Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
12. august 2016, Tallinn
Haldusasja number
3-16-839
Haldusasi
Leonhard Weiss RTE AS kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni 20.04.2016 otsuse nr 66-16/171484 tühistamiseks ja AS Eesti Raudtee juhatuse 29.03.2016 koosoleku protokolli nr 311 p 2 õigusvastasuse tuvastamiseks osas, milles jäeti riigihanke viitenumbriga 171484 osas 1 Leonhard Weiss RTE AS kvalifitseerimata ja tunnistati edukaks OÜ JJ-Projekt pakkumus
Menetlusosalised
Kaebaja (vaidlustaja) – Leonhard Weiss RTE AS, esindaja v.adv Raiko Lipstok Vastustaja (hankija) – AS Eesti Raudtee, esindaja v.adv Priit Lätt Kolmas isik – OÜ JJ-Projekt, esindaja Jüri Järvsalu
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 13. juuni 2016. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Leonhard Weiss RTE AS apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Leonhard Weiss RTE AS apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 13. juuni 2016. a otsus haldusasjas nr 3-16-839 muutmata.
2.Jätta Leonhard Weiss RTE AS ja OÜ JJ-Projekt menetluskulud apellatsiooniastmes nende endi kanda. Mõista Leonhard Weiss RTE AS-lt AS Eesti Raudtee kasuks välja viimase poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud summas 1612,50 (üks tuhat kuussada kaksteist eurot ja viiskümmend senti) eurot.
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 10 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 22.08.2016 (HKMS § 278 lg 1). Vastukassatsioonkaebust hankeasjas esitada ei saa (HKMS § 278 lg 3). Sõltumata menetlusosaliste nõusoleku olemasolust või selle puudumisest võib Riigikohus hankeasjas esitatud kassatsioonkaebuse vaadata läbi lihtmenetluses (HKMS § 279 lg 1).
3-16-839
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.AS Eesti Raudtee (hankija) avaldas 19.02.2016 riiklikus riigihangete registris lihthankena läbiviidava riigihanke „AS Eesti Raudtee rööpmestiku korrashoid 2016“ (viitenumber 171484) hanketeate (HT). HT osa III p 2.3 alap 2 kohaselt pidi pakkuja tööde teostamisel kaasama kvalifitseeritud tööjõu, kes omab vähemalt raudtee teemehaanik (TM) tase 4 kutsetunnistust, osakutse raudtee keevitusetööde tööjuht. Riigihange oli jagatud kaheks osaks. Pakkumuste esitamise tähtpäevaks esitasid riigihanke osas 1 (rööpaotste pealekeevitus) pakkumuse kaks pakkujat.
2.AS Eesti Raudtee juhatuse 29.03.2016 koosoleku protokolli nr 311 (tl 38) p 2.1.1 kohaselt on hankija teinud riigihankes järgmised otsused: 1) kvalifitseerida OÜ JJ-Projekt; 2) jätta Leonhard Weiss RTE AS kvalifitseerimata; 3) tunnistada riigihanke osades 1 ja 2 OÜ JJProjekt pakkumus vastavaks ja edukaks. Leonhard Weiss RTE AS jäeti kvalifitseerimata põhjusel, et tal puudub nõutud kvalifikatsiooniga keevitustööde juht.
3.Leonhard Weiss RTE AS esitas 30.03.2016 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse taotlusega tunnistada kehtetuks riigihanke osas 1 tehtud hankija otsused, millega jäeti Leonhard Weiss RTE AS kvalifitseerimata ja tunnistati edukaks OÜ JJ-Projekt pakkumus.
4.VAKO jättis 20.04.2016 otsusega nr 66-16/171484 vaidlustuse rahuldamata.
5.Leonhard Weiss RTE AS esitas 29.04.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 17.05.2016), milles palus tühistada VAKO 20.04.2016 otsus ja AS Eesti Raudtee 29.03.2016 protokolliline otsus osas, milles jäeti kaebaja riigihanke osas 1 kvalifitseerimata. Kõik keevitustööde juhid, kellele kaebaja pakkumuses tugines (SS, IM, AT), vastavad HT osa III p 2.3 alap-s 2 esitatud kvalifitseerimisnõudele, kuid kaebaja kvalifitseerimiseks piisab sellest, kui kvalifitseerimisnõue on täidetud ka ühe spetsialisti puhul. SS täidab kvalifitseerimisnõude, sest kuigi tal puudub TM 4 osakutse „raudtee keevitustööde tööjuht“, on tal olemas TM 4 tervikkutse, mis katab ära osakutse. VAKO on selles küsimuses tuginenud üksnes AL arvamusele, kuid pole analüüsinud muid allikaid. Kutseseaduse (KutS) § 31 lg-st 1 ja § 21 lg-st 1, Kutsekoja kodulehel avaldatud „Kutsestandardi koostamise ja vormistamise juhendist”, juhendmaterjali „Üldised kompetentsid. Kvalifikatsiooniga seonduvad terminid“ p-dest 1.2.2. ja 2.1. ning „Eesti kutsesüsteemi kvaliteedi käsiraamatust“ järeldub, et kui kutse omamine tõendab vastavust tervele kutsestandardile, siis osakutse omamine tõendab vastavust üksnes osale kutsestandardist. Osakutse on kitsam osa kutsest, hõlmates üksnes teatud osa kutsekvalifikatsioonist (kas ühe või mitu tööosa), samas kui kutse hõlmab kogu kutsekvalifikatsiooni. Osakutse võimaldab inimesel tõendada oma oskusi üksnes teatud osale kutsest ilma, et inimene peaks omandama kogu kutse. Seevastu kogu kutset omav inimene ei pea täiendavalt hankima osakutset, kuna osakutse on juba kaetud tervikliku kutsega. AL pole enda seisukohta põhjendanud, et tervikkutse ei kata ära osakutset. TM 4 kutsestandardis sisalduvate kompetentside ja tööosade võrdlusest ning TM 4 kutsestandardi lisaks 2 olevast tabelist „Tööosad ja tööülesanded“ ilmneb, et kõik teised TM 4 osakutse kompetentsid peale „rööpaühendite kokkukeevitamise“ on kaetud TM 4 tervikkutse kompetentsidega. TM 4 tervikkutsega katmata rööpaühendite keevitamise kompetents ei oma antud juhul kvalifikatsiooninõude täidetuse tuvastamisel tähtsust, sest vaidluse all on keevitustööde juhi kompetents, mitte keevitajate kompetentsid. Asjaolu, et TM 4 tervikkutset omav isik ei või tegeleda ise rööpaühendite keevitamisega, ei tähenda, et ta ei võiks keevitustöid juhtida või korraldada. Et TM 4 tervikkutset omav isik võib tegeleda rööpaotstele pealekeevituse korraldamisega, tuleneb selgesõnaliselt TM 4 kutsestandardi B.2.29. alap-st
3-16-839
10.Kutseregistri kohaselt omab TM 4 tervikkutset 55 inimest ja TM 4 osakutset „keevitustööde tööjuht“ ainult 3 inimest. Sellise proportsiooni põhjuseks on isikute arusaam kutsesüsteemist selliselt, et tervikkutse katab ära osakutse. Juhul, kui TM 4 tervikkutse ei kata ära TM 4 osakutset, siis SS puhul on kvalifitseerimisnõue täidetud TM 4 tervikkutse ja TM 3 osakutseks oleva „raudtee keevitaja“ kombinatsiooniga. Kuigi keevitustööde juht ei pea ise tegelema keevitamisega, siis isegi, kui pidada „rööpaühendite keevitamise“ kompetentsi oluliseks, on see kompetents lisaks TM 4 osakutsele olemas ka TM 3 osakutset „raudtee keevitaja“ omaval spetsialistil (TM 3 kutsestandardi p B.2.20. alap 2, kutsestandardi lisaks 2 olev tabel „Tööosad ja tööülesanded“). Selles vaidlusküsimuses ei ole VAKO üldse seisukohta võtnud ning ka AL ei ole selles osas arvamust avaldanud. Kui kohus tuvastab esimeses või teises vaidlusküsimuses, et SS puhul on kvalifikatsiooninõue täidetud, siis ei oma tähtsust, kas nn vana süsteemi TM III katab ära nn uue süsteemi TM 4 osakutse. Nn vana kutsesüsteemi TM III (vana süsteemi kõrgeim tase) tuleb võrdsustada nn uue kutsesüsteemi TM 5 tervikkutsega (uue süsteemi kõrgeima tasemega). Praktikas loetakse nn vana süsteemi alusel väljastatud kehtiv kutsetunnistus tasemele TM III võrdsustatuks nn uue süsteemi alusel väljastatava kutsetunnistusega tasemele TM 5. Asjaolu, et nn vanas süsteemis puudus keevitustööde tööjuhi osakutse või et taseme III puhul ei olnud reguleeritud keevitusega seonduvaid tegevusi, ei tähenda, et taset III omav raudtee teemehaanik ei võinud keevitustöid juhtida. Kutsestandardi kohaselt III tasemest kõrgemat taset polnud. Järelikult oli sellist taset omaval inimesel õigus juhtida ka keevitustöid. IM ja AT omavad nn vana süsteemi TM III kutsetunnistust, mis on võrdsustatav uue süsteemi TM 5 kutsetunnistusega ning mis katab ära TM 4 ja selle osakutse.
6.OÜ JJ-Projekt esitas 05.05.2016 oma seisukoha. Vastustaja ja VAKO on leidnud, et kaebaja poolt esitatud isikud ei ole tööde tegemiseks pädevad. Kolmandale isikule teadaolevalt on kaebaja pakkumuses esitatud spetsialistidel rööbaste kokkukeevitamise (termiitkeevituse) pädevus, kuid puudub riigihankes nõutav pealekeevitustööde pädevus. Kaebajal on olnud piisavalt aega ja võimalusi oma töötajate koolitamiseks ja professionaalsuse taseme tõstmiseks, aga seda ei ole tehtud (kaebaja on ka varasematel aastatel samu asjaolusid sarnastes riigihangetes vaielnud, kuid samamoodi tulemusteta). Kaebaja käitub pahatahtlikult ning tema eesmärk ei ole riigihankeid võita, vaid takistada hankijatel ja konkurentidel õigeaegselt vajalikke raudtee rööbaste taastamise töid teostada.
7.AS Eesti Raudtee palus 09.05.2016 vastuses jätta kaebus rahuldamata. Kuigi praegusel juhul ei vasta HT osa III p 2.3 alap-le 2 ükski kaebaja poolt keevitustööde juhiks esitatud töötaja, ei vasta kaebaja kvalifitseerimistingimusele ka siis, kui tingimusele ei vasta kas või üks kolmest keevitustööde juhiks esitatud töötajast. Viidatud kvalifitseerimistingimuses kasutatud sõna „kaasama“ viitab otseselt, et pakkujad esitavad pakkumuses andmed nende töötajate kohta, keda nad kavatsevad hankelepingu täitmisel kasutada. Hankija jaoks on oluline, kes on pakkuja poolt määratud keevitustöid juhtima. Pakkuja otsustab ise, kui palju tööjõudu ta peab lepingu nõuetekohaseks täitmiseks vajalikuks kaasata ning erinevate pakkujate poolt hankelepingu täitmiseks planeeritud tööjõu hulk võib olenevalt pakkujate eripäradest varieeruda. Seetõttu ei oma tähtsust, kas hanke esemeks olevaid töid oleks põhimõtteliselt võimalik teostada ühe keevitustööde juhiga, vaid tuleb arvestada, et praegusel juhul esitas kaebaja keevitustööde tööjuhiks just kolm töötajat. Kuna keevitustööde juht saab objektil ainuisikuliselt töid juhtida, siis peab iga keevitustööde juhiks esitatud isik eraldiseisvalt HT nõuetele vastama. Pakkujatel ei ole lubatud kaasata töötajaid, kes kvalifitseerimistingimustele ei vasta.
3-16-839 AT ja IM ei vasta kvalifitseerimistingimusele, sest TM III kutse ei sisalda keevitustööde kompetentse. TM III puhul kehtis alates 29.12.2010 kuni 31.12.2013 kutsestandard tähisega 12-29122010-3.11/3.2. TM III taseme puhul nõutavad üldised teadmised, oskused ja omadused on kajastatud kutsestandardi 4. ptk-s ning kutseoskusnõuded 7. ptk-s, kuid kutsestandardis ei sisaldunud keevitustööde kompetentsi. Keevitustööde kompetents on töötajal, kellel on raudtee keevitaja, tase 3 osakutse, ning keevitustööde juhtimise ja järelevalve kompetents on töötajal, kellel on raudtee keevitustööde tööjuht, tase 4 osakutse. HT osa III p 2.3 alap-s 2 nõutud osakutse raudtee keevitusetööde tööjuht on uue kutsestandardi nr 12-10122013-3.6.3/4k (TM 4) üks viiest osakutsest, kusjuures raudtee keevitustööde tööjuhi osakutse eeldab keevitaja kutsekvalifikatsiooni olemasolu. Uues süsteemis on tegemist täiesti uute kompetentside lisamisega. Vastustaja ei nõustu, et vana kutsestandardi TM III tase on võrdsustatud uue süsteemi tasemega TM 5. Võrdsustatud on raudtee teemehaaniku tööosad, kuid mitte osakutsed. Kuna TM III oli vana kutsestandardi kõrgeim tase, võrdsustati see uue kõrgeima tasemega TM 5, kuid ainult osas, mis oli vanas kutsestandardis määratletud, st vanas kutsestandardis kirjeldatud valdkonnad, tegevused ja vastutus on töötaja kutsetunnistuse kehtivuse korral ülekantavad uude süsteemi. Kuna varasem kutsestandard ei käsitlenud eritööde osas osakutseid (sh raudtee keevitustööd), ei saa osakutse kompetentsi millegi alusel üle kanda ega võrdsustada. Seega tuli vastav osakutse eraldi omandada ning hankes tuli nõuetekohase kutse omamist tõendada kutsetunnistusega. Uus kutsestandard kehtib alates 10.12.2013, mistõttu oli kaebaja töötajatel piisavalt aega, et kehtivad kvalifikatsioonid omandada. SS ei vasta HT osa III p 2.3 alap-le 2, omades ainult TM 4 kutset, kuid mitte osakutset raudtee keevitustööde tööjuht. TM 4 kutsestandardi p-s B.1 raudtee teemehaanikult ning raudtee keevitustööde tööjuhilt nõutavad kompetentsid ei kattu täielikult, mida möönis ka kaebaja ise. Juba ainuüksi põhjusel, et kutsestandardi p B.2.30 alap 10 – rööpaühendite keevitamine – ei kattu raudtee teemehaanik, tase 4 kutse omandamisel nõutavate kompetentsidega, ei saa rääkida kompetentside ja tööosade täielikust kattumisest ega sellest, et tervikkutse katab osakutse. Kutsetunnistus omab tööandja jaoks praktilist tõendusfunktsiooni, kinnitades, et kutsetunnistust omav isik on tõendanud enda teadmiste/oskuste vastavust kutsestandardis esitatud nõuetele. Raudtee keevitustöö kompetentside omandamine ei teki läbi juriidilise argumentatsiooni. Raudteekutsete puhul on kutset andev organ väljastanud kutsetunnistusi lähtudes sellest, et kirjapildilt sarnased kompetentsid on oma sisult erinevad ja konkreetse osakutse spetsiifilisust arvestades on kehtestatud teistsugune teooriaeksam ja proovitöö. Selles küsimuses esitas oma seisukohta erapooletu ekspert AL, kelle poole pöördumiseks tegi ettepaneku kaebaja. AL kirjeldaski kutseandmise protsessi sellisena, nagu see reaalselt toimub. Kuna kaebaja ei ole halduskohtusse esitanud kaebust hankija otsuse peale kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise kohta, siis on ta minetanud oma võimaluse hankelepingu võitmiseks.
8.Tallinna Halduskohus lubas 13.06.2016 otsuses kaebuse täpsustamist selliselt, et kaebus hõlmab AS Eesti Raudtee juhatuse 29.03.2016 koosoleku protokolli nr 311 punkti 2 tühistamist ka osas, milles riigihanke viitenumbriga 171484 osas 1 tunnistati edukaks OÜ JJProjekt pakkumus (resolutsiooni p 1), jättis kaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 2) ning mõistis kaebajalt AS Eesti Raudtee kasuks välja menetluskulu 1187,49 eurot ja jättis ülejäänud osas menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (resolutsiooni p 3). Kohus nõustub VAKO 20.04.2016 otsuse p-s 9 märgituga, et kaebaja kvalifitseerimiseks piisab sellest, kui vähemalt üks spetsialistidest vastab kvalifitseerimise tingimustele. Sellele viitab HT osa III p 2.3 alap 2 sõnastus, kus kasutatakse keevitustööde juhi puhul ainsuse
3-16-839 vormi. Kuna kvalifitseerimise tingimus on selles osas üheselt mõistetav, ei ole vaja seda täiendavalt tõlgendada. Sõltumata sellest, mitme isiku andmed kaebaja pakkumuses esitas, saanuks ta hankelepingu täitmisel õiguspäraselt kasutada üksnes neid, kes vastavad kvalifitseerimise tingimustele. Kaebaja väidab, et TM 4 tervikkutse katab ära TM 4 osakutse ning SS vastab kvalifitseerimise nõuetele, sest tal on olemas TM 4 tervikkutse. KutS § 3 p 2 järgi on kutse kvalifikatsioon, mis saadakse kutseeksami sooritamisel ja mille tase on määratud asjakohases kutsestandardis. KutS § 31 lg 1 sätestab, et osakutse on osa kutsest, mis omab iseseisvat väljundit tööturul ja mis on määratud asjakohases kutsestandardis. KutS § 21 lg 1 järgi on kutsetunnistus dokument, mis tõendab isiku kompetentsuse vastavust kutsestandardis kehtestatud nõuetele, osakutse puhul kutsestandardi ühe või mitme osa nõuetele. Kooskõlas Kutsekoja kodulehel avaldatud dokumentidega „Kutsestandardi koostamise ja vormistamise juhend“ ja „Eesti kutsesüsteemi kvaliteedi käsiraamat“ võib neid mõisteid teoreetiliselt tõesti sisustada ka nii, et osakutse on kitsam osa kutsest ning kutset omav isik omab kõiki selle osaks olevaid osakutseid. Samas KutS § 31 lg 2 kohaselt korraldab osakutse andmist kutset andev organ, milleks praeguses asjas on AS Eesti Raudtee KAO, ning kui faktiliselt ei kata selle organi omistatud TM 4 tervikkutse kõiki TM 4 osakutseid, sh keevitustööde tööjuhi osakutset, tuleb teoreetiline käsitlus kõrvale jätta, sest kvalifitseerimise tingimustes on selgesõnaliselt nõutud keevitustööde tööjuhi osakutset. VAKO küsis TM 4 tervikkutse ja TM 4 keevitustööde tööjuhi osakutse vastavuse kohta AS Eesti Raudtee KAO liikme AL seisukohta, kes selgitas 16.04.2016 järgmist: „Antud juhul raudtee teemehaanik tase 4 tervikkutse ei vasta osakutse raudtee keevitustööde tööjuht tase 4 kutsele. Kutsestandardis toodud kompetentsid on küll kirjapildilt sarnased, kuid siiski välja toodud eraldi kompetentsidena. Sellega arvestades on täiesti erinevad proovitööde teemad ja kutseeksami küsimused. Kui teemehhaanik tase 4 tervikkutse proovitööd ja eksamiküsimused on seotud rööbastee korrashoiu ja remondiga, siis osakutse raudtee keevitustööde tööjuht proovitöö teemad ja eksamiküsimused käsitlevad suures osas raudteel keevitustööde teostamist, keevisliidete kontrollimist, erinevate raudtee pealisehitise detailide keevitustehnoloogiate tundmist ja nõudeid keevisliidetele“ (tl 84-86). Ka kaebaja möönab kaebuse p-s 14, et TM 4 tervikkutse ei hõlma täielikult TM 4 osakutset keevitustööde juht, sest tervikkutse ei sisalda kompetentsi „rööpaühendite keevitamine“. VAKO toimikus sisalduv proovitööde loend (tl 58-60) kinnitab AL seisukohta, et TM 4 ja TM 4 osakutse keevitustööde juht proovitööd on erinevad. Kaebaja arutlus selle üle, et keevitustööde juhil ei olegi rööpaühendite keevitamise kompetentsi tingimata vaja, ei ole asjakohane. Kehtestades HT osa III p 2.3 alap-s 2 nõude, et tööde teostajal peab olema TM 4 kutsetunnistus, osakutse raudtee keevitustööde tööjuht, on hankija pakkujalt sisuliselt nõudnud keevitamise kompetentsiga keevitustööde juhti. Kuna hanketeadet, milles vaidlusalune kvalifitseerimise tingimus sisaldus, ei ole vaidlustatud, tuleb nimetatud kvalifitseerimise tingimusest lähtuda, isegi kui see on ebapiisav, asjakohatu, ebaproportsionaalne või muul põhjusel õigusvastane (RHS § 39 lg 1 ja nt Riigikohtu otsuste nr 3-3-1-79-03, p 11 ja 3-3-1-24-13, p 25). Kaebaja väidab, et TM 4 kutse koos TM 3 osakutseks oleva raudtee keevitaja kutsekvalifikatsiooniga katab ära TM 4 osakutse keevitustööde tööjuht ning SS vastab kvalifitseerimise tingimustele, sest tal on olemas TM 4 tervikkutse ja TM 3 osakutse raudtee keevitaja. Kuna hankeasjades kehtib kohustuslik kohtueelne menetlus ja VAKO poolt kohtule esitatud toimikust ei nähtu, et kaebaja oleks seda väidet ja sellega seotud tõendeid varasemas menetluses esitanud (sh ei nähtu, et kaebaja oleks esitanud pakkumuses SS kohta TM 3
3-16-839 osakutse omandamise kutsetunnistuse, mille asjakohasust oleks hankija pidanud hindama), jätab kohus selle väite tähelepanuta. Seega ei vasta SS HT osa III p 2.3 alap-s 2 kehtestatud kvalifitseerimise tingimusele. Kaebaja väidab, et nn vana süsteemi TM III kutse katab ära nn uue süsteemi TM 4 osakutse keevitustööde tööjuht ning AT ja IM vastavad kvalifitseerimise nõuetele, sest neil on olemas vana süsteemi TM III kutse ehk kõrgeim tase. Kohus leiab, et tasemete võrdlemisel ei saa lähtuda pelgalt teoreetilisest konstruktsioonist, vaid lähtuda tuleb tegelike kompetentside võrdlusest. Kuna vaidlust ei ole selle üle, et vana süsteemi TM III tasemes puudusid keevitustööde kompetentsid, kuid uue süsteemi TM 4 osakutse keevitustööde tööjuhi puhul on see nõutav, ei piisa HT osa III p 2.3 alap-s 2 kehtestatud kvalifitseerimise tingimusele vastamiseks pelgalt TM III tasemest. Selles, et hankija väljastatud keevitusmeistri kvalifikatsioonitunnistused ei oma asja lahendamisel tähtsust, nõustub kohus VAKO 20.04.2016 otsuse p 11.3 põhjendustega ja HKMS § 165 lg-le 2 tuginedes neid ei korda, sest kaebaja ei ole kohtumenetluses selle kohta uusi väiteid esitanud. Seega ei vasta ka AT ja IM HT osa III p 2.3 alap-s 2 kehtestatud kvalifitseerimise tingimusele. Kuna kaebaja ei näidanud pakkumuses, et tal on olemas nõutud kvalifikatsiooniga keevitustööde tööjuht, on hankija 29.03.2016 otsus jätta kaebaja kvalifitseerimata õiguspärane. Kaebaja ei ole välja toonud iseseisvad õiguslikke või faktilisi aluseid, mis annaks aluse tühistada hankija 29.03.2016 otsus osas, milles kolmanda isiku pakkumus tunnistati edukaks. Seega ei ole alust hankija 29.03.2016 otsuse tühistamiseks. VAKO jättis 20.04.2016 otsusega õigesti rahuldamata kaebaja vaidlustuse hankija 29.03.2016 otsuse kehtetuks tunnistamiseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
9.Leonhard Weiss RTE AS palub 27.06.2016 apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 13.06.2016 otsus ja jätta menetluskulud AS Eesti Raudtee kanda. Kaebaja nõustub, et kaebaja kvalifitseerimiseks piisab sellest, kui vähemalt üks spetsialistidest vastab kvalifitseerimise tingimustele. SS täidab ära vaidlusaluse kvalifitseerimisnõude, kuna nõutud oli „vähemalt“ raudtee teemehhaanik 4 tervikkutse (TM 4) osaks oleva osakutse raudtee keevitustööde tööjuhi kvalifikatsiooni omamist. SSil on TM 4 tervikkutse. Kuna HT tekstis on nõutud „vähemalt“ osakutset, siis järelikult on sobivaks peetud ka tervikkutset. Tervikkutse katab osakutse. Kohus on AL arvamusele tuginedes jätnud seadusest ja selle alusel antud juhendmaterjalidest tuleneva käsitluse kõrvale, väites, et praktika on teistsugune. Kaebaja leiab, et seadus peab prevaleerima praktika ees. AL arvamuse näol ei ole tegemist hankija kutset andva organi kollegiaalse arvamusega, lisaks on see ekslik. Kuna seaduse eesmärk on, et tervikkutse katab osakutse ja TM 4 kutsestandardi kohaselt katavad tervikkutse kompetentsid osakutse kompetentsid, siis ei muuda olukorda erinevad eksamiküsimused ega proovitööd. HT-st ei tulene, et hankijal on vaja keevitamise kompetentsi omavat keevitustööde juhti. Isegi kui hankija oleks soovinud, et keevitustööde juhil endal oleks keevitustööde teostamise kompetents, siis on see tagatud nii TM 4 osakutse, kui ka TM 4 tervikkutse kaudu. Rööpaühendite keevitamise kompetents ei oma vaidlusaluse kvalifikatsiooninõude täidetuse tuvastamisel tähtsust. Praegu on vaidluse all keevitustööde juhi kompetents, mitte keevitajate kompetentsid. Keevitustööde juht ei pea ise tegelema keevitamisega, vaid ta korraldab keevitustööde tegemist. Asjaolu näol, et TM 4 kutsestandardi kohaselt on rööpaühendite
3-16-839 keevitamise kompetents TM 4 osakutset omaval isik, mitte aga TM 4 tervikkutset omaval isikul, on tegemist eksitusega. Juhul, kui VAKO-l ja halduskohtul on õigus selles, et TM 4 tervikkutse ei kata ära TM 4 osakutset raudtee keevitustööde juht, siis SS puhul on kvalifitseerimisnõue täidetud igal juhul seeläbi, et lisaks TM 4 tervikkutsele on tal olemas ka TM 3 osakutse raudtee keevitaja. TM 4 osakutse raudtee keevitustööde tööjuht kõik kompetentsid on kaetud TM 4 tervikkutse ja TM 3 osakutseks oleva raudtee keevitaja kombinatsiooniga. Kohus on ekslikult leidnud, et kaebaja esitas esmakordselt alles kohtus väite, et TM 4 kutse koos TM 3 osakutseks oleva raudtee keevitaja kutsekvalifikatsiooniga katab ära TM 4 osakutse keevitustööde tööjuht. Kõnealune küsimus oli arutluse all VAKO istungil, kus kaebaja selgitas, et SSi puhul on kõnealune kompetents kaetud. Oma pakkumuses ei pidanudki kaebaja sellele asjaolule tuginema. Kaebaja leiab, et nn vana kutsesüsteemi TM III ehk nn vana süsteemi kõrgeim tase tuleb võrdsustada nn uu kutsesüsteemi TM 5 tervikkutsega ehk nn uue süsteemi kõrgeima tasemega.
10.Tallinna Ringkonnakohus võttis 28.06.2016 määrusega vastu Leonhard Weiss RTE AS apellatsioonkaebuses esitatud taotluse kaebuse muutmiseks ja asendas AS Eesti Raudtee juhatuse 29.03.2016 koosoleku protokolli nr 311 p 2 tühistamise nõude osas, milles jäeti riigihanke viitenumbriga 171484 osas 1 Leonhard Weiss RTE AS kvalifitseerimata ja tunnistati edukaks OÜ JJ-Projekt pakkumus, õigusvastasuse tuvastamise nõudega.
11.AS Eesti Raudtee palub 08.07.2016 kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja mõista kaebajalt välja vastustaja menetluskulud. Pakkuja kvalifitseerimiseks pidid HT osa III p 2.3 alap 2 tingimustele vastama kõik esitatud spetsialistid. AT ja IM ei vasta kvalifitseerimistingimustele, sest TM III tase ei andnud vastava kutsekvalifikatsiooni omajale kompetentsi keevitustöödeks. Vastav kompetents on töötajal, kellel on raudtee keevitaja, tase 3 osakutse. Keevitustööde juhtimise ja järelevalve kompetents on töötajal, kellel on raudtee keevitustööde tööjuht, tase 4 osakutse. Vanalt kutsestandardi süsteemilt uuele süsteemile üleminekul on võrdsustatud teemehhaaniku tööosad, kuid mitte osakutsed. SS-l puudub keevitustööde tööjuhi osakutse, ta ei ole sooritanud nõutavat eksamit ega teinud proovitööd. Ta ei oma osakutset raudtee keevitustööde tööjuht, tase 4. Osakutse tunnistuse olemasolu nähtuks kutseregistrist. Hankija ei nõustu kaebaja käsitlusega, et raudtee teemehhaanik, tase 4 kutse omandamine tähendab automaatselt kõigi vastavas kutsestandardis nimetatud osakutsete omandamist. Meelevaldne on kaebaja seisukoht, et rööpaühendite keevitamise kompetents ei oma vaidlusaluse kvalifikatsiooninõude täidetuse tuvastamisel tähtsust. Rööpaühendite keevitamise kompetentsi eraldi väljatoomine osakutses, aga selle nimetamata jätmine tervikkutses näitab ilmekalt, et tervikkutse ei kata täielikult ära osakutset. Kaebaja arvamus, et kutsestandardis võib olla selles osas eksitus, ei ole praeguse vaidluse esemeks. Asjakohane ei ole kaebaja arutlus, et keevitustööde juhil ei ole rööpaühendite keevitamise kompetentsi tingimata vaja. Raudtee teemehhaanik, tase 4 ja osakutse raudtee keevitustööde tööjuht, tase 4 kutsestandardi kehtestamisel on lähtutud sellest, et kirjapildilt sarnased kompetentsid on oma sisult erinevad ning konkreetse osakutse spetsiifilisust arvesse võttes on kehtestatud teistsugune teooriaeksam ja proovitöö. KutS-st ei tulene nõuet, et nö tervikkutse peaks katma ära osakutse. KutS ei kasutagi sellist terminit nagu tervikkutse. KutSga vastuolus olevaks ei saa pidada seda, kui pädev kutset andev organ on otsustanud kehtestada kutsestandardi, mille nö tervikkutse omandamine ei tähenda automaatselt kõigi kutsestandardis märgitud osakutsete omandamist.
3-16-839 Kvalifitseerimise tingimust ei täida raudtee teemehhaanik, tase 4 ja raudtee teemehhaanik, tase 3 osakutse „raudtee keevitaja“ kombinatsioon. See kaebaja väide ei ole halduskohtumenetluses enam asjassepuutuv. Kaebaja ei ole esitanud pakkumuses SS kohta raudtee teemehhaanik, tase 3 vastava osakutse omandamise kutsetunnistust, mille asjakohasust oleks hankija pidanud hindama. Tegemist on tagantjärele otsitud põhjendusega. Asjakohatud on kaebaja viited VAKO istungile, sest VAKO istungil ei ole võimalik enam täiendada vaidlustust uute asjaolude ja põhjendustega. Kogu kaebaja käsitlus kutsete „kombineerimisest“ on asjakohatu.
12.OÜ JJ-Projekt ei kasutanud õigust apellatsioonkaebusele seisukoha esitamiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohtu otsuse muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega korda neid HKMS § 201 lg 4 alusel. Ringkonnakohus märgib kaebaja väidetele vastuseks järgmist.
14.HT osa III p 2.3 alap 2 kohaselt pidi pakkuja tööde teostamisel kaasama kvalifitseeritud tööjõu, kes omab vähemalt raudtee teemehaanik tase 4 kutsetunnistust, osakutse raudtee keevitusetööde tööjuht. Nõutav dokument: pakkuja esitab keevitustööde tööjuhi, keevitajate allkirjastatud CV, millest nähtuvad andmed hariduse, töökogemuse (rööpaotste- ja riströöbaste pealekeevituse kohta) ja kvalifikatsiooni sertifikaati kohta, HD LISA 7 vormil koos kutsetunnistuse koopiaga. Arvestades raudtee teemehaanik, tase 4 kutsestandardi kompetentse ja raudtee keevitustööde tööjuht, tase 4 osakutse kompetentse (tl 45-53, p B.1), on ilmne, et hankija nõudis pakkuja kvalifitseerimiseks, et keevitustöid juhtival isikul on ühtlasi keevitustööde tegemise kompetents. Seda on õigesti tuvastanud ka halduskohus. Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus selles, et TM 4 tervikkutse ei hõlma täielikult TM 4 osakutset keevitustööde juht, sest tervikkutse ei sisalda kompetentsi „rööpaühendite keevitamine“. VAKO toimikus sisalduv proovitööde loend (tl 58-60) kinnitab AL seisukohta, et TM 4 ja TM 4 osakutse keevitustööde tööjuht proovitööd on erinevad. Proovitöödest nähtub selgelt, et TM 4 tervikkutsest on välistatud kõik praktilise keevitamisega seonduv. Kui hankija kehtestas HT-s nõude, et kaasatav kvalifitseeritud tööjõud peab omama osakutset raudtee keevitustööde tööjuht ning see osakutse eeldab kompetentsi „rööpaühendite keevitamine“ olemasolu ja vastava proovitöö tegemist, on asjakohatud kaebaja arutlused sellest, kas selline kompetents on tegelikkuses vajalik või mitte. HT vastavat punkti vaidlustatud ei ole. Arvestades faktilist asjaolu, et TM 4 tervikkutse ei hõlma TM 4 osakutse keevitustööde tööjuht kompetentsi „rööpaühendite keevitamise“ alal, ning vaidlust ei ole, et SSil vastav osakutse puudub (kutsetunnistus tl 74), on asjakohatud ka kaebaja arutlused sellest, kas üldteoreetiliselt võib osakutse olla kitsam osa kutsest ning kutset omav isik omada kõiki selle osaks olevaid osakutseid. Konkreetsel juhul see nii ei ole. Käsitlus, et tervikkutse ei pruugi hõlmata osakutset, et ole vastuolus ka KutS § 3 p-ga 2, § 31 lg-ga 1 ega § 21 lg-ga 1. Samamoodi ei ole asjassepuutuv kaebaja oletus, et tegemist võib olla kutsestandardi veaga. Kutsestandard ja proovitööde loend ei ole selles osas vastuolulised.
15.Halduskohus on põhjendatult jätnud hindamata kaebaja väited sellest, kas TM 4 kutse koos TM 3 osakutseks oleva raudtee keevitaja kutsekvalifikatsiooniga katab ära TM 4 osakutse keevitustööde tööjuht. Neid väiteid ei esitanud kaebaja oma vaidlustuses ning samuti ei ole selles küsimuses seisukohta kujundanud VAKO. Isegi kui kaebaja esitas SSiga seonduvalt need seisukohad VAKO istungil, on need asjakohatud põhjusel, et koos pakkumusega ei esitatud hankijale SS kohta TM 3 osakutse omandamise kutsetunnistust,
3-16-839 mille asjakohasust oleks hankija saanud hinnata. Kohus nõustub hankijaga selles, et kui HT-s on esitatud konkreetne kvalifitseerimise nõue ning selle nõude täitmiseks vajalike dokumentide nimekiri, ei pea hankija iseseisvalt hakkama uurima ja kombineerima, kas nõutud pädevus võib ilmneda veel mingi teiste dokumentide koosmõjust. Ehk teisisõnu, kui kvalifitseerimise tingimus sätestab sõnaselgelt vähemalt raudtee teemehaanik tase 4, osakutse keevitustööde tööjuht kutsetunnistuse nõude, siis ei saa tuletada vastavust sellele tingimusele madalama kutsestandardi osakutsest. Ringkonnakohtu otsuse p-des 14 ja 15 kirjeldatud põhjustel ei vastanud SS HT osa III p 2.3 alap-s 2 kehtestatud kvalifitseerimise tingimusele.
16.Kaebaja väidab, et nn vana süsteemi TM III kutse katab ära nn uue süsteemi TM 4 osakutse keevitustööde tööjuht ning AT ja IM vastavad kvalifitseerimise nõuetele, sest neil on olemas vana süsteemi TM III kutse ehk kõrgeim tase. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. Halduskohus on põhjendatult lähtunud tegelikest kompetentside võrdlusest ning kuna vaidlust ei ole selles, et vana süsteemi TM III tasemes puudusid keevitustööde kompetentsid, kuid uue süsteemi TM 4 osakutse keevitustööde tööjuhi puhul on see nõutav, ei piisa HT osa III p 2.3 alap-s 2 kehtestatud kvalifitseerimise tingimusele vastamiseks pelgalt TM III tasemest. Tähendust ei oma ka, kas AT ja IM omavad kehtivaid hankija kvalifikatsioonitunnistusi. VAKO on oma otsuse p-s 11.3 õigesti leidnud, et HT osa III p 2.3 alap-s 2 on hankija esitanud üheselt mõistetavalt nõude vähemalt raudtee teemehaanik tase 4, kutsetunnistuse omamisele, osakutse raudtee keevitustööde tööjuht. Seega tuli nõuetekohase kutse omamist tõendada kutsetunnistusega ning ka AT ja IM ei vasta HT osa III p 2.3 alap-s 2 kehtestatud kvalifitseerimise tingimusele.
17.Ehkki seetõttu, et ükski kaebaja poolt esitatud isikutest ei vastanud HT osa III p 2.3 alap-s 2 kehtestatud kvalifitseerimise tingimusele, ei omagi enam tähtsust küsimus, kas kvalifitseerimistingmuse täitmiseks pidanuks kõik 3 isikut selle täitma või piisanuks vaid ühest nõuetekohasest isikust, annab ringkonnakohus seisukoha ka selles. Ringkonnakohus nõustub VAKO ja halduskohtuga, leides, et kaebaja kvalifitseerimiseks piisanuks sellest, kui vähemalt üks spetsialistidest vastab kvalifitseerimise tingimustele. Sõltumata sellest, mitme isiku andmed kaebaja pakkumuses esitas, saanuks ta hankelepingu täitmisel õiguspäraselt kasutada ikka üksnes neid, kes vastavad kvalifitseerimise tingimustele.
18.Eelnevat kokku võttes on ringkonnakohus seisukohal, et halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. Apellatsioonkaebus jääb HKMS § 200 p 1 alusel rahuldamata.
19.HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg-st 1 tulenevalt saab välja mõista vaid kulud, mille kandmise kinnituseks on kohtule esitatud menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistetakse välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Otsus tehakse kaebaja kahjuks. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Kolmas isik ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Vastustaja kulu õigusabile on 1612,50 eurot, mille tasumise kohta on esitatud kuludokument (tl 160-164). Asja mahtu ja keerukust arvestades on 1612,50 eurot mõistlik kulu ja see tuleb kaebajalt vastustaja kasuks välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme
/allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.