Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Agu Timmi, Maili Lokk, Tiina Pappel 31.08.2016, Tartu 3-16-1650 Jaak Reinomägi taotlus riigi õigusabi saamiseks Tartu Halduskohtu 16.08.2016. a määrus Jaak Reinomägi määruskaebus Kirjalik menetlus Määruskaebuse esitaja Jaak Reinomägi
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
õigusabi Viru Vangla 30.06.216. a käskkirja nr 6-3/778 vaidlustamiseks halduskohtus, kuna tal endal puuduvad vanglas võimalused tutvuda õigusaktide ja dokumentidega. Taotlusest tulenevalt on taotlejal eelnevalt läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus ning Viru Vangla 12.08.2016. a vaideotsusega nr 6-12/179-3 jäeti tema vaie rahuldamata.
rahuldamata. Halduskohus leidis, et on tõendatud, et taotlejal ei ole piisavalt rahalisi vahendeid advokaadi teenuse eest tasumiseks, kuid isiku maksejõuetus ei ole piisav alus riigi õigusabi määramiseks. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p-i 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi muuhulgas siis, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Halduskohtu hinnangul ei ole käesolev haldusasi loomu poolest keeruline ega kohtupraktikas ennenägematu. Kohtute infosüsteemist nähtub, et taotleja on korduvalt halduskohtumenetluses osalenud, esitanud kohtule nii faktiliselt kui õiguslikult arusaadavalt põhjendatud kaebusi ning määruskaebusi. Ka käesoleval juhul on taotlejal läbitud seadusest
tulenev kohustuslik kohtueelne kord. Tulenevalt eeltoodust halduskohus on seisukohal, et taotleja puhul on tegemist isikuga, kes on võimeline ise kaitsma oma õigusi. Tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. Seega esineb käesoleval juhult RÕS § 7 lg 1 p-s 1 sätestatud riigi õigusabist keeldumise alus ja taotleja riigi õigusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata.
Taotleja hinnangul saab inimene olla RÕS § 7 lg 1 p 1 mõttes võimeline ise oma õigusi kaitsma siis, kui talle on tagatud kõik põhiseadusega kehtestatud õigused, kaasa arvatud õigus saada vabalt üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni. Taotleja on pidanud esitama korduvalt kuriteokaebuseid seoses sellega, et vangla takistab taotlejal kaebeõiguse teostamiseks vajalikku informatsiooni saamast. Seetõttu on taotleja pidanud kaebeõigust realiseerima moel, mis ei taga taotleja õigusi. Asjaolul, et käesolev haldusasi pole loomu poolest keeruline ega kohtupraktikas ennenägematu, puudub taotleja hinnangul igasugune seos riigi õigusabi mitteandmisega, kuna ka sellise kohtuasja puhul peaks isikule olema tagatud õigus kohtusse pöörduda ja avalikustatud teabega tutvuda. See, et taotleja on esitanud faktiliselt ja õiguslikult arusaadavalt põhjendatud kaebusi ja määruskaebusi, ei tähenda, et taotleja oleks saanud kaebeõigust realiseerida soovitud määral, sest kaebeõiguse realiseerimise ulatus pole taganud taotleja õigusi ja on andnud kohtule võimaluse omavoliks. Ka käesoleval juhul on kohus märkinud, et tulenevalt HKMS § 116 lg-st 5 ei peata menetlusabi taotlus seaduses sätestatud ega kohtu määratud tähtaegade kulgemist. Taotleja hinnangul on HKMS § 110 lg 1 kohaselt menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks ja sellel puudub seos riigi õigusabiga. Taotleja ei mõista, miks talle riigi õigusabi enam vaja on, kui HKMS § 116 lg 6 kohustab teda sooritama toimingut, mille tarbeks ta riigi õigusabi taotleb. On arusaamatu, kuidas saab kohtul lasuv uurimispõhimõte tagada isiku õigused kohtusse kaebuse esitamisel. Taotleja hinnangul ei ole käesolevas asjas uurimisprintsiip toiminud. See, et halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis, et isikul oleksid õigusalased teadmised, ei välista taotleja õigust tutvuda õigusaktidega. Uurimisprintsiip ei saa kuidagi aidata kaasa sellele, et taotleja saaks Viru Vanglaga võrdselt oma õigusi kaitsta, kui vangla võimuses on takistada kaebajal oma õigusi kaitsta. Taotleja leiab, et RÕS § 7 lg 1 p 1 ei vasta õigusselguse põhimõttele, kuna ei ole aru saada, millal võib isikut pidada võimeliseks ise enda õigusi kaitsma. Taotleja nõuab RÕS § 7 lg 1 p-i 1 põhiseaduse § 13 lg 2 vastaseks tunnistamist. Taotleja palub tühistada halduskohtu 16.08.2016. a määrus ning teha uus määrus, millega rahuldada taotleja riigi õigusabi taotlus.
nõustub halduskohtu määruses esitatud seisukohtadega ega pea neid vajalikuks korrata (HKMS § 203 lg 1 ja § 201 lg 4). Ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks. Vastuseks taotleja määruskaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
riigi õigusabi põhjusel, et tal ei ole kaebuse koostamisel võimalik tutvuda õigusaktidega, kuid ta tahab kaebuse koostamisel õigusaktidega tutvuda. VangS § 311 kohaselt ei ole kinnipeetaval lubatud kasutada Internetti, välja arvatud vanglateenistuse poolt selleks kohandatud arvutites, mille kaudu on vanglateenistuse järelevalve all võimaldatud juurdepääs ametlikele õigusaktide andmebaasidele ja kohtulahendite registrile. Seega aga on taotlejal juurdepääs kaebuse koostamiseks vajalikele õigusaktidele olemas. Taotleja väide, et Viru Vangla piirab taotleja juurdepääsu kaebuse koostamiseks vajalikele õigusaktidele, ei ole ringkonnakohtu hinnangul usutav, kuna nii riigi õigusabi taotluses kui määruskaebuses on kaebaja tsiteerinud õigusaktide sätteid ning on tõenäoline, et ligipääsuta neile õigusaktidele taotleja seda teinud ei oleks.
saab tagada isiku õigusi kaebuse esitamisel. Ringkonnakohus selgitab, et uurimisprintsiibi kohaselt on kohtul kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Tulenevalt HKMS § 2 lg-st 4 tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude välja selgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. HKMS § 2 lg 5 kohaselt tagab kohus igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldatakse. Samuti selgitab haldusasja lahendav kohus uurimispõhimõttest tulenevalt enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. Seega kui kaebaja õigusliku kogenematuse tõttu esineb kaebaja esitatud kaebuses puuduseid, selgitab kohus, milles need puudused seisnevad ja kuidas neid kõrvaldada ning annab kaebajale võimaluse puuduste kõrvaldamiseks.
samuti leitud, et RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaldamisel tuleb arvestada ka vaidluse ja kohtumenetluse keerukust. Lihtsamates vaidlustes suudab menetlusosaline eeldatavasti ise oma õigusi kaitsta, keerukamate vaidluste korral aga vajab menetlusosaline tõenäoliselt kvalifitseeritud õigusabi oma õiguste paremaks kaitsmiseks (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11.03.2018. a määrus nr 3-2-1-7-08). Ringkonnakohus selgitab taotlejale, et kui kohtuasi pole oma sisult keeruline ega ennenägematu, siis suudab halduskohus kaebajat kohtumenetluses piisavalt täpselt suunata ja juhendada selleks, et kaebaja õigused oleksid kaitstud ka ilma riigi õigusabi andmiseta.
kohaselt on riigi õigusabi füüsilisele või juriidilisele isikule riigi kulul õigusteenuse osutamine käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras. HKMS § 110 lg 1 p 3 sätestab, et menetlusabi on riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. Seega on riigi õigusabi üks menetlusabi liikidest ning ka riigi õigusabi taotlemisel kehtib HKMS § 116 lg 5, mille kohaselt menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seega on asjakohatu taotleja seisukoht, et HKMS § 116 lg 5 kohaldamine riigi õigusabi taotlemisel on kohtu omavoli.
ringkonnakohus, et asjaolu, et seadusandja ei ole pidanud vajalikuks normi üleliia konkretiseerida ning on andnud kohtule kaalutlusõiguse, ei tähenda, et norm rikuks
õigusselguse põhimõtet. Kohus hindab igakülgselt seda, kas isik on ise võimeline oma õigusi kaitsma asjas kogutud tõenditele ja varasemale kohtupraktikale tuginedes. Kohtu kaalutlusõiguse teostamist ei saa pidada riigivõimu omavoliks põhiseaduse § 13 lause 2 mõttes. Seega jätab ringkonnakohus taotleja taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 põhiseadusevastaseks tunnistamiseks rahuldamata.
tulenevalt puuduvad alused Tartu Halduskohtu 16.08.2016. a määruse tühistamiseks ning esitatud määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi
/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.