Omandireform › Maa erastamine

vastuskirjas nr 9-3.2/DP-14-037 väljendatud keeldumise õigusvastasuse tuvastamiseks ning Tartu Linnavalitsuse kohustamiseks uuesti läbi vaadata Sparks SS OÜ taotlus algatamaks kinnisasjaga Lumimarja tn 1a liitmiseks sobiva maa piiride väljaselgitamine.

Kaebuses on esitatud esialgse õiguskaitse taotlus peatada Tartu Linnavalitsuse poolt sauna- ja veeühistu Juss (MTÜ) erastamisavalduse alusel teostatavad toimingud, s.t peatada maa ostueesõigusega erastamise menetlus kuni kohtulahendi saavutamiseni käesolevas asjas. Taotluse kohaselt toimetab Tartu Linnavalitsus edasi maa ostueesõigusega erastamise korra alusel. Kui Tartu Linnavalitsus teostab ostueesõigusega erastamise toimingud sauna- ja veeühistu Juss erastamisavalduse alusel ja annab nõusoleku erastamiseks, paneb see aluse saunaga kinnistu tekkeks, mille omanikus saab sauna- ja veeühistu Juss. Sellises olukorras jääb kaebaja ilma võimalusest taotleda saunaga maa-ala liitmist kaebajale kuuluva Lumimarja tn 1a kinnisasjaga.

taotlus jätta rahuldamata. Tartu linn põhjendab, et kohaldatav esialgse õiguskaitse abinõu ei tooks endaga kaasa kaebaja olukorra paranemist ega hoiaks ära negatiivseid tagajärgi. Isegi kui sauna- ja veeühistul Juss ei peaks olema omandiõigust saunahoonele, ei saa saunahoone kuuluda kaebajale, vaid see oleks peremehetu vallasvara, mille Tartu linn peab hõivama ja seeläbi enda omandisse saama. Esineb ülekaalukas avalik huvi, et maareform viiakse Eesti Vabariigis lõpuni tähtaegselt ja, et õigustatud subjektidel oleks võimalik taotleda maa ostueesõigusega erastamist.

vaatamata HKMS § 55 lg 2 alusel. Määruse kohaselt taotleb kaebaja kaebuses tuvastada Tartu Linnavalitsuse 02.06.2016. a vastuskirjas nr 9-3.2/DP-14-037 väljendatud keeldumise õigusvastasus ning kohustada Tartu Linnavalitsust uuesti läbi vaatama Sparks SS OÜ taotlus algatamaks kinnisasjaga Lumimarja tn 1a liitmiseks sobiva maa piiride väljaselgitamine. Esialgse õiguskaitse taotluses taotleb kaebaja aga peatada Tartu Linnavalitsuse poolt sauna- ja veeühistu Juss erastamisavalduse alusel teostatavad toimingud, s.t peatada maa ostueesõigusega erastamise menetlus kuni kohtulahendi saavutamiseni käesolevas asjas. Esialgse õiguskaitse kohaldamise tulemuseks oleksid õiguslikud tagajärjed, mis ei ole põhivaidluse edukuse korral saavutatavad. Seega ei ole kaebaja soovitud viisil esialgse õiguskaitse kohaldamine põhivaidluse esemest tulenevalt lubatud. Vajalik ei ole kaebuses ja esialgse õiguskaitse taotluses esitatud nõuete täpsustamine, arvestades, et esialgse õiguskaitse kohaldamise eeldused ei oleks isegi nõuete muutmisel täidetud. Kaebaja soovib, et sauna- ja veeühistu Juss ei saaks vaidlusaluse kinnistu omanikuks maa ostueesõigusega erastamise menetluse tulemusel. Kaebaja ei vaja esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist, et põhivaidluse tulemuse selgumiseni oma õigusi kindlustada või kahjulikke mõjutusi tõrjuda. Käesoleval ajal teeb Tartu linn alles Maa ostueesõigusega erastamise korra p 4 alusel eeltoiminguid, selgitades välja maa ostueesõigusega erastamise seisukohalt tähtsust omavad asjaolud. Tartu linna kinnitusel ei ole võimalik täpselt ennustada, millal linn eeltoimingud lõpule viib, kuid seda tehakse, kui linnal on olemas selleks vajalikud materjalid. Sauna- ja veeühistu Juss 21.04.1997. a avalduse alusel maa ostueesõigusega erastamine on pikaajaline protsess, mille lõpule viimise aeg ei ole praegu veel teada. Seega ei realiseeru kaebaja hinnangul talle kahjulike tagajärgede saabumise oht lähitulevikus. Vajaduse tekkimisel on võimalik esialgse õiguskaitse abinõud kohaldada edasise menetluse käigus. Halduskohtule on esitatud taotlus, mille puudused ei ole kõrvaldatavad ja esialgse õiguskaitse taotlus ei ole põhivaidluse esemest tulenevalt lubatav.

MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

palub halduskohtu määrus tühistada ja rahuldada kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus, s.t peatada maa ostueesõigusega erastamise menetlus kuni kohtulahendi saavutamiseni käesolevas kohtuasjas.

Määruskaebuse kohaselt ei saa nõustuda halduskohtu hinnanguga, et maa ostueesõigusega erastamine on pikaajaline protsess ja kahjulike tagajärgede saabumise oht ei realiseeru lähitulevikus. Halduskohtu seisukoht, et erastamismenetlus on oma regulatsioonilt selline, mis lubab käesoleva haldusvaidluse kahtlusteta lõpuni viia ilma, et erastamismenetlus oleks lõpuni viidud, ei vasta õigusnormidele. Maa ostueesõigusega erastamise korra p 19 kohaselt, kui erastamise eeltoimingud ei ole teostatud kolme kuu jooksul, informeerib kohalik omavalitsus erastamise korraldajat viivituse põhjustest. Seega viib linn omapoolsed eeltoimingud eelduslikult läbi 3 kuu jooksul, saadab seejärel toimiku maavalitsusse, kes teeb samuti eelduslikult oma toimingud viivituseta. Selliselt on võimalik maa ostueesõigusega erastamine lõpule viia 3-4 kuuga. MTÜ-l Sauna- ja veeühistu Juss puudub omandiõigus krundil asuvale saunahoonele ja seega ka maa erastamise õigus. Linnavalitsus näib olevat vastupidisel seisukohal, seda arvamust täpsemalt põhjendamata. Kaebajale ei ole teavet jagatud, millises seisus erastamine parasjagu on. Sellises olukorras on otstarbekas vaielda haldusasja raames selgeks küsimus saunahoone omandi kuuluvusest, mitte liikuda erastamisega edasi. Kuigi erastamine on kestnud 19 aastat, koostas 2016. a juunis maamõõtja katastriüksuse plaani ja kutsus naabrid piiriprotokolli kooskõlastamisele. Seega ei ole linnavalitsuse poolt takistusi katastriüksuse toimiku kokkupanemisele. Ennustada saab, et erastamine viiakse läbi enne halduskohtu poolt lahendi tegemist, mis tähendab, et kaebus muutuks ainetuks. Kaebusel on head eduväljavaated, sest sauna omandit MTÜ-l Sauna- ja veeühistu Juss ilmselt võimalik tõendada ei ole. Linnavalitsus peaks uuesti läbi vaatama kaebaja taotluse algatada kinnisasjaga liitmiseks sobiva iseseisva kasutusvõimaluseta maa piiride väljaselgitamise menetlus.

määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastuse kohaselt on kaebaja viide Maa ostueesõigusega erastamise korra p-s 19 sätestatud tähtajale ebakorrektne, kuna 3-kuuline tähtaeg maa ostueesõigusega erastamise avalduse esitamisest on ammu möödas. Eeltoimingute tegemise tähtaeg sõltub suuresti teiste isikute (nt taotlejate) tegevusest. Käesoleval ajal teeb Tartu linn Maa ostueesõigusega erastamise korra p 4 alusel eeltoiminguid, mis lõppevad katastriüksuse moodustamise toimiku ja ostueesõigusega erastamise toimiku esitamisega Tartu Maavalitsusele. Hetkel ei ole võimalik nimetada täpset aega, millal eeltoimingud lõppevad, kuid eeltoimingud tehakse niipea, kui vajalikud materjalid on esitatud. Sellele järgnevad erastamise korraldaja poolt Maa ostueesõigusega erastamise korra p-s 23-25 sätestatud toimingud, mis võtavad oma aja. Sauna- ja veeühistu Juss on saunahoone omanik ja ühistul on õigus saunahoone teenindusmaad ostueesõigusega erastada. Kaebaja ei saa taotleda maa-ala (Lumimarja tn 1b) liitmist kaebajale kuuluva Lumimarja tn 1a kinnisasjaga Vabariigi Valitsuse 22.02.2007. a määruse nr 50 ""Maareformi seaduse" § 22 lg-s 12 sätestatud maa erastamise kord" (määrus nr 50) § 1 lg 2 järgi. Määrusega nr 50 on kehtestatud kinnisasjaga liitmiseks sobiva iseseisva kasutusvõimaluseta maa erastamise kord. Maa-ala, millel asub saunahoone, ei ole kasutusvõimaluseta maa Maareformi seaduse § 22 lg 12 ja määruse nr 50 mõttes. Kui peaks selguma, et Sauna- ja veeühistu Juss ei ole saunahoone omanik, ei ole võimalik rakendada määrusega nr 50 kehtestatud korda, vaid saunahoone suhtes tuleb rakendada Vabariigi Valitsuse 08.08.1996. a määrusega nr 211 kinnitatud „Peremehetu ehitise hõivamise korda“ (määrus nr 211), kuna maa-alal asub õiguslikul alusel püstitatud saunahoone. Määruse nr 211 kohaselt omandab saunahoone kas Tartu linn või riik. Maa omandamise õigus on saunahoone omanikul. Kohaldatav esialgse õiguskaitse abinõu oleks kaebaja jaoks kasutu, s.t see ei tooks endaga kaasa kaebaja olukorra paranemist ega hoiaks ära negatiivseid tagajärgi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Halduskohtu 04.07.2016. a määrus muutmata. Ükski määrusekaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses toodud põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS §-d 203 lg 2 ja 201 lg 4). Seoses määruskaebusega peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.

tulemuseks oleksid õiguslikud tagajärjed, mis ei oleks põhivaidluse edukuse korral saavutatavad. Juhul, kui vastustaja peataks esialgse õiguskaitse korras Sauna- ja Veeühistu erastamisavalduse alusel teostatavad toimingud, so peataks maa ostueesõigusega erastamise menetluse, siis puuduks võimalus kindlaks teha, kas ühistul on õigus seda maad ostueesõigusega erastada või mitte. Enne seda ei ole võimalik aga vastustajal läbi vaadata kaebaja taotlust algatada menetlus kinnisasja Lumimarja tn 1a liitmiseks sobiva maa piiride väljaselgitamiseks. Halduskohus on õigesti märkinud, et vastustaja teeb alles Maa ostueesõigusega arastamise korra p 4 alusel eeltoiminguid, et selgitada välja maa ostueesõigusega erastamise seisukohast tähtsust omavaid asjaolusid. Samuti jagab ringkonnakohus vastustaja seisukohta, et kaebajal puudub alus taotleda maa-ala liitmist oma kinnisasjaga, kuna Määrusega nr 50 on kehtestatud kinnisasjaga liitmiseks sobiva iseseisva kasutusvõimaluseta maa erastamise kord. Maa-ala, millel asub saunahoone, ei ole kasutusvõimaluseta maa selle seaduse mõttes. Kui peaks selguma, et ühistu ei ole saunahoonete omanik, siis omandab selle Tartu linn või riik, kellel on õigus ka maad omandada. Seega puudub alus määruskaebuse rahuldamiseks ja halduskohus on õigustatult jätnud esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.