 kohaselt ei osale edasises menetluses pakkuja, kelle pakkumus on tagasi lükatud ning hankija hindab üksnes vastavaks tunnistatud pakkumusi (RHS § 50 lg 1).Vaidlustatud käskkirja p-des 4 ja 5 on otsustused tehtud eeldusel, et kaebaja jääb kvalifitseerimata ega osale edasises hankemenetluses. Olukorras, kus kehtetuks on tunnistatud pakkuja kvalifitseerimata jätmise otsus (vaidlustatud käskkirja p 2), on hankemenetluse etapiviisilist iseloomu ja menetluse loogikat arvestades
11(14)
3-16-1535
põhjendatud ka käskkirja p-de 4 ja 5 kehtetuks tunnistamine, millega tunnistati ühispakkujate pakkumus edukaks.
24.Eelnevat arvestades peab kohus VAKO otsust hankija poolt vaidlustatud osas lõppjäreldustes õigeks ning hankija (Tallinna linn) kaebus tuleb jätta rahuldamata. III.
25.Kaebaja palus VAKO-le esitatud vaidlustuses (VAKO toimik tl 2–8) käskkirja nr 4-4.1/63 kehtetuks tunnistamist (p 1) ja tunnistada tema pakkumus mõlemas riigihanke osas edukaks kui kõige madalama hinnaga pakkumus (p 2). VAKO otsuse resolutsiooni p 1 kohaselt on vaidlustus rahuldatud (st, tegemist pole osalise rahuldamisega) ning otsuse p-s 18 märkis VAKO, et vaidlustusmenetluse lõppemise tõttu vaidlustuse täieliku rahuldamisega mõistab VAKO hankijalt vastustaja kasuks välja ka riigilõivu täies ulatuses (RHS § 126 lg 1 p 5 ja lg 6). Kaebaja märgib õigesti, et pole esitanud vaidlustuses taotlust ainult vaidlustatud käskkirja p-de 2, 4 ja 5 kehtetuks tunnistamiseks nagu on märgitud VAKO otsuse kirjeldavas osas p-s 2., vaid käskkirja kehtetuks tunnistamiseks tervikuna. (vaidlustus, VAKO toimik tl 8). Kaebajal on õigus, et VAKO pole otsuses võtnud seisukohta vaidlustatud käskkirja p-de 1 ja 3 osas ning edukaks tunnistamise taotluse osas. Kuna kaebaja on nende taotlustega vaidlustuses VAKO poole pöördunud, on läbitud kohtueelne menetlus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 268 lg 1 tähenduses ja kohus saab nende nõuete osas võtta seisukoha kohtumenetluses.
26.Kaebaja leiab, et VAKO on jätnud vaidlustuse kaebuse esitaja jaoks olulises ulatuses lahendamata. Kaebaja leiab, et kuigi VAKO tema vaidlustuse rahuldas, on sisuliselt tekkinud olukord, kus OÜ Ekovir suhtes ei ole tehtud kehtivat hankija otsust, millega oleks OÜ Ekovir otsustatud riigihanke osades 1 ja 2 kvalifitseerida ning millega oleks OÜ Ekovir pakkumused hanke osades 1 ja 2 tunnistatud vastavaks. Kaebaja palub teha otsuse osas, milles VAKO jättis 21.07.2016 otsuses vaidlustuse lahendamata, st tühistada Tallinna Keskkonnaameti juhataja 27.06.2016 käskkirja nr 4-4.1/63 punktid 1 ja 3. Kaebaja eesmärgiks on olnud murda haldusakti õigusjõud, millega välistati tema kvalifitseerimine ja tema pakkumuste vastavaks ja edukaks tunnistamine ning saavutada olukord, kus ta ise on kvalifitseeritud ja tema pakkumused mõlemas hankeosas vastavad ja edukad.
27.Vastustaja on õigesti märkinud, et alusetu on kaebaja nõue käskkirja punktide 1 ja 3 tühistamiseks. Kohus on kaebajaga nõus, et olukorras, kus kaebaja vaidlustas käskkirja tervikuna, loob punktide 1 ja 3 osas VAKO otsuses seisukoha võtmata jätmine menetlusliku ebaselguse. Tulenevalt RHS § 126 lg 1 p-st 5 tuleb VAKO-l otsustada, kas rahuldada vaidlustus osaliselt või täielikult. Tegemist pole aga menetlusveaga, mis viiks teistsuguse lõppjärelduseni ning iseenesest tingiks VAKO otsuse tühistamise (sarnaselt haldusmenetluse seaduse §-ga 58 ja halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 199 lg-ga 2). VAKO otsuse sisuks käskkirja punkti 2 tühistamisel oli, et hankija pole põhjendamatult lubatavaks pidanud vormil 4 esialgselt märgitud veokite asemel teiste samaväärsete kasutamist. Seega on VAKO otsuse tagajärjeks vajadus kvalifikatsiooni täiendavalt hinnata, mida on oma menetlusdokumentides tunnistanud ka hankija (02.08.2016 vastus kaebaja esialgse õiguskaitse taotlusele (I kd, tl 81–83)).
12(14)
3-16-1535
28.Tulenevalt juba eelnevalt viidatud RHS § 39 lg-st 7, § 47 lg-st 9 ning § 50 lg-st 1 saab edukaks osutuda ainult kvalifitseeritud pakkuja vastavaks tunnistatud pakkumus ning hankija ei saa sõlmida hankelepingut pakkujaga, kelle suhtes ta ei ole teinud kehtivat kvalifitseerimise ja pakkumuse vastavaks tunnistamise otsust. Kuigi kohus nõustub VAKO otsusega käskkirja p 2 kehtetuks tunnistamiseks ning sellest tulenevalt on kehtetu otsus kaebaja kvalifitseerimata jätmiseks, ei järeldu automaatselt kaebaja kvalifitseerumine hanke osades 1 ja 2. Vastava otsuse, nagu ka pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse, peab tegema hankija, hinnates uuesti pakkuja kvalifikatsiooni vastavalt VAKO ja kohtu seisukohtadele. Hankemenetluse etapiviisilisest olemusest tingituna ei ole põhjendatud ka kaebaja järeldus, et käskkirja punkti 3 tühistamise vajadusest.
29.Eelnevat arvestades puudub alus käskkirja p-de 1 ja 3 tühistamiseks.
30.Kaebaja taotleb kohtult tunnistada edukaks OÜ Ekovir pakkumus riigihankes viitenumbriga 152301 riigihanke osas 1 (Haabersti jäätmeveopiirkond nr 1) ja riigihanke osas 2 (Kristiine jäätmeveopiirkond nr 5). Pakkumuse edukaks tunnistamise otsustab hankija, hinnates pakkumusi vastavalt RHS §-le 50. Hankija on õigesti märkinud, et kohus ei saa asuda hankija asemel hankija pädevuses olevaid otsuseid langetama. Hankemenetluse etapiviisilise olemus tõttu peab edukaks tunnistamisele eelnema hankija hinnang pakkuja kvalifikatsioonile ja pakkumuste vastavusele. Hoolimata sellest, et VAKO on tühistanud hankija 27.06.2016 käskkirja nr 4-4.1/63 punkti 2 kaebaja kvalifitseerimata jätmise kohta ja p-d 4 ning 5, millega tunnistati edukaks ühispakkujate pakkumus, ei tulene eelnevast automaatset järeldust, et kaebaja pakkumus oleks mõlemas hankeosas edukas.
30.1.Kaebajal on õigus selles, et VAKO ei ole selle vaidlustuse nõude osas seisukohta võtnud, kuigi on resolutsioonis märkinud, et rahuldab vaidlustuse. VAKO-l tuleb omaalgatuslikult kontrollida, kas vaidlustajal on vaidlustuse esitamise õigus (Riigikohtu otsus haldusasjas nr 33-1-65-11, p 16). RHS § 122 lg 3 p-s 6 on sätestatud, et vaidlustuskomisjon jätab vaidlustuse läbi vaatamata ja tagastab selle oma otsusega vaidlustajale, kui vaidlustajal puudub vaidlustuse esitamise õigus. RHS 7. peatükis on vaidlustusmenetluse ese ja ulatus selgelt piiritletud (vt ka Riigikohtu määrus haldusasjas nr 3-3-1-52-11, p 17). Taolise nõude esitamist RHS § 117 lg 2 ette ei näe ning ei VAKO ega kohus ei saa hankija asemel asuda pakkumusi hindama ega edukaks tunnistada. Seega on VAKO jätnud tähelepanuta vaidlustuse nõude, mille esitamiseks vaidlustajal kohtu hinnangul kaebeõigus puudus. Kohus leiab, et selles tuleb kohtul võtta seisukoht kaebeõiguse osas.
30.2.Kaebusega halduskohtusse saab HKMS § 37 lg-s 2 sätestatud nõuetega. HKMS § 37 lg 2 p 2 ja § 266 lg 2 koostoimest järeldub, et ka hankeasjas saab kohtult taotleda haldusorgani (hankija) kohustamist haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks. Kaebaja on kaebuse resolutsioonis p 2.2. esitatud nõuet ei mõista kohus kui nõuet hankija kohustamiseks otsustada edukaks tunnistamise küsimus kaebaja soovitud moel, vaid kui nõuet selleks, et kohus hankija asemel selle otsuse langetaks. Kohus ei saa hankija pädevuses olevat otsustust teha. Isegi kui tõlgendada esitatud kaebust hankija kohustamise nõudena, ei saaks kohus kohustada hankijat tunnistama kaebaja pakkumust madalaima hinnaga pakkumuseks olukorras, kus see pole ainus võimalik valik kujunenud olukorras (riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg-d 4 ja 5). Hankija on ise tunnistanud vajadust pärast käskkirja p-i 2 kehtetuks tunnistamist uuesti otsustada kvalifitseerimise ja pakkumuse vastavuse küsimus ning sellest lähtuvalt edukas pakkumus. Seega ei nähtu, et täidetud oleks kohustamisnõude üks eeldusi – haldusorgani keeldumine (HKMS § 46 lg 1, RVastS § 6 lg 3).
13(14)
3-16-1535
30.3.Kohtu hinnangul puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus tema pakkumuse edukaks tunnistamise nõude esitamiseks. Eelnevat arvestades tuleb kaebus selle nõude osas jätta läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel nende sätete koosmõjus.
31.Eelnevat arvestades tuleb kaebaja kaebus tühistamisnõude osas rahuldamata jätta ning kohustamisnõude osas läbi vaatamata jätta. Vastustaja kaebus jääb samuti rahuldamata.
MENETLUSKULUD
32.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. HKMS § 108 lg 4 sätestab, et üldjuhul kannab kaebuse läbi vaatamata jätmise korral menetluskulud kaebaja.
33.Kaebaja on kandnud kulusid nii seoses kaebuse esitamise ja tema kaebuse menetlemisega kui ka vajadusega vastata vastustaja kaebusele ja vastustaja kaebuse menetlusega ning taotleb menetluskulude väljamõistmist hankijalt.
33.1.Kaebaja märgib menetluskulude väljamõistmise taotluses (II kd, tl 40–41), et on kandnud kulusid kokku summas 3850 eurot (sh on tasunud kaebuse esitamise ja esialgse õiguskaitse eest riigilõivu summas 1295 eurot). Taotlusest ja selle lisadest (II kd, tl 42–45) nähtub menetluskulude koosseis, nende kandmine ja seos käesoleva kohtuasjaga. Kuna rahuldamata jäävad nii kaebaja kui ka vastustaja kaebus, tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista kaebaja kulud seoses vastustaja kaebusega seonduva menetlusega. Eelnevalt viidatud tõendite kohaselt on kaebajal kulunud õigusabile seoses vastustaja kaebuse menetlusega 8,5 tundi (II kd, tl 40p ja 43p) ning õigusteenuse tunnihind on 140 eurot. Kohtu hinnangul on välja toodud ajakulu mõnevõrra ülepaisutatud, kuna vastates vastustaja menetlusdokumentidele on kaebaja suuresti kajastanud sama õiguslikku positsiooni nagu juba vaidlustusmenetluses. Kohus peab ajakulu vastustaja kaebusega seotud menetlustoimingutele põhjendatuks ligikaudu 6,5 tunni ulatuses. Taotluse lisades välja toodud teenuse tunnihind vastab väljakujunenud kohtupraktikale. http://www.riigikohus.ee/vfs/2078/6igusabikulude%20v%E4ljam6istmine%20halduskohtume netluses_K.%20Vaarmari.pdf , lk 23–24). Eelnevat arvesse võttes tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista menetluskulu 900 eurot
33.2.HKMS § 104 lg 5 p-st 3 tulenevalt ei tagastata riigilõivu, kui kohus jätab kaebuse läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 p 1 alusel. Kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv jääb seega samuti täies ulatuses kaebaja kanda.
34.Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud mistõttu jäävad tema võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. Kolmandad isikud ei ole menetluses menetlustoiminguid teinud ning eelduslikult ei ole neil tekkinud ka menetlusega seoses kulusid.