lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-16-1681/4

Muud

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 23.08.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-16-1681/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
23.08.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
721
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-16-1681

Määruse kuupäev

23. august 2016

Kohtunik

Eda Muts

Kohtuasi

Carl Mikael Hjalmar Areniuse (Arenius) taotlus riigi õigusabi saamiseks.

Resolutsioon

1.Jätta Carl Mikael Hjalmar Areniuse taotlus riigi kulul õigusabi saamiseks isiku esindamiseks halduskohtumenetluses, õigusdokumendi koostamiseks ning isiku muuks õigusnõustamiseks või muuks esindamiseks rahuldamata.
2.Jätta Carl Mikael Hjalmar Areniuse taotlus riigi kulul õigusabi saamiseks isiku esindamiseks haldusmenetluses ja tõlkeabi õigusabi taotlemiseks läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtusse Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

Asjaolud

1.C. M. H. Arenius esitas 17.08.2016 Tartu Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotletava riigi õigusabi liikideks oli avalduses märgitud isiku esindamine haldusmenetluses, õigusdokumendi koostamine, isiku esindamine halduskohtumenetluses, tõlkeabi õigusabi taotlemiseks Euroopa Liidu liikmesriigis ning isiku muu õigusnõustamine või muu esindamine. Kohtu seisukoht
2.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Taotluse kohaselt soovib C. M. H. Arenius riigi õigusabi seoses varalise ning ka võimaliku mittevaralise kahjuhüvitise välja nõudmiseks. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 6 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Tallina Vangla vastuses nr 537/16/133-2 kahju hüvitamise nõudele on toodud välja, et taotleja soovib mittevaralise kahju hüvitamist seoses kodu- ja eraelu puutumatuse rikkumisega, kuna isik ei saanud soetada kõneaega ja suhelda lähedastega, ning seoses väärikuse alandamisega, kuna tal ei olnud võimalik sisseoste sooritada. Kohtu hinnangul ei esine käesoleva asja suhtes tungivat avalikku huvi, kuna taotleja õiguste võimalik riive on väheintensiivne, arvestades et taotlejal säilis võimalus kasutada varasemalt vanglasisesele isikukontole kantud rahalisi vahendeid (vt Tallinna Vangla 05.08.2016. a vastus nr 5-37/16/133-2).
3.Taotluse kohaselt on taotleja poolt soovitav varalise kahju nõue 200 eurot. RÕS § 7 lg 1 p 12 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotlejale asjast võimalik tulenev kasu on ebamõistlikult väike, võrreldes riigi eeldatavate kuludega õigusabile. Arvestades, et varalise kahju nõude osas on taotlejale asjast tulenev kasu maksimaalselt 200 eurot ning riigi õigusabi osutamise eest halduskohtumenetluses on tasu 12 eurot iga kümne minuti kohta (Justiitsministri 26.07.2016. a määrus nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ § 11 lg 1), oleks riigi eeldatavad kulud õigusabile ebaproportsionaalselt suured võrreldes kaebaja võimaliku kasuga.
4.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus taotleja riigi õigusabi taotluse isiku esindamiseks halduskohtumenetluses, õigusdokumendi koostamiseks ning isiku muuks õigusnõustamiseks või muuks esindamiseks rahuldamata mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamise osas RÕS § 7 lg 1 p 6 alusel ja varalise kahju hüvitamise nõude esitamise osas RÕS § 7 lg 1 p 12 alusel.
5.Taotluses on soovitud riigi õigusabi ka isiku esindamiseks haldusmenetluses. Taotlusega koos on esitatud ka Tallinna Vangla vastus taotleja kahju hüvitamise taotlusele. Sellest nähtub, et kohtueelne menetlus on läbitud nii riigi õigusabi taotluses kirjeldatud varalise kui ka mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas. Kuna kohtueelne menetlus on läbitud ning taotlejal ei saa olla sisulist vajadust tema esindamiseks haldusmenetluses, siis ei pea kohus vajalikuks suunata vastavat riigi õigusabi taotlust menetlemiseks selleks pädevale maakohtule vastavalt RÕS § 10 lg-tele 3 ja 7.
6.Taotluses on soovitud ka tõlkeabi õigusabi taotlemiseks Euroopa Liidu liikmesriigis. RÕS § 34 lg 2 kohaselt seisneb tõlkeabi õigusabitaotluse ning sellele lisatavate vajalike taotlust põhjendavate dokumentide tõlkimises sellisesse võõrkeelde, milles vastava liikmesriigi asjaomased organid õigusabitaotlusi menetlevad. Kuna käesoleval juhul menetleb Tartu Halduskohus õigusabitaotlust eesti keeles ning taotlus koos lisadega on esitatud eesti keeles, siis puudub vajadus õigusabi taotluse tõlkimiseks.
7.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus riigi õigusabi taotluse HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata osas, milles taotleti riigi õigusabi isiku esindamiseks haldusmenetluses ja tõlkeabi õigusabi taotlemiseks, kuna tegemist on puudustega, mida ei ole võimalik käiguta jätmisel kõrvaldada.
8.Kohus peab vajalikuks osundada, et kuna Tallinna Vangla vastus ehk otsus kahju hüvitamise taotlusele on tehtud 05.08.2016, ei ole antud hetkeks möödunud kaebusega halduskohtusse pöördumise 30 päevane tähtaeg. Seega on taotlejal ka iseseivalt, ilma riigi poolt määratud õigusabi saamata, esitada tähtaegne kaebus kahju nõudes halduskohtusse. Nähtuvalt Tallinna Vangla 05.08.2016 otsusest, on C. M. H. Arenius vanglale nõuetele vastava ja arusaadava kahju hüvitamise taotluse esitanud, samuti on nõuetele vastav ka riigiõigusabi taotlus ja selle põhjendused. Tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika.

/allkirjastatud digitaalselt/ Eda Muts kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja