lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-16-1231/6

Muud › Muu

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 24.08.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-16-1231/6
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud › Muu
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
24.08.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1405
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Villem Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

24. august 2016, Tallinn

Haldusasja number

3-16-1231

Haldusasi

TR ja TR kaebus AS Tallinna Vesi 20. mai 2016. a arve nr A2016068226 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 21. juuni 2016. a määrus

Menetlusosalised

Kaebajad – TR ja TR, esindaja v.adv Hannes Toodu Vastustaja – AS Tallinna Vesi

Menetluse alus ringkonnakohtus

TR ja TR määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta TR ja TR määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 21. juuni 2016. a määrus haldusasjas nr 3-16-1231 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.AS Tallinna Vesi juhtis 25.04.2016 kirjas nr 2/1617333 Harku vallas Tiskre külas asuva Nõmme tee 33 kinnistu omanike tähelepanu kinnistul toimuvale omavolilisele ühisveevärgija kanalisatsiooniteenuste tarbimisele (s.o teenuselepingu puudumisele), mis tuvastati 15.04.2016. Harku Vallavolikogu 28.08.2008 määruse nr 20 „Harku valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kasutamise eeskiri“ (kasutuseeskiri) § 12 lg 3 ja § 13 lg-te 1 ja 3 põhjal tuleb kinnistu omanikel tasuda teenuse omavolilise tarbimise eest arvestuslikult kokku 16 111,84 eurot.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Nõmme tee 33 kinnistu kaasomanik TR avaldas AS-le Tallinna Vesi 27.04.2016 ja 18.05.2016 saadetud e-kirjades valmidust sõlmida teenuseleping ning tasuda teenuse eest vastavalt veemõõtja järgi fikseeritud tegelikule tarbimisele (63 m3).

3-16-1231

3.AS Tallinna Vesi 20.05.2016 arve nr A2016068226 kohaselt tuli Nõmme tee 33 kaasomanikel hiljemalt 30.05.2016 tasuda teenuste omavolilise tarbimise eest 4050,72 eurot. Arve edastati 23.05.2016 e-kirjaga, milles AS Tallinna Vesi selgitas, et kinnistuomaniku poolsest operatiivsest tegutsemisest ja lepingu sõlmimiseks taotluse esitamisest tulenevalt vähendatakse kasutuseeskirjas ettenähtud võimalusele tuginedes hüvitusarvet 1/4-ni esialgsest (s.o 16 111,84 euro asemel 4050,72 eurot), kuid selle tähtaegselt tasumata jätmise korral nõutakse varem teatatud summa sisse täies mahus. Lisaks märkis AS Tallinna Vesi, et veeettevõtja tehnilise inspektori poolt fikseeritud koguse (63 m3) eest tasumine ei ole omavolilise tarbimise olukorras enam aktsepteeritav.
4.TR ja TR esitasid 20.06.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse AS Tallinna Vesi 20.05.2016 arve nr A2016068226 tühistamiseks. Kaebus on halduskohtu pädevuses, sest veevarustuse ja kanalisatsiooni korraldamine on avalik ülesanne (vt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lg 1) ning tähtsust ei oma, et tasu nõuab eraõiguslik juriidiline isik. AS Tallinna Vesi poolt kaebajatele hüvitusnõude esitamine on hõlmatud kaebajate ja Harku valla kui avaliku võimu kandja vahel tekkinud avalik-õigusliku suhtega (kliendileping sõlmiti 15.06.2016). Väidetava omavolilise tarbimise eest nõutava tasu suurus ei ole reguleeritud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusega (ÜVVKS), vaid selle alusel antud Harku Vallavolikogu 28.08.2008 määrusega nr 20. ÜVVKS § 8 lg 4 p 5 ja kasutuseeskirja § 13 lg 3 on vastuolus põhiseaduse §-ga 113 ning tuleb jätta kohaldamata.
5.Tallinna Halduskohus tagastas 21.06.2016 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, sest tegemist ei ole avalik-õigusliku vaidlusega ja selle lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Vee-ettevõtja ja tarbija vahelised vaidlused on eraõiguslikud (vt Tallinna Halduskohtu 11.05.2009 määrus nr 3-07-806; 17.09.2007 määrus nr 3-07-1777; 05.10.2007 määrus nr 3-07-1213; Riigikohtu 09.04.2002 määrus nr 3-3-4-4-02; 05.04.2010 määrus nr 3-3-1-7-10; 03.11.2010 otsus nr 3-3-1-27-10; 13.02.2013 määrus nr 3-3-1-49-12). Kui avaliku ülesande täitmiseks volitamisega ei anta üle avaliku võimu volitusi, siis on ettevõtja ja tema kliendi vaheline suhe eraõiguslik, isegi kui ettevõtja tegevust reguleerivad muu hulgas avaliku õiguse normid. Kuigi kaebajate ja AS Tallinna Vesi vahel ei olnud sõlmitud lepingut ning hüvitust nõutakse vee- ja kanalisatsiooniteenuse omavolilise tarbimise eest, ei muuda see nendevahelist suhet avalik-õiguslikuks. Kaebajatel on võimalik kaitsta oma õigusi kaebuse esitamisega vallavalitsusele või Konkurentsiametile (ÜVVKS § 154) või hagi esitamisega maakohtusse.
6.TR ja TR esitasid halduskohtu määruse peale 06.07.2016 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus ei pidanud 14.07.2016 põhjendatuks määruskaebust ise rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7.TR ja TR paluvad määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus ja saata asi menetlemiseks esimese astme kohtule. Kui kohalik omavalitsus kasutab haldusülesande täitmisel allhanke korras erafirmade abi, ei mõjuta see kohaliku omavalitsuse ja üksikisiku vahelisi suhteid (vt Riigikohtu 26.11.2007 otsus nr 3-4-1-18-07, p 26). AS Tallinna Vesi tegutseb tasu nõudmisel kohaliku omavalitsuse nimel (s.o kaebaja ja Harku valla vahelises avalik-õiguslikus suhtes). Halduskohtu viidatud praktika ei ole asjakohane, sest praegusel juhul puudus kaebajate ja vee-ettevõtja vahel lepinguline suhe ning kaebajad ei olnud veeettevõtja kliendid. Kõnealuse lepingulise suhte puudumise tõttu täitis vee-ettevõtja kaebajatele teenust osutades kohaliku omavalitsuse KOKS § 6 lg-st 1 tulenevat avalikku ülesannet. 2(4)

3-16-1231 Avalik-õiguslikule suhtele viitavad muu hulgas asjaolud, et AS Tallinna Vesi korraldab kogu veevarustuse ja kanalisatsiooniga seonduvat ning kogu tema tegevus on reguleeritud kohaliku omavalitsuse õigusaktidega (kui poolte vahel oleks aga lepinguline suhe, siis tuleneksid vastava õigussuhte tingimused lepingust).

8.AS Tallinna Vesi vaidleb kirjalikus vastuses määruskaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata. Vaidlustatud omavolilise tarbimise hüvitamise nõue ega selle alusel väljastatud arve ei ole haldusaktid, mistõttu ei kuulu vaidlus halduskohtu pädevusse. Avalikku ülesannet on võimalik täita ka eraõiguslikus vormis ning AS Tallinna Vesi turgu valitseva seisundiga kaasneb üksnes majanduslik, mitte avalik võim. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamine ei ole avalik-õiguslik tegevus ning AS Tallinna Vesi ei ole nõudnud tasu (hüvitist) kohaliku omavalitsuse nimel. Omavolilise tarbimise puhul saab ettevõtjal olla tarbija vastu nõue nii deliktiõiguse sätete kui ka alusetu rikastumise rikkumiskondiktsiooni sätete alusel (vt Riigikohtu 08.04.2015 otsus nr 3-2-1-1-15, p 15). Asjaolu, et vee-ettevõtja ja tarbija vahel ei olnud praegusel juhul sõlmitud lepingut, ei muuda kõnealust õigussuhet avalik-õiguslikuks. Teenuseleping puudus seoses kaebajate õigusvastase tegevusega (s.o kaebajad ei täitnud seadusest tulenevat kohustust sõlmida teenuse saamiseks vastav leping).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9.TR ja TR määruskaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega pea HKMS § 201 lg-le 4 ja § 203 lg-le 2 tuginedes vajalikuks neid üle korrata.
10.Asjaolust, et veevarustuse ja kanalisatsiooni korraldamine on kohaliku omavalitsuse üksuse seadusest tulenevaks ülesandeks (KOKS § 6 lg 1), ei järeldu, et AS Tallinna Vesi ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse tarbija vahelise suhte näol oleks tegemist avalikõigusliku suhtega, sest kõnealuse avaliku ülesande täitmisega ei kaasne täidesaatva riigivõimu volituste rakendamist (vrd Riigikohtu 13.02.2013 määrus nr 3-3-1-49-12, p-d 23-25). KOKS § 6 lg-st 1 ega ÜVVKS-st ei ole lisaks võimalik tuletada, et kui isik tarbib ühisveevärgi ja kanalisatsiooni teenuseid, ilma et ta oleks selleks vee-ettevõtjaga lepingut sõlminud, siis on tegemist vastavate teenuste osutamisega kohaliku omavalitsuse poolt ning sellisel juhul on tekkinud õigussuhe avalik-õiguslik. Olenemata sellest, kas teenuseid tarbitakse lepingu alusel või omavoliliselt, on vee- ja kanalisatsiooniteenuste osutajaks vee-ettevõtja. Teenuselepingu olemasolu või puudumine ei muuda vastava õigussuhte iseloomu avalik-õiguslikuks, vaid sellest oleneb üksnes, kas tarbija ja vee-ettevõtja vahel on tegemist lepinguliste või lepinguväliste võlasuhetega (vt Riigikohtu 08.04.2015 otsus nr 3-2-1-1-15, p 15), mis on mõlemal juhul eraõiguslikud ning nendega seotud vaidlused kuuluvad seetõttu lahendamisele maakohtus.
11.ÜVVKS § 8 lg 3 kohaselt toimub ühisveevärgist vee võtmine ja reovee juhtimine ühiskanalisatsiooni vee-ettevõtja ja kliendi vahelise lepingu alusel. Viidatud leping sõlmitakse kohaliku omavalitsuse volikogu poolt ÜVVKS § 8 lg 4 alusel kehtestatava ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kasutamise eeskirja alusel, mis peab muu hulgas sisaldama omavoliliselt võetud vee ja omavoliliselt ärajuhitud reo-, sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee määratlust ning nende mahu ja maksumuse määramise korda (ÜVVKS § 8 lg 4 p 5). Praegusel juhul on asjassepuutuv ajavahemikul 01.09.2008–10.07.2016 kehtinud Harku Vallavolikogu 28.08.2008 määrus nr 20 „Harku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni 3(4)

3-16-1231 kasutamise eeskiri“, milles ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuste omavolilist kasutamist reguleerivad §-d 12-14. Kasutuseeskirja § 12 lg 2 p 2 näeb muu hulgas ette, et omavolilise ühenduse ilmsikstulekul tuleb kliendil hüvitada vee-ettevõtjale kahju vastavalt kasutuseeskirja § 13 lg-tes 3 ja 4 ning § 14 lg-s 4 toodud arvestuskorrale. Kui omavolilise ühenduse kestvust ei ole võimalik tõsikindlalt määratleda, loetakse selle kestvuseks kuus kuud (kasutuseeskirja § 12 lg 3). Omavoliliseks ühenduseks loetakse ka see, kui veekasutuseks või reovee ja sademetevee kanaliseerimiseks puudub vee-ettevõtjaga vastav leping (kasutuseeskirja § 13 lg 1 p 1). Samuti Harku valda puudutavas lahendis nr 3-2-1-1-15 (p-d 16-18) on Riigikohus väga selgelt märkinud, et ka praegusel juhul asjassepuutuv eeskiri reguleerib omavolilise veekasutuse juhtumeid sõltumata sellest, kas poolte vahel on varem leping olnud või mitte ning faktiliste asjaolude alusel võib hüvitise suurust vajaduse korral vähendada ka kohus. Kaebajatel on lisaks võimalik oma kaebuses välja toodud õiguslikud probleemid (sh ÜVVKS § 8 lg 4 p 5 ja kasutuseeskirja § 13 lg 3 väidetav vastuolu põhiseaduse §-ga 113) tõstatada ka maakohtule esitatavas hagis (vt ka Riigikohtu 01.02.2011 otsus nr 3-2-1-125-10, p 70) või AS Tallinna Vesi poolt nende vastu esitatud hagi menetlemisel maakohtus.

12.Eelneva põhjal jääb TR ja TR määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 21.06.2016 määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Altnurme

Villem Lapimaa

Virgo Saarmets

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja