Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Einar Vene ja Agu Timmi 30.08.2016, Tartu 3-13-1895 OÜ Kupas kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti mahepõllumajandusliku tootmise toetuse kohta tehtud otsuste peale ning antud otsuste tagajärgede kõrvaldamiseks Tartu Halduskohtu 26.05.2015. a otsus OÜ Kupas apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja OÜ Kupas, esindaja vandeadvokaat Tanel Pürn Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA)
RESOLUTSIOON
1.Jätta OÜ Kupas apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 26.05.2015. a
otsus muutmata.
2.Jätta kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 29.09.2016 (HKMS § 212 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.PRIA 01.02.2012. a otsusega nr 12-6/354 lõpetati ennetähtaegselt OÜ Kupas
mahepõllumajandusliku tootmise toetuse kohustus ning nõuti OÜ-lt Kupas tagasi varasematel aastatel alusetult saadud mahepõllumajandusliku tootmise toetus kokku summas 90 845,35 eurot. Otsuse kohaselt tasaarvestatakse tagasi maksmata toetusraha koos intressidega mistahes PRIA toetusmaksega, millele taotlejal tekib õigus pärast antud otsuse tegemist.
2.PRIA 10.12.2012. a otsusega nr 12-6/1654 tunnistati kehtetuks PRIA 01.02.2012. a
otsus
nr 12-6/354, jäeti rahuldamata OÜ Kupas mahepõllumajandusliku tootmise
toetuse taotlus, lõpetati ennetähtaegselt OÜ Kupas mahepõllumajandusliku tootmise toetuse kohustus ning nõuti tagasi varasematel aastatel alusetult saadud mahepõllumajandusliku tootmise toetus kokku summas 90 845,35 eurot. Otsuse kohaselt tasaarvestatakse tagasi maksmata toetusraha koos intressidega mistahes PRIA toetusmaksega, millele taotlejal tekib õigus pärast antud otsuse tegemist.
3.PRIA 26.04.2013. a otsusega nr 12-6/412 tunnistati kehtetuks PRIA 10.12.2012. a
otsus nr 12-6/1654, jäeti rahuldamata OÜ Kupas taotletud mahepõllumajandusliku tootmise toetuse taotlus, lõpetati ennetähtaegselt OÜ Kupas mahepõllumajandusliku tootmise toetuse kohustus ning nõuti OÜ-lt Kupas tagasi varasematel aastatel alusetult saadud mahepõllumajandusliku tootmise toetus summas kokku 90 845,35 eurot. Otsuse kohaselt tasaarvestatakse tagasi maksmata toetusraha koos intressidega mistahes PRIA toetusmaksega, millele taotlejal tekib õigus pärast antud otsuse tegemist. Taotlus jäeti rahuldamata põhjusel, et taotleja või tema esindaja takistas kohapealse kontrolli tegemist.
4.OÜ Kupas esitas vaide PRIA 26.04.2013. a otsuse nr 12-6/412 peale. PRIA 29.07.2013. a
vaideotsusega nr 12-4/301 jäeti OÜ Kupas vaie rahuldamata.
5.OÜ Kupas esitas Tartu Halduskohtule aastatel 2012-2013 mitmeid nõudeid, mis registreeriti
erinevate haldusasjadena. 02.02.2015. a määrusega liitis halduskohus kaebused ühte menetlusse ja tagastas kuus nõuet. Haldusasja numbriks jäi 3-13-1895. Lõplike nõuetena menetles halduskohus OÜ Kupas nõudeid PRIA kohustamiseks tasaarvestatud toetussumma väljamaksmiseks ning tekitatud varalise kahju hüvitamiseks ja PRIA 26.04.2013. a otsuse nr 12-6/412 tühistamiseks ning PRIA kohustamiseks ennistama ennetähtaegselt lõpetatud OÜ Kupas mahepõllumajandusliku tootmise kohustust ning uuesti läbi vaatama OÜ Kupas 2011. a mahepõllumajandusliku toetuse taotlust.
6.Kaebuse kohaselt ei kõrvaldatud 01.02.2012. a otsuse nr 12-6/354 kehtetuks
tunnistamise järgselt antud otsuse faktilisi tagajärgi. Taastamata on OÜ Kupas 2009 – 2013 mahepõllumajandusliku tootmise ennetähtaegselt lõpetatud kohustus ja vaidega taotletud mahepõllumajandusliku tootmise toetus on määramata ning välja maksmata. PRIA ei saanud 10.12.2012. a otsusega nr 12-6/1654 muuta 01.02.2012. a otsust. Mitmeaastaste kohustuste puhul, nagu seda on mahepõllumajandusliku tootmise kohustus, saab toetuse osas juba eelnevatel aastatel makstud summade tagasinõudmist kohaldada üksnes tingimusel, et eelnevalt on tehtud ning jõustunud toetuse taotluse rahuldamata jätmise otsus. Samamoodi tuleb käituda mahepõllumajandusliku tootmise toetuse kohustuse ennetähtaegse lõpetamise osas. PRIA on teinud tasaarveldusi hiljem tühistatud otsuse alusel ning tekitanud sellega OÜ-le Kupas varalist kahju. Seoses otsuste aluseks olnud 2011. a kohapealse kontrolliga, helistas 09.09.2011 PRIA peainspektor-koordinaator Urmas Saarna OÜ Kupas juhatuse liikmele Aivo Kutserile ning teatas kontrolli alustamisest 19.09.2011 kell 10.00. A. Kutser teatas soovist kontrollist osa võtta. 16.09.2011 teavitas A. Kutser U. Saarnat e-posti teel haigestumisest, millega seoses palus ta kontrolli edasi lükata. Vastuseks teatati talle, et põllumajandustootja osavõtt kohapealse kontrolli läbiviimisest ei ole kohustuslik ja kontrolli teostamist edasi ei lükata. 07.10.2011 teavitas U. Saarna e-kirjaga A. Kutserit, et on teostanud kontrolli ja avaldas soovi näha ka põlluraamatuid ja koolitustel osalemist tõendavaid dokumente. Kaebaja kirjeldas, miks ta ei saanud PRIA-le nõutud dokumente esitada – mitmel korral kuupäeva sobimatuse ja haiguse tõttu, samuti põhjusel, et U. Saarna oli kontrolli lõpetanud ja dokumendid Tartusse saatnud. Kaebajal oli raske U. Saarnat kätte saada. PRIA tegi 26.04.2013 otsuse nr 12-6/412 rohkem kui aasta aja möödumisel A. Kutseri taotlusest põlluraamatu ja koolitustõendite läbivaatamiseks. Arvestades asjaolu, et vahepealsel perioodil on PRIA-le teatavaks saanud OÜ Kupas
koolituskohustuse kehtivus ning PRIA-le on saadetud ka OÜ Kupas põlluraamatud, on arusaamatu nende dokumentide olemasolu eiramine 26.04.2013. a otsuse tegemisel. OÜ-l Kupas ei ole võimaldatud kasutada ärakuulamisõigust ning õigust vastuväidete esitamiseks. Koolituste läbimise kohta esitati tõendid PRIA-le e-postiga juba 10.01.2011 ja 15.01.2009. OÜ Kupas põlluraamat edastati Eesti Postiga PRIA-le 12.09.2012. Alles pärast tähtaja määramist ja taotleja poolt puuduste tähtajaks mittekõrvaldamist oleks PRIA võinud jätta taotluse rahuldamata. PRIA jättis teostamata ka kaalutlusõiguse toetuse vähendamise ja taotluse rahuldamata jätmise vahel. Kaebaja osales ka teiste haldusorganite kontrollides, milles kontrolliti tema põlluraamatut ning puudusi ei tuvastatud. PRIA ei suutnud oma kontrolli ühitada teiste kontrollidega, milleks kohustas teda Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 1122/2009 art 27 lg 2. Samuti ei ole haldusakt motiveeritud. Raskeim kaebajale tulenev tagajärg sai tuleneda Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 26 lg-st 1 ja Euroopa Liidu Nõukogu määruse nr 73/2009 art 24 lg-st 2, mis nägid hooletuse tagajärjena ette toetuse vähenemise kuni 5%. Kaebaja ei ole kohapealset kontrolli takistanud, mistõttu ei saanud kohaldada Euroopa Liidu Komisjoni määruse nr 1122/2009 art 26 lg-t 2.
HALDUSKOHTU LAHEND
7.Tartu Halduskohus jättis 26.05.2016. a otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Halduskohtu otsuse kohaselt peab kohus võtma seisukoha, kas asjaolu, et põlluraamatuid ja koolitustunnistusi septembrist kuni novembrini 2011 PRIA-le ei esitatud, tähendab kohapealse kontrolli takistamist. Kehtinud õigusest ei tulenenud nõuet taotleja esindaja kohapealse kontrolli juures viibimiseks. Tulenevalt määruse nr 65/2011 art 4 lg-st 7 oli PRIA-l lubatud kontrollist ette teatada maksimaalselt 14 päeva. Seetõttu ei saa PRIA-le ette heita, et kontrolli A. Kutseri haigestumise tõttu edasi ei lükatud, kuna PRIA oli juba niigi 10 päeva kontrollist ette teatanud. Samas on selge, et kuivõrd kohapealse kontrolli osaks tuleb lugeda ka põlluraamatu ja koolitustunnistuste esitamise, saab kohapealse kontrolli takistamiseks lugeda üksnes seda, kui kaebajal oli reaalne võimalus nende esitamiseks ning ta sai vastavast kohustusest aru. Kaebajale ei saa tuleneda negatiivseid tagajärgi sellest, et tema ainsa juhatuse liikme tervislik seisund ei võimaldanud tal kohapealse kontrolli ajal dokumente esitada. Seejuures aga peab äriühing suutma vajadusel siiski mõistliku aja jooksul korraldada nõutavate dokumentide PRIA-le esitamise. Vaidlust ei ole, et 07.10.2011 palus PRIA esitada kõnealused dokumendid 12.10.2011, kuid 11.10.2011 pakkus A. Kutser dokumentide esitamise ajaks 19.10 või 20.10.2011 ning U. Saarna teatas, et talle sobib 20.10.2011. Kaebaja väidab, et 20.10.2011 tabas A. Kutserit haigushoog. Tõendatud ei ole, et A. Kutser oleks sel päeval püüdnud U. Saarnat teavitada oma väidetavast haigusest. Kõnede eristuste kohaselt on A. Kutseri telefonilt 20.10.2011 kell 10.15 tehtud 7minuti pikkune kõne. Arvestades, et A. Kutser ja U. Saarna pidid kohtuma kell 11.00, ei ole usutav, et A. Kutser ei saanud U. Saarnat oma väidetavast haigushoost teavitada. Kaebaja on esitanud töövõimetuslehed perioodide 16.09.-27.09.2011 ning 21.11-25.11.2011 kohta, ent ei ole tõendanud, et A. Kutseri tervislik seisund ei lubanud tal 20.10.2011 varem kokku lepitud kokkusaamisele minna. Võttes arvesse, et vaatluse all olnud ajal suhtles A. Kutser sagedasti U. Saarnaga e-posti teel, ent 20.10.2011 väidetavast haigushoost ta U. Saarnat e-kirjaga ei teavitanud ning samuti ei kinnita A. Kutseri kõnede eristus, et ta oleks püüdnud teavitada telefoni teel, ei ole võimalik lugeda tõendatuks seda, et A. Kutseril oli 20.10.2011 objektiivne takistus dokumentide U. Saarnale esitamiseks. Mööda ei saa vaadata perioodil 21.11-25.11.2011 kehtinud A. Kutseri töövõimetuslehest ega talle ette heita töövõimetuslehel oleku ajal U. Saarnaga kohtumata jätmist, kuid asjas joonistub septembri, oktoobri ja novembri 2011 sündmustest muster, mil alati kokkulepitud
ajal tabas A. Kutserit väidetavalt haigushoog, ent enamiku ülejäänud ajast oli ta ise passiivne. Seejuures ei ole esmatähtis võtta seisukoht, kas 20.09.2011 telefonivestluses teavitas U. Saarna A. Kutserit vajadusest esitada dokumendid või mitte, kuna asjas ei ole vaidlust, et hiljemalt 07.10.2011 pidi see olema kaebajale üheselt selge. Olukorras, kus kaebajat on kohustusest selgelt teavitatud ning temaga on kokku lepitud dokumentide esitamine, kuid kaebaja seda kokkulepet ei täida ega võta seejärel 18 päeva vältel midagi ette nende esitamiseks ega olukorrast teavitamiseks, oleks põhjendatud tõlgendada kontrollist hoidumisena isegi siis, kui 20.10.2011 väidetav A. Kutseri haigushoog leiaks tõendamist. Hiljemalt novembris 2011 pidi aga OÜ-le Kupas olema selge, et nõutud dokumendid tuleb viivitamatult PRIA-le edastada. Selleks ajaks pidi olema selge, et ainsa juhatuse liikme haigushoog võib seda takistada. Seega pidi hiljemalt 21.11.2011 OÜ Kupas suutma dokumendid PRIA-le edastada sõltumata juhatuse liikme tervislikust seisundist, kuna äriühingu kohustuste täitmata jätmist ei saa lõputult vabandada juhatuse liikme tervisliku seisundiga. Selge on asjaolu, et hiljemalt kontrollaruande lõpetamisel tuleb lugeda kontroll lõppenuks. PRIA ei kiirustanud kontrolli lõpetamisega ning andis kaebajale piisavalt võimalusi dokumentide esitamiseks. Kuigi PRIA-l oli aega taotluse rahuldamiseks või rahuldamata jätmiseks kuni 01.02.2012, ei saa eeldada, et kuni selle ajani oleks PRIA pidanud viivitama kohapealse kontrolli lõpetamisega. Seetõttu oli PRIA-l õigus 21.11.2011 kontroll lõpetada. Kuna tuvastamist leidis, et OÜ Kupas pidi olema suuteline hiljemalt 21.11.2011 nõutud dokumendid esitama ning nende dokumentide esitamine oli osa kohapealsest kontrollist, takistas OÜ Kupas kohapealse kontrolli läbiviimist määruse nr 65/2011 art 4 lg 6 mõttes ning PRIA oli seetõttu õigustatud OÜ Kupas 2011. aasta mahepõllumajandusliku toetuse taotluse rahuldamata jätma. Kuna põlluraamatut kontrolli lõpuks ei esitatud ning juba sellest saab järeldada kontrolli takistamist, ei ole vajalik võtta seisukohta, kas kaebaja oli juba varasemalt täitnud oma kohustuse tõendada koolituste läbimist või mitte. Olukorras, kus kohapealne kontroll on lõpetatud, ei ole võimalik anda taotlejale tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, vaid kehtinud õigus nägi imperatiivselt ette taotluse rahuldamata jätmise. Sisuliselt täitis puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmise rolli korduvalt OÜ-le Kupas dokumentide esitamiseks võimaluse andmine. PRIA 26.04.2013. a otsus nr 12-6/412 ega selles viidatud dokumendid ei sisalda põhjendusi selle kohta, milliseid kriteeriume arvesse võttes on otsustatud toetus tagasi nõuda. Samas viitab määruse nr 65/2011 art 4 lg 6 üksnes toetuse tagasinõudmisele, mitte selle vähendamisele, mistõttu oli PRIA kaalumisruum väike hoolimata art 4 lg 6 viitest art 18 lg-le
2.Kontrolli takistamist tuleb lugeda tõsiseks rikkumiseks, mistõttu ei saanud PRIA langetada teistsugust otsust. Seega võttes arvesse haldusmenetluse seaduse (HMS) §-i 58, ei ole hoolimata puudujääkidest otsuse põhjendamisel alust PRIA 26.04.2013 otsuse nr 12-6/412 tühistamiseks. Teistsugusele järeldusele ei vii kohut ka tõsiasi, et kõnealune otsus anti enam kui aasta pärast määruse nr 44 § 9 lg-s 1 sätestatud tähtaega, kuna tulenevalt varasemate otsuste kehtetuks tunnistamisest pidi PRIA OÜ Kupas taotluse osas uue otsuse langetama ning menetlustähtaja ületamine ei saa sundida haldusorganit langema õigusvastast otsust isiku kasuks. Rahuldamata tuleb jätta ka nõuded PRIA kohustamiseks tasaarvestatud toetussumma väljamaksmiseks, ennetähtaegselt lõpetatud mahepõllumajandusliku tootmise kohustuse ennistamiseks ning OÜ Kupas 2011. a mahepõllumajandusliku tootmise taotluse uuesti läbivaatamiseks, kuna nende nõuete rahuldamise eelduseks oleks PRIA 26.04.2013. a otsuse tühistamine. OÜ Kupas ei ole täpsustanud varalise kahju olemust ega esitanud selle kohta tõendeid, mistõttu ei ole võimalik ka kontrollida, kas kahju on tekkinud ning kas see tuleneb vastustaja õigusvastasest tegevusest.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.OÜ Kupas esitas Tartu Halduskohtu 26.05.2016. a otsusele apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada ning mõista vastustajalt OÜ Kupas kasuks välja menetluskulud.
9.Kaebaja esindaja esitas 14.07.2015. a ringkonnakohtule avalduse kahju hüvitamise nõudest loobumiseks. Ringkonnakohus võttis 13.08.2015. a määrusega vastu kaebaja loobumise apellatsioonkaebusest osas, milles ta vaidlustab kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmist ja lõpetas apellatsioonimenetluse kahju hüvitamise nõude osas. Ülejäänud osas võttis ringkonnakohtus kaebaja apellatsioonkaebuse menetlusse.
10.Apellatsioonkaebuse kohaselt ei saa nõustuda halduskohtu seisukohaga, et kaebaja takistas kohapealse kontrolli läbiviimist ja selle tagajärjeks on vältimatult toetuste maksmata jätmine ning makstud toetuste tagasinõudmine. Nii PRIA kui ka kohus on käitunud kohaldatava õiguse rakendamisel vales järjekorras. Seetõttu on halduskohus vääralt kohaldanud materiaalõigust ning jätnud kaebuse ebaõigesti rahuldamata. Kuigi kohapealse kontrolli käigus võidakse kontrollida ka dokumente, ei saa sellest teha järeldust, et dokumentide esitamisele kohalduvad samad hoolsusnõuded kui kohapealse kontrolli läbiviimise käigus. Kuigi halduskohus leidis, et kaebajal pidi olema reaalne võimalus dokumentide esitamiseks ning ta pidi ka vastavast kohustusest aru saama, ei ole neid seisukohti analüüsitud Eesti õiguse ja halduspraktika pinnalt. Seetõttu heidetakse kaebajale sisuliselt ette, et ta ei olnud kursis Euroopa Kohtu värske otsusega ega osanud teha järeldust, et U. Saarna e-kirja, milles ta teatas, et ootab A. Kutserit koos dokumentidega, peaks käsitlema kui puuduste kõrvaldamiseks mittekonkreetse tähtaja andmist ning U. Saarna lõplikuks loetud hetkest järgnevad talle äärmiselt rasked tagajärjed. Eesti õiguse kontekstis tuleb eelnevalt hinnata, kas kogu toimunud suhtlust või mingit osa sellest saab käsitleda haldusorgani nõudena. Halduskohtu otsuses puuduvad põhjendused, kas ELÜPS § 62 lg 2 p 5 kohaldamiseks ei vasta nõuetele taotleja või taotlus ning konkreetselt millistele nõuetele ei vastata. Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 65/2011 art 4 lg 6 osas tuleb põhjendada, mis alusel on Euroopa Kohtu tõlgendus kohapealse kontrolli kohta laiendatav määruse selles sättes märgitud kontrollile. Sättes viidatakse järgnevalt artiklile 18, milles sisalduvate järelduste kohaselt ei saa põlluraamatu esitamata jätmist lugeda niivõrd raskeks rikkumiseks, et sellele peaks järgnema toetuste maksmata jätmine ja tervikuna tagasinõudmine. PRIA on ise viidanud, et A. Kutser osales teistes kontrollides, kui terviseprobleemid teda ei seganud ning mh kontrolliti kontrollide käigus ka põlluraamatut. Seega puudus kaebajal või tema esindajal motiiv jätta põlluraamat esitamata, kui oleks olnud teada, et vastustaja võib jõuda sellistele järeldustele. Määrust tervikuna analüüsides võib väita, et kaebaja ei takistanud kontrolli läbiviimist. Halduskohtu seisukoht erinevate toetuste tähtaegade ja PRIA kontrolli lõpetamise kohta ei ole jälgitav. Vastustajal oli tähtaegseks otsustamiseks veel mitu kuud aega ning kui PRIA soovis dokumente näha, siis oleks saanud sellest konkreetselt kaebajale teada anda ning viidata ka konkreetsele tähtajale ja võimalikele tagajärgedele. Kuivõrd halduskohus ei tuvastanud, et PRIA oleks andnud konkreetse tähtaja dokumentide esitamiseks ja hoiatanud tagajärgede eest, ei ole õige kohtu järeldus, et hiljemalt novembris 2011 pidi OÜ-le Kupas olema selge, et nõutud dokumendid tuleb viivitamatult PRIA-le edastada ja OÜ Kupas pidi suutma dokumendid PRIA-le edastada sõltumata juhatuse liikme tervislikust seisundist. Ebaproportsionaalne on tuletada Euroopa Kohtu otsusest rasked tagajärjed olukorras, kus põlluraamat oli olemas ja nõuetekohane. Haldusorganil on taolises olukorras kaalutlusõigus nii haldustoimingute tegemise käigu kui vastuvõetavate otsuste osas. Kuivõrd vastustaja ja kohus on leidnud, et kaalutlusõigus puudus, on see ebaõige järeldus iseseisvaks otsuse
tühistamise aluseks. Muuhulgas vajab põhjendamist, miks ei ole kohaldatavad sätted, mis näevad ette vastutuse nõuetele vastavuse kriteeriumi rikkumise eest.
11.PRIA palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Vastuse kohaselt ei saa nõustuda kaebaja seisukohaga, et nii PRIA kui ka halduskohus on käitunud kohaldatava õiguse rakendamisel vales järjekorras. PRIA viitas õigesti ELÜPS § 62 lg 2 p-le 5 ja Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 65/2011 art 4 lg-le 6. Euroopa Kohtu lahendile nr C-536/09 viitamine on kohane, kuivõrd aitab paremini sisustada nimetatud õigusaktides kohapealse kontrolli takistamise kohta sätestatut. Väidet, et kaebaja justkui ei saa olla kursis värske Euroopa Kohtu lahendi seisukohtadega kohapealse kontrolli takistamise küsimuses, ei saa pidada põhjendatuks. Paljasõnaline on kaebaja väide, et ebaproportsionaalne on tuletada ülalmainitud Euroopa Kohtu otsusest rasked tagajärjed olukorras, kus põlluraamat oli olemas ja nõuetekohane. Asjas omab tähtsust põlluraamatu esitamata jätmine, mitte selle olemasolu ja nõuetekohasuse. Põhjendamatu on kaebaja seisukoht, et komisjoni määruse nr 65/2011 art 4 lg 6 viitest artiklile 18 sisalduvate järelduste kohaselt ei saa põlluraamatu esitamata jätmist lugeda niivõrd raskeks rikkumiseks, et sellele peaks järgnema toetuse maksmata jätmine ja tervikuna tagasinõudmine. Põlluraamatu esitamata jätmisega takistas kaebaja kohapealse kontrolli läbiviimist. Vastustaja nõustub sellekohase halduskohtu seisukohaga, et OÜ Kupas takistas kohapealse kontrolli läbiviimist määruse nr 65/2011 art 4 lg 6 mõttes ning PRIA oli seetõttu õigustatud OÜ Kupas 2011. aasta mahepõllumajandusliku toetuse taotluse rahuldamata jätma. Kuni nii PRIA kui ka halduskohus on selgitanud kaebaja teavitamist dokumente esitada, on kaebaja vastavasisuline väide asjakohatu. Halduskohus märkis, et olukorras, kus kohapealne kontroll on lõpetatud, ei ole võimalik anda taotlejale tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, vaid kehtinud õigus nägi imperatiivselt ette taotluse rahuldamata jätmise. Sisuliselt täitis aga puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmise rolli korduvalt OÜ-le Kupas dokumentide esitamise võimaluse andmise.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohus leiab, et OÜ Kupas apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 26.05.2015. a otsus muutmata. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas kogutud tõendeid ja kohaldanud õigesti materiaalõigust. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu halduskohtu järeldustega, ei anna veel alust asuda seisukohale, et halduskohtu otsus kuulub tühistamisele. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses toodud põhjendustega ja HKMS § 201 lg 4 alusel ei pea vajalikuks neid korrata.
13.Riigikohus on 09.04.2014. a otsuse nr 3-3-1-94-13 p-des 17 ja 18 selgitanud, et Euroopa Liidu määrustest on võimalik järeldada, et kohapealse kontrolliga on hõlmatud ka põlluraamatute ja koolitustunnistuste kontrollimine muuhulgas seetõttu, et see võimaldab kontrollida headele põllumajandus- ja keskkonnatingimustele vastavust. Komisjoni määruse (EÜ) nr 65/2011 art 19 lõike 1 kohaselt kontrollitakse samuti vastavust headele põllumajandus- ja keskkonnatingimustele.
14.Halduskohus on õigesti leidnud, et kuna kohapealse kontrolli osaks tuleb lugeda ka põlluraamatu ja koolitustunnistuste esitamise, saab kohapealse kontrolli takistamiseks lugeda üksnes seda, kui kaebajal oli reaalne võimalus nende esitamiseks ja ta sai vastavast kohustusest aru. Kuigi kaebaja esindaja ei saanud haiguse tõttu osaleda kohapealse kontrolli teostamisel 19.09.2011, siis ei tulenenud vastustajale kohustust kohapealne kontroll edasi lükata Samas on äriühingul mõistliku aja jooksul korraldada vajalike dokumentide vastustajale esitamine.
15.Asjas puudub vaidlus selle üle, et 07.10.2011 palus vastustaja esitada nõutud dokumendid 12.10.2011., kuid 11.10.2011 pakkus kaebaja esindaja välja, et ta esitab need dokumendid
19.või 20.10.2011 ning vastustaja esindaja teatas, et talle sobib 20.10.2011. Kaebaja väidab, et 20.201.2011 tabas kaebaja esindajat haigushoog, kuid ta ei saanud vastustaja esindajat sellest teavitada, kuna telefon oli levist väljas. Vastustaja on kinnitanud, et tema esindaja ootas kaebaja esindajat ja helistas viimsele, kuid telefon ei vastanud. Kaebaja poolt kohtule esitatud tema esindaja telefoni kõnede eristusest nähtuvalt ei ole viimane vastustaja esindajale helistanud. Seega ei ole tõendatud, et kaebaja esindaja oleks püüdnud kontakteeruda vastustaja esindajaga. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et kaebaja esindaja oleks püüdnud vastustaja esindajat hiljem nendest asjaoludest teavitada. Võttes arvesse, et kaebaja esindaja suhtles vastustaja esindajaga sagedasti e-posti teel, ent 20.10.2001 haigusest vastustaja esindajat e-postiga ei teavitanud ning samuti ei kinnita telefoni kõnede eristus telefoni teel teavitamise katsest, siis on halduskohus õigesti lugenud, et ei ole tõendatud asjaolu, et kaebaja esindajal oli sellel päeval objektiivseid takistusi dokumentide esitamiseks vastustaja esindajale.
16.Pärast 20.10.2011 kohtumise ärajäämist võttis kaebaja esindaja ise ühendust vastustaja esindajaga alles 08.11.2011 ja kokku lepiti kohtumine 21.11.2011, kuhu kaebaja esindaja ei saanud ilmuda tervisliku seisundi tõttu. Kuna kaebaja esindaja oli töövõimetuslehel 21.11-25.11.2011, siis esines tal mõjuv põhjus kohtumisele mitteilmumiseks. Samas nähtub asjast, et perioodil september-november on kaebaja esindajat kokkulepitud kohtumiste ajal tabanud väidetavalt haigushoog ja ülejäänu perioodil on ta olnud passiivne dokumentide esitamisel. Olukorras, kus kaebajat oli oma kohustusest esitada dokumendid selgelt teavitatud ning temaga oli korduvalt kokku lepitud nende esitamine, kuid kaebaja seda kokkulepet ei täida ning ei võta seejärel 18 päeva jooksul ette samme nende esitamiseks ega vastustaja olukorrast teavitamiseks ette, oleks see ringkonnakohtu hinnangul põhjendada seda kontrollist hoidumisena isegi siis, kui 20.10.2011 väidetav haigushoog oleks tõendatud. Halduskohus on õigustatult leidnud, et hiljemalt novembris 2011 pidi kaebajale olema üheselt selge, et nõustud dokumendid tuleb vastustajale viivitamatule esitada. Kuigi juriidiline isik tegutseb füüsiliste isikute kaudu, eksisteerivad juriidilisel isikul iseseisvad kohustused, muda ta peab täitma sõltumata juhtorganite liikmete tervislikust seisundist. Seega hiljemalt 21.11.2011 pidi kaebaja suutma esitada vastustajale nõutud dokumendid, kuna äriühingu kohustuste täitmata jätmist ei saa lõputult vabandada juhatuse liikme tervisliku seisundiga. Vastustaja teostas kohapealset kontrolli 19-23.09.2011. Kontrollaruande lõpetas vastustaja 21.11.2011, kui oli selge, et kaebaja ei ole vaatamata korduvalt antud tähtaegadele esitanud nõutud dokumente. Kuigi määruse nr 44 § 9 lg 1 alusel oli vastustajal aega taotluse rahuldamiseks või rahuldamata jätmiseks kuni 01.02.2012, ei saa vastustajale ette heita seda, et ta ei viivitanud kontrolli lõpetamisega.
17.Vastustaja esindaja on Tartu Ringkonnakohtu 17.12.2014 istungil selgitanud, et kui kohapealset kontrolli poleks lõpetatud enne 01.12.2011, ei oleks olnud võimalik ühtset pindalatoetust õigesti arvutada, kuna 24.03.2010. a määruse nr 36 § 12 lg 1 kohaselt pidi PRIA lahendama need taotlused 01.12.2011 ja seega oli PRIA-l õigus kontroll lõpetada 21.11.2011.
18.Euroopa Kohus on 16.06.2011. a otsuses asjas nr C-536/09 selgitanud, et sõnad „takistab kohapealse kontrolli läbiviimist“ vastavad liidu õiguse autonoomsele mõistele, mis hõlmab peale tahtliku käitumise ka muid tegusid või tegevusetust, mida võib pidada põllumajandustootja või tema esindaja hooletuse tulemuseks ning mille tagajärjel oli kohapealse kontrolli läbiviimine takistatud, kui põllumajandustootja või tema esindaja ei võtnud ette kõiki meetmeid, mida võib temalt mõistlikult odata, et tagada, et kontroll
tervikuna toimub. Ka määruse nr 65/2011 art 4 lg 6 on sõnastatud samamoodi kui Euroopa Kohtus analüüsitud säte ja seega on see seisukoht kohaldatav ka antud asjas. Halduskohus on õigesti leidnud, et kuna kaebaja pidi olema suuteline hiljemalt 21.11.2011 esitama vastustajale nõustud dokumente ning dokumentide esitamine oli osa kohapealsest kontrollist, takistas kaebaja kohapealse kontrolli läbiviimist määruse 65/2011 art 4 lg 6 mõõtes ja vastustaja oli õigustatud vastustaja 2011.a mahepõllundusliku toetuse taotluse rahuldamata jätma. Olukorras, kus kohapealne kontroll oli lõpetatud, ei ole võimalik anda taotlejale tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, kuna kehtiv õigus nägi imperatiivselt ette taotluse rahuldamata jätmise.
19.Määruse (EL) nr 65/2011 art 4 lg 6 kohaselt juba makstud summa nõutakse tagasi, võttes aluseks antud määruse art 18 lg-s 2 sätestatud kriteeriume. Art 18 lg 2 sätestab, et liikmesriik nõuab toetuse tagasi ja/või keeldub toetuse andmisest või määrab kindlaks toetuse vähendamise summa eelkõige kindlakstehtud kohustuse täitmata jätmise tõsiduse, ulatuse ja püsivuse põhjal. Samas viitab määruse nr 65/2001 art 4 lg 6 ainult toetuse tagasi nõudmisele, mitte selle vähendamisele ja seega puudus vastustajal kaalutlusruum vaatamata art 18 lg-le 2. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kontrolli takistamist tuleb lugeda tõsiseks rikkumiseks ja seega ei olnud vastustajal võimalik langetada teistsugust otsust. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida ka seda, et kaebaja on ka varasemate taotluste puhul takistanud kohapealse kontrolli läbiviimist.
20.Apellatsioonkaebus rahuldamata jätmisel jäävad kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel
/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene
/allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.