EK kaebus mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 8000 eurot seoses kaebaja valijate nimekirjast väljajätmisega
Menetlusosalised
Kaebaja – EK Vastustajad – Harju Maavalitsus ja Tallinna linn
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 09.05.2016 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
EK määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta EK määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 09.05.2016 määrus haldusasjas nr 3-16-656 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 121 lg 4).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu 16.11.2010 määrusega tsiviilasjas nr 2-09-49128 piirati osaliselt EK teovõimet. Eestkostja ülesanneteks olid määruse kohaselt EK esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning vajadusel tema elu korraldamine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaalteenuste ja ravi tagamine. EK-le jäeti õigus teha eestkostja nõusolekuta igapäevaseid olmetehinguid (igapäevaselt eluks vajalike tarbe- ja toidukaupade ostmine või teenuste eest tasumine). Kuigi määruse resolutsioonis ei märgitud, et EK-l säilib valimisõigus, tulenes see määruse põhjendustest. Harju Maavalitsus kandis 20.12.2010 Harju Maakohtu 16.11.2010 määruse resolutsioonilt rahvastikuregistrisse andmed, et EK on piiratud teovõimega ja valimisõigusetu. 06.03.2011 toimusid Riigikogu valimised, 20.10.2013 kohaliku omavalitsuse volikogu valimised ning 25.05.2014 Euroopa Parlamendi valimised. Kanne EK valimisõigusetuse kohta kustutati rahvastikuregistrist 13.10.2014. EK eestkoste lõpetati Harju Maakohtu 26.08.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-6449.
2.EK esitas 18.12.2015 Siseministeeriumile kui rahvastikuregistri vastutavale töötlejale taotluse (tl 9-9p) mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 8000 eurot selle eest, et ta ei saanud 2011. a Riigikogu, 2013. a kohaliku omavalitsuse ja 2014. a Euroopa Parlamendi valimistel
3-16-656 realiseerida oma hääleõigust. EK käis 06.03.2011 ja 25.05.2014 Mustamäe Linnaosavalitsuse valimisjaoskonnas ja soovis valida. Siseministeerium andis 20.01.2016 kirjaga nr 2-2/284-2 (tl 10-12) EK-le tähtaja kahju hüvitamise taotluse puuduste kõrvaldamiseks. EK esitas 12.02.2016 taotluse täiendused (tl 14-16).
3.Siseministeerium edastas 03.03.2016 kirjaga nr 2-2/86-1 (tl 17-19) kahju hüvitamise taotluse Harju Maavalitsusele ja Tallinna Linnavalitsusele. Siseministeerium selgitas, et Harju Maavalitsus kandis 20.12.2010 Harju Maakohtu 16.11.2010 määruse resolutsioonilt ebaõigesti rahvastikuregistrisse ebaõiged andmed. Seega võib olla tegemist Harju Maavalitsuse vastutusega. Vea rahvastikuregistris ning valijate nimekirjas oleks saanud parandada koheselt valimispäeval. Nende asjaolude osas, miks EK ei saanud 06.03.2011 ja 25.05.2014 valimistel valida, saab anda selgitusi Tallinna Linnavalitsus.
4.Harju Maavalitsus jättis 01.04.2016 vastusega nr 1-6/841 (tl 20) EK kahju hüvitamise taotluse sisuliselt läbi vaatamata. Harju Maavalitsuse hinnangul sai EK rahvastikuregistris tehtud ekslikust kandest ja kahju põhjustanud isikust teada hiljemalt 2011. a Riigikogu valimistel hääletada soovimise ajal ning pärast seda oli tal võimalik teha toiminguid, et edasine kahju ära hoida ja esitada hüvitamise nõue. Nõue on aegunud, sest EK ei esitanud seda kolme aasta jooksul kahjust ja kahju põhjustanud isikust teadasaamisest.
5.EK esitas 04.04.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse (tl 2-5) mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 8000 eurot. 1) Kaebajat ei olnud valijate nimekirjas 06.03.2011, 20.10.2013 ega 25.05.2014 valimistel. Kaebaja soovis valida 06.03.2011 ja 25.05.2014 toimunud valimistel, kuid olenemata sellest, et 20.10.2013 ta valida ei soovinud, pidanuks ta nimi olema valijate nimekirjas. Kaebaja ei saanud 06.03.2011 ega 25.05.2014 teada, et ta ei saa valida rahvastikuregistri kande tõttu, vaid arvas, et teda ei ole valijate nimekirjas konkreetses jaoskonnas. Kaebajale ei osatud selgitada, miks teda valijate nimekirjas ei ole. Kaebaja sai tema valimisõiguse alusetust piiramisest rahvastikuregistris teada 28.07.2014, kui Politsei- ja Piirivalveamet teostas seoses kaebaja poolt ID-kaardi taotlemisega päringu rahvastikuregistrisse. 2) Kaebajal oli õiguspärane ootus valimistel osalemisele, sest Harju Maakohtu 16.11.2010 määrusega ei piiratud tema valimisõigust. Kaebaja õiguslik ja sotsiaalne turvatunne ning usaldus riigi vastu sai tugevasti riivatud ning talle tekitati mittevaralist kahju. 3) Kaebaja alusetu valijate nimekirja kandmata jätmine lõi temast negatiivse kuvandi kõigile valimisjaoskonnas viibijatele. Kaebaja pidi valimisjaoskonnas avalikult selgitama oma kodanikuõigusi. See mõjus talle inimväärikust alandavalt ja riivas intensiivselt eraelu puutumatust. Kuna kaebaja jäi alusetult välja kolmest valijate nimekirjast, tekib talle mittevaraline kahju ka tulevikus, sest nimekirjadega tutvujatele tekib temast negatiivne kuvand. Riik rikkus kaebaja õigust vabadele valimistele. 4) Kaebajal puudus eestkostetavaks olemise tõttu juurdepääs valijate nimekirjale ja ta ei saanud realiseerida oma kaebeõigust ega saada teavet valimisõiguse taastamise kohta.
6.Tallinna Linnavalitsus jättis 18.04.2016 vastusega nr LSB-12/635-2 (tl 30-31) kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Vastuse kohaselt ei ole Tallinna linn oma tegevusega kaebajale kahju tekitanud. Kahjunõudes esitatud asjaolud ei ole leidnud tõendamist ning nõue on osaliselt aegunud.
7.Tallinna Halduskohus tagastas 09.05.2016 määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 2 alusel, kuna kaebusega ei ole võimalik saavutada selle eesmärki. 2(5)
3-16-656 1) Kaebaja valijate nimekirjast väljajäämise võis põhjustada Harju Maavalitsuse kui rahvastikuregistri seaduse (RRS) §-s 28 nimetatud andmeandja poolt rahvastikuregistrisse ebaõige kande tegemine. Siiski ei saaks kaebust rahuldada isegi siis, kui Harju Maavalitsuse tegevus oli õigusvastane. Valimisõiguse rikkumine ei ole riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 kohaselt selline rikkumine, mis annaks aluse nõuda mittevaralise kahju hüvitamist. Kuigi kaebaja soovis 06.03.2011 ja 25.05.2014 valida ega saanud seda teha, ei kuuluks sellest tulenev mittevaralise kahju hüvitamise nõue rahuldamisele, välja arvatud siis, kui see tõi kaasa mõne RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud õiguse rikkumise. Samuti ei saanud olukorras, kus kaebaja ei soovinud 20.10.2013 valimistel valida, tekitada kaebajale mittevaralist kahju ainuüksi fakt, et teda ei olnud 20.10.2013 valijate nimekirjas. 2) Kaebaja head nime ei ole teotatud. Fakt, et kellegi nimi puudub konkreetse valimisjaoskonna valijate nimekirjast, ei ole iseenesest halvustav ega saa tekitada isikust negatiivset kuvandit või kahjustada tema mainet. Nime puudumine konkreetse valimisjaoskonna valijate nimekirjast võib tähendada seda, et isiku nimi on teise valimisjaoskonna valijate nimekirjas või et nimi on nimekirjast ekslikult välja jäänud. 3) Kaebaja inimväärikust ei ole alandatud. Asjaolu, et 25.05.2014 valimisjaoskonnas viibijad kuulsid, et kaebajat ei ole segastel asjaoludel valijate nimekirjas, võis tekitada kaebajale küll ebamugavustunnet, kuid ei saanud riivata kaebaja väärikust niivõrd intensiivselt, et tegemist oleks olnud alandamisega. Eraelu puutumatust võis riivata see, et valimisjaoskonnas viibijad kuulsid sellest, et kaebajal on eestkostja ja tal on piiratud teovõime. Samas ei oleks võimalik eraelu puutumatuse riive rahvastikuregistri ebaõige kandega sellises põhjuslikus seoses, et kaebajale tekkida võinud kahju oleks olnud ebaõige kande vältimatu tagajärg. Asjaolu, et kaebajal eestkostja olemasolu arutati kõrvaliste isikute kuuldes, oli tingitud kaebaja enda käitumisest. Kaebajal oli võimalus jätta see asjaolu avaldamata. 4) Kaebaja oleks saanud esitada eestkostja vahendusel Euroopa Parlamendi valimise seaduse (EPVS) § 24 lg 2 alusel linnasekretärile avalduse valijate nimekirjas muudatuse tegemiseks. Eestkostja ja eestkostetava võimalike omavaheliste kommunikatsiooniprobleemide ja eestkostja tegevusetuse eest ei saa vastutada riik. Kui eestkostja põhjustas oma tegevusetusega kaebajale kahju, saab kaebaja esitada tema vastu kahjunõude maakohtusse.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.EK palub määruskaebuses (tl 38-39p) halduskohtu määruse tühistada ja võtta kaebus menetlusse. 1) Teovõime piiramise andmed (sh valimisõigusetus) on isikuandmete kaitse seadusest tulenevalt delikaatsed isikuandmed, mis kajastavad isiku tervise seisundit väga spetsiifilises valdkonnas. Need andmed tuginevad eriteadmistega isikute arvamustele ning kaebaja oli sunnitud läbima tema isikut ja õigusi väga koormava menetluse. Seega ei teotanud ebaõigete andmete avaldamine kaebaja au ega mainet, vaid riivas väga intensiivselt tema eraelu puutumatust ja alandas inimväärikust. Ajavahemikus 20.12.2010 – 13.10.2014, mil kaebaja oli rahvastikuregistri järgselt valimisõigusetu, on kaebaja isikuandmetele saanud rahvastikuregistris juurdepääsu erinevad isikud kokku rohkem kui 100 korral. 2) Valimisõiguse tagamise kohustus tuleneb riigile Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist (EIÕK) ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartast. Kaebajal puudus ka 01.03.2015 toimunud Riigikogu valimiste ajal selgus ja kindlustunne, kas ta oli valijate nimekirjas või mitte. Kaebaja ei pidanud esitama linnasekretärile eestkostja vahendusel avaldust valijate nimekirjas muudatuse tegemiseks, kuna tal oli õiguspärane ootus aktiivse hääleõiguse teostamisele. Samuti ei oleks see tegevus saavutanud kaebaja valimisnimekirja 3(5)
3-16-656 kandmist, kuna valijate nimekirja ja rahvastikuregistri andmete erinevuse korral oleks loetud õigeks rahvastikuregistri andmed. Halduskohus ei ole arvestanud kaebaja eriliselt haavatavat õiguslikku seisundit ja tegelikku halduspraktikat eestkostetavate isikute õiguste tagamisel. Asjaolu, et kaebaja on kohustatud teostama oma valimisõigusega seonduvaid toiminguid eestkostja vahendusel, seab kahtluse alla valimiste ühetaolisuse ja salajasuse. 3) Halduskohus ei kaalunud enne kaebuse tagastamist PS § 25 otsekohaldamist, kuigi möönis Harju Maavalitsuse võimalikku õigusvastast tegevust. Hinnates hüvitamiskaebuse alust ja põhjendatust üksnes RVastS § 9 lg 1 alusel, rikkus halduskohus menetlusnorme. RVastS regulatsioon, mis välistab õigusvastase või alusetu valimisõiguse piiramisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise, piirab PS §-s 25 sätestatud põhiõigust nõuda kahju hüvitamist koos valimisõiguse rikkumise tuvastamisega. PS §-s 25 sätestatud põhiõiguse piirangu intensiivsuse hindamisel tuleb arvesse võtta ka seda, et teovõime (sh valimisõiguse) piiramise menetlus ei ole isiku vabatahtlik valik ning menetluse tulemusena piiratakse intensiivselt isiku mitmeid põhiõigusi. Lisaks piirab RVastS regulatsioon PS §-de 14 ja 15 koostoimest tulenevat õigust tõhusale kohtumenetlusele.
9.Tallinna linn palub jätta määruskaebuse rahuldamata (tl 57-59). 1) Tallinna linn ei ole asjas vastustaja, kuna juhul, kui kaebajale on kahju tekitatud, sai seda tekitada vaid Harju Maavalitsuse ebaõige kanne rahvastikuregistris. 2) Kaebaja ei ole kasutanud valimisõiguse kontrollimiseks ja tagamiseks esmaseid õiguskaitsevahendeid, mistõttu on kahju hüvitamine RVastS alusel välistatud. Kaebuse materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks esitanud jaoskonnakomisjonile avalduse enda valijate nimekirja kandmiseks, pöördunud muul moel jaoskonnakomisjoni poole või vaidlustanud mõnda jaoskonnakomisjoni toimingut. Kaebajal oli 06.03.2011 ja 25.05.2014 võimalus koheselt pöörduda oma andmete täpsustamiseks samas majas asunud rahvastikuregistri osakonna poole. Tõhusaim õiguskaitsevahend hääletamisõiguse tagamiseks on avalduse tegemine enda valijate nimekirja kandmiseks ning enda valijate nimekirja kandmata jätmise vaidlustamine, mille järgimata jätmine annab aluse tagastada kaebus läbivaatamatult (Riigikohtu 22.01.2013 otsus nr 3-4-1-26-12, p 31). 2) Valimisõiguse rikkumine ei kuulu RVastS alusel hüvitamisele. Valimisõiguse rikkumise korral ei ole mittevaralise kahju hüvitamise eeldused täidetud ka juhul, kui saaks eeldada, et kaebaja ei oleks väidetava kahju vältimiseks pidanud midagi tegema või kui kaebaja ei oleks saanud väidetavat kahju kuidagi vältida. Valimistel hääletamise piiramist ei saa pidada inimväärikuse alandamiseks ning tegu ei ole ka muu RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud juhtumiga.
10.Harju Maavalitsus palub jätta määruskaebuse rahuldamata (tl 63-63p). 1) Rahvastikuregistris muudatuste tegemine oleks olnud võimalik ka valimiste päeval. Sellega oleks kaebaja saanud tagada tema valijate nimekirja kandmise. Isiku õiguste rikkumise tuvastamine ja hüvitise saamine on võimalik üksnes seaduses sätestatud alustel. 2) Valijate nimekiri on küll avalik, kuid pärast valimispäeva saavad isikud sellega tutvuda üksnes õigustatud huvi olemasolul. Seega ei ole kaebaja valijate nimekirja kandmata jätmine saanud üldiselt teatavaks. Kui isikut ei ole kantud konkreetse valimisjaoskonna valijate nimekirja, ei ole välistatud võimalus, et isik on kantud mõne muu valimisjaoskonna valijate nimekirja.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4(5)
3-16-656
11.Ringkonnakohus leiab, et EK määruskaebus ei ole põhjendatud ning see tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu määrus on seaduslik ning HKMS § 203 lg-le 2 ning § 201 lg-le 4 tuginedes ei pea ringkonnakohus vajalikuks halduskohtu määruse kõiki põhjendusi korrata.
12.Halduskohus on õigesti selgitanud, et RVastS § 9 lg 1 ei anna alust nõuda avalik-õiguslikus suhtes tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist valimisõiguse rikkumise korral. Riigikohus on kinnitanud, et põhiseaduse §-ga 25 ei ole vastuolus olukord, kui seadusega ei ole kehtestatud riigi vastutust kõigi põhiõiguste igasuguse rikkumisega tekitatud mittevaralise kahju eest (Riigikohtu 31.03.2014 otsus nr 3-3-1-53-13, p 40). Ka valimisõiguse välistamist RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud ammendavast õigushüvede loetelust ei saa pidada PS §-st 25 tuleneva kahju hüvitamise õigusega vastuolus olevaks. Eeltoodu kasuks räägib lisaks asjaolu, et valimisõiguse piirangute puhul ei ole üldjuhul rahalist hüvitist välja mõistetud ka Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas. Seega on halduskohus õigesti lähtunud kaebuse perspektiivi hindamisel RVastS § 9 lg-st 1 ega pidanud kaaluma PS § 25 otsekohaldamist.
13.Kaebusest ega määruskaebusest ei nähtu, et kaebajale oleks tekkinud RVastS § 9 lg 1 alusel hüvitamisele kuuluvat kahju, sest juurdepääs rahvastikuregistrile on piiratud ning võimalik üksnes seaduses sätestatud alustel. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et kaebaja ei pidanud kas ise või eestkostja vahendusel võtma kasutusele meetmeid oma olemasoleva valimisõiguse teostamiseks juba siis, kui sai teada, et teda ei ole valijate nimekirjas. RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Seega isegi juhul, kui kaebajale oleks tekkinud RVastS § 9 lg 1 alusel hüvitatavat kahju, oleks ta pidanud esmalt püüdma ise kahju tekkimist vältida. Riigikohtu seisukohtade kohaselt on hääletamisõiguse tagamise tõhusaks õiguskaitsevahendiks võimalus vaidlustada enda valijate nimekirja kandmata jätmist, tehes esmalt avalduse valijate nimekirjas muudatuste tegemiseks valla- või linnasekretärile (Riigikohtu 22.01.2013 määrus nr 3-4-1-2612, p 31; 14.11.2013 määrus nr 3-4-1-58-13, p 34). Ebaõige on kaebaja seisukoht, et linnasekretärile avalduse esitamine valijate arvestuse aluseks olevate registriandmete muutmiseks ei oleks aidanud tal oma õigusi kaitsta. Isegi kui linnasekretär oleks jätnud vastava taotluse rahuldamata, oleks seejärel olnud võimalik pöörduda kaebusega halduskohtusse (RKVS § 25 lg 5, KOVVS § 30 lg 5, EPVS § 24 lg 5). Halduskohtul oleks olnud võimalik kaebus rahuldada ja teha linnasekretärile ettekirjutus valijate arvestuse aluseks olevate registriandmete muutmiseks (Riigikohtu määrus nr 3-4-1-26-12, p 32). Asjaolu, et kaebaja teovõimet oli osaliselt piiratud, ei välistanud kaebajal eelpool nimetatud õiguskaitsevahendi kasutamist. Kui kaebaja ise oleks esitanud linnasekretärile avalduse, oleks viimasel olnud haldusmenetluse seaduse § 12 lg 2 teisest lausest tulenevalt kohustus astuda samme taotleja teovõimelise seadusjärgse esindaja leidmiseks ehk pöörduda kaebaja eestkostja poole ja paluda tal kaebaja avaldus heaks kiita.
14.Eeltoodust tulenevalt on halduskohus kaebuse õigesti tagastanud. Määruskaebus jääb seetõttu rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 09.05.2016 määrus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe
/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.