2-16-13125/8 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval - lahend.ee

3.Menetluskuludelt tuleb kostjal Tõnise Varahalduse OÜ-l tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas; enne 1. juulit 2016 oli see 0,0%, millele lisandub 8% aastas). Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest apellandile, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Kirjeldav ja põhjendav osa Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lg 3 alusel teeb kohus käesolevas tsiviilasjas hagi õigeksvõtul põhineva otsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Tõnise Varahalduse OÜ teatas 26.09.2016.a kohtule esitatud kostja vastuses, et võtab hagi õigeks ja tunnistab hagiavalduses olevat põhinõuet. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud Pärnu Maakohtule 30.08.2016.a esitatud hagiavalduse ja 07.10.2016.a esitatud lõpliku menetluskulude nimekirja kohaselt palub hageja kostjalt Tõnise Varahalduse OÜ-lt välja mõista hageja OÜ Habiteri kasuks menetluskulud - tasutud riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulud summas 490 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni menetluskuludelt viivise tasumist VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses.

2-16-13125 TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud riigilõivu summas 200 eurot. TsMS § 124 lg 1 järgi tuleb hagihind määrata nõutavalt summalt. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevuse, sissenõutavaks muutunud viivise ja põhinõude täitmiseni viivise tasumist, seega on käesolevas asjas hagihinnaks 1225,20 eurot. Kuni 1500 euro suuruselt hagihinnalt tuleb tasuda riigilõivu summas 200 eurot. Seega kuulub kostjalt välja mõistmisele riigilõiv summas 200 eurot. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Käesolevas tsiviilasjas on hageja volitanud ennast esindama ARCHER&ARCHER Õigusbüroo OÜ ning hageja esindamise eest on ARCHER&ARCHER Õigusbüroo OÜ esitanud hagejale arve summas 690 eurot, millest 490 eurot õigusabikulud ja 200 eurot menetluses tasutud riigilõiv. Kohus on seisukohal, et kuna tegemist on lihtsa menetlusega, milles kostja vastas koheselt hagiavaldusele ning võttis hagi õigeks ei ole 490 euro suurune õigusabikulude nõue põhjendatud. Hageja lepingulise esindaja tunnitasuks on 140 eurot. Kohus asub seisukohale, et 140 euro suurune tunnitasu on mõistlik, arvestades hagiavalduse asjaolude lihtsust ning turuhinda õigusbüroo asukohas (Tallinnas). Käesolevas tsiviilasjas tuli kohtul menetlusosalisi suunata kompromissi sõlmimisele. Seoses sellega, et menetlusosalised omavahel ei arutanud kompromisslepingu sõlmimist oli vajalik kohtul teha kohtunõuded menetlusosalistele ning ka kohtunõue lõplike menetluskulude kindlaks määramiseks. Hageja lepingulise esindaja ajakulu kohtunõudele vastamiseks ei ole põhjendatud ega vajalik. Menetluskulude nimekirja esitamiseks ning kompromissi sõlmimise kohta seisukoha võtmiseks ei ole vajalikud õigusalased eriteadmised ning seisukoha ja nimekirja sai kohtule esitada ka hageja seaduslik esindaja (Riigikohtu 11.11.2014.a määrus tsiviilasjas 3-2-1-77-14, p. 12). Kohus nõustub, et hageja lepingulisel esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu 15 minutit on nõude aluseks olevate dokumentide ja asjaoludega tutvumiseks. Kohus ei nõustu hageja lepingulise esindaja ajakuluga hagiavalduse koostamisele. Hageja on esitanud kohtule hagiavalduse kolmel leheküljel, millest esimesel leheküljel on kohtu ja menetlusosaliste andmed ning kaks lõiku faktilisi asjaolusid. Kohtu hinnangul faktiliste asjaolude kohtu ja menetlusosaliste andmete jm vorminõuete täitmiseks on põhjendatud hageja lepingulise esindaja ajakulu 5 minutit. Hagi aluseks olevate

2-16-13125 faktiliste asjaolude kirja panemisel leiab kohus, et hageja lepingulise esindama ajakulu on põhjendatud ja vajalik 15 minutit, arvestades asjaolude lihtsust ning eelnevalt lepingulise esindaja ajakuluga asjaoludega tutvumisel. Hagi põhjenduse osas on hageja lepinguline esindaja välja toonud seaduse sätted, millest nõude esitamisel lähtub ning sätted on osaliselt seotud faktiliste asjaoludega. Kohtu hinnangul hageja lepingulise esindaja ajakulu hagi põhistuste kirjutamisel on põhjendatud ja vajalik 10 minuti ulatuses. Kohus asub seisukohale, et menetluslike küsimuste ja taotluste esitamisele on põhjendatud hageja lepingulise esindaja ajakulu 15 minuti ulatuses. Hageja lepinguline esindaja on nimetatud lõigus välja arvutanud hagihinna ning esitanud kõik hageja menetluslikud taotlused, mis kohtu hinnangul on asjakohased ning ei ole liigseid taotlusi, millest kohus menetlemisel nagunii lähtuks. Kohtu hinnangul on põhjendatud hageja lepingulise esindaja ajakulu selgelt väljendatud nõude esitamiseks 15 minuti ulatuses. Hagi ese on sõnastatud selliselt, et kohtul oleks võimalik nõue kohtulahendi resolutsiooni üle tõsta ning kohus leiab, et hagi eseme sõnastamisele kulunud 15 minutit on põhjendatud. Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et hagiavalduse koostamiseks on põhjendatud ja vajalik ajakulu 60 minutit. Kohus leiab, et kostja vastuväited hageja menetluskuludele on osaliselt põhjendatud, s.o menetluskulude nõue on tsiviilasja mahtu ja sisu lihtsust arvestades ebamõistlik. Kohtu hinnangul nii hagiavalduse mahtu, sisu lihtsust, esitatud tõendite olemasolu ja menetluse kestvust arvestades on mõistlik jätta kostja kanda 175 eurot (1,25*140=175). Kohus selgitab kostjale, et kostja on kohtule esitanud tõendi, mille kohaselt hageja on, kasutades inkassofirmat, varasemalt nõudnud võlgnevuse tasumist, seega kohtu hinnangul ei ole põhjendatud jätta menetluskulud hageja kanda TsMS § 168 lg 6 alusel, kuigi kostja võttis koheselt hagi õigeks. Kohtu hinnangul, kui kostjalt on võlgnevust nõutud kohtuväliselt inkassofirma kaudu, kuid kostja ei ole tasunud hagejale võlgnevust, siis on kostja enda käitumisega andnud põhjuse hagi esitamiseks. Kohus selgitab kostjale, et Riigikohus on asunud seisukohale, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda (Riigikohtu 6.05.2015.a määrus tsiviilasjas 3-2-1-4-15 p. 14). Kohus juhib kostja tähelepanu asjaolule, et käesoleva tsiviilasja hinnaks on 1225,20 eurot. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud, milleks on hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 200 eurot ja kulud õigusabile summas 175 eurot. Nimetatud summad kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on kohtule esitatud menetluskulude nimekirjas taotlenud menetluskuludelt viivise väljamõistmist VÕS § 113 lõike 1 ettenähtud ulatuses. Seega tuleb kostjal tasuda menetluskuludelt (375 eurot) menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik