2.Kuulutada välja C.N (isikukood XXX) pankrot 03. juulil 2026, kell 12.15 ja algatada kohustustest vabastamise menetlus.
3.Nimetada C.N S pankrotihalduriks W.M
4.Määrata võlausaldajate esimeseks üldkoosoleku toimumise ajaks 11. august 2026 kell 11.00 Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajas, saal nr 6, asukohaga Kuninga 22, Pärnu ja eelneval kokkuleppel halduriga paralleelselt videokonverentsina virtuaalruumis https://meeting.video.rit.ee. Virtuaalruumi liitumise kutse saamiseks tuleb pöörduda halduri poole.
5.Kohustada C.N S (C.N) ilmuma võlgniku vande andmiseks Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajja (Kuninga 22, Pärnu, saal nr 6) 11.08.2026 kell 10.55.
6.Kohus hoiatab C.N S (C.N), et määratud tähtpäeval vande andmiseks kohtusse ilmumata jätmise korral on kohtul õigus võlgnikku trahvida või kohaldada võlgniku suhtes sundtoomist ja vajaduse korral aresti kuni kolmeks kuuks.
7.Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele. Täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisega.
8.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt 2 kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast
nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja (taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle kohtule; nõude esitamise tähtaja ennistamise taotlust saab esitada kuni halduri poolt võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
9.Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur. Esimene aruanne võlgniku kohustusest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada hiljemalt 10. juulil 2027.
10.Jätta menetluskulud võlgniku C.N kanda.
11.Määrata usaldusisiku W.M tasu suuruseks 1246,00 eurot, millele lisandub käibemaks 299,04 eurot.
12.Anda võlgnikule menetlusabi usaldusisiku tasu 946,00 euro ja lisanduva käibemaksu 227,04 euro maksmiseks, kokku 1173,04 eurot, ning maksta see välja riigi vahenditest büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (
13.Mõista võlgnikult C.N välja usaldusisiku tasu summas 300,00 eurot, millele lisandub käibemaks 72,00 eurot, kokku 372,00 eurot. Usaldusisiku tasu tuleb maksta büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb
14.Määrus teha teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse võlgnik või maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Võlausaldaja võib esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib määruskaebuse esitada usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada.
Asjaolud ja menetluse käik
1.C.N (avaldaja või võlgnik) esitas 20.04.2026 Pärnu Maakohtule maksejõuetusavalduse, milles taotleb enda pankroti välja kuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
2.Avalduse kohaselt tekkisid võlgnikul makseraskused 2025 aasta lõpus ja süvenesid 2026 aasta alguses, mil ei suutnud oma kohustusi enam korrektselt tasuda. Võlgnevused tekkisid seetõttu, et võlgniku igakuised kohustused ületasid tema tegeliku maksevõime. Täiendavalt suurenes koormus erinevate laenude ja järelmaksude tõttu, mille igakuised maksud kogunesid märkimisväärseks summaks. Samal ajal lisandusid eluasemega seotu kulud, mille tasumine muutus järjest keerulisemaks. Elukorralduse pööras pea peale ka olukord, kui võlgniku abikaasa ootamatult suri. Sissetulek igakuiseid kohustusi ei kata ning on sattunud püsivasse makseraskusesse. Igakuised kulud, sealhulgas laenumaksed (kokku üle 600 eurot), kommunaalkulud, interneti- ja telefoniteenused, ületavad selgelt võlgniku sissetulekud. On Töötukassas arvel, saab töötutoetust ja tegeleb aktiivselt tööotsimisega. On püüdnud olukorda lahendada, sealhulgas suhelnud võlausaldajatega ning otsinud lahendusi maksete ajatamiseks, kuid see ei ole andnud tulemusi. On pöördunud võlanõustaja vastuvõtul, kes kaardistas olukorra ning kinnitus tõsiasi, et võlgnik oma kohustuste tasumisega kahjuks toime ei tule.
3.Kohus võttis 27.04.2026 võlgniku maksejõuetusavalduse menetlusse ning nimetas võlgniku usaldusisikuks pankrotihaldur W.M-i ja tegi usaldusisikule kohustuseks füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 17 tulenevate ülesannete täitmise.
4.Usaldusisik W.M esitas 27.05.2026 kohtule võlgniku vara- ja võlanimekirja koos lisadega ning tasutaotluse.
4.1.Võlgniku ja temaga koos elavate perekonnaliikmete vara, nõuded ja sissetulekud. Võlgnikule registervara ei kuulu. Pensionifondidega liitunud ei ole, puudub muu oluline vara. Võlgniku sissetulek koosneb töötutoetusest ca 400 eurot kuus.
4.2.Viie aasta jooksul enne avalduse esitamist võõrandatud vara või kolmandale isikutele antud laen suurusega enam kui 3000 eurot kokku puuduvad.
4.3.Võlgnikul on kontod Swedbank AS-is, aruande esitamise seisuga oli kontode jääk kokku 44,42 eurot, võlgnikul ei ole varade käsutamine piiratud.
4.4.Võlgniku rahalised kohustused (võlanimekiri). Võlgniku kohustused, kogusummas 19 892,67 eurot, on kokkuvõtlikult järgmised: 1.BB Finance OÜ 914,61 eurot; 2. Bigpank AS (kaks lepingut) kokku 13 649,93 eurot; 3. Multitude Bank p.l.c. 5028,13 eurot; 4. eraisik 300,00 eurot. Nõuete sissenõudmiseks kohtulahendeid tehtud ei ole ja täitetoimikuid avatud ei ole. Avalduse esitamise seisuga ei olnud nõuded muutunud veel sissenõutavaks. Võlgniku sõnul ta enam igakuiseid laenumakseid tasuda ei suuda, mistõttu laenud muutuvad sissenõutavaks järgneva 1-2 kuu jooksul. Võlgniku on usaldusisikule teatanud, et: Talle ei kuulu praegu, ega ole viimase 5 aasta jooksul kuulunud kinnisvara, transpordivahendeid ega äriühingute osalusi. Abikaasa nimele registreeritud ühisvara ( kinnisasju, transpordivahendeid, äriühingute osalusi) ei olnud. Abikaasa järelt ta midagi ei pärinud. Talle ei kuulu igapäevaseid majapidamises kasutatavaid masinaid/tehnikavahendeid. Talle kuulub mobiiltelefon Redmi13, mis kingiti 4 aastat tagasi. Igakuiseid kohustusi tekitavatest lepingutest on tema nimel: 1) Telia Eesti AS lepingTV/internet+mobiilipakett, siiani oli kokku ca 64€/kuus, praeguseks on jäänud ainult kõnede pakett, maksumusega 16-16€/kuus 2) Ergo Kindlustuse aastane leping (sõlmis seoses viimase töökohaga turvatöötajana) , tähtajaga 31.12.2026, igakuine makse 30,60€/kuus; 3) Korteri üürileping alates 01.05.2026, 100€/kuus. Ei ole kehtivaid järelmaksulepinguid. Tema valduses ei ole teiste isikute vara (va üürikorteri sisustus) ja teiste isikute valduses ei ole tema vara. On üks võlgnevus eraisikule summas 300€. Viimase 3 aasta jooksul on pereliikmetele ja lähedastele laenanud 10-25 € suuruseid summasid, kuid need on kõik tagasi saadud. Elab alates 01.05.2026 PäXXXXXXXXXX. Üürib majas 1 tuba koos wc, köögi ja dušinurga kasutusõigusega. Leping praegu tähtajaga 31.12.2026 ja üürisummaga 100€/kuus, millele lisanduvad kommunaalkulud ca 100€/kuus. Kuni 30.04.2026 üüris korteritXXX, kus üür oli 250€/kuus, millele lisandusid kommunaalid. Abikaasa suri XXXXXXXX Esimesed laenud võttis juba ca 15 aastat tagasi. Laene on võetud erinevatel põhjustel, sh korterite üürimisel ettemakse tegemiseks, kolimiskuludeks, reisimiseks, laenude refinantseerimiseks. Laenude taotlemisel on pangad küsinud konto väljavõtteid. Endale teadaolevalt on ta laenuandjatele taotluses esitanud õigeid andmeid oma sissetulekute ja kohustsute kohta. Praeguseks on jäänud tasuda 4 laenu, millede igakuiste osamaksete suuruseks on ca 620€/kuus. Usaldusisikule selgitas maksejõuetuse tekkimise aega ja põhjuseid järgmiselt: „Ma arvan ,et mina ise hakkasin maksejõuetuks muutuma järk -järgult 2025 aasta kevadest. Toetas ja aitas oma
panusega minu laenude maksmisel abikaasa . Maksejõuetuks muutusin täielikult alates Jaanuarist 2026 aastal kui jäin töötuks (al.31.12.2025 a.). Abikaasa toetas mu laenude maksmisel oma finantsilise panusega jätkuvalt. Seoses tema äkksurmaga XXXX aastal kadus ära järjepidev finantsiline tugi. Kuna olen veel 01.05.26 aasta seisuga ikka veel töötu ja finants tuge enam ei ole siis alates Mai kuust 2026 aastal tekkivad edaspidi minul suured igakuised laenude tagasimaksete raskused edaspidiseks.“ Maksejõuetusavalduse esitamisel nõustas teda võlanõustaja Usaldusisiku poolt täiendavalt kontrollitud / tuvastatud asjaolud: Rahvastikuregistri andmetel on C.N (sünnijärgne perenimi KX a). Kehtiva elukohana on alates 13.04.2026 registreeritud XXXX. Perekonnaseisult on ta lesk. On olnud 2 korda abielus. •Abielu XXXX Sga (C.N) sõlmiti ja lahutati •Abielu XXXXga sõlmiti ja lõppes seoses abikaasa surmaga Abikaasa XXXXga kehtis varaühisuse põhimõte. Puuduvad ülalpeetavad. Tal on kolm täiskasvanud last Võlgniku nimele kinnisvara, transpordivahendeid, äriühingute osalusi ja tulirelvi registreeritud ei ole ja viimase viie aasta jooksul ei ole olnud. Võlgniku surnud abikaas XXXX nimele käesoleval ajal kinnistuid, äriühingute osalusi, ega transpordivahendeid registreeritud ei ole. 2014-2016 oli abikaasa nimele registreeritud kaasomandiosa kinnisasjast, mis oli saadud pärimise teel ja seega abikaasade ühisvarasse ei kuulunud. C.N ei ole olnud liitunud pensioni II sambaga. Võlgniku viimase viie aasta konto väljavõttest nähtub, et: •2021-2024 oli võlgniku sissetulek kuni ca 1100€ ja igakuised laenumaksed keskmiselt ca 600 € (ca 55% sissetulekust). Lisaks maksis võlgnik üürikorteriga seotud kulud ca 470€, sideteenuste ja õnnetusjuhtumi kindlustuse. Ülejäänud igapäevakulud tasus ta üldreeglina uute laenude ( sh krediidilimiitide ), eraisikutelt laekunud maksete ja kontole toimunud sularaha sissemaksete arvelt. •Abikaasa XXXX hakkas võlgniku kontole ülekandeid tegema 2023 lõpus, kandes kuus üle ca 300-400€. Ülekantav summa suurenes mais 2025- ulatudes kuni 1200€/ni kuus. Veebruaris 2026 kanti XXXX kontolt võlgniku kontole üle kokku 2400€ ja märtsis 2026 enne võlgniku surma summa 4700€. •Kontol on arvukalt väiksemaid kandeid eraisikute vahel. Samuti on võlgnik võimaldanud kasutada oma kontot nö transiitkontona, kus teistele isikutele ettenähtud summad (toetused) on laekunud võlgniku kontole ja sealt sularahas välja võetud ja/või edasi kantud. 4.5 Usaldusisiku arvamus. Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgniku viimase 3 aasta ja 3 kuu deklareeritud maksustatav tulu olnud järgmine: 2023 bruto 13 315€, neto 11 908 € sh keskmiselt kuus 992 €; 2024 bruto 15 009€, neto 13 211€ sh keskmiselt kuus 1 101 €; 2025 bruto 13 745€ neto 12 265€ sh keskmiselt kuus 1 022 €; 2026 3 kuud bruto 703€, neto 680€ sh keskmiselt kuus 227 € + töötutoetus 400€/kuus. 2023-2025 oli sissetulekuks töötasu XX AS-ist ja töövõimetushüvitised. Alates veebruarist 2026 on sissetulekuks töötutoetus. Võlgnikul igasugune vara ja arestitav sissetulek praegusel ajal puuduvad. C.N teadaolevate kohustuste suuruseks kolme võlausaldaja ees on kokku 19 892,67€. Maksejõuetusavalduse menetlusse võtmise hetkel ei olnud veel nõuded muutunud sissenõutavaks, kuid võlgniku sõnul alates maist 2026 ta igakuised makseid tasuda ei suuda. Seega muutuvad kohustused hiljemalt 1-2 jooksul sissenõutavaks. Võlgniku majanduslikust olukorrast lähtuvalt ei ole laenumaksete tasumise suutmatus ajutine. Esialgsel hinnangul ei ole üheselt tuvastatav, et võlausaldajad (vähemalt vanemate laenude puhul) oleksid rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Lõpliku hinnangu saab anda pankrotimenetluses nõuete tunnustamise käigus, kui haldurile esitatakse kõik vajalikud algdokumendid. Usaldusisiku hinnangul on käesoleval juhul võlgnik maksejõuetu, kuna tal puuduvad vara ja sissetulek, mille arvelt kohustusi täita. Võlgnik on laene võtnud pikema perioodi jooksul. Vähemalt viimase viie aasta jooksul on laenukohustuste igakuised maksed olnud maksevõime seisukohalt piiripealsed (50-55%), kuid võlgnik on makseid tähtaegselt tasunud. Samaaegselt on ta igapäevaseid kulusid katnud
regulaarselt võetavate uute laenude või olemasolevate laenude krediidilimiitide arvelt. Usaldusisiku hinnangul on C.N S (C.N) maksejõuetuse peamiseks põhjuseks 2025-l aastal töötasu vähenemine ja detsembris 2025 töösuhte lõppemine ning seejärel uue ja piisava töötasuga töökoha mitteleidmine. Maksejõuetuse tekkimisele on aidanud kaasa kohustuste liigne suurus, samuti võlgniku nõrgad majandamisoskused. Pankrotiseaduse mõistes on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu. Võlgnik muutus maksejõuetuks hiljemalt 2025 lõpus. C.N on maksejõuetusavalduses soovinud pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Võlgnik soovib maksejõuetusavalduse läbivaatamist kirjalikus menetluses. Usaldusisiku hinnangul tuleb võlgniku suhtes kuulutada välja pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Käesoleval ajal ei ole teada asjaolusid, mis võiksid olla aluseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Kuna võlgnik soovib ka kohustustest vabastamise menetluse algatamist, siis tuleb võtta võlgnikult ka võlgniku vanne. Usaldusisiku hinnangul tuleb: 1. kuulutada välja C.N pankrot; 2. nimetada pankrotihaldur (oma nõusoleku selleks on usaldusisik andnud); 3. kohustada võlgnikku andma kohtule võlgniku vanne; 4. algatada C.N kohustustest vabastamise menetlus. 4.6 Tasutaotluse kohaselt on usaldusisik FiMS § 53 lg 1 ja 2 sätestatud ülesannete täitmiseks kulutanud 14,5 tundi, teostades järgmised toimingud: maksejõuetusavalduse ja lisadega tutvumine 30 minutit, võlgnikule päringu koostamine, vara- ja võlanimekirja edastamine 1,5 tundi; registritele jm asutustele päringute koostamine ja edastamine 30 minutit; päringute vastuste töötlemine 1,5 tundi; otse registrites võlgniku andmetega tutvumine 1 tundi; võlgniku võimaliku ühisvara tuvastamine, kontrollides sh registrites surnud abikaasa varalist olukorda – 1 tund; võlgniku pangakonto väljavõtte ja maksuandmetega tutvumine ja analüüs 1,5 tundi; andmete analüüs kogumis ning võla- ja varanimekirja koostamine 7 h. Kokku kulutas usaldusisik oma ülesannete täitmiseks 14,5 tundi, arvestusega 140 eurot/tunnis (lubatud kuni 189,20 eurot), millest tulenevalt usaldusisiku tasu on 2030,00 eurot, millele lisandub käibemaks. Kuna käesoleval hetkel puuduvad menetluses vahendid usaldusisiku tasu maksmiseks ning arvestades võlgnikul mitteolulise arestitava sissetuleku ja olulise müüdava vara puudumist taotleb usaldusisik tasu väiksemas osas ja selle osalist hüvitamist riigi vahenditest. Usaldusisik palub kinnitada usaldusisiku tasu summa 1246,00 eurot, millele lisandub käibemaks 299,04 eurot (kokku 1545,04 eurot) millest 946,00 eurot, millele lisandub käibemaks 227,04€ (kokku 1173,04€) hüvitada riigi vahenditest ja 300,00 eurot, millele lisandub käibemaks 72,00 € (kokku 372,00€) mõista välja võlgnikult. Tasu palub usaldusisik välja mõista OÜ Pärnu Pinker Albert kasuks, mille konto SEB Pank AS-is on EE311010902001686003. Kohtu seisukoht
5.Kohus leiab, et maksejõuetusavaldus tuleb rahuldada ja kuulutab välja võlgniku pankroti. Kohus määrab ametisse pankrotihalduri. Koos pankroti väljakuulutamisega algatab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 18 lg 2 punktile 2.
6.Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lõike 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti usaldusisiku koostatud ja 27.05.2026 kohtule esitatud võlgniku vara ja kohustuste nimekirjast ning usaldusisiku hinnangust nähtuvalt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Esitatu kohaselt on võlgniku sissetulekuks töötutoetus summas ca 400 eurot, igakuiselt peab võlgnik tegema võlausaldajatele tagasimakseid aga rohkem kui 600 euro ulatuses. Kohtule esitatud võlanimekirja kohaselt on võlgnikul teadaolevaid kohustusi kokku 19892,67 eurot ning võlgniku kinnitusel öeldakse temaga sõlmitud lepingud lähiajal üles, kuna ta pole võimeline igakuiseid osamakseid tasuma. Võlgnikul ei ole müügiväärtust omavat vara ega vahendeid võlgnevuste tasumiseks.
7.Eeltoodud andmete põhjal leiab kohus, et võlgnik on maksejõuetu ning tema maksejõetus on püsiva iseloomuga ja kuulutab PankrS § 31 lõike 1 alusel välja võlgniku pankroti.
8.Kooskõlas PankrS § 31 lõikega 6 nimetab kohus pankrotihalduriks W.M-i ja määrab, arvestades PankrS § 78 lõiget 1, võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja. W.M on andnud nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Võlausaldajate üldkoosolek viiakse läbi kohtumääruse resolutsioonis toodud ajal ja kohas.
9.PankrS § 85 kohaselt peab võlgnik kohtule andma oma vara kohta teavet, mida kohus seoses pankrotimenetlusega nii enne kui ka pärast pankroti väljakuulutamist vajab. PankrS § 86 ja FiMS § 18 lg 8 alusel kohustab kohus võlgnikku vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohtu korralduse täitmata jätmise korral võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti. Võlgnikule võib aresti määrata kuni kolmeks kuuks (PankrS § 89 lg-d 1 ja 2). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 47 lg 1 järgi võib kohus aresti kohaldada tsiviilkohtumenetluses määrusega seaduses ettenähtud juhul, kui ta on teinud isikule arestihoiatuse. Eeltoodu alusel kohus määrab võlgnikule tähtaja võlgniku vande andmiseks kohtusse ilmumiseks. Kohus hoiatab võlgnikku vande andmiseks kohtusse ilmumata jätmise tagajärjena sundtoomise ja aresti kohaldamise eest.
10.PankrS § 31 lõike 6 kohaselt otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Usaldusisiku nimetamisel täitemenetluste registri kohaselt võlgniku suhtes täitemenetlusi algatatud ei olnud. Pankroti väljakuulutamisel täitemenetlused TMS § 51 lõike 1 kohaselt lõpevad.
11.Vastavalt FiMS § 45 lõigetele 1 ja 2 otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud ühtegi FiMS § 45 lõikes 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alust. Seega algatab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 46 lõike 1 kohaselt täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises.
12.Kohus selgitab võlgnikule, et ta on kohustustest vabastamise menetluse kestel kohustatud: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1, 2). Pärast pankrotimenetluse lõppu jätkuvas kohustustest vabastamise menetluses loetakse võlgniku tulu loovutatuks usaldusisikule vastavalt FiMS § 47 lõigetes 3–5 sätestatule ja võlgnik on kohustatud pärimise teel saadu väärtusest poole usaldusisikule üle andma.
13.FiMS § 46 lõike 3 kohaselt tuleb usaldusisikul esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruanne. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada määruse resolutsioonis märgitud tähtajaks.
14.Võlgniku vabastamine tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest otsustatakse kolme aasta möödumisel (FiMS § 49 lg 1). Eelviidatud paragrahvi lõike 3 kohaselt võib kohus asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses. FiMS § 49 lõige 9 näeb ette, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma käesoleva seaduse §-s 47 nimetatud kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust
pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest.
15.FiMS § 8 lõige 1 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud. PankrS § 150 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri või usaldusisiku kulud. PankrS 150 lõige 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lõigete 1 ja 2 alusel tuleb avaldaja tehtud menetluskulud (tasutud riigilõiv) jätta tema enda kanda. Eeltoodu alusel jäävad usaldusisiku kulud ja võlgniku kantud menetluskulud võlgniku kanda.
16.FiMS § 54 lõige 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS § 59 lõikele 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.
17.PankrS § 23 lõike 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lõike 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Alates 01.04.2026 on tunnitasu alammäär 189,20 eurot.
18.Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on usaldusisiku ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud usaldusisiku tasuks kinnitada 1545,04 eurot (käibemaksuga).
19.Kuna menetluses ei jätku võlgniku varast vajalikeks väljamakseteks taotleb usaldusisik tasu osalist hüvitamist riigi vahenditest. FiMS § 54 lg 7 järgi kohus võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks. TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.
20.Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku tasu ei ole võimalik pankrotivarast rahuldada, mistõttu hüvitatakse usaldusisikule tasu summas tasu summas 946,00 eurot, millele lisandub käibemaks 227,04 eurot, kokku 1173,04 eurot menetlusabi korras riigi vahenditest. Usaldusisiku tasu summas 300,00 eurot, millele lisandub käibemaks 72,00 eurot, kokku 1290,22 eurot mõistab kohus välja võlgnikult. Vastavalt usaldusisiku taotlusele tuleb usaldusisiku tasu tasuda büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, s.o OÜ Pärnu Pinker Albert arvelduskontole.