Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahendid Menetluse alus ringkonnakohtus Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Maili Lokk, Madis Ernits 09.09.2016, Tartu 3-16-1397 Politsei ja Piirivalveameti taotlus V.I. kinnipidamiseks ja paigutamiseks Politsei- ja Piirivalveameti kinnipidamiskeskusesse Tartu Halduskohtu 12.07.2016. a määrus Tartu Halduskohtu 09.08.2016. a määrus V.I. määruskaebused määruskaebuste esitaja V.I. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA)
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Halduskohtu 12.07.2016. a määrus edasiulatuvalt alates käesoleva määruse jõustumisest ja lõpetada menetlus selle peale esitatud määruskaebuse osas.
2.Jätta Tartu Halduskohtu 09.08.2016. a määruse peale esitatud määruskaebus läbi vaatamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruste peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.10.07.2016 kell 15:40 avastasid Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Lõuna prefektuuri politseiametnikud Põlva maakonnas Räpina vallas, Leevaku külas täisealise meessoost isiku, kes nimetas end Venemaa Föderatsioonis XXXXXXXXX sündinud V.I. , kuid kel puudusid isikut tõendavad dokumendid.
PPA võttis määruskaebuse esitaja 11.07.2016 Eestis ebaseaduslikult viibiva isikuna arvele ning vormistas ettekirjutuse Eestist lahkumiseks (koheselt sundtäidetav) nr 1035684128 ja kohaldas sissesõidukeeldu viieks aastaks isiku lahkumiskohustuse täitmise päevast alates (tl 11-11p).
3.PPA esitas 12.07.2016 Tartu Halduskohtule taotluse (tl 2-4) isiku kinnipidamiseks ja PPA kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 23 lg 1 alusel. Taotluse kohaselt puudub isikul seaduslik alus Eestisse saabumiseks ja siin viibimiseks. Isikul puudub elukoht Eestis. Isiku sõnade kohaselt on ta Venemaa Föderatsiooni määratlemata kodakondsusega isik, rahvuselt mustlane, vallaline, sissetulekud puuduvad, kriminaalkorras karistatud Leedus ja Venemaal. Isikul oli kaasas Venemaa Föderatsiooni sisepass ja tervisekindlustuse poliis A.B. (sünd XXXXXXXXX) nimele. PPA kahtlustas isikut ebaseaduslikus piiriületuses. Määruskaebuse esitaja sõnul viibis ta viimased kaks kuud Lõuna-Eestis. Hiljem väitis ametnikele, et tuli Valgevenest Lätti läbi metsa koos oma ema ja kahe tuttavaga. Lätis olevat nad tuttavalt saanud mikrobussi, millega nad juuli alguses tulid Tallinnasse. Määruskaebuse esitaja sõnade kohaselt ei ole tal olnud kunagi ühtegi dokumenti. Määruskaebuse esitaja sõnade kohaselt on tema peamine eesmärk taotleda Norras varjupaika. Määruskaebuse esitaja on Leedu poolt juba välja saadetud koduriiki Venemaale. PPA märgib, et isik teab, et ta ei tohi viibida Schengeni viisaruumis. Määruskaebuse esitajal puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid. Isik on väljasaadetav ja PPA-l ei ole alust pidada väljasaatmist perspektiivituks, kuna isikut on varasemalt Leedust välja saadetud. Isik on tema enda sõnade kohaselt pärit Venemaalt, on sündinud Venemaal ja elanud kogu oma teadliku elu Venemaal. Leedu on juba korra tuvastanud, et ta on Venemaa kodanik ja ta ka on välja saadetud Leedust Venemaale, kes võttis isiku vastu. PPA on seisukohal, et muude järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole käesoleval juhul piisav, kuna esineb põgenemisoht. Isikul puudub dokument ning isik on tuvastatud tema enda ütluste alusel. Isikul puuduvad elukoht ja perekondlikud sidemed Eestis. Isik on andnud ametnikele vastukäivaid ütlusi oma Eestisse saabumise ja siin viibimise asjaolude kohta. Isik on teadlikult reisinud Schengeni riikides ebaseaduslikult, olgugi, et talle on kohaldatud sissesõidukeel. Oma senise käitumisega on isik näidanud, et ei ole usaldusvääne.
4.Määruskaebuse esitaja selgitas 12.07.2016 toimunud kohtuistungil (tl 16-18), et ta ei soovinud Eestisse jääda,vaid soovis Eesti kaudu suunduda Norrasse. Määruskaebuse esitaja ütles, et ta on nõus taotlema Vene kodakondsust ja on nõus Venemaale tagasipöördumisega tingimusel, et ta saab kehtiva Vene Vabariigi passi. Tartu Halduskohtu 12.07.2016. a määrus
5.Halduskohus andis 12.07.2016. a määrusega (tl 19-21) loa määruskaebuse esitaja kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse alates 12.07.2016 kuni määruskaebuse esitaja väljasaatmiseni Eesti Vabariigist, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Halduskohus selgitas, et toimiku materjalidest lähtuvalt saab öelda, et isik viibib Eestis seadusliku aluseta. Olukorras, kus isikul ei ole kehtivaid reisidokumente ning ka isik on tuvastatud üksnes tema enda ütluste alusel, ei ole võimalik väljasaatmist teostada 48 tunni jooksul. Seega esineb käesoleval juhul VSS § 15 lg 2 p-s 3 sätestatud kinnipidamise alus. Asjas esineb ka VSS § 15 lg 2 p-s 1 sätestatud kinnipidamise alus ehk välismaalase põgenemise oht. Arvestades seda, et määruskaebuse esitaja peamine eesmärk on reisida Norrasse, et seal varjupaika taotleda, tuleb isiku põgenemise ohtu pidada võimalikuks. Põgenemise ohu kasuks räägib ka asjaolu, et haldusasja materjalidest nähtuvalt on isik korduvalt eelnevalt ületanud Schengeni alasse kuuluvate riikide piire ebaseaduslikult ja isik on välja saadetud ka Leedust, kohaldades talle sissesõidukeeldu. Isiku paigutamine kinnipidamiskeskusse on arvestades PPA argumente põhjendatud selleks, et PPA saaks korraldada isiku väljasaatmise. VSS § 10 lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmed ei oleks käesoleval juhul piisavad muuhulgas seetõttu, et isikul puudub Eestis igasugune viibimiskoht. Halduskohtu hinnangul on isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse proportsionaalne, kuna puuduvad muud võimalused tema üle efektiivse järelevalve teostamiseks.
Aktiivse koostööga PPA-ga isiku väljasaatmise teostamiseks saab isik ise lühendada kinnipidamiskeskuses viibimise aega.
6.Määruskaebuse esitaja esitas Tartu Halduskohtu 12.07.2016. a määruse peale hiljem täiendatud määruskaebuse (tl 32, 44), milles palub halduskohtu määruse tühistada. Määruskaebuse esitaja selgitab, et määruses ei ole asja faktilisi asjaolusid õigesti vaadeldud ja sellest tulenevalt ei ole kohtulahend õige. Määruskaebuse esitaja sõnul on politseiametnikule antud ütlusi valesti tõlgitud ja mõistetud. Lisaks selgitab määruskaebuse esitaja, et ta ei saanud kasutada kohtuistungil õiguskaitse efektiivseid vahendeid, sest varjupaigataotluse menetluses näeb kehtiv seadus ette kohustusliku advokaadi osavõtu. Määruskaebuse esitaja leiab, et tal on õigus antud asjas riigi poolt määratud advokaadile.
