Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

2-24-139089 (TsMS) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv vastavalt riigilõivuseaduse § 59 lg-le 19 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, LHV Pank – a/a EE567700771003819792 või Luminor Bank AS – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „riigilõiv kaja esitamisel“. Menetluse käik OÜ GS Core esitas 30.10.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult A.B. 1524,25 euro saamiseks. 31.10.2024 tegi kohus võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 29.11.2024.a määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 17.12.2024 kohtule hagiavalduse, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista 06.07.2018 kostja ja Elektrilevi OÜ vahel sõlmitud võrgulepingust nr 9617445010 tulenev põhinõue 1181,09 eurot ja viivised 215,65 eurot (viimase arve maksetähtajale järgnevast päevast 20.06.2023 kuni hagi esitamiseni 17.12.2024 seadusjärgses määras põhinõudelt 1181,09 eurot). Lisaks viivised VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras põhinõudelt alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni. Hagimaterjalide põhjal sõlmis kostja Elektrilevi OÜ-ga võrgulepingu, mille alusel osutas Elektrilevi OÜ võrguteenust tarbimiskohas „korter“ aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxx küla, xxxxx maakond ning kostja kohustus tasuma saadud elektriteenuse eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt. Kostja jättis maksmata kuus arvet: 31.12.2022 arve summas 89,77 eurot; 31.01.2023 arve summas 212,50 eurot; 28.02.2023 arve summas 189,98 eurot; 31.03.2023 arve summas 197,25 eurot; 30.04.2023 arve summas 301,98 eurot; 31.05.2023 arve summas 189,61 eurot. Kokku arved 1181,09 eurot. Elektrilevi OÜ ütles lepingu üles 25.05.2023 ning loovutas nõuded Eesti Energia AS-le. Eesti Energia AS loovutas nõuded Enefit AS-le ning Enefit AS loovutas nõuded 19.09.2024 hagejale. 19.12.2024.a määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest TsMS § 407 lg 1 järgi. Kohus toimetas menetlusdokumendid kostjale kätte politsei kaasabil 11.02.2025. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud.

2

2-24-139089 Kohus leiab, et VÕS § 76, § 82 lg 1, § 101 lg 1 p 1,6, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 208 lg 1,3 ja TsMS § 367 alusel on põhivõlgnevus, viivis ja täiendav viivis hagiavalduse põhjal õiguslikult põhjendatud ning need tuleb kostjalt tagaseljaotsusega hageja kasuks välja mõista. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 1181,09 eurot, 17.12.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 215,65 eurot ja täiendava viivise alates 18.12.2024 VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras (EKP intress + 8% aastas) põhinõudelt 1181,09 eurot kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud hagiavaldustega menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 315 eurot. Kohus tuvastas, et hageja tasus nõude esitamisel riigilõivu kokku seaduses sätestatud ulatuses, s.o 315 eurot, ning see on põhjendatud ja tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja taotles kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot. Kohus leiab, et maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot on põhjendatud TsMS § 4842 alusel. Hageja põhjendatud menetluskulud on kokku seega 335 eurot, millest 315 eurot on riigilõiv ja 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulu. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.