lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-15-2711/25

Planeerimine ja ehitus › Planeeringud

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 31.08.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-15-2711/25
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Planeerimine ja ehitus › Planeeringud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
31.08.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
5475
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Kohtuasi

3-15-2711 31. august 2016. a Roby Koik

Menetlusosalised

Kaebaja – Andreas Tooming, esindajad vandeadvokaadid Küllike Namm ja Kristiina Urb-Semjonov

Andreas Toomingu kaebused Kasepää Vallavolikogu 18. septembri 2015. a otsuse nr 27 tühistamiseks ning Kasepää valla kohustamiseks uuesti otsustada Robi kinnistu väikesadama detailplaneeringu algatamine, alternatiivselt Kasepää Vallavolikogu 18. septembri 2015. a otsuse nr 26 tühistamiseks

Vastustaja – Kasepää vald, volitatud esindaja Marju Soop Resolutsioon

Edasikaebamise kord

1.Jätta Andreas Toomingu kaebused haldusasjas nr 315-2711 rahuldamata.
2.Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o kuni 30. september 2016. a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil

Asjaolud ja menetluse käik

1.Andreas Toomingule kuulub Robi kinnistu, katastritunnusega 65701:002:0489, Jõgevamaa, Kasepää vald, Omedu küla.
2.

Sarnased lahendid

Planeerimine ja ehitus
  • 10.07.20263-26-1864/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.06.20263-26-1383/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1767/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20263-25-511/11Riigikohtu halduskolleegium
  • 12.06.20263-25-2754/34Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.06.20263-25-4666/20Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Andreas Tooming esitas 30.10.2015. a Tartu Halduskohtule kaks kaebust. Nendest ühes taotleb ta Kasepää Vallavolikogu 18.09.2015. a otsuse nr 26 „Robi kinnistu detailplaneeringu menetluse lõpetamine“ (haldusasi 3-15-2712, II kd, tl 4) tühistamist. Teises taotleb kaebaja Kasepää Vallavolikogu 18.09.2015. a otsuse nr 27 „Robi kinnistu väikesadama detailplaneeringu algatamata jätmine“ (haldusasi nr 3-15-2711, I kd, tl 6–7) tühistamist ja valla kohustamist uue otsuse tegemiseks.
3.Tartu Halduskohtu 18.11.2015. a määrusega (I kd, tl 23) liideti nimetatud kaebuste alusel menetlusse võetud haldusasjad ühte menetlusse numbri 3-15-2711 all, kuna kaebaja (I kd tl 21) oli

nõustunud kohtu ettepanekuga (I kd, tl 20) käsitleda kaebuste nõudeid alternatiivsete nõuetena, millisel juhul ei ole otstarbekas peatada haldusasja menetlust kaebaja taotlusel (II kd, tl 1–3) otsusele nr 26 esitatud kaebuses. I

4.Liitmiste eelses haldusasjas nr 3-15-2711 esitas Andreas Tooming Kasepää Vallavolikogule 21.03.2007. a avalduse (I kd, tl 66, avalduse originaal asub Kasepää valla haldusmenetluse toimiku (hall köide) 1. leheküljel, toimiku lehed nummerdamata) Robi katastriüksuse, katastritunnus 65701:002:0489, detailplaneeringu algatamiseks. Detailplaneeringu eesmärgiks oli maaüksuse sihtotstarbe muutmine elamumaaks, elamu ja kõrvalhoone püstitamine.
5.Kasepää Vallavolikogu 30.03.2007. a otsusega nr 35 (I kd, tl 66 pöördel) algatati Robi kinnistu detailplaneering. Kasepää Vallavolikogu 25.01.2008. a otsusega nr 4 (I kd, tl 68 pöördel) võeti detailplaneering vastu ja esitati keskkonnaministrile taotlus ehituskeeluvööndi vähendamiseks.
6.Keskkonnaministri 16.10.2008. a otsusega nr 16-3/15133-5 (I kd, tl 31–32) ei antud nõusolekut Robi kinnistul ranna ehituskeeluvööndi vähendamiseks 30 meetrini Peipsi järve tavalisest veepiirist. Minister leidis, et planeering on vastuolus enamike ranna ja kalda kaitse eesmärkidega. Arvestades Robi kinnistu piire, on võimalik ehitada planeerituga samas mahus kinnistut läbivast kruusateega teest lõuna poole.
7.Andreas Tooming esitas 2012. aasta mais Kasepää Vallavalitsusele uue OÜ Projekteerimiskeskuse poolt koostatud Robi kinnistu detailplaneeringu lahenduse, töö nr 100/0807 Robi kinnistu detailplaneering Omedu külas, Kasepää vallas (I kd, tl 35). Planeeringu uue lahendusega tehakse ettepanek vähendada ehituskeeluvööndit 60 meetrini paadikuuri ja võrgukuuri rajamiseks.
8.Keskkonnaamet kooskõlastas 29.06.2012. a kirjas nr JT 6-5/15838-2 Robi kinnistu detailplaneeringu omapoolsete märkustega (I kd, tl 33). Keskkonnaamet märkis muuhulgas, et kuna ehituskeeluvööndi vähendamine on erand, peab kohaliku omavalitsuse taotluses ehituskeeluvööndi vähendamine olema selgelt põhjendatud, miks sellise erandi tegemine on antud juhul tingimata vajalik. Kooskõlastus ei anna õigustatud ootust ehituskeeluvööndi vähendamiseks.
9.Kasepää Vallavalitsus esitas 21.02.2013. a keskkonnaametile läbivaatamiseks Robi kinnistu detailplaneeringu uue lahenduse (põhijoonise kuupäev 10/2012) (I kd, tl 35).
10.Keskkonnaamet asus 06.03.2013. a Robi kinnistu detailplaneeringu uue lahenduse läbivaatusel vastuses nr JT 6-5/13/5155-2 (I, tl 34) seisukohale, et Robi kinnistule planeeritud hooned (paadikuur ja võrgukuur) ei kuulu looduskaitseseaduse (LKS) § 38 lõigetes 4 ja 5 nimetatud erandite alla. Robi kinnistule Peipsi järve ranna ehituskeeluvööndisse püstitatud hoone (vundament 8x14 m, seinad ja katus) on vastuolus LKS § 38 lg 3 ning ehitise säilitamine antud kohas ei ole põhjendatud.
11.Kasepää valla üldplaneering kehtestati Kasepää Vallavolikogu 30.08.2013. a otsusega nr 26 (Kasepää valla haldusmenetluse toimiku (hall köide) toimiku lehed nummerdamata).
12.Keskkonnaamet vaatas Robi kinnistu detailplaneeringu uue lahenduse läbi 01.07.2014. a (I, kd, tl 80–81) esitades omapoolsed märkused. Robi kinnistule on planeeritud sadamaala

(väikesadam). Detailplaneeringuga tehakse ettepanek määrata Robi kinnistule senise 100% maatulundusmaa asemel 50% maatulundusmaa (looduslik maa) ja 50% tootmismaa (sadama maa). Planeeringu eesmärgiks on planeeritava maa-ala maakasutuse sihtotstarbe muutmine ja krundile ehitusõiguse määramine. Eesmärgiks on rajada sadamaala ühe leibkonna poolt pakutavate teenuste osutamise võimaldamiseks. Keskkonnaamet leidis muuhulgas, et antud juhul on vajalik keskkonnamõju eelhinnangu tegemine ning detailplaneeringu juurde peab kuuluma omavalitsuse kaalutlusotsus keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise kohta (vt I kd, tl 80 pöördel).

13.Keskkonnaameti 13.10.2014. a vastuses nr JT 6-5/14/10129-6 (I kd, tl 81p–82) Kasepää Vallavalitsusele palutakse esitada omavalitsuse otsus keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise kohta, et Keskkonnaametil oleks võimalik anda lõplik seisukoht Robi kinnistu detailplaneeringu kohta.
14.OÜ Projekteerimiskeskus esitas 30.10.2014. a Kasepää vallavanemale taotluse (I kd, tl 82 pöördel–83) edastada Keskkonnaametiga kooskõlastamiseks ja edasise menetluse läbiviimiseks Robi kinnistu detailplaneering, milles on korrigeeritud lahendust lähtudes Keskkonnaameti 13.10.2014. a kirjast nr JT 6-5/14/10129-6.
15.Kasepää Vallavalitsuse 03.12.2014. a vastuse kohaselt eelnimetatud taotlusele (I kd, tl 83 pöördel–84) peab Robi kinnistu omanik planeeringulahendust muutma. Vallavalitsus näeb vastuolu kavandatavas ja tegelikkuses. Detailplaneeringu seletuskirja kohaselt muutuks ühe paadi asukoht Peipsi rannajoonel ehk tegelikult ei ole kinnistu omanikul kavas rajada sadamat sadamaseaduse mõistes, vaid tegemist on isiklikuks tarbeks rajatava sildumisrajatise ja ehitistega. Järelikult ei ole võimalik koostatava detailplaneeringuga kavandada ehitisi ja rajatisi Peipsi järve ehituskeeluvööndisse ning sellest tulenevalt ei ole planeeringulahendus kehtiva seadusandlusega kooskõlas. Kasepää vallavalitsus palub detailplaneering viia vastavusse tegeliku olukorra ning kehtiva üldplaneeringuga, sealjuures arvestades Keskkonnaameti seisukohti ehituskeeluvööndi vähendamise osas. Juhul, kui Robi kinnistu omanik ei soovi planeeringulahendust muuta, ei näe Kasepää Vallavalitsus võimalust planeeringumenetlust jätkata ning teeb vallavolikogule ettepaneku menetlus lõpetada.
16.Kasepää Vallavalitsus vastas 19.02.2015. a vastusega (I kd, tl 85–86) kaebaja esindaja Küllike Nammi seisukohale, selgitades, et kui Robi kinnistu omanik ei soovi planeeringulahendust viia vastavusse tegelikkusega, siis on tegemist ilmselgelt perspektiivitu menetlusega, mille realiseerimine ei ole võimalik ning Kasepää vallavalitsus teeb Kasepää Vallavolikogule ettepaneku menetlus lõpetada.
17.Jõgeva maavanema 05.06.2015. a otsusega nr 6-1/2015/400-4 (I kd, tl 89 pöördel–90) keelduti Robi kinnistu detailplaneeringu menetluse üle järelevalve teostamisest seadusliku aluse puudumise tõttu. Otsuse kohaselt toimus vandeadvokaat Küllike Nammi taotlusel 08.05.2015. a maa- ja vallavalitsuse esindajate ja Robi kinnistu omaniku ja tema esindaja osalusel Robi kinnistu detailplaneeringu menetluse arutelu, mille käigus jõuti kokkuleppele, et volikogu istungil otsustatakse, kas koostamisel oleva detailplaneeringu menetlus lõpetada ja samal ajal algatada Robi kinnistu väikesadama detailplaneering (I kd, tl 89p).
18.Kasepää Vallavolikogu 18.09.2015. a otsusega nr 26 „Robi kinnistu detailplaneeringu menetluse lõpetamine“ (II kd, tl 4) lõpetati Robi kinnistu detailplaneeringu menetlus, kuna detailplaneeringu koostamise käigus on planeeringu koostamise eesmärk oluliselt muutunud.

II

19.Liitmiste eelses haldusasjas nr 3-15-2711 esitas Andreas Toomingu esindaja vandeadvokaat Küllike Namm 20.05.2015. a Kasepää Vallavalitsusele ettepaneku 30.10.2014. a esitatud Robi kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamiseks, uue detailplaneeringu algatamise korral 30.03.2007. a algatatud Robi kinnistu detailplaneeringu menetluse lõpetamiseks ja keskkonnamõjude hindamise algatamata jätmiseks (Kasepää valla nummerdamata lehtedega haldustoimik (hall köide) toimiku eelviimane dokument kokku viiel lehel).
20.Kasepää Vallavolikogu arenduskomisjoni ja vallavalitsuse liikmete 14.08.2015. a koosolekul (I kd, tl 103p–105p) arutati kaebaja detailplaneeringu taotlusega seonduvat. Otsustati, et lõpliku otsuse tegemiseks ja planeeringu perspektiivisuse hindamiseks tuleb esitada Robi kinnistu väikesadama detailplaneeringu eskiisi kohta täiendavad märkused ja küsimused.
21.Kasepää Vallavolikogu arenduskomisjoni ja vallavalitsuse liikmete 09.09.2015. a koosoleku protokolli kohaselt (I kd, tl 108–110) esitas OÜ Projekteerimiskeskus 07.09.2015. a täiendatud Robi kinnistu väikesadama detailplaneeringu eskiislahenduse. Eskiislahenduse kohaselt teeb detailplaneering ettepaneku määrata Robi kinnistule kaks maakasutuse sihtotstarvet – 50% looduslik maa ja 50% sadamamaa. Sadamamaale soovitakse seada ehitusõigus veeliiklusega seotud ehitistele, soovitakse ehitada kolm ehitist. Komisjon otsustas (I kd, tl 108p) toetada vallavalitsuse eelnõud, mille sisuks on Robi katastriüksuse väikesadama detailplaneeringu mittealgatamine. Eelnõu esitatakse vallavolikogule, mille istung toimub 18.09.2015. a.
22.Kasepää Vallavolikogu 18.09.2015. a otsusega nr 27 „Robi kinnistu väikesadama detailplaneeringu algatamata jätmine“ (I kd, tl 6–7) otsustati jätta Robi kinnistu väikesadama detailplaneering algatamata. Kaebaja seisukohad
23.Kaebaja seisukohalt ei ole üheselt aru saada millis(t)e detailplaneeringu(te) menetluse on volikogu otsustanud oma otsusega nr 26 lõpetada. Haldusakt ei ole kaebaja seisukohalt selge ja üheselt mõistetav. Ka detailplaneeringu menetlemine kaheksa aasta jooksul ei ole kooskõlas hea halduse põhimõttega.
24.Arvestades, et vald on oma 25.01.2008. a otsusega nr 4 kiitnud heaks esitatud detailplaneeringu lahenduse ning et kaebaja on korduvalt avaldanud soovi detailplaneeringu menetluse jätkamiseks juhul, kui vald uut detailplaneeringu lahendust (väikesadam) ei algata, mida vald ei teinud, ei ole võimalik asuda seisukohale, et detailplaneeringu koostamise käigus on planeeringu koostamise eesmärk oluliselt muutunud. Kaebaja eesmärk Robi kinnistu detailplaneeringuga seoses on aastaid olnud saavutada, kas detailplaneeringu kehtestamine, mis võimaldab väikesadama rajamist, või kui see ei ole võimalik, siis 2008. a vastu võetud detailplaneeringu kehtestamine.
25.Otsuses nr 26 on viidatud alates 01.07.2015. a jõustunud planeerimisseaduse § 129 lg 1 ple 3, kuid arvestades, et planeering algatati enne 01.07.2015. a, siis lähtudes EhSRS § 1 lg-st 1 tuleb kohaldada seni kehtinud planeerimisseaduses sätestatut. Seega puudus vastustajal otsuse nr 26 tegemiseks õiguslik alus, mistõttu tuleb otsus nr 26 tühistada.
26.Kaebaja on seisukohal, et otsuse nr 27 näol ei ole tegemist igakülgselt kaalutud ja põhjendatud haldusaktiga, vaid vastupidi, tegemist on haldusaktiga, milles on tuginetud

asjakohatutele argumentidele ning milles tehakse oletuslikke järeldusi, mis ei tugine ühelegi tõendile. Otsuses leitakse, et esitatud Robi kinnistu detailplaneeringu taotlus on ilmselgelt vastuolus Kasepää valla üldplaneeringuga. Kaebaja ei nõustu sellega ja väidab, et otsuse pinnalt jääb arusaamatuks, milles see ilmselge vastuolu täpselt seisneb. Kaebaja ei nõustu otsuses nr 27 toodud väitega, et detailplaneeringu tegemisega soovitakse seadustada kinnistule ebaseaduslikult püstitatud ehitis.

27.Otsuses viidatakse, et projekteerimisel olev Omedu kauba-, kala- ja jahisadam on valla arengu seisukohalt väga oluline. Kaebaja nõustub sellega, kuid arvab, et see ei tohiks kaasa tuua teistes piirkondades võimalike sadamate tähelepanuta jätmist. Seda ei ole soovitud ka üldplaneeringus, maakonnaplaneeringus ega ka mitte valla arengukavas.
28.Otsuses märgitakse, et „Kasepää valla üldplaneeringu koostamise käigus ei tehtud ettepanekuid väikesadamate rajamiseks.“ Arusaamatuks jääb, kuidas saab see, kas üldplaneeringu koostamise käigus tehti ettepanekuid väikesadamate rajamiseks, tuua kaasa detailplaneeringu algatamata jätmise. Kaebaja juhib siiski tähelepanu, et vallale oli üldplaneeringu kehtestamise ajaks teada kaebaja soov rajada väikesadam, kuid see jäeti tähelepanuta ja kohalik omavalitsus ei kaasanud kaebajat üldplaneeringu menetlemisesse.
29.Otsuse kohaselt tekitab veetaseme kõikumise ulatus raskusi järve kaldavööndi kasutamisel ja sadama rajamine Peipsi järve kaldavööndisse ei ole otstarbekas. Selline vastustaja seisukoht läheb vastuollu nii maakonnaplaneeringus, üldplaneeringus kui ka arengukavas tooduga. Peipsi järve kaldavööndisse on rajatud mitmeid sadamaid. Kaebaja on konsulteerinud ehitusinseneriga, kelle sõnul on Robi kinnistule väikesadama rajamine võimalik ning looduslikud tingimused soosivad seda.
30.Kaebaja leiab, et otsuses on tehtud oletuslikke järeldusi, mida ei toeta mitte ükski tõend. Otsuses on asutud seisukohale, et „sadam ja sellega seonduvad ehitised ei sobi kokku senise miljööga, rikutakse oluliselt looduskeskkonda ja ollakse vastuolus ranna ja kalda kaitse eesmärgiga“. Jääb selgusetuks, mida peetakse silmas looduskeskkonna rikkumise all, samuti see, milles seisneb vastuolu ranna ja kalda kaitse eesmärgiga. Kasepää valla ehitusspetsialist Jana Kütt jõudis eelhinnangus keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsustamiseks järeldusele, et kavandatud tegevus ei avalda olulist keskkonnamõju ega põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara.
31.On oluline välja tuua veel see, et naabrid on põhimõtteliselt Robi kinnistule väikesadama rajamise poolt.
32.Kaebaja hinnangul ei ole põhjendatud detailplaneeringu algatamise üle otsustamise faasis veel võtta seisukohta, kas ehitatavad hooned sobivad ümbruskonda, kuivõrd hetkel ei ole kindlaks määratud, millised need hooned täpselt olema saavad.
33.Riigikohus on asjas nr 3-3-1-17-02 asunud seisukohale, et on vastuolus hea haldustavaga, kui haldusorgan hoiab isikuid teadmises, et ta kavatseb haldusmenetluse lõpptulemusena langetada otsuse, mis on isikute soovidele vastav, kuid langetab hoopis otsuse, mis ei vasta isikute tahtele. Nii 08.05.2015. a toimunud vallavalitsuse arutelul, 09.06.2015. a tehtud otsuse eelnõus kui ka 12.06.2015. a vallavolikogu arenduskomisjoni protokollis on vastustaja väljendanud oma nõusolekut väikesadama rajamisega Robi kinnistule, samuti keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsust. Vastustaja saatis 27.07.2015. a kaebajale

detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu, mis nägi ette, et Robi kinnistu detailplaneering tuleb algatamata jätta, ja erines üllatuslikult kardinaalselt varasemast otsuse eelnõust. 13.08.2015. a vastas vastustaja OÜ Projekteerimiskeskuse kirjale, et halduslepingu projekti koostamiseks on tarvis vallavalitsusele esitada planeerija nimi ja haridus. Sellega andis vastustaja taaskord mõista, et detailplaneering siiski algatatakse. Kaebaja arvates annab valla enda käitumine tunnistust sellest, et tegemist ei ole ilmselge vastuoluga.

34.Kohtuistungil (I kd, tl 190 pöördel–195) rõhutasid kaebaja esindajad, et valla seisukoht ebaseaduslikest ehitisest ei ole pädev. Keskkonnainspektsiooniga on kaebajal kokkulepe ettekirjutuse tähtaja pikendamisest kuni 31.08.2016. a ja selleks ajaks saab moodulmaja likvideeritud. Kaebaja ei ole loobunud elamu ehitamise kavatsusest ja vastavast planeeringumenetlusest. Otsus nr 26 valla kaalutlusi ei sisalda. Otsuse nr 27 puhul ei ole haldusmenetluses kogutud ühtegi dokumenti, kust saaks valla kaalutlustega tutvuda. Kaebaja hinnangul ei ole vastuolu üldplaneeringuga. Üldplaneering ei räägi valla sadamaaladest vaid sel ajal projekteerimisel olnud sadamaalast. Kaebaja sooviks on ehitada sadamaalasse 3 tagasihoidlikku ehitist ja 50% maast sadamaalaks. Vastustaja seisukohad
35.Kasepää Vallavolikogu ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele vastu.
36.Kaebaja väidab kaebuses otsusele nr 26, et 21.05.2012. a esitatud korrigeeritud detailplaneeringu lahenduses oli arvesse võetud keskkonnaministri 16.10.2008. a kirjas nr 163/15133-5 tehtud ettepanekuid. Nii see ei olnud. Hooned planeeriti ikkagi planeeringuala põhjapoolsesse ossa ja tehti ettepanek vähendada ehituskeeluvööndit 60 meetrini. Keskkonnaamet on 29.06.2012. a kooskõlastuses nr JT 6-5/15838-2 muuhulgas märkinud, et ehituskeeluvööndist jääb Keskkonnaameti arvutuste kohaselt välja Robi kinnistu ca 960 m2 suurune lõunaosa, kuhu seetõttu on võimalik püstitada looduskaitseseaduse § 38 lg-tes 4 ja 5 toodud erandite alla kuuluvaid ehitisi (hooneid) ilma ehituskeeluvööndit vähendamata.
37.Uue detailplaneeringu lahendusega ehituskeeluvööndi vähendamise ettepaneku kohta 60 meetrile leidis Keskkonnaamet, et see ei ole põhjendatud. Keskkonnaminister ja Keskkonnaamet on oma otsustes viidanud detailplaneeringu puudustele ja teinud ettepanekuid, mida järgides oleks võimalik anda detailplaneeringule kooskõlastus. Ühegi esitatud planeeringulahendusega ettepanekuid arvesse võetud ei ole. Seetõttu jäävad arusaamatuks kaebaja etteheited, et planeeringumenetlust ei ole 8 aasta jooksul läbi viidud.
38.2014. aastal esitatud planeeringulahendusel on käsitletud ainult sadama rajamist ja seega ei vasta see enam algatatud detailplaneeringu eesmärgile ̶ elamu ja kõrvalhoone rajamine.
39.Kasepää Vallavolikogu 28.09.2012. a otsusega nr 16 võeti vastu Robi katastriüksuse detailplaneering, mis 14.12.2012. a otsusega nr 26 tunnistati kehtetuks, kuna detailplaneeringu lahenduses ei olnud arvestatud keskkonnaministri ja Keskkonnaameti ettepanekute ja märkustega. Kaebaja kehtetuks tunnistamise otsust vaidlustanud ei ole.
40.Planeeringu vastuvõtmine ei tähenda, et kohalik omavalitsus on väljendanud oma nõusolekut planeeringu kehtestamiseks. Lõpliku haldusakti andmiseks tuleb koguda selleks vajalikud tõendid ja kooskõlastused, mille tagajärjel on võimalik alles siis otsustada planeeringu kehtestamise võimalikkuse üle. Sellest lähtuvalt ei ole põhjendatud kaebuse esitaja

väide, et planeeringu vastuvõtmisega tekkis tal õigustatud ootus, et planeering sellisel kujul ka kehtestatakse.

41.Otsusele nr 27 esitatud kaebusele vastuseks märgib vastustaja, et kaebaja esitas 20.05.2015. a Kasepää Vallavalitsusele taotluse Robi kinnistu detailplaneeringu algatamiseks, mille eesmärgiks oli kinnistule rajada väikesadam. Kuni 31.06.2015. a kehtinud planeerimisseaduse ja alates 01.07.2015 kehtiva planeerimisseaduse kohaselt on üldplaneeringu ülesanne muuhulgas ka väikesadamate asukoha määramine. Robi kinnistule väikesadamat ette nähtud ei ole. Kaebaja on detailplaneeringu eskiislahenduse seletuskirjas lk 6 märkinud: "Kasepää valla üldplaneeringus ei ole Robi kinnistut määratletud kui sadamaala, seetõttu on tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga."
42.Kaebaja väidab, et teda ei ole kaasatud üldplaneeringu koostamise menetlusse, mis ei vasta tõele. Üldplaneeringu menetlus oli avalik ja kõigil oli õigus esitada ettepanekuid.
43.Kaebaja väidab, et soov seadustada läbi detailplaneeringu ebaseaduslikult püstitatud ehitist, on haldusorgani oletus, ei ole õige. Kaebaja on haldusasjas nr 3-13-613 väitnud, et soovib läbi detailplaneeringu seadustada ebaseaduslikult ehitatud ehitist. Planeeringujoonisel ebaseadusliku hoone asukoht on näidatud hoonestusalana.
44.Robi kinnistu asub väärtuslikul Omedu puhke- ja virgestusalal. Rannas ei kasva pilliroogu. Rannikuala äärestab kaunis männimets. Sellist kaunist ala on Kasepää vallas väga vähe ja kuidagi ei saa siin aluseks võtta valla üldpindala. Detailplaneeringulahendusega hävitatakse kinnistul peaaegu täielikult kasvav männimets. Valla üldplaneering näeb ette sellel alal säilitada maksimaalselt väärtuslik puistu.
45.Eelhinnang keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmisele koostati varasemale planeeringulahendusele, millega oli planeeritud väike paadisild ühele paadile. 07.09.2015. a esitatud planeeringujoonisel on aga juba ulatuslik maismaapiiri muutmine ja sadam kaheksale paadile. Samuti väljub planeeringulahendus Robi kinnisasja piiridest, muulid rajatakse ja süvendustööd tehakse riigi maale. Seega on alusetu viidata eelhinnangule, mis antud olukorda ei kajasta. Oluline maismaapiiri muutmine avaldab kindlasti olulist mõju looduskeskkonnale.
46.Valed on kaebaja väited, et planeeringuga kavandatav hoonestus on sarnane ja samal joonel Peipsi järve suhtes Kolme Karu (katastritunnus 65701:002:0422) kinnistul paikneva hoonestusega. Kolme Karu kinnistul paiknevad hooned teisel pool kruusateed. Samuti ei asu Kolme Karu kinnistul muuli ega rajatisi, mida saaks nimetada sadamaks.
47.Omedu sadama keskkonnamõjude hindamise dokumendis lk 18–21 käsitletakse Peipsi järve vee- ja tuulerežiimi, millest lähtuvalt saab teha järelduse, et Peipsi kaldavööndisse ei ole otstarbekas rajada sadamaid.
48.Kinnistu soetamise ajal ja planeeringu taotlemise ajal on olnud tegemist maatulundusmaaga. Maatulundusmaa on põllumajanduslikuks tootmiseks või metsakasvatamiseks kasutatav maa. Maatulundusmaa omanik ei saa eeldada, et võib seda maad kehtestatud sihtotstarbe vastaselt kasutada või nõuda sihtotstarbe muutmist. Sellise maa omandamine toimus kaebaja riisikol.
49.Vallavolikogu võib keelduda detailplaneeringu algatamisest, kui algatamise ettepanek on vastuolus üldplaneeringuga, ning samuti muudel juhtudel lähtudes avalikust huvist. Robi

kinnistul ei ole üldplaneeringuga ette nähtud sadamat ja detailplaneeringu rakendamisega hävitatakse väärtuslik mets, mida üldplaneeringu kohaselt tuleb maksimaalselt säilitada. Kitsad erahuvid erasadama rajamiseks ei saa kaaluda üles avalikku huvi, mida väljendab valla üldplaneering.

50.Kohtuistungil (I kd, tl 193–195) selgitab vastustaja esindaja otsuse nr 26 osas, et 2012. aastast saati ei käsitle vallale esitatud planeering enam elamumaad, mille tõttu ei olnud selle planeeringu menetlemist võimalik jätkata.
51.Kasepää Vallavolikogu leiab, et Kasepää Vallavolikogu 18.09.2015 otsused nr 26 ja 27 on seaduslikud ja põhjendatud. Kohtu seisukoht
52.Käesolevas vaidluses on pärast haldusasjade liitmist tegemist liitkaebusega (HKMS § 37 lg 3), milles kaebaja taotleb otsuste nr 26 ja 27 tühistamist ja vastustaja kohustamist Robi sadama detailplaneeringu algatamise uuesti otsustamiseks.
53.Halduskohus peab õigeks kontrollida vaidlustatud haldusaktide õiguspärasust nende andmise kronoloogilise järjekorra asemel kaebaja poolt kaebustes soovitud järjekorras, mistõttu kontrollib kõigepealt otsusega nr 27 kaebaja õiguste rikkumist (I) ja seejärel otsusega nr 26 (II), millejärgselt kohus lahendab kaebused (III) ja määrab kindlaks menetluskulude jaotuse (IV). I
54.Halduskohus on asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis hinnates seisukohal, et Kasepää Vallavolikogu 18.09.2015. a otsus nr 27 „Robi kinnistu väikesadama detailplaneeringu algatamata jätmine“ ( I kd, tl 6–7) ei riku kaebaja õigusi.
55.Vaidlustatud otsusest nr 27 ei ole üheselt arusaadav, millised on kaebaja 20.05.2015. a taotluse (valla halli värvi haldustoimiku eelviimane dokument 5 lehel) esitamise tinginud asjaolud ja millised on valla kaalutlused, mille tõttu hindab kohus neid tõendeid koos. Samuti on valla kaalutlused mõneti raskesti jälgitavad, kuna kord on nad esitatud seoses mõne konkreetse dokumentiga, kord on kaalutlused esitatud üldisemalt (nt detailplaneeringu vastuolu üldplaneeringuga).
56.Seetõttu teeb kohus esmalt kokkuvõtte nendest faktilistest asjaoludest, millest vastustaja on otsust nr 27 andes kohtu arusaamist mööda lähtunud.
56.1.Vaidlustatud otsuse nr 27 kohaselt asub Robi kinnistu Omedu külas, kinnistu sihtotstarbeks on maatulundusmaa. Väikesadama planeeringuala asub metsaga kaetud alal, osaliselt Peipsi järve Loode-Peipsi hoiualal, mis kuulub Natura 2000 võrgustikku.
56.2.2006. aastal on koostatud Omedu sadama detailplaneeringu strateegiline hindamine, milles käsitletud asjaoludel on vald otsuse nr 27 kohaselt järeldanud, et sadama rajamine Peipsi järve kaldavööndisse ei ole otstarbekas.
56.3.Robi katastriüksusele Peipsi järve ehituskeeluvööndisse on püstitatud ebaseaduslik ehitis, mille likvideerimiseks ja ehituseelse olukorra taastamiseks on Keskkonnainspektsioon teinud 14.12.2012. a kaebajale ettekirjutuse. Kasepää Vallavolikogu on 20.08.2013. a otsusega nr 26

kehtestanud valla üldplaneeringu, mille kohaselt asub Robi kinnistu maa-alal, mille juhtotstarve on puhke- ja virgestusala. Tegemist on detailplaneeringu koostamise kohustusega alaga.

56.4.Üldplaneeringu koostamise käigus ei tehtud ettepanekuid väikesadamate rajamiseks. Üldplaneeringu menetlemise ajal oli Robi kinnistule juba püstitatud ebaseaduslik ehitis, mida omanik nimetas sel ajal saunaks ja mille puhul on valla hinnangul tegemist saun-suvilaga.
56.5.A. Tooming esitas 20.05.2015. a vallale ettepaneku 30.10.2014. a planeeringulahenduse alusel detailplaneeringu algatamiseks. Volikogu on detailplaneeringu eesmärgina tuvastanud taotleja soovi rajada kinnistu ühele osale (50%) väikesadam ja kinnistu teine osa (50%) jätta looduslikuks alaks. 18.06.2015. a saatis A. Tooming vallale kinnituse, mille kohaselt vastab Robi kinnistule planeeritav väikesadam kõikidele sadamaseaduses väikesadamatele esitatud nõuetele, kusjuures hakatakse osutama vetelpäästeteenust. 07.09.2015. a on vallale esitatud detailplaneeringu eskiisi uus lahendus, mille kohaselt kavandatakse väikesadamat vähemalt kaheksale paadile. Rajada soovitakse kahte paadisilda, slipp ja kaks muuli, mis soovitakse rajada väljapoole Robi kinnistut Peipsi järve, muutes maismaapiiri.
57.Vaidlustatud otsuses nr 27 on vald otsuse õigusliku alusena tuginenud: PlanS § 74 lg-le 1, mille kohaselt üldplaneeringu eesmärk on kogu valla või linna territooriumi või selle osa ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine; PlanS § 124 lg-le 2, mille kohaselt detailplaneeringu eesmärk on eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse alus; PlanS § 128 lg 2 p-dele 1 ja 3, mille kohaselt detailplaneeringut ei algatata eelkõige juhul, kui algatamine on ilmselgelt vastuolus üldplaneeringuga (p 1); selleks on muu ülekaalukal avalikul huvil põhinev põhjus (p 3); PlanS § 142 lg-le 1, mille kohaselt detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut.
58.Kohus märgib, et viimati osundatud PlanS § 142 lg 1 puhul ei ole vaidlustatud otsuses nr 27 osundatud, milliseid punkte kolmest selles lõikes sisalduvast otsuses nr 27 kohaldatakse. Arvestades otsuse nr 27 kaalutlusi, on kohus seisukohal, et vastustaja on silmas pidanud PlanS § 142 lg 1 p 3, leides, et detailplaneering ei sisalda sellist ettepanekut, mida saaks lugeda oluliseks vajaduseks kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmiseks. Vastustaja seisukohta toetab RKHKo nr 3-3-1-87-08 p 22, milles on asutud seisukohale, et ka eraõiguslikust isikust maaomanik peab maa kasutamist kavandades arvestama kehtestatud üldplaneeringuga ning sellega, et üldplaneeringut mõjuva põhjuseta muuta ei saa. Halduskohtu hinnangul on Riigikohtu seisukoht kohaldatav ka kehtiva planeerimisseaduse kohaldamisel. Vastustaja kaalutluste kohaselt koostatakse detailplaneering üldplaneeringu elluviimiseks. Vastustaja kaalub avalikke huve ja kaebaja erahuve, leides, et isiklikuks otstarbeks rajatava sadama ja püstitatavate ehitiste suhtes puudub avalik huvi, vaatamata vetelpäästeteenistuse osutamise lubadusele, kuna tegemist on eraldatud asukoha ja rannaala puudumisega.

Kohus on seisukohal, et vastustaja kaalutlused ei ole vastuolus PlanS § 74 lg-ga 1, § 124 lg-ga 2 ja § 142 lg 1 p-ga 3.

59.Vaidlustatud otsuse nr 27 põhikaalutluseks on kohtu hinnangul asjaolu, et Robi katastriüksuse detailplaneeringu taotlus on ilmselges vastuolus Kasepää valla üldplaneeringuga ja käesoleval juhul kaalub avalik huvi üles kaebaja erahuvi (PlanS § 128 lg 2 p-d 1 ja 3).
60.Üldplaneeringu ülesandeks on muuhulgas lahendada väikesadamate asukoht (PlanS § 75 lg 1 p 1). Poolte vahel on vaidlus küsimuses, kas Kasepää Vallavolikogu 20.08.2013. a otsusega nr 26 kehtestatud valla üldplaneeringus on kehtestatud valla sadamate ja väikesadamate asukohad või mitte.
61.Kohus on seisukohal, et üldplaneeringu alusel on üheselt järeldatav, et kaebaja kinnistule ei ole väikesadama asukohta planeeritud. See nähtub üldplaneeringu {http://kasepaa.kovtp.ee/documents/379518/2294804/1+%C3%9Cldplaneering.pdf/8d6ed535 -6d73-42f2-8e75-a846669deea0?version=1.0, 30.08.2016} punktist 1.2.3 „Infrastruktuuriline ressurss“ alajaotis „Sadamad“, mille kohaselt on Omedu jõel olemas kaks kaid kaldalaevadele, mõned paadisillad ning Peipsi rannavööndis mõned paadikanalid. Projekteerimisel on Omedu kauba- kala- ja jahisadam. Viidatud osas vastab üldplaneering selle kehtestamise ajal kehtinud PlanS § 8 lg 3 p-dele 4 ja 8. Üldplaneering on seega lahendanud väikesadamate asukohad selgelt tuvastatavatena.
62.Planeeringu punkti 2.1 alajaotise „Puhke- ja virgestusalad“ kohaselt on väljapoole miljööväärtuslikku ala jääv suurim puhke- ja virgestusala kahe lahustükina Omedu küla lõunapoolsesse rannavööndisse jääv ala. Kuna ala on ettenähtud hooajaliste elamute ning puhke- ja virgestusrajatistega parkmetsaks (PH/ES), siis on üldplaneeringu kohaselt tegemist detailplaneeringu kohustusega alaga ja üldplaneering vastab kohtu hinnangul selle kehtestamise ajal kehtinud PlanS § 8 lg 3 p-dele 4 ja 11.
63.Kaebaja ei ole vaidlustanud kaebuses vastustaja seisukohta, et kaebaja kinnistu asub faktiliselt nimetatud puhke- ja virgestusalal, millest lähtuvalt on varasemalt määratud ka kaebaja krundi sihtotstarve, mida kaebaja ongi muuhulgas soovinud vallale esitatud detailplaneeringu taotlustega muuta.
64.Kuna kehtiva PlanS § 75 lg 1 p 1 kohaselt on üldplaneeringu ülesandeks muuhulgas lahendada väikesadamate asukoht ning kuna kaebaja kinnistu asukoha maakasutuse juhtotstarbest ja Kasepää valla sadamate asukohast lähtudes ei ole kaebaja kinnistu asukohta väikesadamat planeeritud, siis on tõendatud, et tegemist on kehtiva üldplaneeringu muutmiseks esitatud detailplaneeringuga, koos kõigi järelmitega, mis kehtiva õiguse kohaselt sellest järeldusest tulenevad.
65.Vastustaja kaalutlused on kooskõlas kohtupraktikaga. RKHKo nr 3-3-1-37-04 p-s 14 on sedastatud, et üldjuhul koostatakse detailplaneering siiski selleks, et saavutada üldplaneeringuga kavandatu elluviimist ning RKHKo nr 3-3-1-12-07 p-s 11 põhjendatakse, et kuivõrd detailplaneeringu koostamisel vaadeldakse vaid väikest osa üldplaneeringuga hõlmatud alast, ei ole selle menetlemisel võimalik samaväärselt arvesse võtta kogu valla territooriumil valitsevat olukorda. Seetõttu peaks detailplaneeringuga üldplaneeringu

muutmine jääma erandlikuks võimaluseks. Riigikohtu seisukohad kohalduvad ka käesolevale asjale.

66.Nendel faktilistel ja õiguslikel asjaoludel on halduskohus seisukohal, et vaidlustatud otsuse nr 27 põhikaalutlus PlanS § 128 lg 2 p 1 alusel detailplaneeringu algatamata jätmiseks ilmselge vastuolu tõttu üldplaneeringuga on kontrollitav ja õiguspärane, mille tõttu ei nõustu kohus kaebaja vastupidiste väidetega.
67.Kohus on seisukohal, et asjas kogutud tõenditega on tõendatud ka otsuse nr 27 kooskõla PlanS § 128 lg 2 p-ga 3. Halduskohtu hinnangul on vaieldamatult asjas kogutud tõenditega tõendatud vastustaja kaalutlus selles, et kaebaja on enne üldplaneeringu kehtestamist püstitanud oma kinnistule Peipsi järve ehituskeeluvööndisse ehitise, mille likvideerimiseks ja endise olukorra ennistamiseks on ta kohustatud Keskkonnainspektsiooni 14.12.2012. a ettekirjutuse alusel. Nimetatud eluline asjaolu on halduskohtu hinnangul vastustaja poolt ka õigesti kvalifitseeritud asjaoluna, mis tingib PlanS § 128 lg 2 p 3 alusel vaidlustatud otsuse nr 27 andmise.
68.Kohtute Infosüsteemis leiduvate andmete alusel on kaebaja kaebus nimetatud ettekirjutusele jäetud halduskohtu poolt rahuldamata. Tartu Ringkonnakohtu 30.06.2015. a otsuse (I kd, tl 152–156) kohaselt haldusasjas nr 3-13-613 on kaebaja apellatsioonkaebus jäetud rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 09.10.2013. a otsus muutmata. Kohtute infosüsteemi andemetel on Tartu Halduskohtu 09.10.2013. a kohtuotsus jõustunud 23.09.2015. a, kuna Riigikohus ei andnud kaebaja kassatsioonkaebusele menetlusluba. Õige on vaidlustatud otsuses nr 27 (I kd, tl 6 pöördel) vastustaja poolt tehtud järeldus, et kaebaja on kassatsioonkaebuse ühe põhjendusena välja toonud soovi ebaseaduslikult püstitatud ehitise seadustamiseks (Kohtute Infosüsteemist leitava kaebaja kassatsioonkaebuse II alajaotis), et seeläbi vabaneda selle likvideerimise kohustusest. Nimetatud asjaolu andis vastustajale halduskohtu hinnangul aluse detailplaneeringu algatamata jätmiseks PlanS § 128 lg 2 p 3 alusel.
69.Kohtuistungil kinnitas kaebaja, et ta on Keskkonnainspektsiooniga jõudnud kokkuleppele ettekirjutuse täitmise uue tähtpäeva 31.08.2016. a osas. Käesoleva kohtuotsuse tegemise aja seisuga (31.08.2016. a) ei ole halduskohtul tõendeid, mille alusel järeldada kaebaja poolt ettekirjutuse täitmist ka selleks pikendatud tähtpäevaks ehk seega peaaegu aasta pärast kohtuotsuse jõustumist kohtuasjas nr 3-13-613. Kohtul ei ole käesolevas menetlusetapis enam võimalik tõendeid koguda, kuid avalikult kasutatavasse Maa-ameti geo-portaali {http://xgis.maaamet.ee/maps/XGis?app_id=UU82A&user_id=at&LANG=1&WIDTH=700& HEIGHT=475&BBOX=675644.433125,6518079.3314064,676328.026875,6518543.1985939 &setlegend=UUKAT1_82=1 , 31.08.2016. a} ei ole sisestatud veel andmeid, mis kinnitaksid ebaseadusliku ehitise likvideerimist kaebaja poolt. Ebaseaduslikult püstitatud ehitise likvideerimata jätmine kaebaja poolt kohtuistungil teatatud tähtpäevaks on halduskohtu jaoks aga määrav käesoleva vaidluse lahendamisel. Kaebaja heidab vastustajale ette haldusmenetluse läbiviimisel mõistliku tähtaja ületamist. Kohus kaebaja selle etteheitega ei nõustu. Käesoleva kohtuotsuse punktides 4, 7, 14, 15 ja 16 nimetatud tõenditega on tõendatud, et haldusmenetluse mõistliku tähtaja ületamine on tingitud kaebaja pahatahtlikkusest haldusmenetluses, mitte aga vastustaja tegevusetusest.
70.Vaidlustatud otsuse nr 27 kohaselt on planeeringulahendus vastuolus enamike ranna ja kaldakaitse eesmärkidega ja võib tekitada olulise keskkonnakahju. Muuhulgas on käesoleva

kohtuotsuse punktides 6, 10 ja 15 nimetatud tõendites tehtud kokkuvõte, milliste ranna ja kaldakaitse eesmärkidega on vastuolus ehitise püstitamine 30 m kaugusele Peipsi järve tavalisest veepiirist. Kuna kehtiv üldplaneering ei näe sellesse kohta ette väikesadamat ja planeeringu algatamata jätmine on vastuolu tõttu üldplaneeringuga põhjendatud, siis kinnitavad ka vastustaja kaalutlused ebaseadusliku ehitise püstitamist ja selle likvideerimisest hoidumist, vaidlustatud otsuse nr 27 andmise seisuga, otsuse kaalutluste kooskõla valla kohaldatud õigusnormiga (PlanS § 128 lg 2 p 3).

71.Kohus ei nõustu kaebaja käsitlusega otsuse nr 27 tuginemisest oletustele, kuna keskkonnamõjude strateegilise hindamata jätmise faasis oli planeeringulahenduseks väikesadam ühele paadile, mitte aga 07.09.2015. a kaebaja poolt esitatud mahus. Samuti ei kuulu otsus nr 27 tühistamisele hea halduse tava eiramise motiivil. Vastustaja kaalutluste kujunemine 2015. aasta kevadest kuni otsuse nr 27 vastuvõtmiseni ja seisukohtade täpsustumine on kontrollitav haldusmenetluse toimikusse (roheline köide) selle perioodi kohta kogutud tõendite alusel. II
72.Järgnevalt tuleb kontrollida alternatiivselt esitatud nõude põhjendatust. Halduskohus on asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis hinnates seisukohal, et Kasepää Vallavolikogu 18.09.2015. a otsus nr 26 „Robi kinnistu detailplaneeringu menetluse lõpetamine“ ( II kd, tl 4) ei riku kaebaja õigusi.
73.Vaidlustatud otsuse nr 26 (II kd, tl 4) andmist on vastustaja põhjendanud kahe asjaoluga. Esiteks on detailplaneeringu menetluse lõpetamist põhjendatud sellega, et Kasepää Vallavolikogu 30.07.2007. a otsusega nr 37 algatati planeering sel motiivil, et detailplaneeringu kohaselt taotleti Robi kinnistul ehituskeeluvööndi vähendamist 30 meetrini seoses elamu ja selle juurde kuuluvate hoonete püstitamisega, milleks Keskkonnaministeerium aga luba 16.10.2008. a ei andnud. Teiseks on kaebaja poolt 2015. a septembriks esitatud mitmeid detailplaneeringu lahendusi, millega enam ei soovita planeerida elamumaad, vaid sadamamaad. Nendel asjaoludel on otsustatud lõpetada Robi kinnistu detailplaneeringu menetlus, kuna detailplaneeringu koostamise käigus on planeeringu eesmärk oluliselt muutunud.
74.Halduskohus on seisukohal, et Andreas Toomingu poolt Kasepää Vallavolikogule 21.03.2007. a esitatud avalduse (I kd, tl 66, avalduse originaal Kasepää valla haldusmenetluse toimiku (hall köide) 1. leheküljel) Robi katastriüksuse, katastritunnus 65701:002:0489, detailplaneeringu algatamiseks kohaselt oli detailplaneeringu eesmärgiks maaüksuse sihtotstarbe muutmine elamumaaks. Andreas Toomingu esindaja vandeadvokaat Küllike Nammi poolt 20.05.2015. a Kasepää Vallavalitsusele esitatud ettepanekuga 30.10.2014. a esitatud Robi kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamiseks, uue detailplaneeringu algatamise korral 30.03.2007. a algatatud Robi kinnistu detailplaneeringu menetluse lõpetamiseks ja keskkonnamõjude hindamise algatamata jätmiseks (Kasepää valla nummerdamata lehtedega haldustoimik (hall köide) toimiku eelviimane dokument kokku viiel lehel) on tõendatud, et hiljemalt 2015. a mais ei olnud kaebaja tegelikuks tahteks enam elamumaa vaid sadamamaa planeerimine. Nimetatud asjaolu on muuhulgas tõendatud ka Andreas Toomingu poolt 2012. aasta mais Kasepää Vallavalitsusele esitatud uue OÜ

Projekteerimiskeskuse poolt koostatud Robi kinnistu detailplaneeringu lahendusega, töö nr 100/0807 Robi kinnistu detailplaneering Omedu külas, Kasepää vallas (I kd, tl 35), millega tehti ettepanek vähendada ehituskeeluvööndit 60 meetrini paadikuuri ja võrgukuuri rajamiseks, sest nimetatud ehitised eeldavad elamumaast erineva maa sihtotstarvet.

75.Riigikohus on seisukohal, et isikul on õigus menetluse lõpule viimisele avalduse esitamise ajal kehtinud seaduse alusel (RKHKo 05.04.2006, 3-3-1-15-06, p 9). Kohus nõustub seetõttu põhimõtteliselt kaebaja käsitlusega, miks ei saanud vastustaja vaidlustatud otsuse nr 26 andmisel tugineda PlanS § 129 lg 1 p-le 3, kuid kohus on seisukohal, et see asjaolu ei muuda otsust nr 26 kaebaja õigusi rikkuvaks.
76.Halduskohtule ei ole teada ühtegi õigusakti, mis andis kaebajale 20.05.2015. a subjektiivse õiguse vallale tingliku avalduse esitamiseks. Riigikohus on selgitanud, et taotluse lahendamisel ei ole haldusorgan seotud taotleja õiguslike seisukohtadega, vaid taotluse eesmärgiga – sellega, milliseks tegevuseks taotleja luba soovib; tegevuse õiguslik kvalifitseerimine haldusmenetluses on haldusorgani ülesanne (RKHKo 04.03.2015, 3-3-1-74-14, p 13).
77.01.07.2015. a jõustunud planeerimisseaduse seletuskirja kohaselt on uue PlanS § 129 eesmärgiks välistada menetluste põhjendamatult pikaks venimist. Praktikas esineb sageli juhtumeid, kus näiteks 10 a tagasi algatatud detailplaneeringu osas ei ole rohkem toiminguid tehtud, samas ei ole tehtud ka otsust planeeringu koostamise lõpetamiseks.
78.Asjas kogutud tõenditega on tõendatud, et käesoleval juhul 2007. aastal algatatud detailplaneering oli valla menetluses veel 2015. a septembris.
79.Seletuskirja kohaselt ei anna detailplaneeringu algatamise otsuse tegemine taotluse esitajale veel mingit õigustatud ootust, et planeering ka kunagi kehtestatakse. Algatamise otsuse puhul on tegemist kohaliku omavalitsuse otsusega, kas asuda planeeringut koostama või mitte. Seletuskirjas osundatakse, et Riigikohus on mitmetes oma lahendites asunud seisukohale, et detailplaneeringu algatamata jätmise puhul on tegemist omandi kasutamise ja käsutamise vabaduse piiranguga, mis peab olema igakülgselt kaalutud ning põhinema seadusele.
80.Halduskohus on seisukohal, et käesoleva kohtuotsuse eelmises alajaotises (I) on kontrollitud, et käesoleval juhul on kaebaja poolt korduvalt muudetud ja 20.05.2015. a ettepanekuga täpsustatud detailplaneeringu algatamise taotlus jäetud põhjendatult rahuldamata. Asjas kogutud tõendite alusel on halduskohus veendunud, et 2007. aastal algatatud detailplaneeringut ei ole ka põhjendatult siduvalt kehtestatud, kuna selleks puudus ka varem kehtinud planeerimisseaduses alus.
81.Kuni 30.06.2015 kehtinud PlanS § 4 lg 2 p 3 kohaselt oli kohaliku omavalitsuse ülesanne tagada kehtestatud planeeringute järgimine – kohalik omavalitsus saab seda tagada ainult siis, kui ta on enne planeeringu kehtestamist veendunud, et planeeringu elluviimine on tagatud.
82.Eelnevalt on tuvastatud, et otsuses nr 27 toodud motiividel oli vastustaja ülesandeks käesolevas asjas arvestada avalikku huvi antud asjas, mis tuleneb sellest, et: - Robi kinnistu piirneb Peipsi järvega, mille rannal on ehituskeeluvööndi laius 100 m (LKS § 38 lg 1 p 2); - LKS §- s 34 sätestatud ranna või kalda kaitse eesmärkidest lähtuvalt;

- Kasepää valla üldplaneering välistab nii ehitiste püstitamise kui väikesadama rajamise kaebaja kinnistule sellesse asukohta, kus ehitis faktiliselt asub. Vastustaja pidi arvestama ka kaebaja erahuvi: - mis on ebaselge, kui jätta arvestamata ebaseaduslikult püstitatud ehitise lammutamata jätmise soov; - puudub õiguspärane ootus detailplaneeringu kehtestamisele; -18.09.2015. a seisuga jätkuv kaebaja deliktne käitumine seoses ebaseadusliku ehitise lammutamata jätmisega.

83.Vastuseks kaebusele kordab halduskohus kaebajale Tartu Ringkonnakohtu 30.06.2015. a otsuse haldusasjas nr 3-13-613 punktis 24 selgitatud asjaolu, mille kohaselt kuni 30.06.2015 kehtinud PlanS § 10 lg 61 punkti 4 kohaselt ei tohi detailplaneeringu koostamist või detailplaneeringu koostamise tellimist detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikule üle anda juhul, kui planeering koostatakse ranna või kalda piiranguvööndis looduskaitseseaduse tähenduses. Seega on jõustunud kohtuotsusega tõendatud, et vastustajal on käesolevas asjas õiguslikult keelatud detailplaneeringu kehtestamine. Halduskohus lisab, et kuni 30.06.2015 kehtinud PlanS § 10 lg 61 punkti 2 kohaselt laieneb sama keeld ka olukorrale, kus planeeringuga soovitakse muuta kehtestatud üldplaneeringut.
84.Halduskohus on seisukohal, et seetõttu ei riku vaidlustatud otsus nr 26 kaebaja õigusi motiivil, et vastustaja on planeeringu kehtestamata jätmise asemel detailplaneeringu menetluse lõpetanud. Sõltumata kaebajat koormava haldusakti resolutsiooni õiguslikust korrektsusest, on vastustaja täitnud kuni 30.06.2015. a kehtinud PlanS § 4 lg 2 p-st 3 tuleneva kohaliku omavalitsuse ülesande, tagada kehtestatud planeeringute, milleks käesoleval juhul oli valla üldplaneering, järgimine. Seega oli vaidlustatud otsuse nr 26 andmise seisuga (HMS § 54) välistatud materiaalõiguslikult nii PlanS § 24 lg 3 alusel kohaliku omavalitsuse poolt detailplaneeringu kehtestamine kui detailplaneeringu edasine menetlemine. III
85.Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel tuleb kaebused käesolevas haldusasjas rahuldamata jätta. IV
86.HKMS § 108 lg 1 alusel jäävad poolte menetluskulud seoses kaebuste rahuldamata jätmisega nende endi kanda. Vastustaja menetluskulud jäävad tema enda kanda seoses menetluskulude hüvitamise taotluse kehtestatud korras esitamata jätmisega (HKMS § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Roby Koik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 04.06.20263-26-1206/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 02.06.20263-25-588/25Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja