lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-26-6828/9

Muud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Viljandi kohtumaja · 02.07.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Kohtuasja number
2-26-6828/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
02.07.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2540
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-26-6828

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Ülle Raag

Määruse tegemise aeg ja koht

02. juuli 2026, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number Tsiviilasi

2-26-6828 W.I maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja: W.I (isikukood: XXX; aadress: XXX xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post: ). Usaldusisik: U.L ((isikukood XXX), MTÜ MEL võlanõustamine, Asula tn 3, Tallinn 11312, telefon XXX, e-post: 17.06.2026

Kohtuistungi aeg Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine, pankrotihalduri nimetamine, võlausaldajate üldkoosoleku aja määramine, kohustustest vabastamise menetluse algatamine

RESOLUTSIOON

Kuulutada välja füüsilisest isikust võlgniku W.I (ikXXX) pankrot 02. juulil 2026.a kell 12.00 ja algatada W.I kohustustest vabastamise menetlus.

2.Nimetada W.I (isikukood XXX) pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Sirje Tael (isikukood xxxxxxxxxxx), kelle kontaktandmed on: Jaama tn 76, 50605 Tartu, telefon 7 407 611, 56 503 342, e-post:
3.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg 20.juuli 2026. a algusega kell 09.30 pankrotihalduri büroos. Osalemine on võimalik virtuaalsete kanalite kaudu. Kohus osaleb virtuaalselt.
4.Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada pankrotimenetluse lõppemisel. Kui pankrotimenetlus ei ole selleks ajaks lõppenud, siis esitada aruanne hiljemalt 20. juunil 2027.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 03.07.20262-26-8896/7Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
  • 02.07.20263-26-1973/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 02.07.20262-26-4818/14Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 01.07.20262-25-9155/20Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
5.Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.
6.Avaldada viivitamatult pankrotimääruse kohta teadaanne väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
7.W.I võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul esimese pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Nõuet ei saa esitada pärast seda, kui võlausaldajate nimekiri on esitatud kohtule kinnitamiseks. Nõude esitamise tähtaja ennistamine ei ole vajalik pandiga tagatud nõude puhul. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.
8.Pankroti väljakuulutamisega hakkavad kehtima PankrS §-s 35 sätestatud tagajärjed, sh kaotab võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga.
9.Pankrotiavalduse tagamise osas täidab täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

kohtumäärust

pankrotihaldur

10.Määrata usaldusisiku U.L (ik XXX ) tasuks 528 eurot, käibemaksu ei lisandu.
11.Mõista usaldusisiku tasu välja W.I-lt ja määrata, et usaldusisiku tasu 528 eurot hüvitatakse riigi vahenditest. Tasu maksta riigi vahenditest MTÜ MEL võlanõustamine (rk 80653087), arvelduskonto EE EE337700771011593398.
12.Toimetada määrus kätte võlgnikule, usaldusisikule ja pankrotihaldurile.
13.Pankrotimäärus kuulub viivitamata täitmisele.
14.Saata määrus pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele p.11 täitmiseks.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv. Usaldusisikule tasu määramise kohta tehtud määrusele võivad esitada määruskaebuse võlgnik ja usaldusisik 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja menetluse käik 1.W.I esitas 25.03.2026 kohtule maksejõuetusavalduse. Võlgnik on vallaline ning tal on üks alaealine ülalpeetav. Võlgnikul on põhiharidus. Maksejõuetusavalduse esitamise seisuga võlgnik ei tööta. Sissetulekuks on toetus 380 eurot ning töötuskindlustushüvitis 577 eurot.

Maksab igakuiselt elatist summas 250 eurot. Vara puudub. Kohustusi on võlgnikul vähemalt summas 14 774,06 eurot. Algatatud on täitemenetlused (kohtutäitur Y.W ). Võlgnik taotleb pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

2.Kohus võttis 22.04.2026 kohtumäärusega võlgniku maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas W.I usaldusisikuks U.L-i ja tegi talle ülesandeks FiMS § 17 nõuete täitmise. Kohus peatas täitemenetlused ja sundtäitmised. Usaldusisik esitas 18.05.2026 kohtule võlgniku vara- ja võlanimekirja. Usaldusisik on kindlaks teinud võlgnikul krediidiandjate ees rahalisi kohustusi kokku 15138,72 euro ulatuses. Võlgniku nimel on varana kirjas küll sõiduk registreerimismärgiga 981 BCE, väljalaskeaasta 2009, kuid sellele on satud arest viies täitemenetluses ja sõiduki tegelikku asukohta ei teata, väärtus hinnatud 0 eurot.. Usaldusisikule teadaolevalt puuduvad ka vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. Võlgnikul on sissetulek- töövõimetoetus 192,07 eurot ja töötasu tähtajalise töölepingu alusel umbes 810 eurot kuus. Töötasu kujuneb n.ö. tükitöö alusel, sõltudes töötatud tundide või istutatud taimede arvust. Kokku sissetulek umbes 1002 eurot kuus. Võlgnikul on kohustused kolme krediidiandjast võlausaldaja, ühe kindlustusseltsi ja ühe kohtutäituri ees. Kõigi võlanõuete kohta on olemas kohtulahendid. Võlgniku põhikohustuste summa on 10393,49 eurot ja kõrvalnõudeid 4745,23 eurot. Võlgniku igakuised väljaminekud on umbes 900 eurot kuus. Igakuise jooksva kulutusena on kirjas ka elatis alaealisele lapsele 250 eurot kuus. Usaldusisiku hinnangul on võlgnikul küll maksevõime, kuid see on piiratud. Tema sissetulek on ebapiisav, et tagada võlgade täielik tasumine või nende oluline vähendamine mõistliku aja jooksul. Maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku elus aset leidnud sündmus (pikaajalise abielu lõppemine), mis tõi kaasa märkimisväärse emotsionaalse ja vaimse pinge. Selles olukorras võttis võlgnik kohustusi, mille teenindamine osutus hiljem tema sissetulekut arvestades ebarealistlikuks. Tekkisid kohtumenetlused ja täitemenetlused, mis süvendasid finantsilist ja psühholoogilist koormust. Nüüdseks on võlgnik oma olukorda mõistnud, asunud tööle, soovib oma kohustusi täita vastavalt tegelikule maksevõimele. Usaldusisik teeb ettepaneku kuulutada välja võlgniku pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. 3 Kohus pidas kohtuistungi 17.06.2026. Osalesid võlgnik W.I ja usaldusisik U.L. Võlgnik andis seletuse, et tal on osaline töövõime, töötab metsandustöödel ja tema töötasu kantakse SEB panga kontole. Võlgnikul on konto ka Wise pangas, mida ta ise peab turvalisemaks. Usaldusisik on võlgnikule selgitanud, et kontod peavad olema Eesti krediidiasutuses ja võlgnik on nõus loobuma Wise konto kasutamisest. Võlgnik saab ka osalise töövõime toetust ja maksab kokkuleppel elatist alaealisele lapsele. Elatisevõlga ei ole. Võlgnik taotleb pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Usaldusisik selgitas kohtuistungil, et võlgnik on varasemalt olnud tubli töötaja. Kui tekkis elatise võlg, tasus ta selle ära ja maksab elatist ka edaspidi. Muude võlgade tasumisega ta ise hakkama ei saa ja rakendada tuleks pankrotiseaduses ettenähtud võimalusi ja kohustustest vabastamise menetlust. Usaldusisik esitas 15.06.2026 tasutaotluse. Kohtu seisukoht
4.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 1 lg 1 järgi toimub maksejõuetusavalduse esitamine ja läbivaatamine füüsilise isiku suhtes ning kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine FIMS-s sätestatud korras. FIMS § 1 lg 2 sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine on reguleeritud pankrotiseaduses (PankS).

