Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Madis Ernits ja Agu Timmi 06.09.2016, Tartu 3-14-52174 Undverk Põllumajanduslik OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 30.06.2014. a otsuse nr 13-6/894 ja 21.08.2014.a vaideotsuse nr 13-4/14/128-1 tühistamiseks Ratosfen Põllumajanduslik OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 30.06.2014. a otsuse nr 13-6/892 ja 22.08.2014. a vaideotsuse nr 13-4/14/129-1 tühistamiseks Sarmeks Grupp OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 30.06.2014. a otsuse nr 13-6/893 ja 21.08.2014. a vaideotsuse nr 13-4/14/143 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 05.06.2015. a otsus Undverk Põllumajanduslik OÜ, Sarmeks Grupp OÜ ja Ratosfen Põllumajanduslik OÜ apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Undverk Põllumajanduslik OÜ Kaebaja Ratosfen Põllumajanduslik OÜ Kaebaja Sarmeks Grupp OÜ, esindajad vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein ja vandeadvokaat Rene Varul Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA)
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 06.10.2016 (HKMS § 212 lg 1).
PRIA ei teostanud otsuse kehtetuks tunnistamisel korrektselt kaalutlusõigust. Arvestatud ei ole otsuse kehtetuks tunnistamise tagajärgi kaebajatele, taotluse rahuldamisest möödunud aega, asjaolu, et kaebajad on hooned valmis ehitanud ning, et PRIA on kaebajate tegevust pärast toetuse määramist korduvalt kontrollinud. Rikutud on kaebajate õiguspärast ootust ja usaldust, et toetuse määramise otsus jääb kehtima. Otsuse vaidlustamise tähtaeg on möödas. Kolmandate isikute või avalikkuse huvi otsuse kehtetuks tunnistamiseks puudub. Rikutud on võrdse kohtlemise põhimõtet. PRIA heidab kaebajatele ette, et tegemist ei ole veise- , sea-, lamba-, kitse-, hobuse- või linnukasvatusega tegeleva ettevõtjaga, kellel on omatoodetud põllumajandussaaduste müügitulu. PRIA on varem tõlgendanud seda nõuet nii, et tegemist peab olema lihtsalt põllumajandustootjaga. PRIA tunnistas toetuse määramise otsused kehtetuks samade andmete ja dokumentide põhjal, millele tuginedes toetuse määramise otsuse tegi. Haldusorgan ei saa oma seisukohti tõendite hindamise osas aja möödudes muuta, kui muud asjaolud ei ole vahepeal muutunud. Samade andmete põhjal määras PRIA kaebajale 2012. ja 2013. a toetusi põllumajandustehnika soetamiseks. Nõustuda ei saa vaidlustatud otsuste järeldustega, kuna 2010. a kaebajate ning Sadala Piim OÜ ja OÜ Linika vahelised tehingud on tõendatud dokumentidega ja tunnistajate ütlustega kohtus. Tõendatud on maa kasutusse andmine kaebajatele ja OÜ Agriland promomasinate kasutamine. Kaebajatel oli majandustegevus. 2011. a omandati renoveeritavate objektite hoonestusõigus ja hiljem ka kinnistu omand. Majandusaasta aruannetes on deklareeritud põllumajandustootmise müügitulu.
61606:002:0671 asub Põltsamaa vallas Tõrenurme külas, mis on Sadala alevikust ca 50 km kaugusel ja Lustivere läheduses. Tunnistajate L.A. , A.P. , A.K. ja M.M. ütlused ei lükka ümber PRIA tõstatatud kahtlusi. Puudub mõistlik põhjendus sellele, et hein ja silo viidi põllult ära suvel, kuid arved selle kohta esitati alles sügisel või talvel ning miks ühekorraga üle antud kauba kohta tuli koostada mitu arvet. Puudub selgitus, miks esitasid kaks äriühingut esialgu majandusaasta aruande, mille järgi majandustegevus puudus. Maa kasutamine toimus kahel kuni kolmel päeval kogu aasta kohta. Undverk Põllumajanduslik OÜ ja Sarmeks Grupp OÜ puhul näitab põlluraamat, et põlde tuli hooldada ja neil tuli töid teha ka pärast niitmist ja koristamist, kuid neid töid ei teinud kaebajad. Ratosfen Põllumajanduslik OÜ puhul ei ole põlluraamatu andmetel töid teinud Tanel K. üheselt tuvastatav ega äriühinguga seostatav. Maa kasutada andmise kohta puuduvad lepingud. Kirjeldatud olukord ei ole usutav, kui arvestada kaebajate väidet, et nad võtsid maa kasutusse oma majandustegevuse käigus. Isegi kui kaebajate väidetud OÜ Agriland promomasinate kasutamine OÜ Kaavere Agro ja A.K. maadel toimus, ei saa seda käsitleda majandustegevusena või tootmisena, eriti arvestades, et masinaid juhtis OÜ Agriland juhatuse liige. Arvestada tuleb ka seda, et Undverk Põllumajanduslik OÜ ja Sarmeks Grupp OÜ puhul puuduvad tõendid esitatud arvete tasumise kohta. Kaebajate esitatud tõendid ei ole piisavad, et tõendada omatoodetud põllumajandussaaduste müügitulu saamist. Kaebajatel puudus 2010. a omatoodetud põllumajandussaaduste müügitulu määruse nr 87 tähenduses ning seega ei vastanud kaebajad toetuse saamise nõuetele. Kaebajate tegelemist põllumajandusliku tootmisega ei tõenda ka Maksu- ja Tolliameti selle kohta välja antud tõendid (I kd lk 100, III kd lk 103). Kaebajate tegelemist põllumajandusliku tootmisega ei tõenda ka kinnistusraamatu väljavõtted maa omandamise ja hoonestusõiguse seadmise kohta. Renoveeritavate hoonete aluse maa või hoonestusõiguse omamine on määruse nr 87 § 5 lg 5 kohaselt toetuse taotlemise üks tingimusi. Toetuse määramise otsus on haldusakt, mis oli õigusvastane algusest peale, kuna kaebajad ei vastanud toetuse saamise nõuetele. PRIA sai kaebajate nõuetele vastavuse suhtes tekkinud kahtlustest teada 29.05.2012. Otsuste tühistamise aluseks olevatele asjaoludele keskenduti esmakordselt 03.03.2014 - 14.05.2014 toimunud kontrolli käigus. Määruse nr 87 § 18 lg 4 toodud tähtaeg on kehtestatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 59 lg-s 5 sisalduva volitusnormi alusel ja ei ole käsitletav aegumistähtajana. Nimetatud tähtaega tuleb mõista kui PRIA-le asjaajamiseks määratud aega, mille ületamisel on võimalik ka hiljem toetuse määramine tühistada. PRIA tunnistas toetuse määramise otsuse kehtetuks kahe aasta ja ühe kuu jooksul teate saamisest nõuete võimaliku eiramise kohta, kuid seda aega ei saa pidada ebamõistlikult pikaks. PRIA-le võib ette heita, et esmane signaal kaebajate nõuetele vastavuse kohta saabus 29.05.2012, kuid kontrolli alustati alles 03.03.2014, kuid see etteheide ei kaalu üles asjaolu, et kaebajad tekitasid toetuse saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult. Nõustuda ei saa kaebajate väitega, et lähtuda tuleb Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusest (EL, EURATOM) nr 966/2012. Tegemist on eelarvepõhimõtteid ja finantseeskirju reguleeriva üldnormiga. Vaadeldava toetuse taotlemise ja eeskirjade eiramise avastamise ajal reguleeris aegumist määrus nr 2988/95. Vaidlustatud otsus tehti selles määruses ette nähtud tähtaja jooksul ehk nelja aasta jooksul eeskirjade eiramise toimepanekust. Määruses 1306/2013 ette nähtud tähtaja kohaldamine on vaieldav, kuna see määrus ei kehtinud toetuse taotlemise ja määramise ajal ning tegemist on toetuse tagasinõudmise, mitte välja maksmata jätmise tähtajaga. Määruses nr 1306/2013 sätestatud tähtaega on ka järgitud. Arvestades haldusakti kehtetuks tunnistamise võimalust ELÜPS2010 § 62 alusel ja vaidluse asjaolusid, pidid kaebajad olema teadlikud, et nende esitatud andmed omatoodetud põllumajandussaaduste müügitulu saamise kohta on kunstlikult tekitatud ja toetuse määramine neile on seega õigusvastane. Kuna eeltoodud põhjustel ei saa kaebajad tugineda usaldusele, ei puutu asjasse väited kaebajate sõlmitud lepingute ja teostatud tööde kohta ning puudub vajadus arvestada ja analüüsida kaebajate sellekohaseid tõendeid.
Ekslik on kaebajate arvamus, et puudub avalik huvi toetuse määramise otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Toetussumma makstakse Euroopa Liidu vahenditest ja Eesti Vabariigil on kohustus võtta kasutusele kõik meetmed, et tagada Euroopa Liidu finantshuvide tõhus kaitse. Huvi selle kohustuse korrektse täitmise vastu on käsitletav avaliku huvina. PRIA-l ei tulnud toetuse määramise otsuse kehtetuks tunnistamisel teostada kaalutlusõigust. PRIA pidi kindlaks tegema, et kaebajad ei vasta toetuse saamise nõuetele, misjärel tulenes seadusest kohustus tunnistada haldusakt kehtetuks ning sellele otsustusele ei kohaldu haldusmenetluse seaduse (HMS) § 64 sätted kaalutlusõiguse teostamise kohta. Vaidlustatud toetuse määramise otsuste kehtetuks tunnistamine ei riku proportsionaalsuse põhimõtet. Kaebajatele ei heideta ette mitte formaalseid rikkumisi, vaid seda, et nad tekitasid toetuse saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult. Kaebajad ise väidavad, et nende juhatuse liikmed on kogenud ja mitmete ühingute juhtkonda kuuluvad põllumehed. Seda enam saab väita, et kaebajad pidid teadma, et nad ei vasta toetuse saamise nõuetele. Toetuse määramise otsuse kehtetuks tunnistamise aluseks ei olnud mitte 2011 esitatud dokumendid, vaid 2014 kindlaks tehtud asjaolu, et dokumentides avaldatu ei vasta tõele. Poolte väited, et PRIA on rahuldanud või jätnud rahuldamata kaebajate muid toetusetaotlusi, ei ole asjassepuutuvad, kuna kohus ei käsitle nende toetuste määramist või määramata jätmist. Nõustuda ei saa kaebajate väitega, et 2010 tehtud tehingute hindamiseks ei ole haldusmenetlust läbi viidud. Kaebajate nõuetele vastavuse hindamiseks viidi läbi kontroll ja selle kohta koostati kontrolliaruanne ning kaebajatel oli võimalus esitada kontrolliaruandele oma seisukoht. Kaebajad tasusid kohtu nõudmisel ettemaksuna tunnistajate kulud summas 307,20 eurot, iga kaebaja tasus 102,40 eurot. Kaebajatel on õigus taotleda kohtult tunnistajate kulude tagastamist tunnistajatele välja maksmata osas.
toimunud tehinguid, ja seda olukorras, kus tema juhitud OÜ Sadala Piim ostis 2010 silo koguses 10 000 tonni ja vaadeldavad silotehingud moodustasid koguhulgast tühise koguse. PRIA rikkus oluliselt määruse nr 87 § 18 lg-s 4 sätestatud tähtaega. Halduskohus määratles õigesti määruse nr 87 § 18 lg-s 4 sätestatud asjaolust teadasaamise 29.05.2012, kuid õige ei ole, et 25 tööpäevast tähtaega tuleks mõista kui PRIA-le asjaajamiseks määratud aega. Halduskohus alatähtsustas 29.05.2012. a momenti, sest tegelikult kahtlustas PRIA juba juunis 2012, et kaebajate taotluste alustehingud on näidatud kunstlikult. PRIA pidi otsused, millega tunnistati kehtetuks kaebajatele toetuse määramise otsused, tegema hiljemalt 24.07.2012, kuid vaidlustatud otsused võeti vastu alles juunis 2014. Vastustajale ajaliselt piiramatute võimaluste andmine toetuse saaja kahjuks otsuste muutmisel ei ole kooskõlas proportsionaalsuse ja hea halduse põhimõttega. 25 tööpäeva tähtaja järgmine on oluline selleks, et hoida ära toetuse saaja poolt toetuse määramisele tuginedes täiendavate kulutuste tegemist ning kohustuste võtmist. Asjakohane ei ole halduskohtu analüüs aegumise osas, kuna kaebajad ei ole sellele tuginenud. Määruse nr 87 § 18 lg-s 4 sätestatud tähtaeg ei ole aegumistähtaeg, kuid selle ebamõistlik ületamine ei anna PRIA-le õigust toetuse määramise otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Halduskohus ei ole kohaldanud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL, EURATOM) nr 966/2012 art 135 p 3 c, mis on kohtulahendi oluline puudus. PRIA võttis 30.06.2014. a otsuse p-s 3 õiguslikuks aluseks just EURATOM nr 966/2012 art 135 p 3 c, mille kohaselt tuleb toetuse määramise kehtetuks tunnistamisel arvestada, millisesse etappi menetlus on jõudnud ja PRIA peaks igal juhul rakendama kaalutlusõigust. Siit tulenevalt on ebaõige halduskohtu arusaam, et PRIA-l ei olnud kaalutlusõigust haldusakti kehtetuks tunnistamisel. Halduskohus ei ole käsitlenud EURATOM nr 966/2012 art-s 135 p 3 c sätestatud proportsionaalsuse põhimõtet. Kaebajatelt ei ole määratud toetuste eesmärke arvestades proportsionaalne võtta ära määratud toetusi pärast seda, kui isik on toetuse väljamaksmise nõuded täitnud, st investeeringuobjektid valmis ehitanud. Eeltoodu tõttu esineb oluline kaalutlusviga ning vaidlustatud PRIA otsused on seetõttu õigusvastased. PRIA ei järginud hea halduse põhimõtet ega arvestanud kaebajate huvidega, kuna alles toetusrahade väljamaksmise taotluste saamisel alustas täiendavat kontrolli ja tegi otsused toetuste määramise otsuste kehtetuks tunnistamiseks. Vahepeal kontrollis PRIA kaebajate tegevust, andis nõusolekuid ehitajate vahetamiseks, pikendas ehitustööde tähtaegu jm. Samal ajal oli PRIA kogu aeg teadlik ka alustatud kriminaalmenetlusest. Kaebajatel tekkis PRIA 2012. a toetuste määramise otsuste ja PRIA tegevuse alusel õiguspärane ootus, et kui nad täidavad toetuse määramise otsustes sätestatud tingimusi, siis saavad nad määratud toetuse. Kui investeerimisobjekt on valmis ehitatud, peaks toetuste äravõtmine olema erandlik.
tingimuste loomisega kvalifitseerumaks määruse nõuete kohaseks taotlejaks. Muud põllumajanduslikku müügitulu, peale näidatud ühekordse silo- ja heina müügi, taotlejatel ei olnud. Tõendamata on, et heina ja silo tegid taotlejad ise, et müük kolmandatele isikutele toimus ja müügitulu saadi. Tunnistajate ütlused kohtuistungil müügitulu saamist ei tõenda. Dokumentaalsete tõendite põhjal ei ole raha laekunud. Ainuüksi arve esitamine ei tähenda tulu saamist kui raha selle eest laekunud ei ole. Halduskohtu viide vastuolule tunnistaja A.S. ütluses ei ole asjakohatu. PRIA ei ole väitnud, et ainult läbi maakasutuse saab tõendada põllumajandusliku omatoodangu olemasolu ja sellest saadud müügitulu. Tõendeid vaadeldakse kogumis ning maakasutusest nähtub, kas taotlejatel üldse oli võimalik põllumajandussaadusi toota. Agriland OÜ esindaja A.P. ütluste kohaselt oli tema roolis, mis kinnitab, et tegemist ei ole toetuse saaja omatoodetud loomasöödaga. Enne toetuse väljamaksmist tehti kindlaks taotluse rahuldamata jätmise alused, mille kohaselt kuulus rakendamisele ELÜPS § 62 lg 5. Rikkumise asjaolud tehti kindlaks täiendava kontrolli käigus s.o maksedokumentide esitamisel enne toetuse väljamaksmist, mitte kolmanda isiku poolt tema kohtumenetluse käigus tehtud vihjete põhjal. Kaebajad ei olnud siis veel väljamakset taotlenud. Otsused tehti tähtaegselt. Otsuste tegemiseks ei ole ajaliselt piiramatuid võimalusi nagu väidavad kaebajad. Sisejuurdlus, mis toimus pärast 29.05.2012, ei käsitlenud kaebajate omatoodetud põllumajandussaaduste müügituluga seonduvat, vaid hoonete omandamise ja renoveerimisega seonduvat. Kuna aegumistähtaeg eeskirjade eiramisega seotud menetluste algatamiseks on neli aastat alates eeskirjade eiramise toimepanekust, ei ole ka selles osas tähtaegu rikutud. Toetuse määramine ei tähenda kuludokumentide esitamisel automaatselt, ilma kontrollimenetluseta, toetuse väljamaksmist. Toetuse saajal ei saa toetuse määramisel olla õiguspärast ootust, et määratud toetus ka välja makstakse. Tegemist on riigilt rahalise toetuse taotlemisega ja toetuse saamiseks isikul subjektiivne õigus puudub. Seega ei saa nõuda toetuse väljamaksmist seetõttu, et isik on investeeringu teostanud ja toetus on määratud. Rikkumised ja mittevastavused ei olnud formaalsed, vaid toetuse saajad on teadlikult kujundanud tingimused kvalifitseerumaks toetuse taotlejaks. Seega ei saanud taotlejatel olla ka õiguspärast ootust selles osas, et kui toetus on määratud, siis see ka välja makstakse. Samuti ei saa isik HMS § 67 lg 4 p 2 kohaselt haldusakti kehtetuks tunnistamisel tugineda usaldusele, kui kehtetuks tunnistamise võimalus on ette nähtud seaduses. Viidates Komisjoni määruse (EL) nr 65/2011 27.01.2011, art 4 lg-le 8 puudub PRIA-l siinkohal kaalutlusõigus.
puuduvad kaebajatel teenuse sisseostu kulud. Ei ole eluliselt usutav, et keegi teeb tööd oma tehnikaga ja kulutab selleks oma vahendeid (nt kütus), kuid ei nõua selle eest tasumist. Ükski kaebajatest ei ole esialgselt 2010. a majandusaasta aruandes näidanud majandustegevust. Alles 2011 muudeti äriregistris andmeid ja näidati majandustegevust 2010. a-l. Seega on kaebajad muutnud oma majandusaasta aruanded meetmele vastavaks alles pärast taotlusvooru algust ja Sarmeks OÜ alles mitu kuud pärast taotlusvooru lõppu. Halduskohus on õigesti leidnud, et see muudab majandusaasta aruannetes näidatud andmed mitteusaldusväärseteks. Oluline on märkida ka seda, et 2010. a-l ei ole sööda müügi eest mingit raha laekunud. Seega puudus kõigil kaebajatel põllumajandussaaduste müügitulu. Arvete mittetasumine viitab ringkonnakohtu arvates samuti sellele, et mingit müüki tegelikult ei toimunud. Ka muud apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale. Halduskohus on kõiki tõendeid kogumis hinnates lõppkokkuvõttes asunud õigele järeldusele, et kuna kaebajatel puudus 2010. aastal müügitulu määruse nr 87 tähenduses, siis ei vastanud nad toetuse saamise nõuetele.
tingimustele, siis ei saanud neil tekkida ka õiguspärast ootust, et taotletavad toetused ka välja makstakse. Kuna kaebajad on ise kinnitanud, et nende juhatuse liikmed on kogenud põllumehed, siis pidid nad olema teadlikud oma toetuse saamise nõuetele mittevastavusest. Ka muud apellatsioonkaebuse põhjendused ei ole nende rahuldamise aluseks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel
/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits
/allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.