Osaühing Aktiva Finants hagi Kristina Grossmann vastu 116,56 euro ja lisanduva viivise nõudes.
Hagi hind
156,69 eurot • Hageja: Osaühing Aktiva Finants (reg.kood 10746479, asukoht A.Weizenbergi 20, Tallinn 10150, e-post [email protected]) • Hageja lepinguline esindaja: Kadri Timuska (Julianuse Õigusbüroo OÜ, reg.kood 11930038, asukoht A.Weizenbergi 20, Tallinn 10150, tel 6814400, e-post [email protected]) • Kostja: Kristina Grossmann (ik XXX, elukoht XXX)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Osaühing Aktiva Finants hagi Kristina Grossmann vastu osaliselt.
2.Välja mõista Kristina Grossmannilt Osaühing Aktiva Finants kasuks 47,36 eurot (nelikümmend seitse eurot ja 36 eurosenti), millest põhivõlg on 23,68 eurot ja sissenõutavaks muutunud viiviseintress summas 23,68 eurot.
5.Toimetada otsus kätte pooltele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta menetluskulud 30,22% ulatuses Kristina Grossmanni kanda ja 69,78% ulatuses Osaühing Aktiva Finants kanda.
7.Määrata tsiviilasjas nr 2-15-128455 Osaühing Aktiva Finants menetluskulude rahaliseks suuruseks 150 eurot, millest 75 eurot on riigilõiv ning 75 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175 lg 1 mõttes.
8.Välja mõista Kristina Grossmannilt Osaühing Aktiva Finants kasuks menetluskulud 45,33 eurot (nelikümmend viis eurot ja kolmkümmend kolm eurosenti).
Tsiviilasi nr 2-15-128455
9.Välja mõista Kristina Grossmannilt Osaühing Aktiva Finants kasuks viivis menetluskulult 45,33 eurot alates käesoleva tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kaja esitamine
11.Hagi ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud TsMS § 316 lg 2 ja 4 kohaselt välisriigi kohtu vahendusel 30.09.2016. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja. Apellatsioonkaebuse esitamine
12.Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kirjeldav osa
13.Hagiavalduse aluseks on Kristina Grossmanni (kostja) ja Elisa Eesti AS vahel 02.06.2011 sõlmitud liitumisleping nr XXX teenuspaketiga "MiNT Light 5,92" ja liitumislepingu lisa - s.o vara kasutusleping, mille alusel sai kostja endale tasuta modemi Huawei E153. Lepinguga kaasnes 24. kuuline tarbimiskohustus. Kostjaga sõlmitud liitumislepingu alusel esitati talle igakuiselt arveid kasutatud teenuste eest. Tulenevalt liitumislepingu teenuspaketist "MiNT Light 5,92" kohustus kostja tasuma igakuiselt kuutasu teenuspaketi eest summas 5,92 eurot. Kostja on jätnud tasumata järgmised arved: arve nr 2006306488 summas 5,92 eurot teenuspaketi "MiNT Light 5,92" kuutasu; arve nr 2006501164 summas 5,92 eurot teenuspaketi "MiNT Light 5,92" kuutasu; arve nr 2006710027 summas 5,92 eurot teenuspaketi "MiNT Light 5,92" kuutasu; arve nr 2006913899 summas 55,53 eurot teenuspaketi "MiNT Light 5,92" kuutasu ja käsitlustasu. Kokku on kostjal tasumata arveid summas 73,26 eurot. Kostja põhivõlgnevus summas 73,29 eurot koosneb teenuspaketi "MiNT Light 5,92" kuutasust summas 23,68 eurot ja käsitlustasust summas 50,00 eurot (arve nr 2006913899). Käsitlustasu summas 50 eurot tuleneb kostja ja Elisa Eesti AS vahel sõlmitud 02.06.2011 sõlmitud liitumislepingu lisast, vara kasutuslepingust, mille tingimuste kolmanda lõike alusel, kui liitumisleping lõpetatakse Elisa initsiatiivil kliendi poolse rikkumise tõttu, on Elisal õigus nõuda kliendilt liitumislepingu lõpetamisega seotud kulude katteks käsitlustasu 50 eurot. Elisa Eesti AS ütles kostjaga sõlmitud liitumislepingu üles 28.05.2013 maksmata arvete tõttu. Lisaks on hageja palunud kostjalt välja mõista viivised summas 73,27 eurot. Põhjendav osa
14.TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja põhjendava osa, pidades siiski vajalikuks teatud järeldusi põhjendada. Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Kohtu hinnangul tuleb kostja ja Elisa Eesti AS vahel 02.06.2011 sõlmitud liitumislepingut nr 1226712 ja liitumislepingu lisa nr 1226713 lugeda sõlmituks tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt
Tsiviilasi nr 2-15-128455 ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 seisuga 02.06.2011 kehtinud redaktsiooni kohaselt on lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Hagist nähtuvalt on kostjal temale esitatud arvete (2006306488; 2006501164; 2006710027; 2006913899) eest tasumata 73,29 eurot. Põhivõlgnevus koosneb MiNT Light 5,92" kuutasust summas 23,68 eurot ja käsitlustasust summas 50 eurot. Hageja on selgitanud, et Elisa Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud 02.06.2011 sõlmitud liitumislepingu lisast, vara kasutuslepingu kolmandast lõikest tuleneb, et kui liitumisleping lõpetatakse Elisa initsiatiivil kliendi poole rikkumise tõttu, on Elisal õigus nõuda kliendilt liitumislepingu lõpetamisega seotud kulude katteks käsitlustasu 50 eurot. Hageja on avaldanud kohtule, et käsitlustasul on leppetrahvi tunnused ning kohus nõustub sellega. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 415 lg 1 teise lause kohaselt on kokkulepe, millega võimaldatakse tarbijalt nõuda maksetega viivitamisel eelkõige käsiraha või leppetrahvi, tühine. Kuivõrd antud juhul on tegemist tarbijakrediidilepinguga on kohus seisukohal, et hageja poolt sätestatud tüüptingimuse näol on tegemist tühise tingimusega. Kuna käsitlustasu 50 eurot on tühine, kuulub kostjalt põhinõudena hageja kasuks väljamõistmisele 23,68 eurot (73,29-50). Arvestades hagiavalduses märgitut, et hageja ei esita viivisenõuet põhivõlast suuremas osas, tuleb kostjalt alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni välja mõista viivis 0,15% päevas, kuid mitte rohkem kui välja mõistetav põhinõue. Hageja poolt esitatud viivise arvestuse kohaselt oli maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 118,26 eurot. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise summas 23,68 eurot ja jätab rahuldamata hageja nõude lisanduva viivise väljamõistmiseks. Hageja nõue kuulub seega rahuldamisele osaliselt 47,36 euro ulatuses, millest 23,68 eurot on põhinõue ja 23,68 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. Menetluskulud
15.Menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise juures peab kohus vajalikuks märkida järgmist. TsMS § 162 ja § 173 lg 1, 4 ning hagi rahuldamist arvestades tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja on esitanud menetluskulude taotluse 170,87 euro hüvitamiseks. Hageja on küll palunud välja mõista õigusabikulu summas 95,87 eurot, kuid arvestades nõude olemust, hagi hinda, hagiavalduse vormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu summas 75 eurot (TsMS § 175 lg 1). Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 150 eurot (tasutud riigilõiv 75 eurot ja 75 eurot õigusabikulude eest).
/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.