V.S. kaebus ÕVVTK Jõgeva maakonnakomisjoni 06.05.1993. a otsuse nr 19-26 peale
Menetluse alus ringkonnakohtus
V.S. määruskaebus Tartu Halduskohtu 27.06.2016. a määruse peale
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja - V.S. Vastustaja – Jõgeva Maavalitsus
RESOLUTSIOON
1.Jätta määruskaebuse esitaja taotlus arutada asja kohtuistungil rahuldamata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 27.06.2016. a määrus muutmata, täiendades halduskohtu määruse põhjendusi käesoleva määruse põhjendustega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.V.S. esitas 17.05.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise (ÕVVTK) Jõgeva maakonnakomisjoni 06.05.1993. a otsuse nr 19-26 peale. Tallinna Halduskohus andis 18.05.2016. a kohtumäärusega kaebuse kohtualluvuse järgi üle Tartu Halduskohtule. Kaebuse kohaselt soovib V.S. vaidlustada ÕVVTK Jõgeva maakonnakomisjoni 06.05.1993. a otsust nr 19-26, millega tagastati tema emale I.S. maa- ja ühistatud vara täies ulatuses. Tagastamisele kuulus endises Lustivere vallas „Koppu nr 12,13“ talu, kinnistu nr 813 koos 53,33 ha talumaadega ja ühistatud vara. I.S. suri 10.02.2005 ning kaebajale on üle läinud nõudeõigus õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisel või kompenseerimisel. Kaebaja
märgib, et talle ei ole tagastatud 47,04 ha suurust kinnistut aadressil Jõgeva vald, Kurista küla. Kaebaja palub tagastada endale Jõgeva vallas Kurista külas asuva kinnistu suurusega 47,04 ha.
2.Tartu Halduskohus tagastas 27.06.2016. a määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel ilmselge kaebeõiguse puudumise tõttu, kuna ÕVVTK Jõgeva maakonnakomisjoni 06.05.1993. a otsus nr 19-26 ei riku kaebaja õigusi. Halduskohus märkis, et Jõgeva Maavalitsuse poolt kohtule edastatud dokumentidest nähtub, et kaebaja ema on taotlenud 28.11.1991. a avaldusega tagasi „Koppu 12, 13“ talumaad suuruses 53,55 ha ning ühistatud vara. Samas suuruses talumaa ning ühistatud vara suhtes on kaebaja ema ka ÕVVTK Jõgeva maakonnakomisjoni 06.05.1993. a otsusega nr 19-26 tunnistatud omandireformi õigustatud subjektiks. Kaebaja ema suri 2005. aastal. Pajusi Vallavalitsuse 21.12.2007. a korraldusega nr 261 on V.S. ile otsustatud tagastada õigusvastaselt võõrandatud Kõppu nr 12, 13 kinnistu maast Kõppu kinnistu moodustamiseks 46,70 ha maad ning Jõgeva Vallavalitsuse 21.12.2007. a korraldusega nr 695 otsustati V.S. ile tagastada 9,17 ha maad. Kaebuse kohaselt peaks tagastamisele kuuluma veel lisaks 47,04 ha maad Jõgeva vallas Kurista külas. Jõgeva Maavalitsuse vastusest kohtunõudele nähtub, et kaebaja poolt viidatud maa suuruses 47,04 ha kuulub Kõppu nr 12, 13 kinnistu nr 813 koosseisu ning ühegi dokumentaalse tõendiga ei ole tõendatud, et kaebaja esivanematele oleks kuulunud veel kinnistuid. Jõgeva Maavalitsus on kaebajale selgitanud, et kui tal on dokumente, mis tõendavad Kõppu nr 12, 13 kinnistu nr 813 suurust erinevalt maakonnakomisjoni otsusest, tuleb tal esitada taotlus maakonnakomisjoni otsuse muutmiseks. Käesoleva ajani V.S. sellist taotlust esitanud ei ole. Halduskohus leidis, et ÕVVTK Jõgeva maakonnakomisjoni 06.05.1993. a otsus nr 19-26 ei saa rikkuda kaebaja õigusi, kuna viidatud otsusega on kaebaja ema tunnistatud omandireformi õigustatud subjektiks kaebaja ema poolt taotletud ulatuses. Seega on taotlus rahuldatud täies ulatuses. Kaebaja on soovinud täiendavalt 47,04 ha suuruse maa tagastamist, kuid vastavalt omandireformi aluste seaduse (ORAS) § 16 lg-le 1 ning Vabariigi Valitsuse 05.02.1993. a määruse nr 36 „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise kord“ p-le 10 saabus õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduse esitamise tähtaeg 17.01.1992. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja ema oleks enne selle tähtaja saabumist taotlenud veel täiendavalt 47,04 ha suuruse maa tagastamist. Halduskohus märkis, et viidatud määruse punktist 16 ning Vabariigi Valitsuse 28.08.1991. a määruse nr 161 p-st 36 tuleneb küll maakonnakomisjoni otsuse muutmise võimalus, kuid kohtu hinnangul ei ole maakonnakomisjoni otsuse muutmise teel võimalik tagastada täiendavalt maad, mille osas ei ole tähtaegselt esitatud ORAS § 16 lg-s 1 viidatud avaldust. Halduskohus märkis, et kohtul puudus vajadus teha kaebuse käiguta jätmise kohta määrust, et selgitada kaebajale muid võimalusi kaebuse esitamiseks, kuna vastustaja on nõustunud kaebaja maa tagastamise küsimuse lahendamisega ning on andnud kaebajale võimaluse toimingute tegemiseks kuni 30.06.2016 ja asja kohtuväliseks lahendamiseks. Halduskohus märkis, et kaebajale maa tagastamise menetluses tehtavate toimingute lõpuleviimise tähtaeg saabus 30.06.2016. ORAS § 12 lg 7 sätestab, et kui õigustatud subjekt pärast tagastamise otsustamist ei võta mõjuva põhjuseta talle kirjalikult teatatud tähtaja jooksul vara vastu, tagastamismenetlus lõpetatakse ja tagastamise otsus tühistatakse.
3.V.S. esitas 08.07.2016 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 27.06.2016. a määruse peale, millega palub halduskohtu määruse tühistada ja lahendada tema kaebust sisuliselt. Määruskaebuse kohaselt on halduskohus kaebuse tagastamisel lähtunud ebaõigesti asjaolust, nagu ei ole kaebaja esitanud Jõgeva maakonnakomisjonile taotlust ja täiendavaid dokumente, mis tõendaksid Kõppu nr 12, 13 kinnistute nr 813 suurust erinevalt maakonnakomisjoni
otsusest. Kaebaja märgib, et ta on korduvalt pöördunud nii avaldustega kui teabepäringutega Jõgeva maakonnakomisjoni poole. Kahjuks on välja selgitamata põhjustel nn kadunud nii täiendavalt esitatud tõendid kui ka taotlused. Kaebaja avastas vea, et tagastatud on vähem maad, kui oleks olnud õigus saada, pärast ema surma ning on pärast seda pöördunud korduvalt nii Jõgeva Maavalitsuse kui Pajusi Vallavalitsuse poole. Kaebaja ema isale kuulus ka Kaava mõisast eraldatud 47,04 ha suurune maaüksus „Koppu nr 12, 13“ Kurista vallas, mida kaebuse esitajale tagastatud ei ole. Kaebaja palub asja arutada kohtuistungil. Määruskaebusele on lisatud täiendavad tõendid, millega kaebaja soovib tõendada seda, et tema kaebus ei ole perspektiivitu.
4.Jõgeva Maavalitsus on vastuses määruskaebusele seisukohal, et määruskaebusele lisatud tõendid ei tõenda V.S. i kaebeõigust ega Kõppu nr 12, 13 kinnistu nr 813 pindala erinevust maakonnakomisjoni vaidlustatud 06.05.1993. a otsuses nr 19-26 märgitust ning halduskohus on kaebuse õigesti tagastanud. Määruskaebuses ei ole esitatud sisulisi faktilisi ja õiguslikke väiteid kaebaja seisukohtade põhjendamiseks. Maavalitsus märgib, et V.S. on viimastel aastatel esitanud suuliselt maavalitsuse ametnikele väiteid, et tal on teadmine ja dokumendid selle kohta, et kinnistu oli 1940. a oluliselt suurem, kuid ühtegi tema väiteid tõendavat dokumenti ega taotlust otsuse muutmiseks kaebaja Jõgeva Maavalitsusele ega maakonnakomisjonile esitanud ei ole. Maavalitsus märgib, et Kõppu nr 12, 13 kinnistute maa tagastamise menetluse ajal V.S. i poolt Kõppu nr 12, 13 ja selle naaberkinnistu Seppa nr 10, 11 kinnistute suuruse kohta esitatud kaebus on lahendatud maakonnakomisjoni 26.08.1999. a otsusega nr 213-1. Kaebaja esitatud dokumendid Aasa nr 13 kinnistu kohta ei tõenda, et Aasa nr 13 kinnistu nr 813 kuulus Kõppu nr 12, 13 kinnistu nr 813 koosseisu. Kõppo nr 12, 13 kinnistu nr 813 on kantud Viljandi-Pärnu maakonna mõisamaade kinnistusregistrisse, Aasa nr 13 maakoht kanti nr 813 all Tartu-Valga Kinnistusjaoskonna kinnistusraamatu registrisse. Asjaolu, et kaebuses taotletud 47,04 ha maad kuulub kaebajale tagastatud Kõppu 12, 13 kinnistu koosseisu, on tõendatud maavalitsuse poolt kohtule esitatud Kava-Kõppo mõisa maksualuste maaüksuste nimekirjaga, milles Kõppu nr 12, 13 kinnistu nr 813 esialgne suurus 47,904 ha on parandatud pindalaks 53,33 ha; maksualus esialgselt 104,56, parandatud kande kohaselt 155,36. Andmed on võrreldud Eesti Maauuringute poolt omandireformi läbiviimiseks 1993. a koostatud maaüksuste nimekirjaga.
5.Pajusi Vallavalitsus leiab vastuses määruskaebusele, et Tartu Halduskohtu 27.06.2016. a määrus on seaduslik ja põhjendatud ning palub määruskaebuse jätta rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Kaebaja on määruskaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 210 lg 4 kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Ringkonnakohtu hinnangul puudub käesoleva määruskaebuse menetluses vajadus kohtuistungi korraldamiseks. Menetlusosalised on esitanud kirjalikud seisukohad ning tõendid oma väidete tõendamiseks ja määruskaebusmenetluses on vaidluse all üksnes küsimus, kas halduskohus on õigesti kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu tagastanud. Seega on tegemist õigusliku küsimusega ning kohtuistungi korraldamiseks vajadust ei ole. Kaebaja taotlus kohtuistungi korraldamiseks jääb rahuldamata.
7.Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu 27.06.2016. a määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus
nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Määruskaebuses esitatud väidete osas märgib ringkonnakohus järgmist.
8.Kaebaja on vaidlustanud ÕVVTK Jõgeva maakonnakomisjoni 06.05.1993. a otsuse nr 19-26, millega I.S. tunnistati endises Lustivere vallas Koppu nr 12, 13 talu, kinnistu nr 813, 53,33 ha, maksualus 155,36 ning ühistatud vara suhtes omandireformi õigustatud subjektiks. Kaebaja on I.S. i pärija, kellele on üle läinud ka nõudeõigus õigusvastaselt võõrandatud endise Kõppu nr 12, 13 kinnistu tagastamisele ja kompensatsioonile. Vaidlust ei ole selles, et I.S. oli 1991. a esitatud avalduses taotlenud Kõppu nr 12, 13 kinnistu nr 813 maa 53,33 ha ja ühistatud vara tagastamist. Seega rahuldas ÕVVTK Jõgeva maakonna komisjon 06.05.1993. a otsusega nr 19-26 I.S. i avalduse täies ulatuses. Järelikult on ÕVVTK Jõgeva maakonnakomisjoni 06.05.1993. a otsus nr 19-26 soodustav haldusakt, mis ei saa haldusakti adressaadi õigusi rikkuda. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib isik halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks. Riigikohtu praktika kohaselt ei ole soodustava haldusakti vaidlustamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik (Riigikohtu halduskolleegiumi 17.12.2013. a määrus asjas nr 3-3-1-74-13, p 12). Vaidlust ei ole selles, et kaebajale on Kõppu nr 12, 13 kinnistu nr 813 maast Pajusi Vallavalitsuse 21.12.2007. a korraldusega nr 261 otsustatud tagastada 46,70 ha ning Jõgeva Vallavalitsuse 21.12.2007. a korraldusega nr 695 on otsustatud tagastada 9,17 ha. Järelikult on Pajusi vallas ja Jõgeva vallas tagastatava Kõppu nr 12, 13 kinnistu maa pindala kokku 55,87 ha. Eeltoodust tulenevalt leidis halduskohus õigesti, et ÕVVTK Jõgeva maakonnakomisjoni 06.05.1993. a otsus nr 19-26 ei saa kaebaja õigusi rikkuda.
9.Kaebuse kohaselt palub kaebaja tagastada talle tema vanaisale kuulunud kinnistu „Koppu 12, 13“ kinnistusnumbriga 813, Jõgeva vallas Kurista külas, suurusega 47,04 ha. Kaebaja on seisukohal, et tal on nimetatud kinnistut õigus tagasi saada lisaks 55,87 ha-le, mille tagastamine talle on otsustatud Pajusi Vallavalitsuse 21.12.2007. a korraldusega nr 261 ja Jõgeva Vallavalitsuse 21.12.2007. a korraldusega nr 695. Seega on kaebaja ringkonnakohtu hinnangul esitanud kohustamiskaebuse HKMS § 37 lg 1 p 2 mõttes. Ringkonnakohus märgib, et kohtul ei oleks isegi kaebuse rahuldamise korral võimalik teha kaebajale Koppu 12, 13 talu tagastamise otsust, vaid üksnes kohustada haldusorganit kaebaja esitatud taotlust läbi vaatama või tühistada haldusorgani keelduv otsus, millega on kaebaja taotlus jäetud rahuldamata. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1 sätestab, et isik võib nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. RVastS § 6 lg 3 esimese lause kohaselt tuleb taotlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks esitada selleks pädevale haldusorganile. Riigikohtu praktika kohaselt ei ole kohustamiskaebuse rahuldamine RVastS § 6 lg 2 esimese lause järgi võimalik olukorras, kus seadus näeb ette taotluse esitamise haldusorganile ning taotlust ei ole esitatud (Riigikohtu halduskolleegiumi 10.04.2014. a määrus asjas nr 3-3-1-91-13, p 20).
10.Jõgeva Maavalitsuse poolt halduskohtule esitatud seisukoha kohaselt on kaebajale korduvalt selgitatud, et kui tal on dokumente, mis tõendavad Kõppu nr 12, 13 kinnistu nr 813 suurust erinevalt maakonnakomisjoni otsusest, tuleb tal esitada taotlus maakonnakomisjoni otsuse muutmiseks ÕVVTK Jõgeva maakonnakomisjonile, kellel on Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse § 16 lg 1 ning Vabariigi Valitsuse 28.08.1991. a määrusega nr 161 kinnitatud „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste
esitamise ja läbivaatamise ning tõendite esitamise ja hindamise korra“ alusel õigus ja kohustus lahendada omandireformi objektide, võõrandamisaegsete omanike ning õigustatud subjektide kindlaksmääramisega seotud küsimusi. Jõgeva Maavalitsuse andmetele kaebaja sellist avaldust esitanud ei ole.
11.Määruskaebuse kohaselt on kaebaja korduvalt pöördunud nii avaldustega kui teabepäringutega Jõgeva maakonnakomisjoni poole, et selgitada välja ja muuta komisjoni otsuses ekslikult märgitud kinnistute suurust. Vastuses määruskaebusele märgib Jõgeva Maavalitsus, et V.S. on viimastel aastatel esitanud suuliselt maavalitsuse ametnikele väiteid, et tal on teadmine ja dokumendid selle kohta, et kinnistu oli 1940. a oluliselt suurem, kuid ühtegi tema väiteid tõendavat dokumenti ega taotlust otsuse muutmiseks kaebaja esitanud ei ole. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja seega olnud teadlik, et tal tuleb ÕVVTK Jõgeva maakonnakomisjoni otsuse muutmiseks pöörduda vastava taotlusega ÕVVTK Jõgeva maakonnakomisjoni poole. Seda tõendab ka asjaolu, et toimiku materjalide kohaselt on kaebaja 27.07.1999. a esitanud Jõgeva maavanemale avalduse, milles on taotlenud 06.05.1993. a otsuse nr 19-26 ümbervaatamist. ÕVVTK Jõgeva maakonnakomisjon on jätnud 26.1999. a otsusega nr 213-1 kaebaja taotluse rahuldamata.
12.RVastS § 6 lg 3 teise lause kohaselt võib isik taotluse rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätmise korral esitada vaide haldusorganile või kaebuse halduskohtule. Toimiku materjalidest ei nähtu, et kaebaja vaidlustaks haldusorgani otsustust, millega on tema taotlus jäetud rahuldamata või et kaebaja oleks pöördunud kohtu poole nõudega kohustada konkreetset tema poolt esitatud taotlust läbi vaatama. Kaebaja on määruskaebuses küll märkinud, et ta on korduvalt pöördunud Jõgeva Maavalitsuse maakorraldaja ja vallavalitsuse maakorraldaja poole, kuid ei viita seejuures ühelegi konkreetsele taotlusele, mis oleks jäetud rahuldamata või läbi vaatamata. Seega ei anna määruskaebuses esitatud väide, et halduskohus on ebaõigesti leidnud, nagu kaebaja ei oleks esitanud ÕVVTK Jõgeva maakonnakomisjonile taotlust või täiendavaid dokumente, alust määruskaebuse rahuldamiseks. Ringkonnakohus märgib, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine isikult õigust uuesti kohtu poole pöörduda.
13.Eeltoodust tulenevalt on halduskohus õigesti kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu tagastanud, kuna ÕVVTK Jõgeva maakonnakomisjoni 06.05.1993. a otsus nr 19-26 ei saa rikkuda kaebaja õigusi ning RVastS § 6 lg-st 3 tulenevad kohustamisnõude esitamise eeldused ei ole täidetud.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Tiina Pappel
Agu Timmi
Maili Lokk
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.