Viru Maakohus
Kohtunik
Angelina Abol
Määruse tegemise aeg ja koht
15. juuni 2026, Rakvere
Tsiviilasja number
2-23-14693
Tsiviilasi
E L maksejõuetusmenetlus
Menetlustoiming
pankrotimenetluse lõpetamine lõpparuande kinnitamisega, halduri tasu määramine, usaldusisiku nimetamine; kirjalikus menetluses
Menetlusosalised
Avaldaja/ võlausaldaja: Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu (RK 70000349, e-post [email protected]), volitatud esindaja D P Võlgnik: E L (IK xxxx; e-post xxxx) Pankrotihaldur usaldusisiku ülesannetes: Ly Müürsoo (Osaühing Sentire MK, telefon 509 7383; e-post [email protected])
Kinnitada E L (IK xxxx) pankrotimenetluses lõpparuanne ja lõpetada E L pankrotimenetlus. Tunnustatud nõuded, mille osas on võlausaldajatel raha saamata: Väljamaks e (EUR)
Saamata nõue
42,159
47.46
64 787.84
II
0,983
1.11
1 510.11
II
56,858
64.00
87 377.30
Jrk
Võlausaldaja nimi ja registrikood
Tunnustatud Rahulda nõue (EUR) misjärk
Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu (RK 70000349)
64 835.30
II
Xxxx AS (RK xxxx)
1 511.22
OÜ Xxxx(RK xxxx)
87 441.30
Jaotis, %
OÜ Xxxx nõue on tingimuslik. Võlgnik esitas vastuväite võlausaldaja OÜ Xxxx nõudele. E L maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankrS tähenduses.
Määrata ja mõista välja pankrotihalduri Ly Müürsoo tasu 5 920.00 eurot, millele lisandub käibemaks 1 420.80 eurot, s.o kokku 7 340.80 eurot, pankrotivara arvelt. Väljamakse teostada büroole, mille kaudu haldur tegutseb, s.o OÜ-le Sentire MK.
Vabastada pankrotihaldur Ly Müürsoo E L pankrotimenetluses pankrotihalduri ülesannetest pärast kohtumääruse jõustumist. E L kohustustest vabastamise menetlus jätkub. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluses kohustatud täitma FiMS §-s 47 sätestatud reegleid. Nimetada kohustustest vabastamise menetluses E L usaldusisikuks E K (IK xxxx, e-post xxxx, tel xxxx). Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.
Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik või lõpparuandele vastuväite esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja taotlus Viru Maakohtu 23.10.2024 määrusega kuulutati välja E L pankrot, tema pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes nimetati Ly Müürsoo. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 18.11.2024. Võlausaldajate esimesel üldkoosolekul võeti vastu otsus kinnitada haldur ja jätta pankrotimenetluses pankrotitoimkond moodustamata. 22.12.2025 määrusega kohus kinnitas lõpliku võlausaldajate nimekirja. 08.06.2026 esitas pankrotihaldur kohtule kinnitamiseks lõpparuande E L pankrotimenetluses. Teade lõpparuandega tutvumise kohta avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 29.05.2026. Vastuväiteid lõpparuandele esitatud ei ole. Haldur palub kohtul kinnitada E L pankrotimenetluses esitatud lõpparuanne, lõpetada pankrotimenetlus, vabastada haldur, määrata tema tasuks 7 340.80 eurot (sh käibemaks) ja otsustada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse jätkamine. Haldur on kohtule esitanud alljärgneva lõpparuande. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta: Pankroti väljakuulutamise ajal ei olnud võlgnikul üheski krediidiasutuses arvelduskontosid. Seetõttu avas pankrotihaldur võlgniku nimel AS-is LHV Pank ühe arvelduskonto võlgniku enda jaoks ja ühe arvelduskonto võlgniku pankrotivara jaoks. Arvelduskontode numbrid on XXXX ja XXXX. Vastavalt võlgniku sooviavaldusele lubas pankrotihaldur võlgnikul kasutada arvelduskontot XXXX, haldur tellis selle konto juurde ka deebetkaardi. Võlgniku arvelduskontole laekub Xxxx-lt palk, millest on pankrotihaldur teinud arestimisi vastavalt täitemenetluse seadustikus lubatud määrale. Samale kontole 28.05.2026 laekus 9 050.00 eurot selgitusega „xxxx“. E L kinnitas 28.05.2026 digiallkirjaga järgmist: „Minu arvelduskontole nr XXXX LHV pangas on laekunud täna 9050 eurot. Hetkeseisuga on arvelduskontol 9082,19 eurot. Kinnitan, et olen nõus, et kannate kogu arvelduskontol olev raha (ehk 9082,19 eurot) pankrotivara hulka“. Selle alusel tegi pankrotihaldur arvelduskontolt XXXX ülekande summas 9 082.19 eurot pankrotivara kontole XXXX. Arestimise ja ülekantud summa alusel on pankrotivarasse laekunud kokku 9 161.37 eurot. Andmed PankrS § 146 nimetatud väljamaksete kohta: E L pankrotimenetlusega seoses on tehtud ja tehakse järgmised väljamaksed: 1) usaldusisiku
tasu kokku 1 708.00 eurot koos käibemaksuga, millest 1 600.00 eurot koos käibemaksuga mõisteti välja Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti poolt kohtu deposiitkontole tasutud summast ja 108.00 eurot koos käibemaksuga E Lilt (alus: Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 23.10.2024 määrus); 2) pankrotihalduri arvestatav tasu 37 töötunni eest arvestusega 160.00 eurot tunnis, seega tasu koos käibemaksuga 7 340.80 eurot. Tasu katab ka pankrotimenetluse kulusid. Andmed jaotiste alusel välja makstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa: I ja III rahuldamisjärgu nõuded puuduvad. Jaotise alusel on teostatud järgnevad väljamaksed II järgu nõudeid omavatele võlausaldajatele: Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu - 47.46 eurot, Xxxx AS - 1.11 eurot ja OÜ XXXX (pankrotis) - 64.00 eurot. Andmed pandieseme müügist saadu kohta: Pandiga koormatud vara käesolevas menetluses ei olnud. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saada oleva vara kohta: Müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolevat vara haldurile teadaolevalt ei ole. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel: Käesolevas menetluses ei olnud vara, mida pankrotihaldur usaldusisiku ülesannetes oleks saanud valitseda. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud: Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu – 64 787.84 eurot, Xxxx AS - 1 510.11 eurot ja OÜ XXXX (pankrotis) (tingimuslik nõue) – 87 377.30 eurot. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta ja hagide kohta, mida haldur kavatseb esitada: Hagisid käesolevas pankrotimenetluses esitatud ei ole ja haldur neid esitada ei kavatse. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused: Kohtukulusid käesolevas menetluses ei ole. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud, maksejõuetuse tekkimise põhjused: Halduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks vastutustundetu käitumine kohustuste tekitamisel, arvestamata enda reaalset sissetulekut ja võimalustega tekkivaid kohustusi tagasi maksta. Seega on maksejõuetuse põhjuseks pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes muu asjaolu. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Lõpparuandele vastuväiteid esitatud ei ole. Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis PankrS § 163 lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele. Kohus leiab, et lõpparuanne vastab PankrS § 162 lg-te 2, 3 nõuetele ja kuulub kinnitamisele. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks tuleb lugeda muu asjaolu PankrS tähenduses.
Tulenevalt eeltoodust kuulub E L pankrotimenetlus lõpetamisele seoses lõpparuande kinnitamisega. PankrS § 168 kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas võlausaldajatele täitedokumendiks. PankrS § 165 lg 3 kohaselt, pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Pankrotimenetlus lõpetatakse lõpparuande kinnitamisega ning haldur tuleb vabastada tema kohustustest pankrotimenetluses. PankrS § 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Kuna käesolevas menetluses ei olnud vara, mida haldur oleks saanud müüa, samuti ei ole haldur esitanud vara tagasivõitmise või tagasinõudmise hagisid, leiab haldur, et tema tasu määramisel tuleb võtta aluseks PankrS § 65 lg 11 ja 12. PankrS § 65 lg 12 kohaselt, kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata võlausaldajate esimesel üldkoosolekul või haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise põhjuseks on tema ülesannete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 ja käesoleva seaduse § 66 1 lõikes 1 sätestatud kalkulatsiooni alusel. Pankrotihaldur on kohtule teatanud, et ta on teinud võlgniku pankrotimenetluses tööd 37 tundi arvestusega 160.00 eurot tunnis, mistõttu palub ta tema tasuks määrata 5 920.00 eurot, millele lisandub käibemaks 1 420.80 eurot, s.o kokku 7 340.80 eurot. Võlgnik teatas, et halduri taotletav tasu on põhjendatud, võlgnik ei oma halduri tasu suuruse osas vastuväiteid. Võlausaldajad oma seisukohta pankrotihalduri taotletava tasu osas esitanud ei ole. Arvestades pankrotihalduri töö keerukust ja kutseoskust ning antud menetluse mahtu, peab kohus põhjendatuks rahuldada halduri taotlus ning määrata tema tasu suuruseks 7 340.80 eurot (sh käibemaks), mis tuleb välja mõista pankrotivara arvelt. FIMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Kohus algatas 23.10.2024 pankrotimäärusega ühtlasi ka võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. FIMS § 46 lg 1 kohaselt kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse. Haldur on avaldanud, et ei soovi jätkata pärast pankrotimenetluse lõppemist usaldusisikuna
võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. Nõusoleku usaldusisikuks nimetamiseks on andnud E K. Kohus leiab, et võlgniku usaldusisikuks tuleb seega nimetada E K. Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel tuleb võlgnikul juhinduda FIMS § 47 sätestatust: (1) Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. (2) Võlgnik peab viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (3) Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sellesarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. (5) Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Võlgnik peab usaldusisikule sellise tulu laekumisest viivitamata teada andma. (6) Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49 lg 1). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9). Kohus selgitab ka, et võlgniku kohustustest vabastamisega ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustus (FIMS § 50 lg 2). Kohus hoiatab ka, et FIMS § 49 lg 5 ja 8 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma käesoleva seaduse §-s 47 või pankrotiseaduse 4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohus võib omal algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne kolme aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 5 või 7 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. Usaldusisiku kohustused võlgniku kohustustest vabastamise menetluses sätestab FIMS § 46. Muuhulgas peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt pankrotimenetluses koostatud võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse
kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. /allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.