7.Määruskaebuse esitaja esitas 29.08.2016 Tallinna Ringkonnakohtule avalduse (tl 73-74), mis edastati Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitaja soovib avalduses teada, kas temale määratakse haldusasjas nr 3-16-1397 advokaat ja kas ta osaleb Tartu Ringkonnakohtu istungil, mida ta taotles. Määruskaebuse esitaja edastas avaldusega ringkonnakohtule ka Vene Föderatsiooni piiriesindaja Vene-Eesti piiril poolt Eesti Vabariigi piiriesindajale Vene-Eesti piiri Narva ja Viru piirkonna polkovnikule saadetud vastuse. Määruskaebuse esitaja palub lugeda väljasaatmine perspektiivituks ja hoidmist vanglarežiimiga kinnist tüüpi kinnipidamiskeskuses ebainimlikuks ja inimväärikust alandavaks, sest määruskaebuse esitaja ei ole toime pannud kuritegusid, mis nõuavad temalt vabaduse võtmist. Tema staatus on ajutise kaitse taotleja. Menetlus haldusasjas nr 3-16-1468 (Tallinna Halduskohus)
8.Määruskaebuse esitaja esitas 19.07.2016 PPA-le avalduse sooviga saada ajutist kaitset ja varjupaika. PPA esitas 20.07.2016 Tallinna Halduskohtule taotluse määruskaebuse esitaja kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse VRKS § 362 lg 3, § 361 lg 1 ja § 361 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel. 20.07.2016 peeti V.I. välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § § 361 lg 1 ning lg 2 p-de 4 ja 5 alusel 48-tunniks kinni. Samal päeval registreeriti määruskaebuse esitaja rahvusvahelise kaitse ja elamisloa taotlus numbriga 7001610204.
9.Tallinna Halduskohus andis 21.07.2016. a määrusega haldusasjas nr 3-16-1468 loa määruskaebuse esitaja kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.
10.Tallinna Halduskohus rahuldas 01.08.2016. a määrusega määruskaebuse esitajale taotluse riigi õigusabi esindamisena halduskohtumenetluses ja määras määruskaebuse esitajale riigi õigusabi isiku esindamiseks halduskohtumenetluses haldusasjas nr 3-16-1468.
11.Määruskaebuse esitaja esitas 01.08.2016 (täiendatud 05.08.2016) Tallinna Halduskohtu 21.07.2016 määruse peale määruskaebuse, mis võeti Tallinna Halduskohtu 09.08.2016. a määrusega menetlusse. Tartu Halduskohtu 09.08.2016. a määrus
12.Tartu Halduskohus jättis 09.08.2016. a määrusega (tl 47-48p) määruskaebuse esitaja taotluse riigi õigusabi määramiseks rahuldamata (resolutsiooni p 1) ja võttis määruskaebuse Tartu Halduskohtu 12.07.2016. a määruse peale menetlusse (resolutsiooni p 2). Tartu Halduskohus selgitab, et määruskaebuse esitajale määrati riigipoolne õigusabi Tallinna Halduskohtu 01.08.2016. a määrusega nr 3-16-146 isiku esindamiseks halduskohtumenetluses haldusasjas nr 3-16-1468. Tartu Halduskohus ei pea võimalikuks automaatselt laiendada
haldusasja nr 3-16-1468 raames määratud riigi õigusabi ka käesoleva haldusasja menetlemisele. Haldusasjas nr 3-16-1468, mille raames määruskaebuse esitajale riigi õigusabi määrati, menetles kohus PPA taotlust määruskaebuse esitaja kui rahvusvahelise kaitse taotleja suhtes. Käesoleva haldusasja raames andis aga Tartu Halduskohus loa määruskaebuse esitaja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse seonduvalt ebaseadusliku piiriületusega. Seega on tegemist erinevatel alustel menetletud loataotlustega ja seega lahendab halduskohus määruskaebuse esitaja uue taotluse riigi õigusabi määramiseks. Halduskohtu hinnangul tuleb esitatud menetlusabi taotlust mõista selliselt, et määruskaebuse esitaja eesmärgiks on saada riigipoolset õigusabi määruskaebuse koostamiseks ning isiku esindamiseks määruskaebemenetluses. Halduskohus leiab, et käesoleval juhul aga ei esine selliseid asjaolusid, mis annaksid alust määruskaebuse esitaja riigipoolse õigusabi andmiseks. Halduskohtu hinnangul on määruskaebuse esitaja võimeline ise enda õigusi edukalt kaitsma. Halduskohus märgib, et kohus kohaldab õigust hoolimata sellest, kas menetlusosaline oskab õigusnormidele viidata või mitte.
13.Määruskaebuse esitaja esitas Tartu Halduskohtu 09.08.2016. a määruse resolutsiooni p 1 peale määruskaebuse (tl 85), milles palub selle tühistada ja määrata määruskaebuse esitajale riigi õigusabi. Määruskaebuse esitaja leiab, et tal on õigus riigi õigusabile. Määruskaebuse esitaja sõnul on kinnipidamiskeskustes teistel kinnipidamiskeskusesse paigutatud isikutel advokaat ja lähtuvalt sellest ei ole määruskaebuse esitajat koheldud teistega võrdselt. Määruskaebuse esitaja leiab, et juba 27.07.2016. a määruskaebuse kirjutamisel oleks pidanud ta saama kasutada advokaadi abi.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14.Esmalt käsitleb ringkonnakohus määruskaebuse esitaja määruskaebust Tartu Halduskohtu 12.07.2016. a määruse peale (I) ja seejärel määruskaebuse esitaja määruskaebust Tartu Halduskohtu 09.08.2016. a määruse peale (II). I
15.Ringkonnakohus leiab, et ükski Tartu Halduskohtu 12.07.2016. a määruse peale esitatud määruskaebuses toodud väide ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks ja halduskohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu 12.07.2016. a määruse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 203 lg 2 ja § 201 lg 4).
16.Vastuseks 12.07.2016. a määruse peale esitatud määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Määruskaebuse esitaja leiab, et Tartu Halduskohtu 12.07.2016. a määrus tuleb tühistada, sest määruskaebuse esitajaga seotud asjaolusid on valesti vaadeldud ja tema ütlusi politseiametnikule ebaõigesti mõistetud, ning kohtuistungi ajal ei saanud ta kasutada õiguskaitse efektiivseid vahendeid (advokaat). Ringkonnakohus selgitab, et asja materjalidest nähtub, et määruskaebuse esitaja ei soovinud istungile advokaati (tl 18 p). Mis puudutab asjaolusid ja ütlusi, siis riigikohus on öelnud, et esmakordse kinnipidamiskeskusse paigutamise taotluse ja antud loa puhul ei saa kinnipidamise aluseks olevate asjaolude tõendatuse nõuded olla alati nii kõrged kui võimalike järgnevate taotluste ja lubade puhul, sest esmakordsel loa taotlemisel tuleb sageli tegutseda, kasutades piiratud aega ning vallates piiratud, puudulikku ja kontrollimata informatsiooni. Igal juhul on tegemist prognoosotsusega – seda nii kinnipidamise võimaliku kestuse kui ka isikust lähtuvate ohtude osas, kui viimasega põhjendatakse kinnipidamist (RKHKm 29.01.2015, 3-3-1-52-14, p 14). Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et asja materjalidest lähtuvalt saab öelda, et isiku Eestisse saabumise ja käitumise asjaolud viitavad võimalikule põgenemisohule. Määruskaebuse esitaja kinnipidamiskeskusesse paigutamist tuleb pidada
proportsionaalseks, sest asjaolusid arvestades puudusid muud võimalused määruskaebuse esitaja üle efektiivse järelevalve teostamiseks. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu 12.07.2016. a määrusega antud luba väljasaadetava kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks oli õiguspärane, sest esinesid VSS § 15 lg-s 2 p-des 1 ja 3 sätestatud alused ja lg-s 1 nimetatud põhimõtted.
17.Täiendavalt peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada järgmist. Tartu Halduskohtu 12.07.2016. a määrusega nr 3-16-1397 andis Tartu Halduskohus loa määruskaebuse esitaja kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni isiku väljasaatmiseni Eesti Vabariigist, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks seoses ebaseadusliku piiriületusega ja asjaoluga, et välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiitriigist viibib, ning esineb isiku põgenemise oht VSS mõttes. Määruskaebuse esitaja esitas aga 19.07.2016 PPA-le rahvusvahelise kaitse taotluse ja seejärel andis Tallinna Halduskohus 21.07.2016. a määrusega nr 3-16-1468 PPA-le loa määruskaebuse esitaja kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks seoses määruskaebuse esitaja rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamisega, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht, ja kui on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Praeguses asjas on seega vajalik hinnata, kas määruskaebuse esitaja kinnipidamiseks esineb endiselt alus VSS alusel. VRKS § 362 lg-st 4 tulenevalt peatatakse välismaalase kinnipidamine väljasaatmise eesmärgil kuni rahvusvahelise kaitse taotluse suhtes tehtud otsuseni. Ringkonnakohus leiab, et isiku kinnipidamine ei saa olla menetlus, mida lihtsalt kaheks kuuks peatub, sest see puudutab isikuvabadust, mis on üks kõige olulisemaid põhiõigusi üldse. Isiku kinnipidamise aluseid ja selle kohaldamise proportsionaalsust peab igakordselt eraldi hindama ja kinnipidamine ei saa mingil juhul kesta kauem, kui kohus on selleks konkreetsel juhul loa andnud. Seetõttu ei peatu Tartu Halduskohtu 12.07.2016. a määrusega nr 3-16-1397 määruskaebuse esitaja kinnipidamiseks antud luba kaheks kuuks. Kuna määruskaebuse esitaja kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks rakendatakse alates 21.07.2016 Tallinna Halduskohtu 21.07.2016. a määrust nr 3-16-1468, mitte aga enam Tartu Halduskohtu 12.07.2016. a määrust, siis on viimane muutunud alates Tallinna Halduskohtu määrusest ainetuks. Sisuliselt sarnaneb olukord HKMS § 152 lg 1 p-s 4 sätestatud menetluse lõpetamise aluse olukorrale. Kuna see alus ei kohaldu oma sõnastuse järgi vahetult, kohaldab ringkonnakohus seda analoogia alusel. Samuti tuleb analoogia alusel kohaldada HKMS § 155 lg-t 3. Kui kunagi peaks tekkima uuesti vajadus isiku kinnipidamiseks tema väljasaatmise eesmärgil, siis tuleb PPA-l esitada selleks halduskohtule uus taotlus.
18.Eelnevatel kaalutlustel tühistab ringkonnakohus Tartu Halduskohtu 12.07.2016. a määruse edasiulatuvalt alates käesoleva määruse jõustumisest ja lõpetab määruskaebuse menetluse (HKMS § 203 lg 2, § 185 lg 1, § 152 lg 1 p 4 ja § 155 lg 3). II
19.Ringkonnakohus jätab määruskaebuse esitaja 09.08.2016. a määruse peale esitatud määruskaebuse läbi vaatamata.
20.HKMS § 203 lg-st 2 tulenevalt kohaldatakse määruskaebuse esitamisele ja menetlemisele apellatsioonkaebuse kohta sätestatut. Seega tuleneb HKMS 187 lg-st 3 p-st 6, et kui asjas tehtav määrus ei saaks muutunud asjaolude tõttu enam ilmselgelt mõjutada määruskaebuse esitaja õigusi või kohustusi, tuleb määruskaebus tagastada. HKMS §-st 190 aga tuleneb, et kui HKMS
§ 187 lg-s 3 sätestatud asjaolud ilmnevad pärast määruskaebuse menetlusse võtmist menetluse käigus, jäetakse määruskaebus HKMS § 187 lg-tes 4–7 sätestatut arvestades läbi vaatamata. Antud juhul on määruskaebuse esitaja määruskaebus juba menetlusse võetud ja seega kuulub kohaldamisele HKMS § 187 lg 4, millest tuleneb, et kui määruskaebuse menetlusse võtmist takistava puuduse saab ilmselt kõrvaldada, jätab kohus määrusega määruse käiguta ja annab määruskaebuse esitajale mõistliku tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Käesoleval juhul aga ei ole võimalik puudusi kõrvaldada, sest määruskaebuse esitaja kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise aluseks on Tallinna Halduskohtu 21.07.2016. a määrus, mitte aga enam Tartu Halduskohtu 12.07.2016. a määrus, mille ringkonnakohus käesoleva määrusega edasiulatuvalt tühistab. Järelikult puudub vajadus lahendada riigi õigusabi andmata jätmise määruse peale esitatud määruskaebust.
21.Seega jätab Tartu Ringkonnakohus HKMS § 203 lg 2, § 190 ja 187 lg 3 p 6 alusel määruskaebuse esitaja Tartu Halduskohtu 09.08.2016. a määruse peale esitatud määruskaebuse läbi vaatamata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar
/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk
/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.