PankrS § 1 lg 1 järgi pankrot on võlgniku kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetus. Sama paragrahvi lg 2 järgi võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 2 sõnastab pankrotimenetluse eesmärgid: Pankrotimenetluse kaudu rahuldatakse võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel käesolevas seaduses ettenähtud korras võlgniku vara võõrandamise või võlgniku ettevõtte tervendamise kaudu. Füüsilisest isikust võlgnikule, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, antakse pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest. Pankrotimenetluse käigus selgitatakse välja võlgniku maksejõuetuse põhjused. FiMS § 2 lg 2, lg 4 järgi Maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot või kuulutatakse välja võlgniku pankrot ja algatatakse kohustustest vabastamise menetlus või algatatakse võlgade ümberkujundamise menetlus. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

5.Kohus loeb usaldusisiku esitatud andmete põhjal tõendatuks, et võlgnik W.I on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul on kindlaks tehtud kohustusi 15138,72 euro väärtuses. Realiseeritav vara võlgnikul puudub. Tema sissetulek on osalise töövõime toetus ja töötasu kokku umbes 1000 eurot. Võlgniku töövõime on hinnatud aastal 2021 ja see tuleb uuesti hinnata hiljemalt 08.08.2026. Võlgnikul on sõlmitud tähtajaline tööleping kuni 30.11.2026, tegemist on sisuliselt hooajatööga (metsatöö). Võlgniku võlausaldajad on kiirlaenuandjad, inkassofirmad ja üks kohtutäitur. Kohtutäituril on menetluses selle võlgnikuga viis täiteasja. W.I kõigi nõuete kohta on tehtud kohtulahendid ja võlgnik ise tunnistab põhinõudeid, kuid peab kõrvalnõudeid liiga suureks. Ka kohtutäituri tasu peab võlgnik liiga suureks. Võlgnik W.I on maksejõuetu ja see olukord on püsiv. Võlgnikul puudub nii vara kui ka piisav sissetulek, mille arvel kohustused mõistliku aja jooksul täita.
6.Vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab kohus FIMS § 18 lg 2 p 2 alusel välja W.I pankroti ja algatab W.I kohustustest vabastamise menetluse. Kohus on kontrollinud kohtule kättesaadavatest registritest, et ei esine FiMS § 45 lg1, lg 3 nimetatud aluseid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Vastavalt FIMS § 45 lg 1 kolmandale lausele algab võlgniku kohustustest vabastamise menetlus samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on PankrS § 22 lg 5 tähenduses muu asjaolu.
7.Kohus nimetab pankrotihalduriks tema nõusolekul Sirje Taela. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab kohustustest vabastamise menetluses pankrotihaldur usaldusisiku ülesandeid, eelkõige võlgniku nõustamises ja võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises (FIMS § 46 lg 1). 8.Kohus avaldab pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 33 lg-d 1, 2). Kohus selgitab: 

TMS § 51 lg 1 järgi lõpeb täitemenetlus võlgniku pankroti väljakuulutamisega.

 

 







Tulenevalt PankrS § 36 lg-st 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2). Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4). Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FIMS § 44). Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FIMS § 47 lg-d 1, 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49 lg 1). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9).

9.Kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotiavarast (FIMS § 8 lg 1, PankrS § 146 lg 1 p 4, § 150 lg 2). Usaldusisiku tasu

10.U.L on esitanud kohtule töötasuarvestuse ja tasutaotluse, paludes määrata usaldusisikule tasu kokku 759 eurot. Aruande kohaselt kulus usaldusisikul W.I maksejõuetusmenetluses ülesannete täitmiseks 11,5 tundi, sh: -

Menetluse käigu tutvustamine võlgnikule ja menetlusdokumentide tutvustamine - 1 t Menetluse algdokumentide läbivaatamine ja analüüs– 1 tund; Võlgnikult andmete ja selgituste kogumine – 1 tund; Teabenõuete ja päringute koostamine ja edastamine – 1,5 tundi; Saabunud vastuste läbivaatamine, analüüs - 1,5 tundi. Võlgniku varalise seisundi, sissetulekute ja kohustuste kaardistamine – 1,5 tundi; Suhtlus võlgniku ja menetlusosalistega – 1 tund; Usaldusisiku aruande koostamine kohtule – 2 tundi; Kohtuistungi eelne ettevalmistus- 0,5 tundi; Kohtuistung – 0,5 tundi; Kokku 11,5 tundi.

11.Kohus käsitleb siinkohal edaspidise praktika huvides usaldusisiku töö mahtu ja ajakulu menetluses. Nii usaldusisiku (kui ka pankrotihalduri) tööd tasustatakse ajakulu alusel, ajakulu ja tunnitasu määravad menetluse maht ja keerukus. Menetluse maht sõltub eeskätt menetlusosaliste hulgast ja vajaliku ja kogutava dokumentatsiooni hulgast. Käesoleva menetluse maht on minimaalne, Menetluses osalevast neljast võlausaldajast kolm on tarbijakrediidiandjad, üks kindlustusandja ja lisaks üks võlausaldaja kohtutäitur. Tegemist on

professionaalsete tegutsejatega, s.t. kellele peab olema ja ongi teada menetluse sisu, kulg ja dokumendid on nende poolt vastavalt vormistatud. Kuna kõigi nõuete aluseks on kohtulahendid, siis on puudunud vajadus selles menetluse faasis täiendavaid tõendeid ja andmeid koguda. Kohtulahendid on esitatud. Arvestades dokumentide (kohtulahendite) sisu ja olemust, on need selged, täiendavaid selgitusi ja lisadokumente ei vaja. Seega on menetluse maht minimaalne ja minimaalne on ka keerukus. Usaldusisikul on kulunud võlgnikuga suhtlemisele, temale asjaolude selgitamisele ja tutvustamisele aega menetluses kokku 2 tundi 45 minutit. Kohus loeb seda ülemääraseks. Usaldusisikul on küll võlgniku nõustamise ja abistamise ülesanne (FiMS § 53 lg 1), kuid usaldusisiku suhtlemine ja võlgniku nõustamine toimub üksnes menetluses vajaliku piires. Väikesemahulise ja vähese keerukusega menetluse puhul ei saa see ulatuda enamaks kui 1 tund. Kohus ei pea põhjendatuks väikesemahulises menetluses teabenõuete koostamist, saabunud vastuste ja andmete analüüsi enamat aega nõudvaks kui 2 tundi. Võlgniku varalise seisundi ja sissetulekute ja kohustuste kaardistamine (võlgnikul vara puudub, kohustused tulenevad üksnes kohtulahenditest ja see oli kirjas ka võlgniku esmases avalduses) ei saa nõuda enamat aega kui 0,5 tundi. Ajakulu muus osas loeb kohus konkreetses menetluses põhjendatuks. Kokku loeb kohus põhjendatud ajakuluks 8 tundi. 12.FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. FIMS § 54 lg 2 sätestab, et kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses (PankrS) ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus võib määrata ajutise halduri tasu büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb (PankrS § 23 lg 6). PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 51 järgi Käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri määrus nr 2, vastu võetud 01.02.2021, § 2 lg 1 järgi Kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Sama paragrahvi lg 4 järgi Käesolevas paragrahvis sätestatud tasumäärasid kohaldatakse üksnes siis, kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses, mis vastab riigi vahenditest hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmäärale. Võttes aluseks FiMS § 54 lg 1 sätestatu (usaldusisikul on õigus saada tasu), tuleb kohtul tasu määramisel ära näidata ka allikad, mille arvelt tasu maksmine toimub. Selleks puhuks on seadusandja ette näinud tasu maksmise võimaluse riigi vahenditest ja reguleerinud selle PankrS § 23 lg 51 kaudu ning sellele tugineva justiitsministri määruse kaudu. Seda teeb kohus

ka käesolevas menetluses ja määrab usaldusisiku tasu, võttes aluseks viidatud justiitsministri määrusest tuleneva tunnitasu 33 eurot pooltund, s.t. 66 eurot tund. Tasu tuleb välja mõista riigi vahenditest. Määrates usaldusisiku tasu PankrS § 23 lg 4, lg 5 1 sätete alusel 8 tunni eest tunnitasuga 66 eurot, on põhjendatud tasu summa 528 eurot. Tasu tuleb välja maksta ettevõtja pangakontole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. PankrS § 65 lg 11 järgi Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kohus kontrollis registriandmetest, et MTÜ MEL käibemaksukohustuslane, seega tasule käibemaksu ei lisandu.

võlanõustamine

ei

ole

Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, ameti kulud (kohustuslik vastutuskindlustus), sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse (FIMS § 54 lg 11. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium