2-25-19752/25 - Muud - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

võlgnikuga sellel kinnisasjal); -Hüpoteegiga summas 61 000 eurot Xxxx OÜ kasuks. Hüpoteegi jääk käesoleval ajal 30 000 eurot. Kinnisasi on võlgniku ja tema pere (alaealine tütar ja elukaaslane) elukoht. Arvestades kinnisasja koormavaid asjaõigusi on usaldusisik seisukohal, et kinnisasja väärtus võib olla võrdne hüpoteegi jäägiga, kuid selle väärtust kahandab veelgi isikliku kasutusõiguse märkus. Samuti tasub võlgnik igakuiselt hüpoteegipidajale laenu summas 600 eurot/ kuus. Hüpoteegiga tagatud nõue ei ole kavas hõlmatud ning laenu tagasimakse igakuine kohustus lisandub kavaga hõlmatud võlausaldajate nõuetele. K T võlgade ümberkujundamise kavas on moodustatud 3 võlausaldajate gruppi: I grupp – võlausaldajad, kelle nõude aluseks on võlgnikuga sõlmitud tarbijakrediidi lepingud; II grupp – võlausaldajad, kelle nõude aluseks on solidaarnõue Xxxx OÜ-ga, mida võlgnik on käendanud (ei ole tarbijakrediidlepingud); III grupp – võlausaldajaks on kohtutäitur, kelle menetluses on kahe võlausaldaja nõuded, kokku ümberkujundatavate nõuete summa on 13 237,96 eurot. Kava on koostatud arvestusega, et võlgnik tasub kõik kavas esitatud nõuded 60 kuu möödudes alates 15.07.2026. Kavas on arvestatud, et võlgnik alustab kava täitmist 15.07.2026 ja lõpetab kava täitmise 15.07.2031. Neljale võlausaldajale (Xxxx OÜ, Xxxx OÜ, Xxxx OÜ ja Xxxx OÜ) teostab võlgnik väljamakseid igal kuul alates 15.07.2026 kuni 15.07.2031. Kohtutäitur A K’ile tasub võlgnik osamakseid 1 kord kvartalis (ühel kuul makstav summa on alla 10 euro ning arvestades, et väljamakse teostamisel tuleb tasuda panga teenustasu, on see täiendav kulu võlgnikule). Seega, võlgnikule kuulub küll kinnisvara, kuid see on tema perekonna elukohaks ning koos temaga elab seal võlgniku vanaema, kelle kasuks on seatud isiklik kasutusõigus. Kuivõrd kinnisasi on veel koormatud hüpoteegiga vähemalt summas 30 000 eurot, siis võib kinnistu prognoositav väärtus olla ca 30 000 eurot. Samas isikliku kasutusõiguse tõttu on selle müük pankrotimenetluses väga väikese perspektiiviga ning müügi korral mõjutab see kindlasti ka müügihinda. Samuti tuleb arvestada, et pankrotimenetluses on hüpoteegipidaja nõue eelistatud pandiga tagamata võlausaldajate ees, mistõttu hüpoteegiga vara müügist suure tõenäosusega ei ole võimalik rahuldada teisi nõudeid peale hüpoteegipidaja nõude. Sõiduki Xxxx vanus on üle 20 aasta, mistõttu on selle müügiväärtus ca 1500 eurot. Kuivõrd võlgniku elu- ja töökoht ei kattu, siis on sõiduk vajalik iga päevaselt tööl käimiseks ning tulu teenimiseks. Pankrotimenetluses on võimalik, et võlgnikule tulu teenimiseks hädavajalikku vara ei võõrandata, sest vastasel juhul ilma tulu saamiseta, ei ole võlgnikul võimalik üldse võlausaldajate nõudeid rahuldada. Seega, usaldusisik pigem ei arvesta võlgniku sõiduki realiseerimisest saadavat tulu. Võlgnikul kuuluv äriühing ei tegutse ning sellel on ka võlad. Seega, ka selle võõrandamine pankrotimenetluses on pigem võimatu ja vara tuleb lugeda väärtusetuks. Võlgniku sissetulek töötasuna on 1 743 eurot, millest TMS § 132 lg 1 ja 2 kohaselt saaks arestida rahalisi vahendeid summas 482 eurot (1743-1261). Peretoetus TMS § 131 lg 1 p 1 alusel ei ole arestitav.

1.Xxxx AS nõue, võlgniku ja võlausaldaja vahel on sõlmitud laenulepingud 17.05.2022 laenusummaga 1200 eurot, 23.06.2022 laenusummaga 1400 eurot ja 07.07.2022 laenusummaga 2150 eurot. Võlgnevuse aluseks on võlgniku ja võlausaldaja vahel 04.03.2025 sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt sissenõutavaks muutunud summa eelnevalt nimetatud kolme lepingu osas on 1431,59 eurot, sellele lisaks on võlausaldaja nõudnud 30 eurot kokkuleppe sõlmimise tasu, 10% võlgnevuse summast ajatamise tasu (kokku on ajatamise tasu 3 lepingu peale 275,73 eurot). Usaldusisik on võlausaldaja nõudest tuvastanud, et kõik kolm laenulepingut on sõlmitud 2022.a. kolmel järjestikusel kuul. Vastutustundliku laenamise põhimõtte osas on võlausaldaja selgitanud, et võttis aluseks võlgniku poolt laenutaotluses esitatud töötasu ja kohustused, arvestatud on 1 ülalpeetavaga. Keskmist tulu kontrolliti Maksu- ja Tolliameti kaudu, finantskohustustele lisas võlausaldaja elatusmiinimumi/majapidamiskulud. Nähtub, et nt. ülalpeetava kuludega võlausaldaja üldse ei arvestanud. Samuti ei ole võlausaldaja võlgniku esitatud andmeid kontrollinud võlgniku pangakontolt. Võlgniku esitatud taotlustes on näiteks kahel järjestikusel kulu esitatud üks ja sama finantskohustuste summa, mis tähendab, et laenuandja enda eelmist laenu ei ole võlgnik esitanud. See oleks pidanud olema võlausaldajale häirekell, et kontrollida taotluses esitatud andmeid pangakontolt, et kindlaks teha võlgniku tegelik krediidivõimekus. Kui võlausaldaja oleks küsinud võlgniku pangakonto väljavõtete, siis LHV kontolt oleks võlausaldaja saanud kinnitust, et lisaks võlausaldaja enda laenule on võlgnik juba eelneva 4-5 kuu jooksul võtnud hulgaliselt laene teistelt laenuandjatelt (s.h. nt Xxxx kokku 5424 eurot, Xxxx 1596 eurot, Xxxx 1270 eurot, samuti on kontolt nähtav, et võlgnik tasub laenude tagasimakseid Xxxx, xxxx, Xxxxile, Xxxx OÜ-le). Samuti on kontolt tuvastatav, et võlausaldaja poolt arvestatud võlgniku kulud on kordades suuremad ning peamise osa oma sissetulekust võlgnik kaba erinevate hasartmängudega seotud kontodele. Seega, usaldusisik on seisukohal, et võlausaldaja jättis laenulepingute sõlmimisel ja laenude väljastamisel teostamata vastutustundliku laenamise kontrolli isegi minimaalses ulatuses ning tema poolt esitatud teabevahendid võlgniku krediidivõime hindamiseks ei olnud piisavad, et jätta pangakonto väljavõtted analüüsimata. Võlausaldaja teabest selgub, et võlgnik on kokku saanud kolme laenulepingu alusel laenu 4750 eurot ja teostanud tagasimakseid summas 6401,20 eurot. Kokkuvõttes usaldusisik leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmisel ei võlgne võlgnik võlausaldajale muid tasusid peale põhinõude. Võlgnik on võlausaldajale kokku tasunud nii põhivõla kui ka veel kõrvalnõudeid, mistõttu usaldusisik leiab, võlgnik ei võlgne võlausaldajale enam midagi ja loeb tagastatud raha arvelt lepingud täidetuks. Kohus leiab, et usaldusisik on põhjendatult asunud seisukohale, et võlgnik ei võlgne võlausaldajale enam midagi ja leping tuleb lugeda täidetuks.

5.Xxxx OÜ nõue, mille aluseks on krediidileping nr xxxx laenusummaga 5048,50 eurot. Laenuleping sõlmiti Xxxx OÜ-ga, mida võlgnik juhatuse liikmena käendas käenduslepingu kohaselt. Nõude osas on Pärnu Maksekäsuosakond teinud 16.10.2025 määruse tsiviilasjas nr 2-25121526, mille kohaselt on võlgnikult ja Xxxx OÜ-lt solidaarselt välja mõistetud 6 829,44 eurot, sellest põhinõudeid 5048,00 eurot, kõrvalnõudeid 1521,44 eurot ning hüvitama riigilõivu 240 eurot ja menetluskulu 20 eurot. Võlausaldaja on usaldusisikule esitanud nõude kogusummas 8260 eurot, millest põhiosa 5048 eurot, kõrvalnõuded 2952 eurot ja 260 eurot menetluskulud. FiMS § 21 lg 1 kohaselt võlgade ümberkujundamise menetluses võimaldatakse võlgnikule rahaliste kohustuste ümberkujundamist kohustuste täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise või kohustuse vähendamise teel. Ühe võlgade ümberkujundamise meetme kasutamine ei välista teise meetme kasutamist, s.h. sama nõude puhul. Eelnevale tuginedes ning arvestades võlgniku tegelikku maksevõimet, usaldusisik vähendab kavas võlausaldaja nõuet kõrvalnõuete osas 100% ja peab põhjendatuks arvestada kavas võlausaldaja põhinõuet summas 5048 eurot ja menetluskulusid summas 260 eurot, kokku 5308 eurot. Xxxx OÜ nõude aluseks on 12.06.2025 sõlmitud laenuleping ja käendusleping. Võlausaldaja nõude osas on Pärnu Maksekäsuosakond teinud 21.11.2025 määruse tsiviilasjas, mille kohaselt võlgnikult ja solidaarvõlgnikult Xxxx OÜ on solidaarselt välja mõistetud 3000 eurot põhivõlga, kõrvalnõudeid 774,53 eurot ja hüvitama riigilõivu 172,28 eurot ja menetluskulu 20 eurot. Nõude esitamisel on võlausaldaja suurendanud kõrvalnõudeid viiviste osas 792 eurot. Tuginedes võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõttele, siis usaldusisik vähendab võlausaldaja kõrvalnõudeid 100% ulatuses ning peab põhjendatuks arvestada võlausaldaja põhinõuet summas 3000 eurot ja menetluskulusid summas 192,28 eurot, kokku 3 192,28 eurot. Võlausaldaja ei nõustu kavaga ja vaidleb sellele vastu. Võlausaldaja on seisukohal, et võlasumma (4 842,19 eurot) vähendamine 34% (1650,19 eurot) ulatuses, mille tagajärjel tasub võlgnik oma kohustust võlausaldaja ees summas 3 192 eurot, ei arvesta piisavalt võlausaldaja õiguste ja huvidega. Võlausaldaja ei nõustu selliselt nõude vähendamisega ja leiab, et võlgade ümberkujundamise huvides tuleks kaitsta ka võlausaldajate huvisid, mitte et võlgnik saab võlgade vähendamise temale 7(11)

sobivas ulatuses. Kohtu hinnangul ei ole võlausaldaja etteheited põhjendatud ning vastuväide ei anna alust kava muutmiseks. III grupis: Kohtutäitur A K nõudeks on täiteasjades 066/2025/3061 ja 066/2025/3512 välja mõistetud kohtutäituri tasu ja täiemenetluse kulud. Võlausaldaja on nõudes esitanud rahuldamiseks kohtutäituri tasu nõude 1/2 osas ja täitemenetluse kulud. Kuna ümberkujundamise kavas on mõlema täiteasja sissenõudjad (Xxxx OÜ ja Xxxx OÜ) hõlmatud, siis hüvitatakse kohtutäituri tasud vastavalt: 1⁄2 kohtutäituri tasust ja täitemenetluse kulud, vastavalt 440,20 eurot ja 372,00 eurot. FIMS § 26 lg 3 p 1 kohaselt kohus võib kinnitada ka ümberkujundamiskava, millega võlausaldajad ei nõustunud või nõustusid käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatust väiksemas ulatuses, kui kohtu hinnangul on võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud. Käesoleval juhul on 7-st võlausaldajast 2 esitanud seisukoha kavaga mittenõustumise kohta ning 5 on kavaga nõustunud. Ühe kavaga mitte nõustunud vastuväite on usaldusisik rahuldanud, mistõttu tuleb lugeda, et ülejäänud osas on ta kavaga nõustunud. Seega, jääb 1 võlausaldaja, kes kavaga ei nõustunud. Pandiga tagamata võlausaldajate nõuete kogusumma kavas on summas 13 271,54 eurot, millest vastuväite esitanud võlausaldaja nõue on 3 966,81 eurot, ehk 30%. Eeltoodust tulenevalt ja tuginedes FiMS § 26 lg 3 p 1 on kohus seisukohal, et K T võlgade ümberkujundamise menetluses on võimalik ümberkujundamiskava esitatud kujul kinnitada. Kava kinnitamisel FiMS § 26 lg 3 p 1 korral hindab kohus ka seda kui suures ulatuses oleks vastuväite esitanud võlausaldaja nõuet võimalik rahuldada pankrotimenetluses. Usaldusisik on teostanud kava esitamisel võrdluse pankrotimenetlusega ning leiab, et pankrotimenetluses tuleks kaitsmisele võlausaldajate nõuded samas suurusjärgus kui on kavas esitatud. Pankrotimenetluses kuuluks võlgniku vara võõrandamisele, kuid pankrotimenetlusega lisanduvad menetluskulud, mis on kindlasti suuremad kui võlgade ümberkujundamise menetluses, (nt halduritasu arvestamisel lähtutakse vara väärtusest). Pankrotimenetluses kantakse kulud pankrotivara arvelt, kuid võlgade ümberkujundamise menetluses tasub menetluskulud võlgnik.Eeltoodust tulenevalt, pankrotimenetlusega võrreldes ei ole vastuväite esitanud võlausaldaja Xxxx OÜ nõude rahuldamine oluliselt väiksemas ulatuses kui üldse.

12.FiMS § 27 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt võib kohus jätta ümberkujundamiskava sõltumata FiMS § 26 lg-tes 1–3 sätestatust kinnitamata, kui võlgnik ei ole makseraskustes või need on ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamiseta, muu hulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada, või võlgniku vara tagasivõitmise või muul viisil tagasinõudmisega või kui ümberkujundamiskava täitmine ei ole võlgniku vara ja sissetulekuid arvestades tõenäoline. Usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgnikule kuulub küll kinnisvara, kuid see on tema perekonna elukohaks ning koos temaga elab seal võlgniku vanaema, kelle kasuks on seatud isiklik kasutusõigus. Kuivõrd kinnisasi on veel koormatud hüpoteegiga vähemalt summas 30 000 eurot, siis võib kinnistu prognoositav väärtus olla ca 30 000 eurot. Samas isikliku kasutusõiguse tõttu on selle müük pankrotimenetluses väga väikese perspektiiviga ning müügi korral mõjutab see kindlasti ka müügihinda. Samuti tuleb arvestada, et pankrotimenetluses on hüpoteegipidaja nõue eelistatud pandiga tagamata võlausaldajate ees, mistõttu hüpoteegiga vara müügist suure tõenäosusega ei ole võimalik rahuldada teisi nõudeid peale hüpoteegipidaja nõude. Sõiduki Xxxx vanus on üle 20 aasta, mistõttu on selle müügiväärtus ca 1500 eurot. Kuivõrd võlgniku elu- ja töökoht ei kattu, siis on sõiduk vajalik iga päevaselt tööl käimiseks ning tulu teenimiseks. Pankrotimenetluses on võimalik, et võlgnikule tulu teenimiseks hädavajalikku vara ei võõrandata, sest vastasel juhul ilma tulu saamiseta, ei ole võlgnikul võimalik üldse võlausaldajate nõudeid rahuldada. Seega, usaldusisik pigem ei arvesta võlgniku sõiduki realiseerimisest saadavat tulu. Võlgnikul kuuluv äriühing ei tegutse ning sellel on ka võlad. Seega, ka selle võõrandamine pankrotimenetluses on pigem võimatu ja vara tuleb lugeda väärtusetuks. Võlgniku sissetulek töötasuna on 1 743 eurot, millest TMS § 132 8(11)

