Majandushaldusõigus › Tervisekaitse ja toidujärelevalve

Terviseamet vastas 05.08.2015. a kirjaga nr 1.3-7/4167-5 kirjaga kaebajale, et tema vaide osas, millega ta on taotlenud kambri olmetingimuste, ventilatsiooni ja õhu ning kartseri elukõlblikkuse kontrollimist, menetlus ei alustata, sest samasisulise vaide on taotluse esitaja esitanud ka 19.03.2015, mille amet tagastas 31.03.2015. a kirjaga nr 1.3-7/1600-5, sest vahepeal ei ole ilmnenud uusi asjaolusid ning seadusandlus ei ole muutunud.

I. Abdulajev esitas 02.06.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse, millega palus tuvastada Terviseameti vastuste nr 1.3-7/1600-3 ja 1.3-7/4167-5 õigusvastasuse. Kaebuse kohaselt on kuuma ilma korral Tallinna Vangla kambrites õhutemperatuur lubatud määrast kõrgem ning talvel madalam. Tallinna Vangla poolt teostatud mõõtmised ei ole täpsed ning neid ei teostata vastavalt mõõteseaduse nõuetele.

Tartu Halduskohus tagastas 16.06.2016. a määrusega I. Abdulajevi kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu. Halduskohus märkis, et vangistusseaduse § 45 lg 1 kohaselt peab kinnipeetava kamber vastama ehitusseaduse alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja ringluse, valguse ja temperatuuri. Kambris peab olema akne ja kunstlik valgustus, mis kindlustab ruumi piisava valgustatuse. Vabariigi Valitsuse 26.01.1999. a määruse nr 38 „Eluruumidele esitatavate nõuete kinnitamine“ lisa „Eluruumidele esitatavad nõuded“ p 7 kohaselt ei tohi kaugküttevõrgust või hoone katlamajast köetavas eluruumis siseõhu temperatuur inimeste pikemaajalisel ruumis viibimisel olla alla 18 °C. Kaebaja hinnangul ei vastanud Tallinna Vangla nimetatud nõuetel ning leidis, et kohustus mõõtmisi teostada tuleneb Terviseametile VangS § 107 lg-st 3, mille kohaselt riiklikku järelevalvet rahvatervise seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ettenähtud tervisekaitse nõuete täitmise üle ning tervishoiuteenuse osutajale sätestatud nõuete täitmise üle vanglas teostab Terviseamet. Halduskohus märkis, et Terviseamet on kaebajale põhjalikult selgitanud, et kehtivatest õigusaktidest ei tulene Terviseametile kohustust mõõta vanglate õhutemperatuuri ning teostada vanglate kambrite õhukvaliteedi, õhutemperatuuri, õhu mikrobioloogilise koostise, CO2 ning teiste parameetrite üle vanglates järelevalvet. Halduskohus leidis, et kuna Terviseametil puudus kohustus Tallinna Vanglas õhutemperatuuri mõõta, ei saanud Terviseameti keeldumine vastavast tegevusest kaebaja õigusi rikkuda. Seega puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus tuvastamiskaebuse esitamiseks.

I. Abdulajev esitas 20.06.2016 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 16.06.2016. a määruse peale, milles palub halduskohtu määruse tühistada. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et Terviseametil on järelevalve teostamise kohustus. Määruskaebuse kohaselt on kaebajal asja vastu konkreetne huvi, kuna tal on Tallinna Vangla vastu 11 kohtuasja menetluses, mis seonduvad sellega, et tal oli kartserikambrites külm ja elukambrites palav.

Terviseamet vaidleb vastuses määruskaebusele vastu ning on seisukohal, et määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata ja menetlus lõpetada lähtuvalt 16.06.2016. a määruse p-des 6 ja 7 sätestatud asjaoludest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu 16.06.2016. a määruse tühistamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus jõudnud õigele järeldusele, et kaebus tuleb HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada.

Kaebaja on esitanud halduskohtule kaebuse, milles palub tuvastada Terviseameti 16.03.2015. a vastuskirja nr 1.3-7/1600-3 ja 05.08.2015. a vastuskirja nr 1.3-7/4167-5 õigusvastasus. 16.03.2015. a vastuskirjaga keeldus Terviseamet riikliku järelevalve algatamisest ja edastas I. Abdulajevi taotluse vastamiseks Justiitsministeeriumile. 05.08.2015. a vastuskirjaga teatati I. Abdulajevile, et tema vaide osas ei alustata menetlust, kuna I. Abdulajev on samasisulise vaide esitanud 19.03.2015, mille amet tagastas 31.03.2015. a kirjaga nr 1.3/7-1600-5 ning vahepeal ei ole ilmnenud uusi asjaolusid ning seadusandlus ei ole samuti muutunud.

kuna Terviseametil puudus kohustus Tallinna Vanglas õhutemperatuuri mõõta, ei saanud Terviseameti keeldumine vastavast tegevusest kaebaja õigusi rikkuda. See, kas kehtivatest õigusaktidest tuleneb Terviseametile kohustus mõõta vanglate õhutemperatuuri ning teostada vangla kambrite õhu parameetrite üle riiklikku järelevalvet või mitte, on kaebuse sisulise lahendamise küsimus, sest see ongi kaebuse põhiväide, et Terviseametil on seadusest tulenevalt vastav kohustus. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole sellise kohustuse puudumine niivõrd ilmselge, et see annaks alust öelda, et isikul puudub kaebeõigus, kuna Terviseameti keeldumine ei saanud tema õigusi rikkuda. VangS § 107 lg 3 kohaselt teostab Terviseamet vanglas riiklikku järelevalvet rahvatervise seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ettenähtud tervisekaitse nõuete ning tervishoiuteenuste osutajale sätestatud nõuete täitmise üle. Rahvatervise seaduse § 4 p 9 kohaselt on elukeskkonna- ja tervisekaitse põhinõueteks muuhulgas, et eluaseme- ja puhketingimused peavad soodustama tervise säilimist. Kuna Terviseamet on teinud kaebaja taotluse osas sisulise otsuse ja keeldunud selle rahuldamisest, siis ei saa kaebaja õiguste riivet iseenesest välistada. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. Käesoleval juhul on kaebaja pöördunud oma õiguste kaitseks halduskohtusse ning kaebaja õiguste riive ei ole vähemalt ilmselgelt välistatud. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu ringkonnakohus halduskohtuga, et kaebajal puudub kaebeõigus HKMS § 44 lg 1 mõttes.

kaebaja on esitanud tuvastamiskaebuse, nõudes Terviseameti tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemist, siis tuleb kaebeõiguse hindamisel arvestada ka HKMS § 45 lgs 2 sätestatud piirangutega. HKMS § 45 lg 2 esimese lause kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Võimalus esitada hüvitamiskaebus ei välista õigust esitada tuvastamiskaebus sellise haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, millega võidi kahju tekitada. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu.

isiku suhtes antud haldusaktile või tehtud toimingule aitab piisaval määral kaasa tema õiguste kaitsele (Riigikohtu halduskolleegiumi 08.06.2016. a määrus asjas nr 3-3-1-12-16, p 13). HKMS § 38 lg 4 kohaselt tuleb tuvastamiskaebuses selgitada, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Kui põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks pole esitatud, siis puudub kohtul vajadus hinnata seda, kas väidetav õiguste rikkumine on

toimunud (Riigikohtu halduskolleegiumi 2. aprilli 2009. a määrus asjas nr 3-3-1-100-08, p 36).

järelevalve teostamiseks on seotud 11 kohtuasjadega, mis tal on Tallinna Vangla vastu menetluses, kus vaidlused seonduvad sellega, et tal oli kartserikambrites külm ning elukambrites palav. Ringkonnakohtu hinnangul ei aita tuvastamiskaebuse esitamine käesolevas asjas sellisel määral kaasa kaebaja õiguste kaitsele, et tuvastamiskaebuse esitamine oleks lubatav. Isegi juhul, kui Terviseamet viiks kaebaja taotluse alusel Tallinna Vangla kambrite tingimuste osas läbi riikliku järelevalve, ei saaks kaebaja kasutada neid andmeid oma teistes kohtuasjades, kuna need ei kajasta selle perioodi kambrite olusid, mis kaebajal on teistes kohtuasjades vaidluse all. Tartu Ringkonnakohus on ka varasemalt rõhutanud, et HKMS § 45 lg 2 eesmärgiga ei ole kooskõlas tuvastamiskaebuse menetlemine, mille tulemusel saavutatud kohtuotsusest ei teki isikule mingisugust reaalset eelist või õiguslikku kasu (Tartu Ringkonnakohtu 05.10.2015. a määrus asjas nr 3-15-1242). Kaebusest nähtub, et kaebaja sooviks on saavutada olukord, kus Terviseamet algataks riikliku järelevalve Tallinna Vangla kambrite sisekliima nõuetele vastavuse kontrollimiseks. Terviseameti keelduva vastuse õigusvastasuse tuvastamisega kaebaja oma eesmärki ei saavuta, sest sellega ei saa kohustada Terviseametit kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama. Kaebaja ei ole kohustamisnõuet esitanud, kuid kuna kaebaja vaidlustab vastustaja vastuseid, millest ühe andmisest oli kaebuse esitamise hetkeks möödunud enam kui aasta ning teise andmisest peaaegu aasta, siis oleks perspektiivitu ka kaebajale ettepaneku tegemine kaebuse muutmiseks kohustamiskaebuseks, kuna kohustamiskaebus ei oleks tähtaegne ning kaebaja esitatud materjalidest ei nähtu, et võiks esineda asjaolusid, mis võiksid anda aluse kaebetähtaja ennistamiseks.

põhjendatud huvi HKMS § 45 lg 2 mõttes, tegemist kaebeõiguse puudumisega (vt nt Riigikohtu 04.11.2015. a otsus asjas nr 3-3-1-48-15). Seega on halduskohus iseenesest õigesti tagastanud kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.

tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määruse resolutsioon muutmata. Ringkonnakohus muudab halduskohtu määruse põhjendusi ja asendab need käesoleva määruse põhjendustega. /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

Agu Timmi

Maili Lokk

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.