Jätta D.M.u esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 252 lg 7, § 204 lg 2).
ASJAOLUD
1.D.M. töötas Tallinna Vangla Maardu üksuse 17.05.2016 käskkirja nr 5-3/576 alusel Tallinna Vangla Maardu üksuses (avavangla) majandustööde abitöölisena.
2.Tallinna Vangla karistas 30.06.2016 käskkirjaga nr 5-2/743 kinnipeetav D.M.ut (taotleja) kartserisse paigutamisega 5 ööpäevaks katseajaga 4 kuud vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 rikkumise eest. Kinnipeetavale heidetakse ette toidujagamise ajal vangla ametniku korralduse eiramist, mitte jagada järelejäänud toitu tuppa 611. Valvuri ja vanemvalvuri ütlustest nähtub, et kinnipeetavale anti tema tegevuse lõpetamiseks korraldus eesti keeles kaks korda, millest kinnipeetav ei teinud välja. Taotleja väidab, et ei saanud eesti keelest aru. Samas on videosalvestiselt näha, et kui valvur tuleb kinnipeetava kõrvale, siis korraks lõpetab taotleja toidu kaussi panemise, kuid jätkab seda koheselt. Valvurite ütlustest on näha, et tavaliselt suhtlevad nad taotlejaga eesti keeles. Kuna kinnipeetava keele tasemeks on märgitud A2, siis peaks ta lihtsamatest fraasidest ja lausetest aru saama ning mõistma talle antud lihtsat korraldust. Vanemvalvuri ütluste kohaselt andis tema oma esimese korralduse vene keeles, millele kinnipeetav vastas, et tema järelejäänud toitu ära ei viska. Kinnipeetav väidab kirjalikes seletustes, et vastuseks venekeelsele keelamisele küsis ta, miks ei või anda, sest järele jäänud toit ju visatakse ära ja et ta oli juba ühe portsu kartulit pannud. Seega oli kinnipeetav venekeelse korralduse saamise ajaks pannud kartuli kaussi ning videosalvestiselt on näha, et ta andis kausi tuppa 611. Videosalvestise ja vanemvalvuri ütluste kohaselt järgmisele venekeelsele korraldusele kinnipeetav allus. Kinnipeetav ei oleks pidanud kaussi toiduga tuppa andma. Kinnipeetav selgitas, et osad vahetused lubavad anda lisa ja järele jäänud toitu ning keegi ei ole talle öelnud,
et seda ei tohi teha. Asjaolu, et varem ei ole taolist tegevust keelatud, ei tähenda, et korraldust võib eirata. Meditsiiniosakond keeldus taotlejale tõendi väljastamisest selle kohta, et saadav ravi mõjutab tema psüühikat ja teeb kergesti ärrituvaks. Seega ei mõjuta ravi kinnipeetava psüühikat ega tee teda kergesti ärrituvaks. Kui kinnipeetav ei allu vanglas ametnike korraldustele, on tegemist raske distsipliinirikkumisega, kuna see ohustab vangla üldist julgeolekut ja takistab vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamist. Vanglas distsipliini ja julgeoleku tagamiseks on oluline, et kinnipeetavad suhtuksid ametnikesse väärikalt ja lugupidavalt. Kinnipeetav näitas oma teoga, et teda ei saa usaldada, kuna ta ei suuda avavanglas alluda ametnike korraldustele. Oma käitumisega andis kinnipeetav halba eeskuju teistele kinnipeetavatele ja seega on karistamine vajalik ka üldpreventiivsel eesmärgil.
3.Tallinna Vangla algatas 30.06.2016 menetluse taotleja ümberpaigutamiseks Tallinna Vangla Maardu üksusest Tartu Vangla kinnisesse vanglasse.
4.D.M. esitas 04.07.2016 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub tühistada Tallinna Vangla 30.06.2016 käskkiri nr 5-2/743 ja seeläbi peatada menetlus tema avavanglast kinnisesse vanglasse ümberpaigutamise kohta. Samuti palub taotleja peatada vaidlustatud käskkiri (tl 2 pöördel).
4.1.Taotleja kõneleb vene keelt ega valda eesti keelt. Taotleja andis toidu jagamise lõpetamisel viimasele kinnipeetavale, T. T., täiendavalt järelejäänud kartulid, sest nagunii visatakse järelejäänud toit minema. Valvurite eestikeelsest jutust taotleja aru ei saanud. Kui kauss oli T. T. tagasi antud, ütlesid valvurid vene keeles, et taotleja on toime pannud rikkumise. Taotleja ei pannud rikkumist toime teadlikult, kuna ei saanud eestikeelsest korraldusest aru. Kui valvur pöördunuks taotleja poole kohe vene keeles, oleks ta toidujagamise lõpetanud. Kaebajas tekitas segadust asjaolu, et varem ei ole valvurid keelanud järelejäänud toidu jagamist kinnipeetavatele. Vaidlus toidu äraviskamise osas toimus pärast toimingu sooritamist, mida kinnitavad kaaskinnipeetavad A. H. ja T. T. oma ütlustes.
4.2.Kui kohus ei peata vaidlustatud käskkirja, võib taotleja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks, sest tuginedes viidatud käskkirjale võidakse taotleja paigutada tagasi kinnisesse vanglasse. Kinnisesse vanglasse paigutamise tagajärjel katkeb taotlejal võimalus leida tööd vabaduses, millel võib omakorda olla negatiivne mõju tema tulevasele taasühiskonnastamisele. Kehtiv distsiplinaarkaristus avaldab mõju ennetähtaegse vabanemise otsustamisel, väljasõidule lubamisel ja töötamisel väljaspool vanglat ning taotleja suhtes tehtavatele kaalutlusotsustele võimalikes järgnevates distsiplinaarasjades.
4.3.Kuna taotlejale määrati karistus katseajaga, ei ole põhjust arvata, et temast lähtuv julgeolekuoht oleks sedavõrd suur, et välistaks esialgse õiguskaitse kohaldamise.
4.4.Kaebaja esitas 30.06.2016 vanglale taotluse riigilõivu 15 eurot Rahandusministeeriumile üle kandmiseks, kuid ei ole vastust saanud.
5.Tallinna Vangla otsustas 05.07.2016 käskkirjas nr 5-1/1266 paigutada taotleja ümber karistuse kandmise jätkamiseks Tartu Vanglasse (Justiitsministri 25.03.2008 määruse nr 9 „Täitmisplaan“ (täitmisplaan) § 17 lg 2 p 1 ja § 20 lg 1). Kinnipeetav pani 02.06.2016 toime distsipliinirikkumise. Kinnipeetava süü ja teo õigusvastasus tõendati distsiplinaarmenetluse käigus ja teda karistati 30.06.2016 käskkirjaga nr 5-2/743. Kinnipeetav, kes on paigutatud karistuse kandmiseks avavanglasse, peab olema usaldusväärne, et vanglateenistus saaks lubada tal järelevalveta soodustuste korras liikuda tööle, arsti juurde, kirikusse jne. Avavanglas 2(5)
3-16-1324
vangistust reguleerivate õigusaktide järgimisega näitab kinnipeetav oma suhtumist õigusaktidesse ja läbi selle tekitab/ei tekita usaldust tema suhtes soodustuste kohaldamiseks. Kui kinnipeetav ei täida avavanglas viibides vangistust reguleerivaid õigusakte, ei saa vanglateenistus teda usaldada ka väljaspool avavanglat liikumisel ning ei saa talle ka soodustusi kohaldada. Kuna kinnipeetav on teadlikult rikkunud õiguskorda, puudub tema suhtes usaldus avavanglas vangistuse kandmiseks.
Tallinna Vangla palub 08.07.2016 vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
6.1.Distsiplinaarmenetlus on õiguspäraselt läbi viidud, rikkumine tuvastatud ja tõendatud. Kuna distsiplinaarkaristuse määramisel rakendati katseaega, siis ei esine esialgse õiguskaitse vajadust vältimaks kartserisse paigutamist. Kui kinnipeetav 4 kuu jooksul uut distsipliinirikkumist toime ei pane, siis karistust täitmisele ei pöörata.
6.2.Täitmisplaani § 17 lg 2 p-s 1 loetletud distsipliinirikkumisel ei ole karistuse kandmise jätkamine avavanglas võimalik. Kinnipeetava võib ümber paigutada kinnisesse vanglasse, kui kinnipeetav ei täida VangS-i või vangla sisekorraeeskirjade nõudeid või paneb toime uusi õigusrikkumisi. Taotleja paigutati 05.07.2016 ümber Tartu Vangla kinnisesse osakonda. Kuna ümberpaigutamise menetlus on lõppenud ja ümberpaigutamine juba toimunud, ei ole võimalik esialgse õiguskaitse korras ümberpaigutamist ära hoida. Tartu Ringkonnakohus leidis 13.04.2012 määruses nr 3-12-525, et olukorras, kus haldusakt, mille kehtivuse peatamist esialgse õiguskaitse korras taotletakse, on täidetud, ei saa jaatada kahjuliku tagajärje esinemise ohtu ega muid esialgse õiguskaitse kohaldamise eelduseid. Kinnipeetav ei ole Tallinna Vanglale vaiet 05.07.2016 käskkirja nr 5-1/1266 kehtetuks tunnistamiseks esitanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Haldusasi nr 3-16-1324 on määratud kohtunik Reelika Linnu menetlusse. Kohtunik Reelika Linnu puhkusel viibimise tõttu ja arvestades esialgse õiguskaitse taotluse kiireloomulisust lahendab D.M.u esialgse õiguskaitse taotluse valvekohtunik Kaupo Kruusvee.
8.Kohtule ei nähtu, et riigilõiv 15 eurot oleks kohtule laekunud. Kuna kohtul ei olnud taotluse esitamise ajal põhjust kahelda, et taotleja on astunud samme riigilõivu tasumiseks, siis ei jätnud kohus ka taotlust käiguta ega kohustanud taotlejat tasuma riigilõivu. Praeguse määruse tegemise ajaks on taotleja viidud teise vanglasse ja seetõttu ei pruukinud vangla riigilõivu tasumise taotlust rahuldada. HKMS § 249 lg 1 alusel võib kohus ka omal algatusel otsustada esialgse õiguskaitse kohaldamise ja sellisel juhul ei pea taotleja riigilõivu tasuma. Halduskohus otsustab käesolevas menetluses esialgse õiguskaitse taotluse lahendada omal algatusel, sh ilma riigilõivu küsimust lahendamata.
9.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sama paragrahvi lõike 3 järgi arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.
10.HKMS § 249 lg-de 2 ja 5 alusel võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka pärast vaide esitamist. Kuna taotleja on esitanud vaide vangla 30.06.2016 käskkirja nr 5-2/743 vaidlustamiseks ja vangla ei ole veel vaiet lahendanud, on taotlus lubatav.
3(5)
3-16-1324
11.Kaebaja taotles nii vaidlustatava käskkirja tühistamist kui ka peatamist. Kohus tõlgendas 05.07.2016 kaebaja taotlust selliselt, et kaebaja soovib vaidlustatava käskkirja kehtivuse peatamist.
12.Kohtu hinnangul ei tulene vaidlustatud distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjast kaebajale selliseid tagajärgi, mis nõuaks esialgse õiguskaitse kohaldamist. Kartserikaristus on määratud katseajaga, seega ei ähvarda taotlejat selle karistuse täideviimine (vt VangS § 65 lg-d 3 ja 4), kui ta ei pane katseajal toime uut distsiplinaarrikkumist. Seega on taotlejal endal võimalik nõuetekohase käitumisega vältida järgnevate distsiplinaarmenetluste algatamist ja karistuse täideviimist. Nõuetekohasele käitumisele suunamine on vangla julgeoleku seisukohast olulise tähendusega ja seega avalikes huvides.
13.Kui kohus tühistab tulevases kohtumenetluses 30.06.2016 käskkirja nr 5-2/743 ja see on vahepeal täitmisele pööratud, on taotlejal õigus nõuda vanglalt juba kantud karistuse eest kahju hüvitamist. Käskkirja tühistamisega kustub ka taotleja karistatus, st vangla ei saa edaspidi taotleja karistamisel arvestada tühistatud käskkirjaga määratud karistustega ega lugeda taotlejat distsiplinaarkorda korduvalt rikkunuks. Samuti on taotlejal võimalik sel juhul taotleda enda paigutamist tagasi avavanglasse ja ümberpaigutamisega kaasnenud võimaliku kahju hüvitamist.
14.Taotleja viited distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja kehtivuse mõjule ennetähtaegse vabanemise otsustamisel ja väljasõidule lubamisel on umbmäärased. Taotleja ei ole konkreetselt märkinud, millal otsustatakse tema enne tähtaega vabastamine või et ta on esitanud vanglale väljasõidu taotluse. Seega puudub taotlejal eeltoodud põhjustel 30.06.2016 käskkirja nr 5-2/743 peatamise vajadus.
15.Taotleja palub esialgse õiguskaitse korras ka peatada menetlus tema avavanglast kinnisesse vanglasse ümberpaigutamise kohta. Kohus mõistab nimetatud taotlust selliselt, et taotleja hinnangul on kinnisesse vanglasse ümberpaigutamine distisplinaarmenetluse käskkirja vältimatu tagajärg ning käskkirja kehtivuse peatamisega soovib taotleja vastavat tagajärge ära hoida. Esmalt märgib kohus, et kuna VangS § 21 lg 1 ja täitmisplaani §-st 211 kohaselt otsustatakse avavanglas viibiva kinnipeetava ümberpaigutamine kinnisesse vanglasse kaalutlusõiguse alusel, siis ei saa ümberpaigutamist automaatselt tingida ainuüksi kinnipeetava distsiplinaarkorras karistamise fakt, vaid vangla peab täiendavalt põhjendama, miks ei ole avavanglas karistuse kandmise jätkamine konkreetsel juhul õigustatud. Selliseks põhjuseks võib samas olla ka kinnipeetava suhtes usalduse kaotus, mis seondub tema poolt toimepandud distsipliinirikkumise iseloomu ja selle toimepanemise asjaoludega. Taotleja suhtes otsustaski vangla 05.07.2016 käskkirjaga nr 5-1/1266 paigutada ta ümber Tartu Vanglasse. Kinnipeetav viidi samal kuupäeval käskkirja andmisega ehk 05.07.2016 üle Tartu Vanglasse. Seega on tagajärg, mida kinnipeetav soovis vältida, juba saabunud ja taotleja esialgse õiguskaitse vajadus vastavas osas ära langenud. Kohtu hinnangul ei saa käesoleval juhul tulla kõne alla ka ümberpaigutamise tagasipööramine vaidemenetluse ajaks. Nimelt on oluline silmas pidada, et praegusel juhul ei ole ümberpaigutamise näol tegemist kinnipeetava suhtes täiendavate piirangute kohaldamisega, vaid üksnes temale varasemalt kohaldatud soodusrežiimi lõpetamisega. Kinnipeetaval puudub õigusaktidest tulenev subjektiivne õigus kanda karistust avavanglas (vt VangS § 20 lg 1), kuid tal on VangS § 21 lg-st 1 ja täitmisplaani §-st 211 tulenevalt vaieldamatult õigus sellele, et tema ümberpaigutamise otsustamisel järgitaks menetlusnõudeid ja kaalutlusreegleid. Kohtule esitatud materjalide põhjal pole alust järeldada, et taotleja ümberpaigutamise otsustamisel (st
4(5)
3-16-1324
Tallinna Vangla 05.07.2016 käskkirjaga nr 5-1/1266 andmisel) oleks rikutud täitmisplaani §-s 211 sätestatud menetlusnorme. Seejuures on täitmisplaani § 22 kohaselt võimalik kinnipeetav paigutada ajutiselt kinnisesse osakonda ka ainuüksi põhjusel, kui on alust arvata, et ta võib olla toime pannud õiguserikkumise. Seega ei saa soodusrežiimi lõpetamise (ümberpaigutamise) võimalikkust ja õiguspärasust siduda õigusrikkumise lõpliku tuvastamisega, sh distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja vaidlustamise tulemusega. Kohus märgib täiendavalt, et taotleja ümberpaigutamise puhul ei ole tegemist kinnipeetava suhtes täiendava piirangu kohaldamisega, vaid talle võimaldatud soodusrežiimi lõpetamisega. Kinnisesse vanglasse ümberpaigutamisega ei kaasne taotlejale raskesti kõrvaldatavad tagajärjed, vaid talle üksnes kohaldatakse tavapärast vangistusrežiimi.
16.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et D.M.u esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee Kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.