Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth Plaks
Määruse tegemise aeg ja koht
19.08.2016, Tallinn
Haldusasja number
3-14-52329
Haldusasi
MM kaebus Tahkuranna vallalt kinnisasja kahjustamise eest kahjuhüvitise väljamõistmiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – MM, volitatud esindajad v.adv Taivo Ruus ja adv Sandor Elias Vastustaja – Tahkuranna vald, volitatud esindajad v.adv Martin Triipan ja adv Rauno Klemm
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 20.01.2016 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
MM apellatsioonkaebus, vastuapellatsioonkaebus
Menetlustoiming
Kaebuse läbi vaatamata jätmine
Tahkuranna
valla
RESOLUTSIOON
Tühistada Tallinna Halduskohtu 20.01.2016 otsus haldusasjas nr 3-14-52329.
Jätta MM kaebus läbi vaatamata.
3.Tagastada MM-le kaebuse ja apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv kokku 938,32 eurot (üheksasada kolmkümmend kaheksa eurot ja 32 senti).
4.Tagastada Tahkuranna vallale vastuapellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 39,43 eurot (kolmkümmend üheksa eurot ja 43 senti).
Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.MM esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles Tahkuranna Vallavalitsuselt kinnisasja kahjustamise eest kahjuhüvitise väljamõistmist summas 18 557,47 eurot. Kaebuse kohaselt teostati Tahkuranna valla korraldusel kaebajale kuuluval kinnistul kraavi kaevamise töid liigvee ärajuhtimiseks Männimetsa tee (avalikult kasutatava tee) ümbrusest.
3-14-52329 Väidetavalt läbimatuks muutunud tee seisundi parandamise tööde teostamisel täitis vald avalikku ülesannet, s.o vaidluse aluseks olev suhe on avalik-õiguslik. Vastustajal puudusid tööde teostamiseks kaebaja nõusolek ja ehitusluba. Vastustaja õigusvastase tegevuse tulemusel tekkis kaebajale kahju: põllumaa muutus kasutuskõlbmatuks ning kinnistul tekkisid liigveeprobleemid. Kaevetööde käigus laiendati ja süvendati olemasolevat kraavi. Kinnistule tõsteti tööde käigus suur kogus vesiliiva, mis muutis ala harimise võimatuks. Tööde tagajärjel kadus ca 400 m2 põllumaad ning ligikaudu samas ulatuses maad muutus kasutuskõlbmatuks. Lisaks rikuti maapinna drenaaž. Kaebajale tekkinud kahju seisneb nii otseses varalises kahjus (taastamistööde maksumus – 12 720 eurot, kahju hüvitamise taotluse esitamisega seotud õigusabikulud – 1515 eurot, MM kütusekulu seoses 13.10.2015 kohtuistungile sõitmisega – 74,47 eurot) kui ka saamata jäänud tulus (ca 1 ha põllumaa sihtotstarbelise kasutamise võimatus kolme aasta vältel – 1416 eurot aastas ehk kokku 4248 eurot).
2.Tahkuranna vald vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see läbi vaatamata või rahuldamata. Vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, kuna vastustaja ei täitnud liigvee ärajuhtimisel avaliku võimu ülesandeid. Asjaolu, et liigvee ärajuhtimisest Männimetsa teelt saavad kasu mitmed piirkonna elanikud, ei ole aluseks tegevuse seostamisel avalike ülesannete täitmisega. Ühestki õigusaktist ei tulene kohalikule omavalitsusele kohustust korraldada liigvee ärajuhtimist avalik-õiguslikus suhtes, vaid seda saab teha ka eraõiguslike kokkulepetega. Vastustaja tegutses kaebajaga sõlmitud eraõiguslike kokkulepete (2012. aastal sõlmitud suuline kokkulepe ja 27.08.2013 sõlmitud kirjalik kokkulepe) alusel, millega kaebaja nõustus tema kinnistul asuva kraavi puhastamisega.
3.Tallinna Halduskohus rahuldas 20.01.2016 otsusega kaebuse osaliselt ning mõistis Tahkuranna vallalt MM kasuks välja varalise kahju hüvitise summas 1314,46 eurot (resolutsiooni p 1). Kaebus jäi rahuldamata saamata jäänud tulu hüvitamise nõudes summas 4322,47 eurot (resolutsiooni p 2). Halduskohus mõistis Tahkuranna vallalt välja MM kasuks menetluskulud summas 1771 eurot (resolutsiooni p 3). Halduskohus leidis, et vaidluse lahendamine on halduskohtu pädevuses. Kuni 30.06.2015 kehtinud teeseaduse § 10 lg 4 sätestas, et avalikult kasutatava tee omanik või teehoiu korraldamise eest vastutavaks määratud isik on kohustatud hoidma tee käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud nõuetele vastavas seisundis. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 järgi on omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada muu hulgas teede korrashoidu, veevarustust ja kanalisatsiooni. Teede korrashoiu, samuti veevarustuse ja kanalisatsiooni korraldamine on seega avalik-õiguslik ülesanne. Kuna vastustaja tegevus oli seotud avaliku ülesande täitmisega, on kaebajale kahju tekitatud avalikõiguslikus suhtes.
4.MM esitas Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu 20.01.2016 otsus tühistada osas, milles jäeti rahuldamata tema kaebus otsese varalise kahju hüvitamise nõudes summas 12 720 eurot, ning uue otsuse tegemiseks, millega mõista kaebaja kasuks välja lisaks halduskohtu otsuse resolutsiooni p-s 1 välja mõistetud hüvitisele veel 12 720 eurot. Saamata jäänud tulu nõude rahuldamata jätmise osas kaebaja halduskohtu otsust ei vaidlustanud.
5.Tahkuranna vald esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palub tühistada halduskohtu 20.01.2016 otsus ning jätta kaebus läbi vaatamata või alternatiivselt tühistada halduskohtu otsus osas, milles halduskohus rahuldas kaebuse osaliselt, ning teha asjas uus otsus, millega jätta kaebus täielikult rahuldamata.
2(4)
3-14-52329 Halduskohus leidis ebaõigesti, et tegemist on avalik-õigusliku vaidlusega. Kraavi puhastamise tööd teostati kehtiva kokkuleppe alusel. Sarnase kokkuleppe saab sõlmida ka eraõiguslike isikute vahel. Ükski vastustaja tehtud toimingutest ei eeldanud avaliku võimu volituste kasutamist. Seega on tegemist eraõigusliku vaidlusega ning kaebus tuleb jätta läbi vaatamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine (HKMS § 4 lg 1). Halduskohus asus seisukohale, et käesolev vaidlus on avalik-õiguslik. Oma seisukohta põhjendas halduskohus sellega, et teede korrashoid ning veevarustuse ja kanalisatsiooni korraldamine, millega oli seotud vastustaja tegevus kaebaja kinnistul, on kohaliku omavalitsuse avalikud ülesanded. Ringkonnakohus halduskohtu järeldusega ei nõustu. Selleks, et lugeda suhe avalik-õiguslikuks, peab haldusorgan õigussuhtes olema positsioonil, milles eraisikud olla ei saa ehk teostama võimu. Riigikohus on leidnud, et kui avaliku võimu kandja seisund suhtes teise isikuga on olemuslikult, mitte ainult väliselt või vormiliselt, samaväärne seisundiga, milles võivad olla eraisikud, räägib see suhte eraõiguslikuks kvalifitseerimise kasuks. Sellisel juhul ei ole põhjust asendada eraõiguslikku regulatsiooni avalik-õiguslikuga (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-15-01, p 11). Avaliku ülesande täitmisega ei kaasne alati täidesaatva riigivõimu volituste kasutamist. Kui avaliku ülesandega ei kaasne riigivõimu volitusi ja valdkonda reguleerivas seaduses ei ole sätestatud teisiti, võidakse avalikku ülesannet täita ka eraõiguslikus vormis, mis tähendab, et ülesande täitmiseks luuakse haldusorgani ja puudutatud isikute vahel eraõiguslikud suhted. Sellises suhtes tekkinud vaidluste lahendamine ei ole HKMS § 4 lg 1 alusel halduskohtu pädevuses (Riigikohtu lahendid nr 3-3-4-1-11 (p 9) ja 3-3-1-49-12 (p 24)).
7.Kui ka nõustuda halduskohtuga, et kaebaja kinnistul teostatud kaevetööde eesmärgiks oli avaliku ülesande täitmine (piirkonnas liigveeprobleemi kõrvaldamine ja selle kaudu Männimetsa tee läbitavuse parandamine), siis räägib vaidluse avalik-õiguslikuks kvalifitseerimise vastu see, et vald ei kasutanud avaliku võimu volitusi. Vastustaja ei ole praeguses õigussuhtes positsioonil, milles saab olla vaid avaliku võimu kandja. Tema asemel võinuks samahästi olla ka eratee omanik ning vallal ei olnud naaberkinnistul kaevetööde tegemiseks mingeid täiendavaid volitusi võrreldes samasuguses positsioonis olla võinud eraisikuga. MM ja Tahkuranna Vallavalitsuse vahel sõlmitud kokkulepe on tsiviilõiguslik. Seda järeldust ei mõjuta kokkuleppe kehtivuse küsimus ega ka küsimus sellest, kas tööde teostamiseks oleks pidanud olema ehitus- või kaevetööde luba. Ka ehitusloa olemasolu ei annaks kellelegi, sh kohalikule omavalitsusele, õigust ehitada võõra kinnisasja omaniku nõusolekuta. Kaebaja õigusi puudutab eelkõige see, kas kaebaja kinnistul kaevetööde teostamiseks oli vallal tema nõusolek ning nõusoleku olemasolu (sh 27.08.2013 kokkuleppe kehtivust) puudutav vaidlus on eraõiguslik.
8.Kui avaliku võimu kandja tegutses eraõiguslikus vormis, loetakse kahju tekitatuks eraõiguslikus suhtes (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-3-12, p 12). Sellisel juhul ei kohaldu riigivastutuse õigus (RVastS § 1 lg 2). Vastavalt RVastS § 1 lg 3 p-le 2 käsitatakse kahju tekitamisena eraõiguslikus suhtes kahju tekitamist avaliku võimu kandja poolt kinnisasja, tee, veekogu või muu asja omanikuna oma kohustusi, välja arvatud liiklusseaduse §-s 6 sätestatud kohustusi, rikkudes. Ka see säte orienteerib järeldusele, et (avaliku) tee korrashoiu tagamisel on riik või kohalik omavalitsus eraõigusliku isikuga sarnasel positsioonil ning vastava kohustuse täitmata jätmisega tekitatud kahju hüvitamise nõudeid lahendatakse tsiviilkorras. Seega ei ole praeguse vaidluse lahendamine halduskohtu pädevuses.
3(4)
3-14-52329
9.HKMS § 121 lg 1 p 1 järgi tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 151 lg 1 p 1 kohaselt jätab kohus kaebuse määrusega läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lg-s 1 sätestatud asjaolud. HKMS § 155 lg 3 1. lause sätestab, et kui kaebuse jätab läbi vaatamata või menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta ühtlasi määrusega alama astme kohtu lahendi. Eeltoodu põhjal tühistab ringkonnakohus halduskohtu otsuse täielikult ning jätab MM kaebuse läbi vaatamata (HKMS § § 200 p 5). Kaebuse läbi vaatamata jätmisel on HKMS §-s 43 sätestatud tagajärjed (HKMS § 155 lg 6). Ringkonnakohus selgitab, et kaebajal on võimalik vaidluse lahendamiseks pöörduda maakohtusse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
10.HKMS § 108 lg 4 järgi kannab kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral menetluskulud kaebaja. Nii MM kui ka Tahkuranna vald on taotlenud oma menetluskulude väljamõistmist teiselt poolelt. Kaebaja menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 4 alusel tema enda kanda. Ringkonnakohtu hinnangul oleks vaidluses, kus on ebaselge avaliku võimu kandja tegevuse kvalifitseerimine avalik-õiguslikuks või eraõiguslikuks, kaebajalt menetluskulude väljamõistmine äärmiselt ebaõiglane. Riigikohtu üldkogu 11.04.2016 otsuse asjas nr 3-3-1-67-15 (p 55) ja halduskolleegiumi 30.11.2010 otsuse haldusasjas nr 3-3-1-63-10 (p 32) kohaselt haldusorgani põhitegevusega seotud vaidlustes tema esindajakulusid harilikult eraisikust vastaspoolelt välja ei mõisteta. Vald täitis praegusel juhul ka eraõiguslikus vormis tegutsedes siiski avalikke ülesandeid, mis ei väljunud igapäevase põhitegevuse raamidest. Haldusevälise isiku jaoks võib olla komplitseeritud vahe tegemine avalik-õigusliku ja eraõigusliku suhte vahel. Ringkonnakohus märgib, et vastustaja ei selgitanud oma 11.09.2014 vastuses kaebaja kahju hüvitamise taotlusele, et tegemist on eraõigusliku vaidlusega, vaid tugines sellele alles kohtumenetluses. Kaebaja on füüsiline isik, kes on pöördunud kohtusse eesmärgiga kaitsta oma subjektiivseid õigusi valla väidetavalt õigusvastase tegevuse eest ning ringkonnakohtul pole põhjust arvata, et kaebus esitati halduskohtusse pahauskselt. Menetluskulu kandmise risk ei tohiks heidutada halduskohtusse pöördumist ka juhtumitel, kus kohtu pädevuse kindlaksmääramine on komplitseeritud. Seega jätab ringkonnakohus poolte menetluskulud HKMS § 108 lg 11 alusel nende endi kanda.
11.HKMS § 104 lg 5 p 3 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus jätab kaebuse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 151 lg 1 p 2 või 3 või lg 2 alusel. Kaebaja on asjas tasunud riigilõivu kokku 938,32 eurot (512,01+44,71+381,60=938,32) (maksekorraldused tl 54, 131 ja 191). Vastustaja on riigilõivu tasunud 39,43 eurot (maksekorraldus tl 199). Tasutud riigilõiv tuleb pooltele tagastada.
12.Kuna menetlus lõppeb käesoleva määrusega, tuleb kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aeg 26.08.2016 tühistada. (allkirjastatud digitaalselt) Oliver Kask
(allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa
(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Plaks
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.