Viru Maakohus Eesti Vabariigi (Maksu- ja maksejõuetusavaldus võlgniku väljakuulutamiseks ja
Tolliameti kaudu) E. L. pankroti
kohustustest
vabastamise
Kohtuistungi toimumise 07.10.2024 aeg Menetlusosalised ja Avaldaja / võlausaldaja: Eesti Vabariik (Maksu- ja nende esindajad Tolliameti kaudu) (registrikood: 70000349; aadress: Lõõtsa 8a, Tallinn, 15176 Harju maakond; Tel: 676 1200; e-post: [email protected]); Esindaja: K. M. (Tel: XXX; e-post: XXX); Võlgnik: E. L. (isikukood: XXX; registrijärgne aadress: XXX; tegelik elukoht: XXX; Tel: XXX; e-post: XXX Lepinguline esindaja: A. P. (AVI Õigusbüroo OÜ; Tel: 520 0250; e-post: XXX); Usaldusisik: pankrotihaldur Ly Müürsoo (osaühing Sentire MK; Tel: XXX; e-post: XXX).
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada võlausaldaja Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu maksejõuetusavaldus võlgniku E. L. pankroti väljakuulutamiseks.
2.Kuulutada välja E. L. (isikukood XXX) pankrot 23.10.2024 kell 16.00 ja algatada kohustustest vabastamise menetlus.
3.Jätta rahuldamata E. L. 16.09.2024 taotlused usaldusisiku vahetamiseks ja võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks.
4.Nimetada E. L. pankrotihalduriks Ly Müürsoo (osaühing Sentire MK; VäikeAmeerika 8-203, Tallinn, 10129 Harju maakond; Tel: 509 7383; e-post: XXX). Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur.
5.Kohustada E. L. hiljemalt 12.novembriks 2024 esitama pankrotihaldurile Ly Müürsoole andmed oma kohustuste ja varade, sh aktiivsete arvelduskontode kohta, aga ka 2024 märtsi ja aprilli laenulepingud ning lepingutega seotud
maksekorraldused.
6.Kohustada E. L. andma võlgniku vande 18.novembril 2024 kell 11.00 (asukohas Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja Kooli tn 2, Jõhvi, virtuaalsaalis). Kui E. L. vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus teda trahvida, kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud.
7.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 18.november 2024 kell 11.00 (asukohas Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja Kooli tn 2, Jõhvi, viruaalsaalis).
9.Keelata E. L.l kuni pankrotimenetluse lõpuni olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija või prokurist. E. L.l on lubatud töötada töölepingu, käsunduslepingu või töövõtulepingu alusel.
10.Edastada käesolev määrus resolutsiooni punkt 8 osas äriregistrile kande tegemiseks.
11.Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus. Nõudest teatamiseks tuleb esitada pankrotihaldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
12.Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
13.Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
14.Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 47 lg-d 1 ja 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49). Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale. Võlausaldajad, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud pärast pankroti väljakuulutamist, ei saa võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel pöörata sissenõuet usaldusisikule üleandmisele kuuluvatele rahasummadele.
15.Aruanded kohustustest vabastamise menetluse kohta esitada iga aasta 23. oktoobriks (esimene aruanne esitada 23.oktoobril 2025).
16.Avaldada pankrotiteade pankrotiseaduse § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega pankrotimääruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
17.Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks
2.Jätta rahuldamata E. L. 18.06.2024 taotlus (s.o jätta rahuldamata usaldusisiku taotlus tasu väljamõistmiseks osaühingule Sentire MK) rahuldamata.
3.Maksta usaldusisiku tasust 1708 eurot osaühing Sentire MK (registrikood 10539935) arvelduskontole nr EExxx Swedbank AS-s Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu poolt 01.11.2023 Rahandusministeeriumi arvelduskontole tasutud deposiidi arvelt.
4.Puudujäävas osas, s.o summas 108 eurot tasuda võlgnikul E. L.l osaühing Sentire MK (registrikood 10539935) arvelduskontole nr EExxx Swedbank ASs. Edasikaebamise kord Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik või maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Viru Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule (FIMS § 18 lg 10).
ASJAOLUD
1.Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu (võlausaldaja) esitas 16.10.2023 Viru Maakohtule E. L. (võlgnik) maksejõuetusavalduse. Võlausaldaja palub välja kuulutada võlgniku pankrot. Avalduse kohaselt on seisuga 16.10.2024 maksukohustuslaste registri andmetel E. L. tasumata maksukohustused kokku summas 64 481,10 eurot. E. L. võla moodustab 10.11.2022 vastutusotsuse nr 13-7/01219-4 alusel nõutav maksusumma. Vastutusotsus on kehtiv ja täitmiseks kohustuslik. Maksuhaldur on maksuvõla sissenõudmiseks 19.12.2022 arestinud võlgniku pangakontod Eestis asuvates krediidiasutustes. Vaatamata maksuhalduri täitetoimingutele ei ole kogu sissenõudmistoimingute vältel vastutusotsuse katteks laekunud midagi. Maksuhaldurile teadaolevalt võlgnikul kinnistusregistris, Transpordiameti liiklusregistris ja Eesti väärtpaberite keskregistris vara puudub. E. L.l on maksuhalduri andmetel alates 18.07.2023 tööleping OÜga X, mille juhatuse liige ta on, kuid mis on äriregistri andmetel likvideerimisel. Lisaks puuduvad maksuhalduri andmetel isikul rahalised sissetulekud (tulumaksuga maksustatavad väljamaksed isikule alates 2022 puuduvad). Maksuhaldur on rakendanud kõiki võimalusi E. L. maksuvõla sissenõudmiseks, kuid maksuvõlga pole õnnestunud sisse nõuda. Avalduses on viidatud PankrS § 10 lg 2 p-le 2 ning võlausaldaja toob välja, et peaaegu 10 kuud väldanud täitemenetluses on ilmnenud, et võlgniku vara puudumise tõttu ei ole õnnestunud maksuhalduri nõuet rahuldada. Maksuhaldur leiab, et E. L. ei ole suuteline maksuhalduri nõuet rahuldama. Seetõttu on maksuhaldur seisukohal, et E. L. on maksejõuetu ning tema suutmatus rahuldada võlausaldaja nõuet ei ole ajutine.
2.Kohus kohustas 18.10.2023 määrusega võlausaldajat tasuma võlgniku usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina 1600 eurot. Võlausaldaja tasus deposiidi 01.11.2023.
3.Kohus võttis 03.11.2023 määrusega Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu maksejõuetusavalduse võlgniku E. L. pankroti väljakuulutamiseks menetlusse ning andis võlgnikule tähtaja maksejõuetusavalduse kohta vastuväite esitamiseks. 12.04.2024 määrusega nimetas kohus võlgnik E. L. usaldusisikuks Ly Müürsoo ning peatas võlgniku vara suhtes
toimuvad sundtäitmised raha sissenõudmiseks kuni pankroti väljakuulutamiseni või menetluse lõppemiseni. Pankrotiavalduse tagamiseks keelas kohus E. L. vara käsutamine ilma usaldusisiku nõusolekuta.
4.Võlgnik E. L. esitas 12.04.2024 vastuväite pankrotiavaldusele. Võlgnik leiab, et pankrotiavalduse tuleb jätta läbi vaatamata. Võlgnik tugineb oma seisukohas täitemenetluse seadustikus (TMS) sätestatule ning märgib, et täitemenetlust viib läbi kohtutäitur. Võlgnik leiab, et kuigi maksukorralduse seaduse (MKS) §-s 130 sätestatud maksuhalduri täitetoimingud kattuvad osaliselt täitemenetluse seadustikust tulenevate kohtutäituri toimingutega, ei ole siiski tegemist täitemenetlusega. Maksuhalduri väidete kohaselt on ta arestinud võlgniku arvelduskontod Eestis asuvates krediidiasutustes, kuid võlgnikul Eesti krediidiasutustes arvelduskontosid ei ole. Ka ei ole võlgnik teadlik, et maksuhaldur üldse võla sissenõudmisega tegeleb. Võlgnikule ei ole kätte toimetatud ühtegi menetlusdokumenti ega ka MKS § 128 lg 3 kohast hoiatust sundtäitmise kohta. Seega on kõik pankrotiavalduses loetletud täitetoimingud ebaseaduslikud ning neid ei saa arvestada pankrotiavalduse lahendamisel. Maksuhalduri avalduse kohaselt ei ole kohtutäituri poole täitemenetluse alustamiseks pöördutud, mistõttu tuleb järeldada, et Pankrs § 10 lg 1 kohaselt ei saa lugeda maksejõuetus maksuhalduri poolt põhistatuks.
5.Võlausaldaja esitas 15.05.2024 vastuse võlgniku seisukoha osas. Võlausaldaja ei nõustu võlgniku seisukohaga osas, et PankrS § 10 lg 2 p 2 mõttes täitemenetlus tähendab ka maksuhalduri poolseid täitetoiminguid maksuvõla sundtäitmisel. Eeltoodud seisukohta kinnitab võlausaldaja hinnangul ka MKS § 128 lg 1, mis sätestab, et maksuvõla sundtäitmine toimub käesolevas peatükis ning täitemenetlust reguleerivates õigusaktides sätestatud korras. Viidatud on MKS § 133 lg-le 3. Võlausaldaja leiab, et seadus annab maksuhaldurile sõnaselge juhise, et kui maksuhalduri (või kohtutäituri) poolt sooritatud täitetoimingute tulemusel ei ole õnnestunud maksuvõlga sisse nõuda, võib maksuhaldur esitada võlgniku suhtes pankrotiavalduse. Seega on olnud seadusandja mõte see, et PankrS § 10 lg 2 p-s 2 nimetatud täitemenetlust tuleb tõlgendada laiendavalt ja see hõlmab ka maksuhalduri läbiviidavat täitemenetlust maksuvõla sundtäitmiseks. Viidatud on Tartu Ringkonnakohtu lahendile nr 218-16572. Lisaks märgib maksuhaldur, et alates maksejõuetusavalduse esitamisest on vahepeal võla katteks laekunud 25.03.2024 vaid 16,80 eurot, milleks oli tasaarvestamine võlgniku tagastusnõudega võlgniku 2023 tuludeklaratsioonis esitatud andmete alusel, mitte võlgniku enda initsiatiivil tehtud rahaline sooritus. Seega on võlg vähenenud vahepeal 16.80 euro võrra ehk võlg on 64 464,30 eurot. Täitetoimingud pole endiselt viinud maksuvõla rahuldamiseni ja PankrS § 10 lg 2 p 2 alusel on võlgniku maksejõuetus nõuetekohaselt põhistatud. Võlausaldaja ei nõustu võlgniku seisukohaga ka selles, et võlgnikule ei ole väidetavalt kätte toimetatud ühtegi MKS § 128 lg 3 järgset hoiatust sundtäitmise kohta. 10.11.2022 vastutusotsuse nr 13-7/01219-4 lk-l 1 on märgitud: Vastutusotsusega määratud kohustus tuleb tasuda 30 päeva jooksul vastutusotsuse kättetoimetamise päevale järgnevast päevast arvates (MKS § 96 lg 3). Täpsem info tasumise kohta on vastutusotsuse lisas 51. Kui Te ei ole vastutusotsusega määratud kohustust tähtpäevaks tasunud, on maksuhalduril õigus algatada sundtäitmine. Võlgnik möönab ka oma 12.04.2024 seisukohas ise, et on vastutusotsusest teadlik. Võlgnik tutvus vastutusotsusega ja seal märgitud tähtajaga ning sundtäitmise hoiatusega maksuvõla tasumiseks e-maksuameti kaudu 15.11.2022. Maksuhaldur jääb 16.10.2023 avalduses esitatud taotluste juurde ning palub jätkuvalt välja kuulutada võlgniku pankrot.
6.Usaldusisik esitas 23.05.2024 kohtule aruande ning võlgniku vara- ja võlanimekirja. Usaldusisik tuvastas võlgniku kohta järgmised andmed.
E. L. ei oma aktiivset arvelduskontot üheski pangas. E. L. saab 2024 maksustatavat tulu OÜ-st X. Tema bruto- ja netosissetulek oli kolmel viimasel kuul 500 eurot. Kuna E. L.l Eestis asuvates krediidiasutustes arvelduskontosid avatud ei ole, siis ei ole usaldusisikule teada, kuidas maksab OÜ X E. L.le töötasu. Võlgnik ei ole usaldusisikule teatanud oma välisriikides olevatest arvelduskontodest. Netosissetuleku 500 eurot juures saab võimaliku pankrotimenetluse ajal arestida 32,35 eurot. E. L. on esitanud tuludeklaratsioonid 2020 - 2023 kohta. E. L. omab pensioni II samba pensionikontot, millel osakuid ei ole. Osakute eest on raha välja võetud 12.03.2021. Usaldusisikule teadaolevalt on võlgniku kohustused kokku vähemalt 66 118,71 eurot. E. L. vara suhtes oli enne maksejõuetusavalduse menetlusse võtmist aktiivne üks täitemenetlus kohtutäitur Krista Järveti menetluses, s.o Maksu- ja Tolliameti nõue summas 262,50 eurot. Täitemenetlus on peatatud. Usaldusisik on seisukohal, et E. L. on püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi aruande koostamise ajaks usaldusisikule teadaolevalt ei ole. Maksejõuetuse põhjusena on usaldusisik välja toonud võlgniku mõtlematu ja vastutustundetu käitumine kohustuste võtmisel, arvestamata oma võimalustega tekitatud nõudeid tasuda. Kuulutada välja E. L. pankrot ja algatada tema kohustustest vabastamise menetlus. Nimetada E. L. pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Ly Müürsoo. Kohustada E. L. kohtus vandega kinnitama andmeid oma vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta ning määrata selleks tähtpäev. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku aeg ja koht.
7.Usaldusisik esitas 03.06.2024 kohtule aruande täienduse. Tulenevalt asjaolust, et võlgnik ei soovi usaldusisikuga koostööd teha, täiendab usaldusisik oma taotlust selliselt, et kohustada E. L. esitama kolm tööpäeva enne vande andmist pankrotihaldurile usaldusisiku ülesannetes ja kohtule digitaalallkirjaga nimekiri oma varadest, sh arvelduskontode numbritest, ja kohustustest. Hoiatada E. L., et kohtu korralduse täitmata jätmise eest ja võlgniku vandele mitteilmumise korral on kohtul õigus teda trahvida või kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks.
8.Võlgnik esitas 15.06.2024 kohtule kirjaliku seisukoha. Võlgnik ei nõustu usaldusisiku aruandes tooduga, mille kohaselt võlgnik ei saa maksustatavat tulu. Võlgniku igakuine sissetulek on 500-700 eurot. Äriühing on valmis võlgniku sissetuleku suurendama 1500-2000 euroni. Lisaks toob võlgnik välja, et tal on kohustus üksnes Maksu- ja Tolliameti ees. Julianus Inkasso OÜ nõuet summas 1204,84 eurot võlgnik ei tunnista ning soovib nõude vaidlustada. Maksu- ja Tolliamet on käitunud pahatahtlikult ning keeldunud kompromissist. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti avaldus ning kuulutada välja E. L. pankrot. Algatada kohustustest vabastamise menetlus. Pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes nimetada Ly Müürsoo. Juhul kui kohus kohustab E. L.t andma võlgniku vanne, määrata, et võlgnik saab anda vannet video silla teel. Määrata, et võlgnik saab peale pankroti väljakuulutamist ja enne vande andmist Eestist lahkuda.
9.Usaldusisik leiab 17.06.2024 seisukohas, et võlgniku 15.06.2024 taotlust vande andmiseks videosilla vahendusel ei saa rahuldada. Usaldusisik viitab PankrS § 86 lg.le 3, mille kohaselt võlgnik annab vande suuliselt ning vande tekstile kirjutab võlgnik alla. Võlgnik ei ole tõendanud, et ta soovib Eestist lahkuda ning miks tema lahkumine põhjendatud on. Lisaks on senine menetlus näidanud, et E. L.l puudub tahe täita seaduses sätestatud kohustusi kui ka
usaldusisiku ja kohtu antud korraldusi. See omakorda näitab, et võlgnik hoiab menetlusest kõrvale. E. L. taotlus lubada tal pärast pankroti väljakuulutamist ja enne vande andmist Eestist lahkuda, tuleb jätta rahuldamata.
10.Juhindudes Viru Maakohtu esimehe 10.09.2024 käskkirjast nr 11-1/25 (alus Viru Maakohtu tööjaotusplaan § 4 lg 9 ja kohtute seaduse § 12 lg 3 p 1) on kohtunik Andres Hallmägi menetluses olnud tsiviilasi 2-23-14693 Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) avaldus E. L. püsiva maksejõuetuse tuvastamise ja pankroti väljakuulutamise nõudes 11.09.2024 ümber jagatud kohtunik Olev Mihkelson menetlusse.
11.E. L. esitas 16.09.2024 kohtule seisukoha, milles ei soovi enda pankroti väljakuulutamist ning palub esitatud avalduse jätta läbi vaatamata. Alternatiivselt alustada võlgade ümberkujundamise menetlus. Võlgnik esitas ka taotluse usaldusisiku vahetamiseks.
12.Maksuhaldur palub 03.10.2024 seisukohas võlgniku 16.09.2024 taotlused rahuldamata jätta. Maksuhaldur jääb 16.10.2023 avalduses esitatud taotluste juurde ning palub jätkuvalt välja kuulutada võlgniku pankrot. Lisaks kohaldada pankroti väljakuulutamise korral PankrS § 91 lg 1 alusel võlgniku suhtes keeldu olla ettevõtja ning juriidilise isiku juhtorgani liige.
13.Usaldusisik esitas 06.10.2024 kohtule kirjaliku seisukoha. Usaldusisik leiab, et võlgade ümberkujundamise menetluse algatamine E. L. puhul ei ole põhjendatud. Võlgniku sissetulekust ei jätkuks igakuiste maksete tegemiseks (sissetulek ei ole suurenenud) ning võlausaldaja ei nõustuks 10-aastase tähtajaga kava täitmisel. Võlgnik ei ole täitnud kohtu korraldusi (esitamata on 2024 märtsi ja aprilli laenulepingud), lisaks on tasumata trahv. Usaldusisik ei nõustu ka enda vabastamisega usaldusisiku ülesannetest.
14.Kohus pidas tsiviilasjas nr 2-23-14693 kohtuistungi võlausaldaja, võlgniku ning usaldusisiku osavõtul. Avaldaja jäi esitatud avalduse juurde. Avaldaja palub võlgniku suhtes kohaldada ärikeeldu. Usaldusisik jäi samuti esitatud seisukoha juurde ning palub välja kuulutada E. L. pankrot ning algatada võlgadest vabastamise menetlus. Usaldusisik peab põhjendatuks kohaldada võlgniku suhtes ärikeeldu. Võlgnik loobus taotlusest algatada võlgade ümberkujundamise menetlus. Võlgnik on nõus pankroti väljakuulutamisega ning soovib kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Ärikeelu kohaldamist võlgnik põhjendatuks ei pea.
15.Võlgniku esindaja A. P. esitas 10.10.2024 kohtule taotluse algatada võlgniku E. L. suhtes kohustustest vabastamise menetlus.
KOHTU SEISUKOHT
16.Kohus kuulutab PankrS § 31 lg 1 kohaselt pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus loeb võlausaldaja maksejõuetusavalduse, usaldusisiku aruande ja asjas kogutud tõendite alusel tõendatuks, et E. L. on püsivalt maksejõuetu. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine. Võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgniku vara arvelt ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid, mida on vähemalt 66 118,71 eurot. Võlgniku aktiivseid
pangakontosid Eestis usaldusisik ei tuvastatud. E. L. saab 2024 maksustatavat tulu OÜ-st X. Tema bruto- ja netosissetulek oli kolmel viimasel kuul 500 eurot. Kuna E. L.l Eestis asuvates krediidiasutustes arvelduskontosid avatud ei ole, siis ei ole usaldusisikule teada, kuidas maksab OÜ X E. L.le töötasu. Võlgnik ei ole usaldusisikule teatanud oma välisriikides olevatest arvelduskontodest. Netosissetuleku 500 eurot juures saab võimaliku pankrotimenetluse ajal arestida 32,35 eurot. E. L. on esitanud tuludeklaratsioonid 2020 - 2023 kohta. E. L. omab pensioni II samba pensionikontot, millel osakuid ei ole. Osakute eest on raha välja võetud 12.03.2021. Võlgnik on kinnitanud, et tema ülalpidamisel on kaks alaealist last. Eelnevast järeldub üheselt, et võlgnik on makseraskustes ning selle ületamiseks on sobivaim viis pankroti välja kuulutamine.
17.Võlgniku väidete kohaselt ei ole ta teadlik, et maksuhaldur võla sissenõudmisega tegeleb, sest talle ei ole väidetavalt kätte toimetatud ühtegi MKS § 128 lg 3 järgset hoiatust sundtäitmise kohta. MKS § 128 lg 3 sätestab, et maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluva maksusumma sundtäitmine on lubatud alles pärast seda, kui maksukohustuslasele on antud vähemalt üks kord tähtaeg maksuvõla tasumiseks koos hoiatusega kohustuse tähtajal täitmatajätmise tagajärgede kohta (§ 129). Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu edastas võlgnikule E. L.le 11.09.2022 vastutusotsuse 13-7/01219-4. Võlausaldaja esitatud andmete kohaselt on võlgnik tutvunud vastutusotsusega ja seal märgitud tähtajaga ning sundtäitmise hoiatusega maksuvõla tasumiseks e-maksuameti kaudu 15.11.2022. Seega oli võlgnik teadlik nii kohustuse tekkimisest kui ka selle täitmise kohustusest. Vastutusotsuses oli välja toodud hoiatus sundtäitmise alustamise võimalikkuse kohta juhul, kui kohustust 30 kalendripäevase tähtaja jooksul alates vastutusotsuse kättesaamisest ei täideta. Võlgnikule on antud tähtaeg täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks ning hoiatatud, et täitedokumendi vabatahtlikult täitmata jätmisel võib võlgniku suhtes sooritada täitetoiminguid. Kuna võlgnik kohustust tähtaegselt ei täitnud, alustas maksuhaldur 19.12.2022 sundtäitmise toimingutega, arestides võlgniku pangakontod. Eeltoodust tulenevalt on Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu täitnud maksukorralduse seadusest tulenevad maksuvõla sundtäitmise alustamise tingimused ning 19.12.2022 võlgniku suhtes täitemenetlusega alustanud. Eelkirjeldatud viisil maksuhalduri poolt läbiviidavat täitemenetlus on võrdsustatud kohtutäituri läbiviidava täitemenetlusega. Kohus märgib, et maksuvõla sissenõudmine toimub kas maksuhalduri enda poolt läbiviiduna või täitemenetluses, pankrotimenetluses või muus menetluses ettenähtud korras muu isiku poolt läbiviiduna. Eestis on maksuhaldur kohtutäituri kõrval ainus institutsioon, kelle pädevuses on enda hallatavate nõuete sundtäitmine. Maksuhalduril on sealjuures õigus ise teatud täitetoiminguid teostada: taotleda registervarale keelumärke või kinnisvarale hüpoteegi seadmist, pöörata sissenõudeid varalistele õigustele ning arestida pangakonto (MKS § 130 ja § 131). Asjakohased on ka võlausaldaja viited MKS § 128 lg-le 1 ja § 133 lg-le 3, mis annavad maksuhaldurile sõnaselge juhise, et kui maksuhalduri (või kohtutäituri) poolt sooritatud täitetoimingute tulemusel ei ole õnnestunud maksuvõlga sisse nõuda, võib maksuhaldur esitada võlgniku suhtes pankrotiavalduse. Maksuhaldur alustanud maksuvõla sundtäitmist - edastanud pankadele korraldused võlgniku pangakontode arestimiseks. Lisaks on maksuhaldur erinevate registripäringute tulemusena kindlaks teinud, et võlgnikul vara puudub. Oluline on seegi, et alates maksejõuetusavalduse esitamisest on võla katteks 25.03.2024 laekunud 16,80 eurot, milleks oli tasaarvestamine võlgniku tagastusnõudega võlgniku 2023 tuludeklaratsioonis esitatud andmete alusel, mitte aga võlgniku enda initsiatiivil tehtud rahalise sooritusega. Täitetoimingud pole viinud maksuvõla rahuldamiseni ja PankrS § 10 lg 2 p 2 alusel on võlgniku maksejõuetus
nõuetekohaselt põhistatud. Tallinna Ringkonnakohus on lahendis nr 2-18-16572 leidnud, et ka täiendavad kohtutäituri toimingud ei oleks viinud maksuvõla rahuldamiseni ning maksuhaldur on õigustatult esitanud avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks ning ajutise halduri määramiseks.
18.PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu, kui võlausaldaja maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Võlausaldaja on tasunud 18.10.2023 määruse alusel 01.11.2023 pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina 1600 eurot. Kohus, vaadanud läbi võlausaldaja maksejõuetusavalduse, kuulutab võlgniku püsiva maksejõuetuse tõttu välja võlgniku pankroti vastavalt PankrS §-s 31 sätestatule (FiMS § 18 lg 2 p 1). Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus.
19.Kooskõlas PankrS § 31 lg-ga 6 nimetab kohus pankrotihalduriks Ly Müürsoo, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele. Võlgnik esitas 16.09.2024 kohtule taotluse usaldusisiku vahetamiseks, kuna koostööd temaga ei toimu. Usaldusisik saboteerib menetlust ning ei tutvu vajalike dokumentidega. Maksuhaldur ja usaldusisik leiavad, et võlgniku selline taotlus tuleb rahuldamata jätta. 09.05.2024 määrusega kohustas kohus võlgnikku esitama 2024 märtsi ja aprilli laenulepingud, lepingutega seotud maksekorraldused ning muud vara ja kohustustega seotud dokumendid usaldusisikule. Võlgnikku hoiatati, et teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel võib kohus teda trahvida, arestida või kohaldada tema suhtes sundtoomist PankrS § 89 alusel. Võlgnik kohustust ei täitnud ning kohus määras 24.05.2024 võlgnikule rahatrahvi 200 eurot kohtu korralduse ja seadusest tulenevalt kohustuste täitmata jätmise eest. Usaldusisiku andmetel oli seisuga 06.10.2024 trahv tasumata ning ka kohtu 09.05.2024 korraldus täitmata. Olukorras, kus usaldusisik nõuab võlgnikult maksejõuetusmenetluse läbiviimiseks vajalike dokumentide esitamist, tuleb võlgnikul dokumendid esitada ning selline olukord ei saa olla usaldusisiku vabastamise aluseks. Lisaks on võlgnik esitanud Viru Maakohtu 24.05.2024 määrusele määruskaebuse, kuid 08.07.2024 esitas E. L. ringkonnakohtule avalduse, milles loobus määruskaebusest. E. L. esitas kohtule taotluse 07.10.2024 kavandatud kohtuistungi edasi lükkamiseks. Kohus ei pidanud võlgniku avaldust põhjendatuks. Seega saab nõustuda, et võlgniku tegevus on olnud kantud eesmärgist takistada kohtumenetluse läbiviimist. Kohus ei pea põhjendatuks usaldusisiku vahetamist. FiMS § 15 lg 12 näeb ette, et kui kohus tühistab isiku usaldusisikuks nimetamise, nimetab kohus uue usaldusisiku, kes jätkab usaldusisiku ülesannete täitmist. Sätestatu ei mõjuta senise usaldusisiku poolt või tema suhtes tehtud toimingute kehtivust. Võlgniku taotlus usaldusisiku vahetamiseks ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.
20.Eeltoodule tuginedes peab kohus põhjendatuks kohustada E. L. hiljemalt 12.novembriks 2024 esitama pankrotihaldurile Ly Müürsoole andmed oma kohustuste ja varade, sh aktiivsete arvelduskontode kohta, aga ka 2024 märtsi ja aprilli laenulepingud ning lepingutega seotud maksekorraldused.
21.Esimene võlausaldajate üldkoosolek toimub resolutsioonis märgitud ajal ja kohas, s.o 18.novembril 2024 kell 11.00 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas.
22.PankrS § 86 lg 1 alusel kohustab kohus E. L. enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandustegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kui E. L. vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus teda trahvida, kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud.
23.FiMS § 45 lg-te 1, 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 217 2, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kontrollis kättesaadavatest andmebaasidest, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lg 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise eeldused. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta, tähendab see, et kogu selle aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 23.10.2025. a, et oleks täidetud FIMS § 46 lg 3 nõue.
24.Võlausaldaja on 03.10.2024 esitanud kohtule taotluse võlgniku suhtes PankrS § 91 lg 1 alusel ärikeelu kohaldamiseks ning keelata võlgnikul olla ettevõtja ning juriidilise isiku juhtorgani liige. Usaldusisik toetab esitatud taotlust. Võlgnik ärikeelu kohaldamisega ei nõustu.
PankrS § 91 lg 1 kohaselt võib kohus füüsilisest isikust võlgnikul keelata kuni pankrotimenetluse lõpuni, kuid mitte kauem kui kohustustest vabastamise menetluse lõpuni, olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija või prokurist. Kohus leiab, et kuivõrd ärikeelu kohaldamine on pigem preventiivse mõjuga ja suunatud tulevikku ning ärikeelul on ka pankrotimenetluse tagamise funktsioon, on põhjendatud kohaldada võlgniku suhtes ärikeeldu ja keelata võlgnikul olla mistahes juriidiliste isikute, kaasa arvatud välismaa juriidilised isikud, juhtorgani liige, prokurist või likvideerija. Ärikeelu kohaldamise kestus on piiratud pankrotimenetluse kestusega. Vastavalt PankrS §-le 39 tuleb selle kohta teha kanne äriregistrisse. Võlgnikul on lubatud töötada töölepingu, käsunduslepingu või töövõtulepingu alusel. Piirangu kohaldamine on proportsionaalne, kuna ei piira võlgniku võimalusi tulu teenida ja oma vara suurendada. Töötamise registri andmetel töötab võlgnik alates 05.11.2023 töölepingu alusel OÜ-s X suurettevõtte juhi ametikohal. Äriregistri andmetel on võlgnik seotud kaheksa juriidilise isikuga. Võlgnik E. L. on juhatuse liige järgmistes äriühingutes: OÜ-s X (registrikood XXX), OÜ-s X (registrikood XXX), OÜ-s X (registrikood XXX), KK 7 OÜ-s (registrikood XXX), OÜ-s X (registrikood XXX, OÜ-s XXX (registrikood XXX) ning OÜ-s X (registrikood XXX. Võlgniku tegutsemine juhatuse liikmena ei ole aidanud kaasa tema sissetulekute suurendamisele ega ka nõuete rahuldamisele. Kohus selgitab, et ärikeelu rikkumine on KarS § 373 alusel kriminaliseeritud.
25.Käesoleva menetluse esemeks on võlgniku pankroti välja kuulutamine. Maksejõuetusmenetluse liigi vahetamiseks on vajalik avalduse esitanud võlausaldaja ja teiste võlausaldajate enamuse nõusolek. Usaldusisik kinnitas oma seisukohas, et antud juhul on ilmne võlgniku püsiv maksejõuetus, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi käesoleva aruande koostamise ajaks usaldusisikule teadaolevalt ei ole. Menetluskulud FiMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel (FiMS § 54 lg 2). Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi (FiMS § 54 lg 4). Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (FiMS § 54 lg 5). Kohus hindab, et taotletud tasu (140 eurot/tund, lisandub käibemaks) vastab FiMS § 54 lg 4 teises lauses märgitule ega ületa FiMS § 54 lg-s 5 ettenähtud piirmäära. Kohus leiab siiski, et usaldusisiku näidatud ajakulu (12 tundi) saab pidada vajalikuks ja põhjendatuks üksnes osaliselt. Usaldusisik on välja selgitanud võlgniku kohustused, teostanud selleks päringuid, samuti suhelnud võlausaldajate esindajate ja võlgnikuga, koostanud kohtule hinnangu ja võlgniku vara- ja võlanimekirja. Usaldusisik on kohtumenetluses kohtu nõudmisel esitanud täiendavaid seisukohti. Seega saab põhjendatud ajakulukus saab pidada 10 tundi. Seejuures lähtub kohus usaldusisiku aruandest ning selles esitatud informatsioonist, samuti õiguslikest põhjendustest.
Kohus määrab usaldusisiku tasuks 1400 euro, lisandub käibemaks 308 eurot, kokku 1708 eurot. FiMS § 54 lg 9 alusel tuleb usaldusisiku tasu määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, s.o osaühing Sentire MK (registrikood 10539935). Usaldusisiku tasu summas 1600 eurot tuleb hüvitada võlausaldaja poolt 01.11.2023 pankrotimenetluse kulude katteks tasutud deposiidi arvel. Puudujäävas osas, s.o 108 eurot tuleb E. L.l tasuda endal osaühingule Sentire MK (registrikood 10539935) arvelduskontole nr EExxx Swedbank AS-is. E. L. leiab, et kuna osaühingul Sentire MK ei ole ühtegi töötajat, siis ei saa tasu büroole määrata. FIMS § 54 lg 9 sätestab, et kohus võib usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. Samamoodi on tasu maksmine büroole võimalik PankrS § 23 lg 6 kohaselt. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kodulehelt nähtub, et usaldusisik Ly Müürsoo tegutseb läbi Osaühing Sentire MK. E-äriregistri andmetel on äriühingu põhitegevusalaks on muu juriidilised toimingud ning lisategevusalaks raamatupidamine, maksualane nõustamine. Usaldusisik Ly Müürsoo on äriühingu juhatuse liige alates selle asutamisest 1999. Usaldusisik on kinnitanud, et saab juhatuse liikme tasu ning selline asjaolu nähtub ka äriühingu 2023 majandusaasta aruandest. Kohus jätab E. L. 18.06.2024 taotluse (s.o jätta rahuldamata usaldusisiku taotlus tasu väljamõistmiseks osaühingule Sentire MK) rahuldamata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.