lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-14-51563/46

Planeerimine ja ehitus › Planeeringud

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 30.08.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-14-51563/46
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Planeerimine ja ehitus › Planeeringud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
30.08.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1355
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

30.08.2016, Tallinn

Haldusasja number

3-14-51563

Haldusasi

Pirita Kinnisvara OÜ kaebus kohustada Tallinna linna detailplaneeringu menetlust jätkama ning andma haldusakt detailplaneeringu vastuvõtmise või mittevastuvõtmise kohta 14 päeva jooksul käesolevas asjas tehtava kohtuotsuse jõustumisest arvates

Menetlusosalised

Kaebaja – Pirita Kinnisvara OÜ, volitatud esindaja Raul Talts Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Elis Allas

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 14.04.2016 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Pirita Kinnisvara OÜ määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Pirita Kinnisvara OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 14.04.2016 määruse haldusasjas nr 3-14-51563 resolutsioon muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 77 lg 3 ja § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tallinna Halduskohtu menetluses oli Pirita Kinnisvara OÜ kaebus kohustada Tallinna linna jätkama Pirita tee 28 ja Maarjaheina tänava äärsete kruntide ning lähiala detailplaneeringu menetlust ning andma haldusakti detailplaneeringu vastuvõtmise või mittevastuvõtmise kohta 14 päeva jooksul asjas tehtava kohtuotsuse jõustumisest arvates. Tallinna Halduskohus rahuldas 08.12.2015 otsusega kaebuse ja kohustas Tallinna linna detailplaneeringu menetlust jätkama ning andma haldusakti detailplaneeringu vastuvõtmise või mittevastuvõtmise kohta 6 nädala jooksul kohtuotsuse jõustumisest (resolutsiooni punkt 1). Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt seisab detailplaneeringu menetlus põhjendamatult ning vastustaja peaks tegema järgneva menetlustoimingu. Selleks võib olla ka menetluse peatamine, kui vastustaja peab seda põhjendatuks ja see ei riiva kaebaja õigusi ülemäära. Kohtuotsus jõustus 08.01.2016.

Sarnased lahendid

Planeerimine ja ehitus
  • 10.07.20263-26-1864/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.06.20263-26-1383/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1767/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20263-25-511/11Riigikohtu halduskolleegium
  • 12.06.20263-25-2754/34Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.06.20263-25-4666/20Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Tallinna Linnavalitsus peatas 17.02.2016 otsusega nr 6 detailplaneeringu menetluse.

3-14-51563

3.Pirita Kinnisvara OÜ esitas 05.04.2016 halduskohtule taotluse Tallinna linna trahvimiseks. Detailplaneeringu menetluse peatamine ei ole samastatav kohtuotsuse täitmisega. Kohtuotsuse põhjendustest ei tulene Tallinna linnale juhist peatada detailplaneeringu menetlus, vaid kohus pani Tallinna linnale kohustuse jätkata detailplaneeringu menetlust ning anda haldusakt selle vastuvõtmise või mittevastuvõtmise kohta.
4.Tallinna linn palus vastuses jätta rahatrahvi määramise taotlus rahuldamata, kuna kohtuotsus on täidetud. Kohtuotsusega ei tehtud Tallinna linnale ettekirjutust menetluse jätkamise tulemuse osas, vaid kohustati lõpetama tegevusetust. Otsuse detailplaneeringu vastuvõtmise, vastu võtmata jätmise või menetluse peatamise kohta teeb haldusorgan kaalutlusõiguse alusel. 17.02.2016 otsuse eesmärgiks oli lükata planeerimismenetluse toimingud edasi kuni takistava asjaolu äralangemiseni, st Reidi tee valmimiseni. Detailplaneeringu vastu võtmata jätmine olnuks kaebaja jaoks koormavam, võrreldes menetluse peatamisega. Detailplaneeringu vastuvõtmine oleks vastuolus avalike huvidega ning kindel ei saa olla, et detailplaneeringu alusel antav ehitusõiguse maht ei muutu. Tallinna linnal on kohustus arvestada lisaks kaebaja ärihuvidele ka ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve ning luua tingimused säästvaks ja tasakaalustatud ruumiliseks arenguks.
5.Tallinna Halduskohus jättis 14.04.2016 määrusega trahvitaotluse rahuldamata. Tallinna linn on halduskohtu 08.12.2015 otsuse täitnud viisil, mida kohtuotsus võimaldab ning peatamise otsustus ei ole halduskohtu otsusega vastuolus. Kohtuotsuse resolutsioonis kohustas halduskohus Tallinna linna 02.02.2011 korraldusega nr 126-k algatatud detailplaneeringu menetlust jätkama ning andma haldusakti detailplaneeringu vastuvõtmise või mittevastuvõtmise kohta 6 nädala jooksul kohtuotsuse jõustumisest. 27.11.2015 toimunud kohtuistungil arutati kaebuse rahuldamise ühe võimaliku tagajärjena detailplaneeringu menetluse peatamist. Halduskohus selgitas kaebajale ka menetluse kestel, et haldusorgani ulatusliku diskretsiooniõiguse tõttu puudub kohtul võimalus teha ettekirjutust antava otsustuse sisu osas. Detailplaneeringu menetluse peatamine on haldusmenetluses otsustuse tegemine, st õigusvastase tegevusetuse lõpetamine, millele kaebus oli suunatud. Kaebaja saab peatamise pikkust vajadusel kohtus vaidlustada. Detailplaneeringu menetluse peatamine riivab kaebaja õigusi detailplaneeringu vastu võtmata jätmisega võrreldes oluliselt vähem. Ehkki menetluse peatamise otsuses ei ole peatamist ajaliselt piiritletud, on see välja toodud nii otsuse seletuskirjas kui ka selgitatud kohtule, s.t detailplaneeringu menetlus on peatatud kuni Reidi tee valmimiseni.
6.Tallinna Linnavalitsuse 17.02.2016 otsuse detailplaneeringu menetluse peatamiseks on kaebaja Tallinna Halduskohtus vaidlustanud (haldusasi nr 3-16-566) ning kaebus on 30.03.2016 määrusega võetud halduskohtu menetlusse.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7.Pirita Kinnisvara OÜ palub 26.04.2016 esitatud määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 14.04.2016 määrus ja määrata Tallinna linnale rahatrahv Tallinna Halduskohtu 08.12.2015 otsuse täitmata jätmise eest. Menetluse peatamine on kohtuotsuse resolutsiooniga vastuolus. Kohtuotsuse resolutsioon ei kohustanud vastustajat üksnes menetluse jätkamiseks, vaid pani talle ka kohustuse anda 6 nädala jooksul alates otsuse jõustumisest haldusakt detailplaneeringu vastuvõtmise osas. Planeeringu menetluse peatamine vastaks kohtuotsusele juhul, kui vastustajat oleks kohustatud vaid planeeringumenetlust jätkama. Kohtuotsusega on vastustaja kaalutlusõigust aga piiratud selliselt, et haldusakt planeeringu vastuvõtmise või vastu võtmata jätmise kohta tuli anda 6 nädala jooksul otsuse jõustumisest. Kohus ei teinud seega vastustajale ettekirjutust antava otsuse sisu osas, kuid piiritles tehtavate otsuste ringi. Ka kohtuotsuse põhjendustest tuleneb vastustajale selge ja üheselt mõistetav kohustus jätkata 2(4)

3-14-51563 planeeringumenetlust ning anda haldusakt planeeringu vastuvõtmise või vastu võtmata jätmise kohta, mitte juhist menetluse peatamiseks. Kohus leidis kohtuotsuses, et alus planeeringu vastuvõtmise või sellest keeldumise otsuse tegemisega viivitamiseks puudub. Kohtuotsusest nähtub, et planeeringu vastuvõtmise korraldus tulnuks ette valmistada juba mitme aasta eest. Halduskohtule esitatud kaebuse eesmärgiks ei olnud sundida vastustajat leidma aastatepikkusele tegevusetusele formaalõiguslikku alust menetluse peatamise näol, vaid planeeringu menetlemisel õigusvastase tegevusetuse lõpetamine.

8.Tallinna linn palub jätta määruskaebus rahuldamata. Vastustaja lähtus kohtuotsuse täitmisel otsusest tervikuna. Kohtuotsuse põhjendava osa p-s 11 leidis halduskohus, et järgnevaks menetlustoiminguks võib olla ka menetluse peatamine. Arvestades otsuse põhjendavat osa, on kohus detailplaneeringu menetluse jätkamise all silmas pidanud õigusvastase tegevusetuse lõpetamist. Ka 27.11.2015 kohtuistungil arutati detailplaneeringu menetluse peatamist kui üht võimalikku kaebuse rahuldamise tagajärge. Meelevaldne on kaebaja seisukoht, justkui tuleneks kohtuotsusest järeldus, et alus detailplaneeringu vastuvõtmisest keeldumiseks sisuliselt puudub. Kohtu sellekohased seisukohad puudutavad vaid kohtuotsuse täitmiseks tähtaja määramise küsimust. Kohtuotsusest ei nähtu, et kohtu eesmärgiks oli vastustaja kaalutlusruumi, sh tehtavate otsuste ringi piiritlemine.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9.HKMS § 248 lg 1 esimese lause kohaselt määrab kohus kohtulahendi täitmata jätmise eest süüdiolevale menetlusosalisele rahatrahvi kuni 32 000 eurot. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt võtab kohus rahatrahvi määramisel arvesse kohtuotsuse jõustumisest möödunud aega ja muid asjaolusid, mis omavad rahatrahvi ning selle suuruse määramisel tähtsust.
10.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Tallinna Halduskohtu 08.12.2015 otsuse resolutsiooni p 1 on sõnastatud järgmiselt: „Rahuldada kaebus ja kohustada Tallinna linna 02.02.2011 korraldusega nr 126-k algatatud detailplaneeringu menetlust jätkama ning andma haldusakt detailplaneeringu vastuvõtmise või mittevastuvõtmise kohta 6 nädala jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.“ Otsuse kohaselt oli Tallinna linnal seega kohustus jätkata Pirita tee 28 ja Maarjaheina tänava äärsete kruntide ja lähiala detailplaneeringu menetlust ning anda haldusakt detailplaneeringu vastuvõtmise või mittevastuvõtmise kohta 6 nädala jooksul alates otsuse jõustumisest. Põhjendavas osas on halduskohus aga märkinud järgmist: „/.../vastustaja peaks tegema järgneva menetlustoimingu. Selleks võib olla ka menetluse peatamine, kui vastustaja peab seda põhjendatuks ja kaebaja õigusi ülemäära ei riivata. Tegemist on haldusorgani pädevusse kuuluva kaalutlusõiguse alusel tehtava menetlustoiminguga, mille tegemisel saab kaebaja selle HKMS § 45 lg 3 eelduste täidetuse korral vaidlustada. Kohtu arvates on vastustaja oma kohustust, tegevusetus lõpetada, õigesti mõistnud. Vastustaja ei ole välja toonud asjaolusid, mis takistaks otsustamast, kas menetlus peatada, võtta detailplaneering vastu või teha sellest keelduv otsus“ (p 11). Halduskohus on otsuses läbivalt käsitanud menetluse peatamist vastustaja poolt kui üht detailplaneeringu menetlusega jätkamise viisi. Menetlusosalised halduskohtu otsust ei vaidlustanud ning otsus jõustus 08.01.2016.
11.Tallinna linn otsustas 17.02.2016 otsusega nr 6 detailplaneeringu menetluse peatada. Sellega täitis Tallinna linn Tallinna Halduskohtu 08.12.2015 otsuses sisaldunud ettekirjutuse detailplaneeringu menetluse jätkamiseks. Detailplaneeringu menetluse jätkamise kohustus ei olnud 08.12.2015 kohtuotsuse resolutsiooni p-s 1 siiski sätestatud alternatiivse võimalusena detailplaneeringu vastuvõtmisele või vastu võtmata jätmisele. Kohtuotsuse resolutsioonist tulenes selgelt linna kohustus anda 6 nädala jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest haldusakt detailplaneeringu vastuvõtmise või mittevastuvõtmise kohta. Asjaolu, kas linn teeb selle aja jooksul täiendava menetlustoimingu detailplaneeringu menetluse peatamise näol, ei saa 3(4)

3-14-51563 kohtuotsusest tulenevat kohustust muuta. Ehkki kohtuotsuse põhjendavas osas käsitas halduskohus läbivalt ka detailplaneeringu menetluse peatamist kui üht võimalikku detailplaneeringu menetlusega jätkamise viisi, ei nähtu selline võimalus kohtuotsuse resolutsioonist. HKMS § 162 lg 1 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt kaebuse nõuded. Sama paragrahvi lõike 4 esimene lause sätestab, et resolutsioon peab olema arusaadav ja täidetav ka otsuse muude osadeta. Kuna otsuse resolutsiooni ja põhjenduste vahel oli selge vastuolu, tulnuks vastustajal kohtuotsuse täitmisel lähtuda otsuse resolutsioonist. Ringkonnakohus leiab siiski, et arvestades kohtuotsuse põhjendava osa vastuolu resolutsiooniga, ei ole praegusel hetkel vastustajale rahatrahvi määramine kohtuotsuse täitmata jätmise eest põhjendatud. HKMS § 248 lg 1 võimaldab rahatrahvi määrata kohtulahendi täitmata jätmise eest süüdiolevale menetlusosalisele, kuid eeltoodud põhjustel on ringkonnakohus seisukohal, et vastustaja pole jätnud kohtulahendit täitmata tahtlikult. Seetõttu ei rahulda ringkonnakohus trahvitaotluse rahuldamata jätmise peale esitatud määruskaebust.

12.Ringkonnakohus märgib, et määruskaebuse rahuldamata jätmine ei välista kaebajal uue trahvitaotluse esitamist ega halduskohtul rahatrahvi määramist, kui vastustaja, arvestades ringkonnakohtu eeltoodud selgitusi, jätkuvalt süüliselt 08.01.2016 jõustunud kohtulahendit ei täida.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 04.06.20263-26-1206/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 02.06.20263-25-588/25Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja