TM kaebus Maa-ameti kohustamiseks viia lõpule Allika katastriüksuse jagamiseks algatatud haldusmenetlus ning anda haldusakt või teha toiming katastriüksuse jagamiseks ja katastriüksuste registreerimiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – TM, esindaja IN-M Vastustaja Maa-amet, esindajad Tambet Tiits, Toomas Kutti ja Katrin Olesk Kolmas isik – TM
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 16.06.2016 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
TM määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta TM määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 16.06.2016 määrus haldusasjas nr 3-16-122 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 155 lg 5 ja § 235 lg 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.TM esitas 02.07.2015 Maa-ameti Harju katastribüroole avalduse 1998. a novembris mõõdistatud Allika katastriüksuse (14001:002:2850) jagamiseks Allika ja Jõeoru katastriüksusteks. OÜ Revala Maamõõdubüroo maamõõtja on teostanud uue katastrimõõdistamise Allika katastriüksuse jagamiseks.
Sae katastriüksuse (14001:002:0167) omanik TM esitas Maa-ametile 13.07.2015 taotluse peatada Allika maaüksuse jagamise menetlus. Sae ja Allika katastriüksustel on ühine piir ning piirivaidlus Sae ja Allika kinnistute looduses olevate piirimärkide ja koordinaatide osas on pooleli (tl 59).
3-16-122
3.Maa-amet peatas 10.08.2015 teatega (tl 60) TM kandeavalduse nr 15070211216 läbivaatamise kuni 10.11.2015 või kuni menetluse peatamist tingivate asjaolude äralangemiseni, edastades avaldusega seotud dokumendid katastrimõõdistamise ja –kontrolli osakonnale (KMKO) mõõdistuste kontrollimiseks.
4.Maa-amet edastas 01.09.2015 kirjaga nr 12.3-1/10668 (tl 50-52) KMKO poolt 13.08.2015 läbi viidud kontrollmõõdistamise ja kameraalse analüüsi tulemused, mille kokkuvõtte kohaselt on Sae ja Allika katastriüksuste ühistes piiripunktides (vastavalt 50 ja 2 ning 51 ja 1) maastikul topelt piirimärgid; Sae katastriüksuse omanikule teadaolevad piirimärgid piiripunktides 50 ja 51 ei vasta maakatastris registreeritud piiriandmetele; lisaks ei ole piiriandmetega kooskõlas ka Sae katastriüksuse piiripunktides 1, 5, 52 ja 49 asuvad piirimärgid; Allika katastriüksuse jagamisel moodustatavate Allika ja Jõeoru katastriüksuste andmed ei kajasta osaliselt maastikul olevat situatsiooni (sh osade piirimärkide asukohti); vastuoluliste andmete tõttu on vajalik maaomanike vahel kokku leppida ja kindlaks määrata Sae ja Allika katastriüksuste ühise piiri asukoht ning kõrvaldada topelt piirimärgid. Olukorras, kus selgub, et piirimärkide asukohad maastikul ei vasta mõõdistusandmetele ja/või piirinaabrite teadmistele piiri ja piirimärkide asukohast maastikul, võivad maaomanikud piiride kulgemise omavahel kokku leppida. Kui piirinaabrite vahel kokkulepet ei saavutata, on võimalik asjaõigusseaduse (AÕS) § 129 ning maakorraldusseaduse (MaaKS) § 2 lg-st 2, § 3 lg-st 1, § 4 lg-st 1 ja §-st 15 lähtudes algatada maakorraldustoiming piiride kindlaksmääramiseks, mille läbiviimise pädevus on kohalikul omavalitsusel ja maamõõtjal. Kui piiride kindlaksmääramise käigus tekib vaidlus ja piiri asukoha suhtes kokkulepet ei saavutata, on maa-omanikul võimalus pöörduda oma õiguste kaitseks kohtu poole. Kui maaomanikud ei saavuta kokkulepet Allika ja Sae katastriüksuste ühise piiri asukoha osas, siis ei ole katastripidajal võimalik maakatastris registreerida ka Allika katastriüksuse jagamisel moodustatavaid Allika ja Jõeoru katastriüksuseid.
5.TM esitas Maa-ametile 02.12.2015 avalduse menetluse nr 15070211216 lõpule viimiseks, Allika katastriüksuse jagamiseks ja uute katastriüksuste registreerimiseks. TM esitas 08.01.2016 Maa-ametile meeldetuletuse katastritoimingu tegemiseks ja haldus-akti andmiseks (tl 8-9).
6.Maa-amet edastas 04.02.2016 nõude (tl 65), mille kohaselt tuleb menetluses nr 15070211216 hiljemalt 04.03.2016 kõrvaldada KMKO 13.08.2015 kontrolli tulemusel ilmnenud puudused, määrata kindlaks Allika ja Sae katastriüksuste vaheline piir ning täiendada toimiku tiitellehele lisatud andmeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 23.10.2003 määruse nr 264 „Katastrimõõdistamise teostamise ja katastrimõõdistamise kontrollimise kord“ (edaspidi määrus nr 264) § 23 lg-le 5.
7.Maa-amet selgitas 05.02.2016 kirjaga nr 12.1-2/15/18241 (tl 64) TM-le võimatust teha kanne, mille tulemusena tekib katastriüksuse piiride kattumine maastikul.
8.TM esitas Tallinna Halduskohtule 18.01.2016 kaebuse (täiendatud 13.03.2016 ja 12.06.2016) Maa-ameti kohustamiseks viia Allika katastriüksuse jagamiseks algatatud menetlus lõpule. 1995. a-l toimunud Sae katastriüksuse mõõdistamine on toimunud aerofotogeodeetilisel viisil ilma piiripunkte koordineerimata. Sae ja Allika katastriüksuste vaheline piir on määratud kindlaks 1998. a-l toimunud Allika katastriüksuse mõõdistamisega ja 2002. a-l toimunud Sae katastriüksuse mõõdistamisega. 1998. a ja 2002. a mõõdistamiste tulemusena saadi samad piiripunktide koordinaadid, mille kolmas isik kinnitas piiriprotokolli allkirjastamisega ning mille alusel tehti katastrikanded. Allika katastriüksuse jagamiseks 2015. a-l teostatud mõõdistamise tulemus vastab maakatastris märgitud andmetele ja piiri uueks määramiseks puudub vajadus. Maa-ameti kontrollmõõdistamise tulemused kinnitavad katastriandmete õigsust. Piiri 2(10)
3-16-122 asukoht määratakse esmalt katastriandmete alusel ning alles nende puudumisel piirimärkide või piirinaabrite ütluste alusel. Katastripidaja on õigusvastaselt keeldunud kande tegemisest kehtivate katastriüksuste plaanide alusel. Haldusorgani tegevusetus takistab kaebajal omandi käsutamist. Vastustaja on kolmanda isiku paljasõnaliste väidete alusel asunud põhjendamatult seisukohale, et kolmanda isiku näidatud raudtorud on 1995. a-l paigaldatud piirimärgid. Nende asukoht ei vastanud kehtivatel katastriüksuste plaanidel märgitud koordinaatidele. Maamõõtja selgituse kohaselt ei saa olla tegemist piirimärgiga. Maamõõtja taastas vastavalt koordinaatidele piirimärgid. Arhiiviandmete kohaselt on Allika (endine Vanaõue) ja Sae vaheline piir olnud sirge ja paiknenud praegu maakatastris registreeritud asukohas, mitte aga moodustanud kõverjoont, nagu praeguseks on (tõenäoliselt 2000-ndate esimeses pooles Sae kinnistul toimunud metsaraietööde käigus või sellega seoses) tekitatud piirimärgi nihutamisega. Tegeliku piiri taastamine ei saa põhjustada ühe katastriüksuse ebaseaduslikku suurenemist või teise alusetut vähenemist, vaid ainult ebaseadusliku valduse lõppemist.
9.Maa-amet palus 02.03.2016 seletuses jätta kaebus rahuldamata ja 11.04.2016 täiendavas seletuses jätta kaebus läbi vaatamata. Eri aegadel on erinevad maamõõtjad lähtunud Allika ja Sae katastriüksuste mõõdistamisel 1995. a-l loodusesse paigaldatud piiritähistest (raudtorud). Katastripidajale varasemalt (enne 2015. a-l Allika katastriüksuse jagamist) esitatud katastrikannete aluseks olevate dokumentide alusel saab väita, et Sae ja Allika katastriüksuste ühiseid piiripunkte ja piiritähiseid looduses ning ühist piiri mõõdistamiste käigus ei muudetud. Asjaolu, et piirimärkide võimalikud asukohad maastikul ei ühti esitatud mõõdistusandmetega (koordinaatidega), sai puudutatud isikutele teatavaks alles pärast Allika katastriüksuse jagamise teostamist. Kuigi Allika katastriüksuse jagamise käigus moodustatud Allika ja Jõeoru katastriüksuste piiriprotokollis ei ole märgitud, et Sae katastriüksuse ühist piiri Allika katastriüksusega ja Jõeoru katastriüksusega oleks muudetud ja/või paigaldatud ühisele piirile looduses uusi piirimärke, nähtub mõlema katastriüksuse plaanilt, et määratud on üks uus, Allika ja Jõeoru katastriüksuste nurka (käänupunkti) tähistav piiripunkt (Allika 3 ja Jõeoru 1), mis on looduses tähistatud koordineeritud piirimärgiga (metalltoru). KMKO kontrollmõõdistamise tulemuste kohaselt ei ole Allika ja Jõeoru katastriüksuste nurka tähistav piiripunkt maamõõtja poolt määratud ega paigaldatud Allika ja Sae katastriüksustel maastikul olevaid piirimärke arvestavale ühisele piirile, vaid Sae katastriüksusele. Jõe katastriüksuse katastrimõõdistamise seletuskirjas on maamõõtja märkinud, et ta paigaldas muu hulgas piirimärgi 1, Sae kinnistu omanik TM ei nõustunud selle piirimärgi asukohaga ega andnud piiriprotokollile allkirja. Allika katastriüksuse katastrimõõdistamise seletuskirjas on maamõõtja märkinud, et piirimärgi 2 koordinaatide asukohas ei olnud metalltoru; „leidsin 5,05 m kaugusel Allika kinnistu suunas, mis ei saa olla piirimärk arvestades piiri kulgemise joont Allika ja Sae kinnistute vahel (sirgjoon) mis on kindlaks määratud 1995 a koostatud plaani alusel vanade talupiiride järgi. Taastasin piirimärgi nr 2 vastavalt plaanil olevatele koordinaatidele“; Sae kinnistu omanik TM ei nõustunud taastatud piirimärgi 2 asukohaga ja ei andnud piiriprotokollile allkirja. Maamõõtja peab enne mõõdistama asumist välja selgitama varem moodustatud ja maakatastris registreeritud katastriüksuste andmed ja andmetega seotud situatsiooni maastikul. Kui eeltöö käigus selgub, et andmed ei ole kooskõlas maastikul oleva situatsiooniga, piirimärgid on maastikul hävinenud või ei asu andmete järgses asukohas, tuleb maamõõtjal pöörduda maaomanike poole piiri asukoha väljaselgitamise või kindlaksmääramise toimingu algatamiseks. Maamõõtja saab asuda piiride mõõdistamisele ja maastikul tähistamisele alles pärast seda, kui ta on eelnevalt välja selgitanud ja kokku leppinud piiri asukoha piirinaabritega. 3(10)
3-16-122 KMKO kontrollmõõdistamise ja kameraalse analüüsi tulemusena koostatud akti lõppjärelduste kohaselt on Allika katastriüksuse jagamise käigus paigaldatud topelt piirimärk. See tähendab, et maamõõtja ei lähtunud mõõdistust teostades maastikule varem paigaldatud piiri tähistavatest piirimärkidest. Maamõõtja on piirimärgi uude asukohta paigaldamisega tekitanud maastikule katastriüksuste reaalse kattumise. Maamõõtja poolt Allika katastriüksuse jagamise käigus paigaldatud piirimärk ei ole kooskõlas varem paigaldatud piirimärgi andmete ega asukohaga maastikul. Kolmandale isikule teadaoleva vana piirimärgi ja maamõõtja poolt paigaldatud uue piirimärgi asukohad nähtuvad ka kontrolli käigus tehtud fotolt. Kui maamõõtja paigaldab maastikule samasse eeldatavasse piiripunkti asukohta uue piirimärgi, tuleb tal maaomaniku, kelle huve piirimärk puudutab, nõusolekul varasem piirimärk maastikult eemaldada või saavutada kokkulepe piirinaabrite vahel. Antud juhul maamõõtja seda ei teinud. Kandeavalduse peatamist tingiv asjaolu oli mõõdistus, mille tulemusena tekkisid vastuolulised piirid maastikul, st katastriüksuste reaalne kattumine. Maa-ametile ei ole esitatud materjale uue mõõdistuse kohta, mille tulemusena oleks piiri asukoht maastikul mõlemale piirinaabrile üheselt arusaadav ja nad oleksid sellega nõus. Kui maamõõtja leidis Allika katastriüksuse mõõdistamise käigus, et leitud raudtoru „ei saa olla Sae ja Allika katastriüksuste vaheline piirimärk“, oleks ta pidanud puuduva piirimärgi maastikul taastamiseks lähtuma määruse nr 264 § 7 lg-s 2 sätestatust ja juhinduma samaväärselt piiriprotokollist, katastriüksuse plaanist, muudest tähtsust omavatest asjaoludest, AÕS §dest 128 ja 129 ning MaaKS §-st 15. Maastikul olemasolev piirimärk, mille olemasolu on kirjeldatud katastriüksuse moodustamise piiriprotokollis ja näidatud katastriüksuse plaani graafilises osas, on samuti üks osa katastri andmetest. Antud juhul on vaja viia läbi piiride kindlaksmääramise toiming, sest piiri asukoht on topelt piirimärgi paigaldamise tõttu muutunud mõlema katastriüksuse omaniku jaoks ebaselgeks. Sae katastriüksuse piir on kindlaks määratud ja piirimärgid paigaldatud juba 1995. a-l teostatud mõõdistamise käigus. Allika katastriüksus mõõdistati 1998. a-l, kusjuures selle idapoolne piir ja piirimärgid on ühised 1995. a-l mõõdistatud Sae katastriüksuse läänepoolse piiri ja piirimärkidega. Allika katastriüksuse omanik on tutvunud piiripunktide asukohaga maastikul ja on piiri asukohaga nõustunud, allkirjastades 1998. a-l piiriprotokolli. Eksimus on tekkinud Allika katastriüksuse mõõdistamise käigus 1998. a-l, mil maamõõtja võttis maastikul piiride määramisel ja mõõdistamisel aluseks Sae katastriüksuse piirimärgi 14 (Allika 2) ja määras sellele koordinaadid, mis ei ole kooskõlas piirimärgi asukohaga maastikul. 1998. a-l ja 2002. a-l koostatud katastriüksuste plaanide kohaselt on piiripunktidel Allika 1 ja Sae 51, Allika 2 ja Sae 50 ning Allika 3 ja Sae 49 identsed koordinaadid. 2015. a-l koostatud Allika katastriüksuse plaanil on piiripunkti 2 koordinaadid identsed varasemate Allika 2 ja Sae 50 koordinaatidega. Eeltoodu tähendab seda, et Revala Maamõõdubüroo OÜ maamõõtjad on tegelikkuses nimetatud piiripunkte mõõdistanud ainult ühel korral (1998. a-l) ning hiljem on varasemad mõõdistusandmed kopeeritud, mistõttu on 1998. a-l piiripunktide mõõdistusandmetes ja piiri asukohas maastikul tekkinud vastuolu kandunud ajas edasi. Kui maamõõtjad oleksid kõikide mõõdistamiste käigus korrektselt üle mõõdistanud kõik piiripunktid, siis oleksid vastuolud ilmnenud juba varem. Paljasõnalised on kaebaja väited, et Allika ja Sae katastriüksuse piirilt leitavate piirimärkide puhul on tegemist suvaliste metalltorudega ning kolmas isik võib olla piirimärgi teisaldanud. Kuna piiriprotokollide kohaselt on katastriüksuste omanikele maastikule paigaldatud piirimärkide asukohad kätte näidatud, siis peavad kolmas isik ja kaebaja teadma, kus asuvad ühised piiripunktid ja neisse paigaldatud piirimärgid (raudtorud) maastikul. Kaebaja süüdistused kolmanda isiku aadressil annavadki Maa-ametile aluse nõuda piiri ja piirimärkide asukoha kindlaksmääramise toimingu läbiviimist, et kõigile oleks piiri kulgemine üheselt selge.
4(10)
3-16-122 Kaebaja väide, et Allika ja Sae kinnistute vaheline piir ei ole muutunud, pole õige. Kuna Allika katastriüksuse jagamiseks teostatud mõõdistamise käigus on ühisel piiril olnud piiripunkti asukohta maastikul muudetud, siis on piir maastikul muutunud ja katastriüksused on kattuvuses. Kande menetlemise jätkamiseks oleks maamõõtja pidanud katastripidajale esitama dokumendid, mis tõendaks, et mõõdistamise tulemusena reaalset kattumist maastikul ei teki. Kinnistute omanike vahel on jätkuvalt lahendamata katastriüksuste ühise piiri kulgemise küsimus. Kui kaebaja nõue rahuldada, jäävad katastriüksused maastikul kattuvusse, mis ei ole kooskõlas omandi puutumatuse ega maakatastri pidamise põhimõtetega.
10.TM vaidles 11.05.2016 seisukohas kaebusele vastu. Allika maaüksus mõõdistati esmakordselt 1998. a-l ja selle toimingu käigus määras Revala Maamõõdubüroo OÜ maamõõtja KL Sae katastriüksusega ühisel piiril olevatele piirimärkidele (raudtorud aastast 1995) koordinaadid, mis ei vasta 1995. a katastriandmetele. See eksimus on põhjustanud 2015. a-l piirivaidluse tekkimise. 1998. a-l maa omandanud kaebaja on teadlik 1995. a-l paigaldatud piirimärkidest ja piirist, mida 1998. a-l ei muudetud. 2015. a-l toimunud Allika katastriüksuse jagamisel paigaldas maamõõtja KL Sae katastriüksusele täiendava piirimärgi ja topelt piirimärgid, mis ei asu 1995. a-l mõõdistatud piiril. 1995. a-l rajatud piir on looduses hooldatud ja selgelt nähtav, säilinud on ka vana piirikraav. 2002. a-l käis kolmas isik Revala Maamõõdubüroo OÜ maamõõtja JL-ga läbi sama piiri ja piirimärgid, mis paigaldati Harju Maamõõdubüroo maamõõtja poolt 1995. a-l. Kuna piir ja piirimärgid olid endises kohas, allkirjastas kolmas isik piiriprotokolli.
11.Tallinna Halduskohus jättis 16.06.2016 määrusega kaebuse HKMS § 151 lg 2 p 1 alusel HKMS § 121 lg 2 p-s 2 sätestatud asjaolu ilmnemise tõttu läbi vaatamata. Kaebus on perspektiivitu ning kaebusega ei ole võimalik saavutada soovitud eesmärki. Vaidlust ei ole iseenesest Maa-ameti teostatud kontrolli tulemustes, s.o selles, et Sae ja jagatava Allika katastriüksuste ühistes piiripunktides on looduses tegelik olukord selline, et maastikul on topelt piirimärgid ning esinevad muud mõõtmisvead. Kaebaja arvates pidanuks Maa-amet sellele vaatamata viima katastriüksuse jagamise lõpuni, sest katastriüksuse jagamise aluseks olevates dokumentides sisalduv info vastab maakatastris registreeritud piiriandmetele. Vaidlust ei ole selles, et maamõõtja teostas mõõdistamise ja paigaldas uued piirimärgid ning kaebaja piirinaaber ei nõustunud maamõõtja paigaldatud uute piirimärkide asukohaga. Nimetatud asjaolu nähtub selgelt ka katastrimõõdistamise seletuskirjast. Samas on piirinaabri vastuväidete ja looduses eksisteeriva olukorra alusel (topelt piirimärgid) selge, et maamõõtja ei ole teostanud maakorraldustoiminguna piiride kindlaksmääramist. Maamõõtja teostas katastriüksuse jagamiseks mõõdistamise ning paigaldas uued piirimärgid olukorras, kus piirinaaber sellega ei nõustunud. Piiride kindlaksmääramise toimingu tegemisel ei eksisteeriks sellist vastuolulist olukorda. MaaKS § 15 alusel toimub piiride kindlaksmääramine maakorralduse läbiviija (maamõõtja või vastavat litsentsi omava isiku) poolt ja üksnes kinnisasja omanike nõusolekul. Kui kinnisasja omanik ei nõustu piiri kindlaksmääramisega maakorralduse läbiviija poolt, siis ei saa MaaKS § 15 alusel kinnisasja piiri kindlaks määrata. Antud juhul tekkis katastriüksuse mõõdistamisel selge vajadus piiri kindlaksmääramise toimingu teostamiseks, arvestades, et katastrimõõdistamise seletuskirja kohaselt paigaldati mõõdistamise tulemusel uued piirimärgid ning varem mõõdistatud piirimärgid olid samuti looduses säilinud. Kui kinnisasja omanik ei nõustu piiri kindlaksmääramisega maamõõtja poolt, siis määrab piiri AÕS § 129 alusel kindlaks kohus. Piiride kindlaksmääramise vaidlus lahendatakse tsiviilkohtumenetluse korras. Riigikohtu 12.06.2012 otsuses nr 3-2-1-67-12 avaldatud seisukoha järgi on kinnisasjade vaheliste piiride kulgemine esmajoones naabrusõiguslik eraõiguslik küsimus. Arvestades, et kaebaja ja kolmanda isiku vahel on tekkinud sisuliselt piirivaidlus, tuleb piirinaabritel esitada tsiviilkohtule 5(10)
3-16-122 asjakohane nõue (hagiavaldus piiride kindlaksmääramiseks AÕS § 129 alusel), kui nad ei lahenda vaidlust kokkuleppel ja ühisel nõusolekul MaaKS § 15 alusel. Maa-amet ei saa haldusmenetluses ja kohus ei saa halduskohtumenetluses naabrite piirivaidlust lahendada. Maa-amet on lähtunud kandeavalduse menetlemisel asjakohastest õigusnormidest ning on põhjendatult esitanud nõude kandeavalduse puuduste kõrvaldamiseks ja piiride kindlaksmääramise toimingu teostamiseks. Maa-amet on teostanud kontrollmõõdistamise ning teavitanud sellest kooskõlas määruse nr 264 § 32 lg-ga 2 ka maamõõtjat. Määruse nr 264 § 32 lg-st 4 tuleneb, et kui maamõõtja, kelle tööde üle kontrolli teostati, ei ole nõus andmete kontrollimisel (kontrollmõõdistamisel) saadud tulemustega, on tal õigus need tulemused vaidlustada. Vastavasisuline vaie tuleb esitada katastripidajale 10 tööpäeva jooksul katastripidajalt kontrolli tulemuste saamise päevast arvates. Sama määruse § 33 lg 1 kohaselt on andmete kontrollimise (kontrollmõõdistamise) tulemusena katastripidajale esitatud andmed aluseks juba registreeritud katastriüksuste andmete parandamisele. Maa-amet on kohustatud juhinduma kontrollmõõdistamise tulemustest. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et maamõõtja oleks kontrollmõõdistamise tulemused vaidlustanud. Seega on Maa-amet põhjendatult jätnud kandeavalduse kontrollmõõdistamise tulemuste põhjal sisuliselt lahendamata seni, kuni kandeavalduse puudused on kõrvaldatud ja viidud läbi maakorraldustoiming piiride kindlaksmääramiseks. Kaebaja ei vaidlusta asjaolu, et maamõõtja paigaldas uued piirimärgid ja maastikul eksisteerib olukord, kus katastriüksused on omavahel kattuvuses. Kui Maa-amet teostab kontrollmõõdistamise, tuleb juhinduda kontrollmõõdistamise andmetest. Kaebaja kandeavalduse rahuldamine ja kaebaja katastriüksuse jagamine maamõõtja esitatud dokumentide alusel looks vastuolu katastriandmete ning looduses olevate piiride vahel. See ei oleks kooskõlas katastri pidamise eesmärgiga, milleks on maa looduslikku seisundit ja maa kasutamist kajastava informatsiooni registreerimine katastris ning informatsiooni kvaliteedi, säilimise ja avalikkusele kättesaadavuse tagamine. Sisuliselt on kaebaja eesmärgiks piirivaidluse lahendamine ja seejärel Maa-ameti katastriüksuse jagamise toimingute lõpuleviimiseks kohustamine. Arvestades, et piirivaidluse lahendamine kuulub tsiviilkohtu pädevusse, ei saa halduskohus asuda vaidlusaluse piiri asukohta kindlaks määrama. Kandeavalduse edasiseks menetlemiseks tuleb kaebajal ja kolmandal isikul lahendada esmajoones piirivaidlus. Riigikohus on leidnud, et katastriandmete õiguslikku tähendust ei ole seaduses selgelt sätestatud, muu hulgas ei ole ette nähtud nende andmete õigsuse eeldamist ega võimaldatud neile andmetele tuginedes kinnisasja heauskselt omandada. Samuti on Riigikohus märkinud, et katastriüksuse moodustamisel nii maa mõõdistamisega kui ka plaani- ja kaardimaterjali alusel kaardistatakse tegelikkusele vastavad piirisuhted looduses. See tähendab, et kaart peab kirjeldama mõõdistamisel ilmnevat tegelikku olukorda, mitte et kinnisasjade tegelikud piirid määratakse vältimatult katastriüksuse kaardistatud piiride alusel (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-6712). Ka Maa-amet ei saa kandeavalduse tegemisel juhinduda üksnes katastris olevatest andmetest, vaid peab kontrollima teostatud mõõdistusi ning nende vastavust algdokumentidele. Kandeavaldusega esitatud mõõdistusandmete alusel (sh uute piiritähiste paigaldamise tõttu) ei kajasta kaardimaterjal tegelikku olukorda. Maa-amet ei ole kohustatud talle kandeavaldusega esitatud mõõdistusandmete alusel kandeavaldust rahuldama, vaid on kohustatud juhtima tähelepanu kandeavalduse puudustele ning andma tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, mida Maaamet ongi teinud.
6(10)
3-16-122
12.TM esitas halduskohtu määruse peale 04.07.2016 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus jättis määruskaebuse 11.07.2016 rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks ringkonnakohtule.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
13.TM palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 16.06.2016 määrus ja võtta kaebus menetlusse. Kohtu seisukoht kaebuse perspektiivituse osas ei tugine õiguslikule alusele ja asjas kogutud tõenditele. Tõendite kogumis hindamisel ja kaebaja osutatud õigusnormide alusel asja lahendamisel on kaebuse eesmärgi saavutamine võimalik. Kohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme (MaaKatS § 1 lg 2, § 8 lg-d 1, 2 ja 5, § 10 lg 1, AÕS §-d 128 ja 129, MaaKS § 15 lg 1, määruse nr 264 § 7 lg-d 1, 2 ja 3) ja leidis valesti, et maamõõtja ei ole Allika katastriüksuse jagamise toimingutes õigusnorme järginud. Kohus jättis kogutud tõendid hindamata ja tugines üksnes vastustaja seisukohtadele. Tõene ei ole kohtu väide, et vaidlust pole Maa-ameti teostatud kontrolli tulemustes, s.o selles, et Sae ja jagatava Allika katastriüksuse ühistes piiripunktides on looduses olukord selline, et maastikul on topelt piirimärgid. Kaebaja on korduvalt selgitanud, et maastikul ei ole topelt piirimärke (seda on kinnitanud maamõõtja katastripidajale esitatud seletuskirjas). Maa-ametil ei ole katastripidajana õigusnormidest tulenevat pädevust nimetada maastikul asuvaid esemeid omavoliliselt piirimärkideks, kui pädev isik (maamõõtja) on väitnud vastupidist. Katastripidaja on kontrollmõõdistamisel ja kaebaja taotluse lahendamata jätmisel ning halduskohus kaebuse läbivaatamata jätmisel tuginenud ainult TM paljasõnalistele väidetele. Kohus on esitanud kaebaja seisukohti ebaõigesti. Kaebaja ei nõua katastriüksuse jagamise toimingu lõpuleviimist ainuüksi seetõttu, et jagamise aluseks olevates dokumentides sisalduv info vastab maakatastris registreeritud piiriandmetele. Asi tuleb läbi vaadata halduskohtumenetluses, sest tegemist ei ole piirivaidlusega tsiviilõiguslikus mõttes, vaid haldusvaidlusega selle üle, milliste tõendite alusel ja kuidas saab katastripidaja keelduda haldustoimingu tegemisest (katastriüksuse jagamisest). Piirimärkide taastamise aluseks ei saa olla kellegi paljasõnaline selgitus või arvamus, vaid piiriprotokoll, katastriüksuse plaan ja varasematel mõõdistamistel saadud andmed. Praeguses asjas on aga katastripidaja ja halduskohus leidnud, et maamõõtja poolt paigaldatud piirimärgid ei kohusta katastripidajat kannet tegema ja ta saab sellest keelduda pelgalt kellegi paljasõnaliste väidete alusel. Paljasõnaline on kohtu seisukoht, et katastriüksuse mõõdistamisel tekkis vajadus piiri kindlaksmääramise toimingu teostamiseks, arvestades, et katastrimõõdistamise seletuskirja kohaselt paigaldati mõõdistamise tulemusel uued piirimärgid ning varem mõõdistatud piirimärgid olid samuti looduses säilinud. Ükski tõend ei kinnita varem mõõdistatud piirimärkide olemasolu. Kontrollmõõdistamise tulemustes on väidetavate varasemate piirimärkide olemasolu kirja pandud ainult TM väite alusel. Maamõõtja on pädeva isikuna esitanud katastripidajale seletuse, mille kohaselt ei ole varem mõõdistatud piirimärgid säilinud. Kaebaja on kõigis katastripidajale ja kohtule esitatud seisukohtades kinnitanud, et katastriüksused ei ole maastikul kattuvuses ning maamõõtja ei paigaldanud uusi piirimärke, vaid taastas piirimärgid määruse nr 246 § 7 lg 2 alusel. Erinevalt kohtu poolt leitust, ei looks kaebaja kandeavalduse rahuldamine ja katastriüksuse jagamine maamõõtja esitatud dokumentide alusel vastuolu katastriandmete ning looduses olevate piirimärkide vahel. Kui aga katastripidaja ja kohus loevad õiguspäraseks TM poolt maastikule paigaldatud piirimärgid, siis tekib vastuolu praeguste katastriandmetega.
7(10)
3-16-122 Kohus peaks menetlema asja sisuliselt ja andma hinnangu, kas asjas kogutud tõendite (katastriplaanid, piiriprotokollid, maamõõtja paigaldatud piirimärgid, Maa-ameti teostatud kontrollmõõdistamise tulemused, kaebaja kinnitused) ning vastukaaluks ainult TM paljasõnaliste väidete ja omavoliliselt naaberkinnistule paigutatud torude vahelise vastuolu puhul on katastripidajal õigus rikkuda kaebaja omandiõigust, takistades omandit käsutada. Samuti peaks kohus andma sisulise hinnangu, kas maaomanikul on õigus eeldada, et katastrikanded on õiged, ja kuni pole tõestatud vastupidist, peab riik (sh katastripidaja) nendest kannetest juhinduma. Kaebuse läbi vaatamata jätmine toob kaasa olukorra, kus maaomanikul tekib võimalus riivata suvaliselt teiste isikute omandiõigust, paigutades omavoliliselt ümber piirimärke ja takistades seeläbi piirinaabritel määramata ajaks omandit käsutada (kinnistuid jagada ja võõrandada).
14.Maa-amet palub 11.07.2016 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata ja kordab esimese astme kohtus esitatud seisukohti.
TM ei ole vastanud määruskaebusele.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
16.Määruskaebuse väited ei anna halduskohtu määruse tühistamiseks alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Nõustudes halduskohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid korrata.
17.Asjast nähtuvalt on maamõõtjad mõõdistanud kaebajale kuuluva Allika katastriüksuse ja kolmandale isikule kuuluva Sae katastriüksuse ühist piiri aastatel 1995, 1998, 2002 ja 2015. Maa-ameti KMKO teostas 13.08.2015 kontrollmõõdistamise. 1995. a mõõdistamise teostas Harju Maamõõdubüroo. Maamõõtja on koostanud Sae maaüksuse plaani (tl 55) ja piiriprotokolli (tl 56). 1998. a mõõdistamise teostas Revala Maamõõdubüroo OÜ maamõõtja KL. Maamõõtja on koostanud Allika maaüksuse plaani (tl 34 ja 53) ning piiriprotokolli (tl 36 ja 54). 2002. a mõõdistamise teostas Revala Maamõõdubüroo OÜ maamõõtja JL. Maamõõtja on koostanud Sae katastriüksuse plaani (tl 34p ja 57) ning piiriprotokolli (tl 35 ja 58). 2015. a mõõdistamise teostas taas Revala Maamõõdubüroo OÜ maamõõtja KL. Maamõõtja on koostanud Allika katastriüksuse plaani (tl 89), Allika katastriüksuse piiriprotokolli (tl 90), Allika katastriüksuse katastrimõõdistamise seletuskirja (tl 62), Jõeoru katastriüksuse plaani (tl 91), Jõeoru katastriüksuse piiriprotokolli (tl 92) ja Jõeoru katastriüksuse katastrimõõdistamise seletuskirja (tl 61). KMKO poolt 13.08.2015 teostatud kontrollmõõdistamise tulemused on kajastatud Maa-ameti 01.09.2015 kirjas (tl 50-51) ja selle lisaks oleval kontrollmõõdistamise joonisel (tl 52) ning fotol ühist piiripunkti tähistava kahe metalltoruga (tl 93).
18.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole asjas vaidlemise ruumi järgmiste faktiliste asjaolude üle. a) 1995. a mõõdistamine on toimunud aerofotogeodeetilisel viisil piiripunkte koordineerimata. Piirimärkidena kasutati raudtorusid. Piir näidati maastikul kätte Sae katastriüksuse toonasele omanikule JM-le.
8(10)
3-16-122 1998. a mõõdistamine on toimunud L-EST 92 koordinaatide süsteemis. Allika ja Sae maaüksuste vahelist piiri ei muudetud ja uusi piirimärke ei paigaldatud. Piir on maastikul kätte näidatud kaebajale. 2002. a mõõdistamine on toimunud L-EST 92 koordinaatide süsteemis. Sae ja Allika maaüksuste vahelist piiri ei muudetud ja uusi piirimärke ei paigaldatud. Piir on maastikul kätte näidatud kolmandale isikule. 2015. a mõõdistamine on toimunud L-EST 97 koordinaatide süsteemis. Piirid näidati maastikul kätte kaebajale ja kolmandale isikule. b) Sae, Allika ja Jõeoru katastriüksustel on järgmised ühised piiripunktid: 1995 Sae 1 = 1998 Allika 1 = 2002 Sae 51 = 2015 Allika 1 1995 Sae 14 = 1998 Allika 2 = 2002 Sae 50 = 2015 Allika 2 2015 Allika 3 = 2015 Jõeoru 1 1995 Sae 13 = 1998 Allika 3 = 2002 Sae 49 = 2015 Jõeoru 2 c) 1998. ja 2002. a-l koostatud katastriüksuse plaanide kohaselt on piiripunktidel Allika 1 ja Sae 51, Allika 2 ja Sae 50 ning Allika 3 ja Sae 49 identsed koordinaadid. Ka 2015. a koostatud Allika katastriüksuse plaanil on piiripunkti Allika 2 koordinaadid identsed varasemate Allika 2 ja Sae 50 koordinaatidega. d) 2015. a mõõdistamisel paigutas maamõõtja Sae 50 ja Allika 2 piiripunkti tähistamiseks koordinaatide asukohta metalltoru. Samuti paigutas ta Allika ja Jõeoru katastriüksuste nurka Allika 3 ja Jõeoru 1 piiripunkti tähistamiseks metalltoru. e) Maastikul on piiripunktis Sae 51 ja Allika 1 kaks metalltoru (vahekaugusega 0,57 m), millest edela pool paiknev metalltoru on Sae katastriüksuse omanikule teadaolev piirimärk. Piiripunktis Sae 50 ja Allika 2 on samuti kaks metalltoru (vahekaugusega 5,06 m), millest lääne pool paiknev metalltoru on Sae katastriüksuse omanikule teadaolev piirimärk. Piiripunkti Allika 3 ja Jõeoru 1 tähistamiseks paigaldatud piiritähis paikneb Sae katastriüksuse omanikule teadaolevate piirimärkide Sae 50 (Allika 2) ja Sae 49 (1998 Allika 3 ja 2015 Jõeoru 2) vahelisest sirgjoonest 3,21 m Sae katastriüksuse poolel. f) Tegemist ei ole suvaliste metalltorudega, nagu väidab kaebaja, vaid maaüksuse piiripunktide tähistamiseks kasutatavate metalltorudega. Kohtul pole põhjust arvata, et Maa-ameti KMKO spetsialistid ei erista suvalisi metallesemeid piiripunktide tähistamiseks kasutatavatest metalltorudest. 2015. a-l mõõdistamise teostanud maamõõtja ei ole pidanud maastikult leitud raudtoru piirimärgiks põhjusel, et see ei asunud maamõõtja arvates õiges kohas, mitte seetõttu, et leitud raudtoru ei kasutata piiride tähistamiseks. Seega on kaebaja ja kolmanda isiku katastriüksused kattuvuses ühise piiripunkti Sae 50 ja Allika 2 tähistamiseks 2015. a-l maamõõtja poolt maastikule lisaks olemasolevale täiendava piiritähise paigaldamise tõttu.
19.Vaielda võib selle üle, kus asub tegelikult Sae ja Allika katastriüksuste vaheline piir. Kaebaja alternatiivse versiooni kohaselt on kolmanda isiku näidatud metalltorud siiski piirimärgid, kuid tegemist on kolmanda isiku poolt teisaldatud piirimärkidega. Kuna metalltoru teisaldamine ei ole füüsiliselt võimatu, siis ei saa kaebaja versiooni 1995. a-l paigaldatud piirimärgi teisaldamise kohta iseenesest välistada. Sama moodi on aga võimalik vastustaja ja kolmanda isiku versioon, et piirimärgid paiknevad jätkuvalt seal, kuhu need paigaldati 1995. a-l ning näidati 1998. a-l maastikul kätte kaebajale ja 2002. a-l kolmandale isikule, kuid 1998. a-l esmakordselt piiripunktile Sae 14 (Allika 2 ja 2002 Sae 50) koordinaatide määramisel on 9(10)
3-16-122 eksitud, see viga on ajas edasi kandunud ning ilmnes 2015. a-l Allika katastriüksuse jagamisel. Halduskohus leidis õigesti, et kaebaja ja kolmanda isiku vaheline vaidlus piiri asukoha üle on eraõiguslik vaidlus, mille lahendamine ei kuulu Maa-ameti ega halduskohtu pädevusse. Kuni kaebaja ja kolmanda isiku katastriüksuste ühise piiri asukoht ei ole kohases menetluses kindlaks määratud ja topelt piirimärgid kõrvaldatud, ei saa maakataster kaebaja katastriüksuse jagamise kannet teha, sest katastripidaja peab tagama katastrisse kantud informatsiooni kvaliteedi.
/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme
/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.