Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Tiina Pappel ja Einar Vene 7. september 2016, Tartu 3-15-605 Jevgeni Kuznetsovi kaebus Tartu Vangla 29. jaanuari 2015. a käskkirja nr 6-3/14 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 31. augusti 2015. a otsus Jevgeni Kuznetsovi apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Jevgeni Kuznetsov Vastustaja Tartu Vangla
Jätta Jevgeni Kuznetsovi apellatsioonkaebus läbi vaatamata.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse teatavakstegemisest.
Vanglas majandustööle abitöölise ametikohale alates 21. oktoobrist 2014 kuni 31. jaanuarini 2015. Käskkirjas märgiti, et kinnipeetaval on kohustus osaleda tööhõives. Vangla majandustöö ei nõua erialast haridust või eriteadmisi. Tööle määramise eesmärk on kinnipeetava taasühiskonnastamine, majandusliku toimetuleku õppimine ning individuaalse täitmiskava täitmise tagamine. Tartu Vangla 29. jaanuari 2015. a käskkirjaga nr 6-3/14 pikendati kinnipeetav J. Kuznetsovi vangla majandustööle abitöölise ametikohale määramist tähtajaliselt 1. veebruarist 2015 kuni
eelnevalt nimetatud käskkiri. Kaebuse kohaselt:
menetluskulud poolte endi kanda. Halduskohus tegi otsuse lihtmenetluses vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 169 lg-le 1 kirjeldava ja põhjendava osata. Halduskohus nõustus Tartu Vangla 29. jaanuari 2015. a käskkirjas nr 6-3/14, Tartu Vangla
Tartu Halduskohtu 31. augusti 2015. a otsuse ja teha uue otsuse, millega tühistada majandustööle määramise pikendamise käskkiri. Kaebaja märkis, et ta ei nõustu halduskohtuga selles, et ta ei põhjendanud, miks vaidlustatud käskkiri tema õigusi rikkus.
rahuldamata. Halduskohus leidis õigesti, et kaebaja ei ole esitanud selliseid väiteid, mis lükkaksid ümber vastustaja seisukohad.
käskkirja osas HKMS § 187 lg 3 p-s 6 sätestatut arvestades ning §-le 190 tuginedes jätta läbi vaatamata.
saaks muutunud asjaolude tõttu enam ilmselgelt kaebaja õigusi või kohustusi mõjutada. Kui HKMS § 187 lg 3 p-s 6 nimetatud asjaolu ilmneb pärast apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist apellatsioonimenetluse käigus, jäetakse apellatsioonkaebus HKMS § 190 kohaselt läbi vaatamata.
käskkirjaga pikendati kaebaja majandustöödele määramise perioodi 1. veebruarist 2015 kuni
ärakandmisega. See asjaolu annab ringkonnakohtu hinnangul aluse HKMS § 187 lg 3 p 6 kohaldamiseks. Kuigi käskkiri võis selle andmise hetkel ilmselgelt kaebaja õigusi ja vangistuse täideviimist mõjutada, ei ole taolist mõju kaebaja õigustele pärast vangistusest vabanemist.
kehtivusaja möödumist ning sellisel juhul saab kohus haldusakti tühistada. Tühistamine kõrvaldab haldusakti kehtivuse ka tagasiulatuvalt, nõnda, et selle varasemale kehtivusele ei ole võimalik hiljem enam tugineda. Kohtumenetluse ajal kehtivuse kaotanud haldusakti tühistamise nõude sisuline lahendamine on välistatud vaid siis, kui kohus veendub, et kehtetu haldusakti „ületühistamine“ ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kehtivuse kaotanud haldusakti mõju ja praktiline tähendus võib väljenduda ennekõike võimaluses, et haldusorganid, kohtud ja kolmandad isikud võivad oma edasistes otsustes ja toimingutes tugineda haldusakti varasemale kehtivusele. Seoses kinnipeetava tööle määramise käskkirjaga leidis Riigikohus, et nimetatud käskkirja mõju ja praktiline tähendus ei pruugi vaatamata kehtivuse lõppemisele olla täielikult ammendunud, mistõttu ei nõustunud Riigikohus ringkonnakohtu otsusega, lubada tühistamiskaebuse muutmist tuvastamiskaebuseks (Riigikohtu halduskolleegiumi 13. novembri 2014. a otsus asjas nr 33144-14, p-d 10 ja 11).
toonaseks oli vaidlusalune haldusakt oma kehtivuse minetanud. Ringkonnakohus leiab, et arvestades kohtule teadaolevaid asjaolusid – tegemist ei ole kehtiva haldusaktiga ning haldusakti tühistamist soovinud kaebaja on vanglast vabanenud, ei ole ilmselgelt tarvilik menetleda kaebust ei tühistamis- ega õigusvastasuse tuvastamise nõude osas, kuna haldusakti mõju kaebaja õigustele on möödunud ning lisaks ei nähtu asjas esitatud materjalidest, et haldusaktiga oleks isikule tekitatud hüvitamisele kuuluvat kahju, mis on eelduseks tuvastamiskaebusele üleminekul (HKMS § 45 lg 2). Kuigi ringkonnakohus andis kaebajale 28. juuli 2016. a määrusega võimaluse esitada seisukoht tühistamiskaebuselt tuvastamiskaebuselt ülemineku osas, ei ole kaebaja kuni käesoleva hetkeni oma seisukohta esitanud. Seega puudub ringkonnakohtul võimalus hinnata, milline oleks kaebaja põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse menetlemiseks.
apellatsioonkaebuse läbi vaatamata. Apellatsioonkaebuse esitamisel oli kaebaja riigilõivu tasumisest vabastatud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel
/allkirjastatud digitaalselt/ / Einar Vene
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.