Korrakaitse › Vanglad

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale on õigus esitada määruskaebus 15 päeva jooksul selle kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 119 lg 1). Muus osas ei ole määrus edasikaevatav (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Määruskaebuse esitaja esitas 14.07.2016 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, millega soovis, et kohus peataks Tartu Vangla 20.06.2016. a käskkirja nr 6-1/616 täitmise ja kohustaks Tartu Vanglat väljastama talle toitu ilma lisakohustusteta. Samuti palus määruskaebuse esitaja, et kohus peataks kõigis temaga seotud kohtuasjades kulgevad tähtajad, kuna Tartu Vangla käskkirja nr 6-1/616 alusel kehtestati talle alates 20.06.2016 isiklike asjade keeld ning võeti sellega ära kõik tema kirjad, kohtudokumendid ja muud isiklikud asjad peale seebi. Määruskaebuse esitaja märkis, et ta on esitanud vangla käskkirja nr 6-1/616 peale vaide.

Tartu Vangla teatas 18.07.2016. a vastuses kohtunõudele, et vanglale teadaolevatel andmetel jäi määruskaebuse esitaja ilma vangla poolt väljastatavast söögist 20.06.2016 õhtul, 21.06.2016 lõunal ja õhtul ning 22.06.2016 hommikul. Igal korral on kinnipeetavale pakutud võimalust toidu saamiseks, kuid ta on oma tegevusega sellest keeldunud. Kuna kinnipeetav viskas 18.06.2016 ametnikku väljastatava toiduga, lisati ajutiselt tema käitumisjuhendisse punkt, mille kohaselt ei väljastata talle toitu, kui ta ei liigu toidujagamise ajaks trellustest mõned sammud eemale akna juurde. Määruskaebuse esitaja ei ole eelnimetatud toimingut vaidlustanud. 20.06.2016. a käskkirjaga nr 61/616 kohaldati alates 20.06.2016 tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena isiklike esemete kasutamise keelamist. Vaideotsust nimetatud asjas vastuse esitamise hetkeks tehtud ei olnud.

Määruskaebuse esitaja esitas 19.07.2016 halduskohtule kaebuse, milles leiab, et tema toidust ilmajätmisega on rikutud tema õigusi ning tekitatud tervisekahju. Kaebaja märgib, et vangla on 20.06.2016 jätnud ta ilma õhtusöögist, 21.06.2016 lõuna- ja õhtusöögist, 22.06.2016 hommikusöögist, 14.07.2016 osaliselt lõunasöögist, 19.07.2016 lõunasöögist. Kaebaja palub tuvastada talle toidu andmata jätmise õigusvastasuse ning kohustada vanglat talle toitu väljastama. Täiendavalt esitas kaebaja taotluse riigilõivust vabastamiseks.

Määruskaebuse esitaja esitas halduskohtule 21.07.2016 täiendava kirja, milles märkis, et vangla ei väljastanud talle jälle 21.07.2016 lõunasööki.

Tartu Vangla esitas 22.07.2016 halduskohtule seisukoha esialgse õiguskaitse taotluse osas, milles märgib, et ei pea 20.06.2016. a käskkirja nr 6-1/616 täitmise peatamist põhjendatuks. Kaebaja on viibinud alates 22.06.2016 kartserirežiimil seoses temale määratud distsiplinaarkaristuste täitmisega. Kuivõrd distsiplinaarkaristus pööratakse üldjuhul kohe täitmisele (vangistusseaduse (VangS) § 65 lg 1), siis on alust arvata, et peale nimetatud distsiplinaarkaristuse ära kandmist pööratakse täitmisele veel kandmata distsiplinaarkaristused. Seega sõltumata 20.06.2016. a käskkirjast nr 6-1/616 ning selle kehtivusest piirab määruskaebuse esitaja õigust kasutada isiklikke esemeid kambris justiitsministri 30.11.2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 60 lg 2. Seega ka esialgse õiguskaitse kohaldamisel ei saa vangla lubada soovitud esemeid kaebaja kambrisse, kuna tegemist on kartserirežiimil kambris keelatud esemetega. Tartu Vangla ei ole keelanud kaebajale toidu väljastamist. Ametnike ohutuse tagamiseks koostatud käitumisjuhises on turvalisuse kaalutlustel ette nähtud, et toidu jagamise ajal peab kinnipeetav viibima kambri trellustest eemal, vältimaks võimalikke ründeid ametnike või toidujagajast kinnipeetava vastu. Sellise toidujagamise korralduse on tinginud kaebaja enda käitumine. Kuivõrd toidu jagamise väljastamise võimalikkus sõltub kaebaja enda käitumisest, puudub Tartu Vangla hinnangul kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus. Arvestades asjaolusid, et kaebaja on süüdi mõistetud karistusseadustiku § 114 p 1 järgi (tapmine julmal ja piinaval viisil) ning vanglas viibimise ajal on tema ründed ametnike vastu olnud sagedased, on ennetavalt peetud vajalikuks hoida distantsi kaebaja toitlustamisel ning sellist juhist ei saa vangla hinnangul kaebaja varasemat käitumist arvestades pidada põhjendamatuks ega isikut alandavaks.

Tartu Halduskohus jättis 25.07.2016. a määrusega esialgse õiguskaitse taotluse tervikuna rahuldamata. Halduskohtu hinnangul ei ole taotluses esitatud abinõuga võimalik saavutada taotletavat eesmärki, sest esialgse õiguskaitse korras ei saaks kõrvaldada seda, et esialgse õiguskaitse taotlejale ei väljastatud toitu 20.06.2016 õhtul, 21.06.2016 lõunal ja õhtul, 22.06.2016 hommikul, osaliselt 14.07.2016 ning 19.07.2016 ja 21.07.2106 lõunal. Seega ei aitaks esialgse õiguskaitse abinõu kaasa isiku õiguste kaitsele. Lisaks märkis halduskohus, et

vangla väljastab määruskaebuse esitajale toitu. Toit on jäänud talle üle andmata tema enda käitumise pärast. Taotluse esitaja ei ole kohtumenetluses selgitanud, miks tal ei ole võimalik liikuda toidu jagamise ajaks eemale akna alla, et tagada talle toidu üleandmine. Seega on kaebaja ise tekitanud oma käitumisega olukorra, mis on viinud selleni, et mõnel toidukorral on talle jäänud toit üle andmata. Kuna toit on jäänud üle andmata üksnes üksikutel päevadel ja üksikutel söögikordadel, ei pea halduskohus selles osas õiguste riive intensiivsust niivõrd suureks võrreldes vangla teenistujate ohutuse tagamisega, et see õigustaks esialgse õiguskaitse kohaldamist. Halduskohus märkis, et toidu väljastamata jätmist juba möödunud kuupäevadel ei ole võimalik heastada muul moel, kui võimaliku tekkinud kahju hüvitamisega. Samuti märkis halduskohus, et kui tõlgendada taotlust selliselt, et selle eesmärgiks on tagada toidu väljastamine, siis ka sellise esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine ei ole võimalik, kuna vangla väljastab taotluse esitajale toitu. Tartu Vangla 20.06.2016. a käskkirja nr 6-1/616 peatamise taotluse osas leidis halduskohus, et määruskaebuse esitajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Halduskohus nõustus vanglaga, et kuna taotluse esitaja viibib kartserirežiimil, siis sellest tulenevalt oleks tal hoolimata käskkirjas nr 6-1/616 märgitud isiklike asjade kasutamise keeld. Kuivõrd käesoleval juhul ei kaasneks ei taotluse esitajale olukorra muutust, võrreldes sellega, millises olukorras on ta praegu, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud. Taotluse esitajal on võimalus oma õigusi tõhusalt kaitsta ka pärast nimetatud käskkirja vaidlustamist vaide- ja kohtumenetluses.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

Määruskaebuse esitaja esitas 01.08.2016 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 25.07.2016. a määruse peale, milles märgib, et soovib käitumiskontrolli peatamist, millega teda kohustatakse toidujagamise ajaks WC-sse või kuhugile mujale minema. Määruskaebuse esitaja rõhutab, et ta ei hakka selliseid korraldusi täitma ning toidu andmata jätmisega rikutakse tema inimõigusi ning kahjustatakse tema tervist. Määruskaebuse esitaja leiab, et halduskohus on ebaõigesti leidnud, et käskkirja nr 6-1/616 täitmise peatamine tema olukorda ei muudaks, sest kartserikaristuse ajal on lubatud omada pastakat, kohtudokumente, kirjade vastuseid ja muud. Hetkel on talle antud ainult viimased kohtukirjad. Määruskaebuse esitaja toob välja, et tal ei ole praegu isegi pastakat ega paberit lubatud kambris hoida ning tal tuleb marke võtta võlgu. Kartseris on lubatud, kuid määruskaebuse esitajale on keelatud isiklik pesu, kohtupaberid, kirjade vastused, sõnaraamatud, vihikud, pastakas ja paber. Määruskaebuse esitaja märgib täiendavalt, et 27.07.2016 lõuna ajal väljastati talle toit ning kuna ta võttis selle vastu, siis paluti toit tagasi anda, kuid ta keeldus. Käitumisjuhendi vaidlustamise osas olevat vanglaametnik talle selgitanud, et seda ei saa vaidlustada. Uue käitumisjuhendi kohaselt asetatakse talle käerauad, ta võetakse kambrist välja, toidujagaja paneb toidu kambrisse kapi peale, toidujagaja lahkub kambrist, ta pannakse kambrisse tagasi ning eemaldatakse käerauad. Määruskaebuse esitaja leiab, et see ei ole kooskõlas tema eneseväärikusega.

Tartu Vangla leiab vastuses määruskaebusele, et määruskaebus on põhjendamatu ning esialgse õiguskaitse kohaldamiseks alust ei ole. Tartu Vangla selgitab, et vangla on määruskaebuse esitaja vaide käskkirja nr 6-1/616 kehtetuks tunnistamiseks lahendanud 04.08.2016. a vaideotsusega nr 1-11/268-4 ning jätnud sellega vaide rahuldamata. Määruskaebuse esitaja suhtes kohaldatakse jätkuvalt Tartu Vangla 20.06.2016. a käskkirja nr 61/616 alusel täiendava julgeolekuabinõuna käskkirjas nimetatud isiklike esemete kasutamise keeldu. Vangla selgitab, et määruskaebuse esitajale ei ole kohaldatud isiklike riiete kandmise keeldu, seega on määruskaebuse esitajal käskkirja kehtimise ajal lubatud kanda isiklikku aluspesu. Määruskaebuse esitaja on alates 22.06.2016 viibinud kartserirežiimil seoses talle määratud distsiplinaarkaristuste täitmisega ning hetkel kantava

distsiplinaarkaristus kandmine lõpeb 31.08.2016. Täitmisele on pööramata veel määratud distsiplinaarkaristusi kokku 58 päeva ulatuses. Seega sõltumata 20.06.2016. a käskkirjast nr 6-1/616 kehtivusest piirab määruskaebuse esitaja õigust kasutada isiklikke esemeid (nt sõnaraamatud, isiklikud ajakirjad, värvipliiatsid jne) kambris VSkE § 60 lg 2.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

(IV).

I

esitamisel riigilõivu 15 eurot. Halduskohus on 25.07.2016. a määrusega rahuldanud määruskaebuse esitaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja on isiku vabastanud riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.

taotluse ja vabastas ta riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel. HKMS § 114 lg-s 2 on sätestatud, et kui menetlusosalisele on antud haldusasjas menetlusabi ja ta kaebab asjas tehtud kohtulahendi edasi, eeldatakse, et menetlusabi andmine kehtib ka igas järgmises kohtuastmes. Kohus kontrollib siiski kaebuse menetlusse võtmisel, kas on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas ja menetluses osalemine ei ole ilmselt ebamõistlik, ning kohus võib igas menetlusstaadiumis kontrollida, kas menetlusabi andmise majanduslikud eeldused on täidetud. Ringkonnakohtu arvates ei ole käesoleval hetkel alust eeldada, et määruskaebuse esitaja menetluses osalemine oleks ilmselt ebamõistlik. Kuna halduskohus on kontrollinud määruskaebuse esitaja sissetulekuid perioodil 19.03.2016– 18.07.2016 ning määruskaebus on esitatud 01.08.2016, siis ei ole ringkonnakohtu hinnangul käesolevas asjas hetkel vajalik täiendavalt kontrollida, kas menetlusabi andmise majanduslikud eeldused on jätkuvalt täidetud.

Halduskohtu 25.07.2016. a määruse resolutsiooni p-i 3, millega jäeti tema esialgse õiguskaitse taotlus tervikuna rahuldamata. HKMS § 252 lg 7 esimese lause kohaselt esitatakse määruskaebus esialgse õiguskaitse määruse või esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise määruse peale otse kõrgemalseisvale kohtule. HKMS § 204 lg 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kätte toimetamisest arvates. Ringkonnakohtu hinnangul on määruskaebus esitatud seaduses sätestatud tähtajast kinni pidades. Eeltoodust tulenevalt ei esine takistusi määruskaebuse menetlusse võtmiseks. II

määruskaebuse rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu 25.07.2016. a määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et esialgse õiguskaitse korras ei ole võimalik kõrvaldada seda, et määruskaebuse esitajale ei väljastatud 20.06.2016 õhtul, 21.06.2016

lõunal ja õhtul, 22.06.2016 hommikul, osaliselt 14.07.2016 lõunal, 19.07.2016 ja 21.07.2016 lõunal toitu. Samuti nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et Tartu Vangla 20.06.2016. a käskkirja nr 6-1/616 toime peatamiseks puudub määruskaebuse esitajal esialgse õiguskaitse vajadus. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks korrata halduskohtu põhjendusi (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4), kuid vastuseks määruskaebusele märgib järgmist.

käitumiskontrolli, mille kohaselt peab ta toidu üleandmise ajaks vangla trellustest eemalduma. Esialgse õiguskaitse taotlusest nähtub, et määruskaebuse esitaja sooviks on esialgse õiguskaitse abinõu rakendamine tema 19.07.2016 esitatud kohustamiskaebuse tagamiseks. Riigikohtu praktika kohaselt on kohustamiskaebuse puhul esialgse õiguskaitse kohaldamine lubatud vaid väga erandlikel juhtudel, sest esialgse õiguskaitse menetluses tuleb vältida põhivaidluse äraotsustamist. Esialgse õiguskaitse korras vastustajale samasuguse ettekirjutuse tegemiseks, mida taotletakse kaebusega, peab esinema ülekaalukas vajadus, ning pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine ei tohi tekitada avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju (RKHKm 22.09.2014, 33159-14, p 19).

nähtu. Määruskaebuse esitaja ei ole põhjendanud, miks tal ei ole võimalik käitumiskontrolliga kehtestatud nõuet täita või millised negatiivsed tagajärjed talle selle nõude täitmisega kaasnevad. Määruskaebuse esitaja väide, et selle nõude täitmine ei ole kooskõlas määruskaebuse esitaja eneseväärikusega, ei anna ringkonnakohtu arvates alust esialgse õiguskaitse korras nimetatud käitumiskontrolli nõude kohaldamise lõpetamiseks, kuna vangla selgituste kohaselt on nimetatud nõue kehtestatud vanglaametnike ja toidujagajast kinnipeetava julgeoleku tagamiseks. Arvestades määruskaebuse esitaja varasemat käitumist vanglas, millele Tartu Vangla on vastuses esialgse õiguskaitse taotlusele osutanud, on ringkonnakohtu arvates vanglas viibivate teiste isikute julgeolek igal juhul kaalukam hüve kui toidu jagamise ajaks kambri trellustest eemaldumise nõude võimalik negatiivne mõju määruskaebuse esitaja eneseväärikusele. III

Tartu Vangla 20.06.2016. a käskkirjaga nr 6-1/616, rikub jätkuvalt tema õigusi. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna ka nimetatud väide alust määruskaebuse rahuldamiseks. Halduskohus on leidnud, et kuna määruskaebuse esitaja viibib kartserirežiimil, siis hoolimata Tartu Vangla 20.06.2016. a käskkirjaga nr 6-1/616 kehtestatud isiklike asjade kasutamise keelust kohalduksid määruskaebuse esitaja suhtes VSkE § 60 lg-st 1 tulenev isiklike asjade kasutamise piirang. Seetõttu ei tooks ka vangla käskkirja nr 6-1/616 kehtivuse või täitmise peatamine määruskaebuse esitajale kaasa olukorra muutust, võrreldes sellega, milles ta viibib määruse tegemise hetkel. Ka vastuses määruskaebusele on vangla kinnitanud, et määruskaebuse esitaja viibib jätkuvalt kartserirežiimil. Määruskaebuse esitaja on märkinud, et kartserirežiimil on tal lubatud omada pastakat, kohtukirju ja kirjade vastuseid, kuid praegu on talle antud üksnes viimased kohtu kirjad. Ringkonnakohus leiab, et isegi juhul, kui Tartu Vangla 20.06.2016. a käskkirjaga nr 61/616 määruskaebuse esitaja suhtes kehtestatud isiklike asjade keeld on ulatuslikum, kui kartserikaristuse kandmisel kehtiv asjade kasutamise piirang, peab 20.06.2016. a käskkirja nr 61/616 osas esialgse õiguskaitse kohaldamiseks esinema määruskaebuse esitajal esialgse õiguskaitse vajadus. Üksnes esialgse õiguskaitse taotluses esitatud väide, et 20.06.2016. a käskkirja nr 6-1/616 alusel ei ole tal lubatud hoida kambris

paberit ega pastakat ning tal tuleb marke võtta võlgu, ning määruskaebuses lisatud väide, et kartseris on lubatud, kuid temal on keelatud isiklik pesu, sh aluspesu, kohtu paberid, kirjade vastused, sõnaraamatud, vihikud, pastakad ja paberid kirjutamiseks, ei anna alust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.

keeluga oleks käesoleval juhul esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud otstarbekuse kaalutlusel. HKMS § 249 lg 1 kohaselt on esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud vaid juhul, kui vastasel korral võiksid kaebaja suhtes kohtumenetluse ajal saabuda pöördumatud või rasked tagajärjed. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaebaja jaoks selliseid tagajärgi ei saabu ning ei ole ka selliste tagajärgede saabumise ohtu, siis on tegemist esialgse õiguskaitse vajaduse puudumisega ning esialgse õiguskaitse kohaldamine ei lubatav. Üksnes vaidlustatava toimingu või haldusakti võimalik õigusvastasus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks alust ei anna. IV

õigusvastasuse tuvastamise kaebust menetletakse sama kohtuasja raames. Ringkonnakohus märgib, et määruskaebuse esitaja poolt 19.07.2016. a halduskohtule esitatud tuvastamis- ja kohustamiskaebusena pealkirjastatud menetlusdokument, mille kohaselt määruskaebuse esitaja on palunud tuvastada talle toidu andmata jätmise õigusvastasuse ning kohustada toidu väljastamiseks, on registreeritud käesoleva haldusasja raames esitatud menetlusdokumendina ning lisatud toimikusse. Halduskohus on 25.07.2016. a määruses märkinud, et ülejäänud menetluse osas võtab halduskohus seisukoha kaebuse menetlusse võtmise otsustamise või eelmenetluse käigus.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

Agu Timmi

Madis Ernits

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.