20.FiMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel, arvestades seejuures töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi (FiMS § 54 lg 3 ja 4). Usaldusisiku tunnitasu ülemmääraks võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on FiMS § 54 lg 5 järgi summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu (kokku 11h10mini) on selle asjaga tegelemiseks vajalik ja põhjendatud. Samuti on põhjendatud ja usaldusisiku kutseoskustele vastav taotletav tunnitasu 120 eurot, mis jääb alla seaduses sätestatud ülempiiri (177,20 eurot) ja on kooskõlas täidetud ülesannete sisule ja mahuga. Arvestades usaldusisiku kohustusi, tehtud toiminguid, mahtu ja keerukust, leiab kohus, et usaldusisiku taotlus usaldusisiku tasu määramiseks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus määrab usaldusisiku tasuks kokku 1661, 60 eurot (siasaldub käibemaks). FiMS § 54 lg 9 kohaselt võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. Usaldusisik palub määrata usaldusisiku tasu väljamaksmise büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. Kohus määrab usaldusisiku tasu väljamaksmise büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, OÜ-le Civilex (arvelduskonto EE312200221055387366). 30.12.2025 määrusega kohustati võlgnikku tasuma usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina 2500 eurot 6 (kuue) osamaksena järgmiselt: I osamakse 400 eurot hiljemalt 12.01.2026; II osamakse 400 eurot hiljemalt 12.02.2026; III osamakse 400 eurot hiljemalt 12.03.2026; IV osamakse 400 eurot hiljemalt 12.04.2026; V osamakse 400 eurot hiljemalt 12.05.2026 ja VI osamakse 500 eurot hiljemalt 12.06.2026. 10(11)

Võlgnik tasus usaldusisiku tasu ja kulude katteks 30.12.2025 määrusega ettenähtud deposiidi kokku 1200 eurot (13.01.2026 - 400 eurot, 13.02.2026 - 400 eurot ja 12.03.2026 - 400 eurot). Viru Maakohtu 18.03.2026 määrusega on määratud usaldusisiku T K tasuks 1103,60 eurot eurot (sh käibemaks), mis on määratud välja maksta K Te poolt 13.01.2026, 13.02.2026 ja 12.03.2026 kohtu deposiiti tasutud summade arvelt, OÜ Civilex arvelduskontole EE312200221055387366 Swedbank. Jääk 96, 40 eurot. Võlgnik on täiendavalt tasunud 11.04.2026 – 400 eurot, 12.05.2026 – 400 eurot ja 12.06.2026 – 500 eurot. Usaldusisiku tasu on 1661, 60 eurot. Tasu tuleb välja maksta K Te poolt tasumiste jäägi, so 96, 40 euro ja täiendavalt 11.04.2026, 12.05.2026 ja 12.06.2026 kohtu deposiiti tasutud summade arvelt OÜ-le Civilex arvelduskonto EE312200221055387366 Swedbank. Kokku on võlgniku poolt deposiiti tasutud 1300 eurot, millele lisandub eelmiste deposiitide jääk 96,40 eurot, kokku seega 1396, 40 eurot. Kohus määrab 1661, 60 euro suuruse tasu välja maksta võlgniku poolt FiMS § 19 lg 2 alusel kohtu deposiiti tasutud summadest. Kuna kohus määras käesoleva määrusega usaldusisiku tasuks 1661, 60 eurot ja võlgnik on tasunud deposiidimakseid, mida saab nimetatud tasu maksmiseks kasutada kokku 1396, 40 eurot, määratakse võlgnikule tähtaeg tasumata osa – 265, 20 euro - tasumiseks hiljemalt 10.07.2026. Kohtule tuleb esitada deposiidi tasumise kohta maksekorraldus või andmed, mis võimaldavad kontrollida selle tasumist elektrooniliselt. Ülejäänud summa (265, 20 eurot) makstakse usaldusisikule välja eraldi määrusega pärast seda, kui võlgnik on nimetatud summa kohtule tasunud. Kohus hoiatab võlgnikku, et FiMS § 41 lg 2 p 7 alusel võib kohus ümberkujundamiskava tühistada ka juhul, kui ilmneb, et võlgnik jätab tasumata usaldusisiku või eksperdi tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pullerits Kohtunik