Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks
Määruse tegemise aeg ja koht
3. veebruar 2025, Tartu
Tsiviilasja number
2-23-14693 E.K. pankroti ja kohustustest vabastamise menetlus
Tsiviilasi
Ärikeelu määramine Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 23. oktoobri 2024 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
E.K. määruskaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja
XXXXXXXXXXXX)
esindajad
(võlgnik):
E.K.
(isikukood
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 23. oktoobri 2024 määrus osas, milles maakohus kohaldas E.K. suhtes ärikeeldu ja edastas määruse äriregistrile kande tegemiseks (määruse resolutsioonni punktid 9 ja 10). Ülejäänud osas on maakohtu määrus jõustunud.
2.Rahuldada määruskaebus.
3.Tagastada E.K.le määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 70 eurot. Ülejäänud menetluskulud ringkonnakohtus jätta E.K. kanda.
Edasikaebamise kord Käesolev määrus ei ole Riigikohtule edasikaevatav (pankrotiseaduse (PankrS) § 91 lg 4).
1.Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu (EMTA, võlausaldaja) esitas 16. oktoobril 2023 pankrotiavalduse E.K. (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks. 3. oktoobri 2024 menetlusdokumendis taotles avaldaja võlgnikule ärikeelu kohaldamist. Maakohus arutas tsiviilasja
7.oktoobri 2024 istungil. Usaldusisik toetas istungil ärikeelu kohaldamist, võlgnik vaidles sellele vastu.
2.Maakohus kuulutas 23. oktoobril 2024 välja võlgniku pankroti ja algatas kohustustest vabastamise menetluse, samuti keelas võlgnikul kuni pankrotimenetluse lõpuni olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija või prokurist (ärikeeld). Maakohus selgitas, et võlgnik võib töötada töölepingu, käsunduslepingu või töövõtulepingu alusel. Maakohus leidis, et kuivõrd ärikeelu kohaldamine on pigem preventiivse mõjuga ja suunatud tulevikku ning ärikeelul on ka pankrotimenetluse tagamise funktsioon, on põhjendatud kohaldada võlgniku suhtes ärikeeldu ja keelata võlgnikul olla mistahes juriidiliste isikute juhtorgani liige, prokurist või likvideerija. Ärikeelu kohaldamise kestus on piiratud pankrotimenetluse kestusega. Vastavalt PankrS §-le 39 tuleb selle kohta teha kanne äriregistrisse. Maakohus selgitas, et võlgnikul on lubatud töötada töölepingu, käsunduslepingu või töövõtulepingu alusel. Piirangu kohaldamine on proportsionaalne, kuna ei piira võlgniku võimalusi tulu teenida ja oma vara suurendada. Töötamise registri andmetel töötab võlgnik alates 5. novembrist 2023 töölepingu alusel OÜ-s A. suurettevõtte juhi ametikohal. Äriregistri andmetel on võlgnik juhatuse liige kaheksas äriühingus. Võlgniku tegutsemine juhatuse liikmena ei ole aidanud kaasa tema sissetulekute suurendamisele ega ka nõuete rahuldamisele.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
3.Võlgnik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse ärikeelu määramise osas. Võlgnik leidis, et maakohus ei ole läbi viinud nõuetekohast ärikeelu määramise menetlust. Kuna ärikeeld ei kohaldu automaatselt, peab kohus iga kord kaaluma, kas ärikeeld on vajalik, põhjendatud, millises ulatuses tuleb seda kohaldada, ning millist preventiivset ehk pankrotimenetluse tagamise funktsiooni see täidab. Maakohus ei andnud võlgnikule võimalust avaldaja taotlusega enne kohtuistungit tutvuda ega oma seisukohta esitada. Avaldaja esitas taotluse ärikeelu määramiseks 3. oktoobril 2024 ehk üks tööpäev enne istungit, see tehti võlgnikule e-toimikus nähtavaks 4. oktoobril 2024, võlgnik tutvus sellega alles pärast istungit. Kohtuistung toimus 7. oktoobril 2024 ja ärikeelu kohaldamise taotlus tuli võlgniku jaoks üllatusena. Avaldaja ärikeelu kohaldamise taotluses puudub igasugune põhjendus ärikeelu kohaldamise vajalikkuse kohta. Maakohus on ainult selgitanud, et ärikeeld ei piira võlgniku võimalusi tulu teenida ja oma vara suurendada, see aga ei saa olla põhjendus keelu kohaldamiseks. Võlgnik oli enne ärikeelu kohaldamist juhatuse liige järgmistes äriühingutes: OÜ E. (registrikood XXXXXXXXX), OÜ D. (registrikood XXXXXXXXX), OÜ G. (registrikood XXXXXXXXX), Z. OÜ (registrikood XXXXXXXXX), OÜ A. (registrikood XXXXXXXXX), OÜ B. (registrikood XXXXXXXXX) ning OÜ F (registrikood XXXXXXXXX). Võlgnik kinnitas, et kõikide nende äriühingute lõppkasusaajateks on A.K. ja R.K., kes on võlgniku kuue- ja kaheksa-aastased alaealised lapsed. Laste huvide seisukohalt peab nende huve esindama ja kaitsma nende bioloogiline isa. Kõik nimetatud äriühingud on pikaajaliselt tegutsevad, nendel ei ole ühtegi võlga, kõik majandusaasta aruanded on esitatud.
Ärikeelu määramine tähendab isiku jaoks põhiõiguste märkimisväärset riivet, näiteks töökoha valiku vabaduse (Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 29 lg 1), ettevõtlusvabaduse (PS § 31) ja omandi kasutamise vabaduse (PS § 32 lg 2) riivet. Seetõttu ei ole ärikeelu igakordne automaatne kohaldamine õigustatud. Olukorras, kus ärikeelu seadmisel puudub eesmärk, näiteks ei aita see konkreetsel juhul kaasa pankrotimenetluse läbiviimisele ega aita hoida ära võlgniku poolt kolmandatele isikutele kahju tekitamist, võib ärikeeld töötada ka pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ühe eesmärgi, s.o võlausaldajate nõuete võimalikult suures ulatuses rahuldamise vastu, kuna takistab võlgnikul tulu teenida ja oma vara suurendada. Maakohus on põhjendanud ärikeelu kohaldamist ainult sellega, et selle kohaldamine ei mõjuta võlgniku võimalust tulu teenida. See ei ole preventiivne eesmärk ega pankrotimenetluse tagamise eesmärk, vaid on hoopis põhiseaduslike õiguste lubamatu piirang. Teiseks, ärikeeld ei võimalda võlgnikul töötada tema juhitavate äriühingute juhatuse liikmena ja teenida iga kuu stabiilset palka (vähemalt 2000 eurot), ehk kohustustest vabastamise menetluse vältel tegeleda tulutoova tegevusega, lisaks ei võimalda ärikeeld genereerida eespool nimetatud äriühingutes kasumit, mis võib ohustada võlgniku pereliikmete, eelkõige alaealiste laste tulevikuväljavaateid. Seega on antud juhul ärikeelul pankrotimenetluse tagamisega vastupidine mõju, sest võlgnik suure tõenäosusega ei suuda täita enda kohustusi kohustustest vabastamise menetluses.
4.EMTA leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ärikeelu kohaldamise taotlusega sai võlgnik tutvuda alates 4. oktoobrist 2024 ja esitas oma seisukoha 7. oktoobri 2024 istungil. Kohus põhjendas 23. oktoobri 2024 määruse p-s 24, miks piirangu kohaldamine on proportsionaalne. Ka võlgniku määruskaebuses toodud põhjendused on samasisulised istungil esitatuga. Sisuliselt väidab võlgnik seda, et äriühingud, kus ta on juhatuse liige, on majanduslikult heal järjel ja on plaan palka tõsta ja võlga maksta. Võlausaldaja juhib tähelepanu asjaolule, et võlgnik tutvus võlausaldaja nõudega juba 15. novembril 2022 ja enam kui 2 aasta vältel on võla katteks laekunud vaid 16,81 eurot ning seegi ei olnud võlgniku enda initsiatiivil tehtud rahaline sooritus, vaid tasaarvestamine võlgniku tagastusnõudega tuludeklaratsioonis esitatud andmete alusel. Võlgniku äritegevus ei ole olnud suunatud võlausaldajate nõuete võimalikult suures ulatuses täitmisele. Võlgniku väited on menetluse vältel olnud ebausaldusväärsed.
5.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 23. oktoobri 2024 määruse resolutsiooni p-d 9 ja 10 tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Ülejäänud osas on maakohtu määrus jõustunud. Määruskaebus tuleb rahuldada.
7.Võlgnik on vaidlustanud maakohtu määruse üksnes talle ärikeelu määramise osas. Ülejäänud osas ei ole võlgnik maakohtu määrust vaidlustanud. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes vaidlustatud osas (TsMS § 651 lg 1 ja § 659 koosmõjus).
8.PankrS § 91 lg 1 alusel võib kohus füüsilisest isikust võlgnikul keelata kuni pankrotimenetluse lõpuni, kuid mitte kauem kui kohustustest vabastamise menetluse lõpuni, olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija või prokurist. Riigikohus on selgitanud, et ärikeelu kohaldamine toimub kohtu algatusel (vt ka TsMS § 476 lg 1), mis mh tähendab, et kui nt võlgniku pankrotihaldur või võlausaldaja pöördub kohtu poole isikule ärikeelu kohadamise palvega, ei ole kohus avaldusega seotud (vt RKTKm 22. veebruar 2010, nr 32-1-124-09, p 27). Kui kohtu arvates halduri või võlausaldaja ettepanek ei leia tähelepanu, siis kohus ei pea sellega tegelema, sh ei pea ära kuulama ka selle isiku seisukohta, kelle suhtes ärikeelu
kohaldamise menetluse algatamist kaalutakse ega tegema ka määrust ärikeelu kohaldamata jätmise kohta. Kui kohtul on endal vastav informatsioon, siis võib kohus ärikeelu kohaldamise menetluse algatada ka ise, ilma et ta peaks ootama vastavat taotlust haldurilt või võlausaldajalt (vt ka Pankrotiseadus I. Kommenteeritud väljaanne, lk 918). Ärikeelu kohaldamise menetluses on menetlusosaliseks üksnes isik, kelle suhtes ärikeelu kohaldamist kaalutakse (RKTKm 22. veebruar 2010, nr 3-2-1-124-09, p 28; RKÜKo 2. mai 2017, nr 3-2-1-134-16, p 34). Erandiks sellest on olukord, kui ärikeelu kohaldamise taotluse esitab kohtule maksejõuetuse teenistus, misjuhul peab kohus võtma taotluse osas seisukoha ja maksejõuetuse teenistus on siis ka menetlusosaliseks (PankrS § 91 lg 4). Ärikeelu määramise menetluses EMTA võlausaldajana menetlusosaliseks ei ole, kuid see ei välista tema ärakuulamist. Tema arvamuse ärakuulamine ei tee temast menetlusosalist (TsMS § 198 lg 3 kolmas lause).
9.PankrS § 91 lg-st 2 tulenevalt peab kohus ärikeelu kohaldamist põhjendama ja määrama selle ulatuse, kohaldamise eeldused ning enne pankrotimenetluse lõppu lõpetamise võimaluse (PankrS § 91 lg 2 teine kuni neljas lause). Kohtu kohustus ärikeelu määramist põhjendada kohaldub nii füüsilise kui ka juriidilise isiku pankrotimenetluses. Riigikohus on selgitanud, et ärikeelu määramine ei või olla üldine, selle sisu ja ulatus peavad olema selgelt määratletud ning ärikeeldu kohaldades peab kohus märkima, millise ettevõtluse või majandustegevusega ei või isik tegeleda (RKTKm 22. veebruar 2010, nr 3-2-1-12409, p-d 15 ja 31). Ärikeelu määruse resolutsioonis ei piisa üksnes seaduse loetelu kordamisest. Kohus peab määruse resolutsioonis väga täpselt märkima, mis on konkreetsele isikule keelatud. (näiteks konkreetsete tegevusalade ja äriühingute liikide kaupa või ka konkreetsete äriühingute järgi).
10.Praeguses asjas ei ole maakohus võlgniku suhtes ärikeelu kohaldamist sisuliselt põhjendanud, rikkudes sellega oluliselt TsMS § 436 lg-s 1, § 463 lg-s 2 ja § 478 lg-s 1 ja PankrS § 91 lg-s 2 sätestatud menetlusõiguse normi. Maakohus on tsiteerinud PankrS § 91 lg 1 teksti ja leidnud, et „kuivõrd ärikeelu kohaldamine on pigem preventiivse mõjuga ja suunatud tulevikku ning ärikeelul on ka pankrotimenetluse tagamise funktsioon, on põhjendatud kohaldada võlgniku suhtes ärikeeldu ja keelata võlgnikul olla mistahes juriidiliste isikute, kaasa arvatud välismaa juriidilised isikud, juhtorgani liige, prokurist või likvideerija.“ Samuti on maakohus nimetanud kaheksa äriühingut, mille juhatuse liige võlgnik maakohtu määruse tegemise ajal oli ja leidnud, et „võlgniku tegutsemine juhatuse liikmena ei ole aidanud kaasa tema sissetulekute suurendamisele ega ka nõuete rahuldamisele“. Ringkonnakohus nõustub võlgnikuga, et selliseid põhjendusi ei saa ärikeelu kohaldamisel pidada piisavaks. Füüsilisest isikust võlgniku suhtes ärikeelu kohaldamise üle otsustamisel on tegemist kohtu kaalutlusotsusega, mille tegemisel peab kohus hindama ärikeelu kohaldamise vajalikkust ja põhjendatust vastavalt konkreetse juhtumi asjaoludele, lähtudes ärikeelu kohaldamise eesmärgist. Kohtu põhjendused diskretsiooni kohaldamisel peavad olema arusaadavd ning määrusest nähtuma. Füüsilisest isikust võlgniku suhtes tuleb ärikeeld kohaldamisele eelkõige juhul, kui võlgnik on olnud ettevõtja ja ettevõtjana ebaausalt käitunud ning kolmandate isikute huve kahjustanud. Sarnaselt PankrS § 91 lg-s 2 sätestatuga võib ka füüsilisest isikust võlgniku suhtes kohaldada ärikeeldu mh juhul, kui ta on teinud raske juhtimisvea PankrS § 28 lg 2 tähenduses. Seejuures võib füüsilisest isikust võlgniku suhtes ärikeelu kohaldamine tulla kõne alla ka juhul, kui ta on olnud mõne juriidilise isiku juhatuse liige ning teinud selle juriidilise isiku juhatuse liikmena raske juhtimisvea, mistõttu suurenesid ka võlgniku enda varalised kohustused (vt ka Pankrotiseadus I. Kommenteeritud väljaanne, lk 914). Võlgnikule tuleb asjakohased etteheited enne ärikeelu
määramist teavaks teha ning anda võlgnikule võimalus esitada oma seisukoht (võlgniku ärakuulamise osas vt käesoleva määruse p 11). Maakohtu määrusest võlgnikule etteheidetavaid kohustuste rikkumisi, sh juriidiliste isikute juhtimisel ei nähtu. Seega ei saanud maakohus ka hinnata, kas ärikeeld kui tulevikku suunatud keeld aitab tagada võlgniku pankrotimenetlust. Maakohus ei ole kontrollinud ka ärikeelu eeldusi menetluse tagamisel ega põhjendanud, kuidas ärikeeld konkreetsel juhul pankrotimenetlust tagada aitab. Seega on maakohus oma diskretsiooni rikkunud. Ringkonnakohus märgib, et EMTA pankrotiavalduse aluseks oli võlgniku suhtes tehtud ja täitmata vastutusotsus, mille kohaselt on võlgnikul tasumata maksukohustusi kokku 64 481,10 eurot. Kohustus võlgnikule tekkis seoses asjaoluga, et võlgnik rikkus OÜ XX juhatuse liikmena oma kohustusi maksude tasumisel. Samuti puuduvad võlgnikul alates 2022. aastast tulumaksuga maksustatavad sissetulekud, mistõttu kohustuse täitmine täitemenetluses nurjus võlgnikul vara puudumise tõttu. Maakohus ei ole ärikeelu määramisel nimetatud asjaoludele tuginenud. Maakohtul on võlgniku pankrotimenetluses menetlusnorme järgides õigus uuesti kaaluda võlgnikule ärikeelu määramise vajalikkust.
11.Ringkonnakohus nõustub võlgnikuga ka selles, et maakohus ei kuulanud võlgnikku enne ärikeelu kohaldamist nõuetekohaselt ära. Isegi kui võlgnik oleks enne esmaspäeval (7. oktoobril 2024) toimunud istungit tutvunud talle reedel e-toimikus nähtavaks tehtud EMTA taotlusega ärikeelu kohaldamiseks, ei oleks ta saanud selle taotluse suhtes sisulist seisukohta kujundada, sest taotluses puudusid põhjendused. Kuigi ärikeelu kohaldamise reeglid on alates 1. veebruarist 2021 oluliselt muutunud, on jätkuvalt asjakohane Riigikohtu varasem ärikeelu kohaldamise praktika nendes küsimustes, milles seadus ei ole muutunud, sh isiku ärakuulamise osas (RKTKm 22.02.2010, nr 3-2-1-124-09, p-d 26–36).
12.Ringkonnakohus märgib, et seadusega kooskõlas ei ole ka füüsilisest isikust võlgnikule ärikeelu kohaldamine kuni pankrotimenetluse lõpuni, nagu on sõnastatud maakohtu määruse resolutsiooni p-s 9. PankrS § 91 lg 1 kohaselt võib kohus füüsilisest isikust võlgnikul keelata kuni pankrotimenetluse lõpuni, kuid mitte kauem kui kohustustest vabastamise menetluse lõpuni, olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija või prokurist. Seega näeb seadus ette, et füüsilisest isikust võlgnikule kohaldatud ärikeeld ei saa kesta pankrotimenetluse lõpuni, kui kohustustest vabastamise menetlus lõpeb enne pankrotimenetluse lõppu.
13.Maakohtu määruse resolutsiooni p-s 10 on maakohus määranud „edastada käesolev määrus resolutsiooni punkt 8 osas äriregistrile kande tegemiseks“. Kuna määruse resolutsiooni p-s 8 on maakohus andnud pankrotihaldurile korralduse koostada võlausaldajate esimeseseks üldkoosolekuks pankrotivara nimekiri, siis on selge, et selle punkti osas ei ole võimalik teha kannet äriregistrisse. Võib eeldada, et maakohus on määruse resolutsiooni p-s 10 tegelikult soovinud viidata resolutsiooni p-le 9, millega võlgnikule kohaldati ärikeeldu. Seda kinnitab ka määruse põhjendus p-s 24 : „Vastavalt PankrS §-le 39 tuleb selle kohta teha kanne äriregistrisse“. Praegusel juhul on võlgnik füüsiline isik, kes ei ole kantud äriregistrisse ka mitte füüsilisest isikust ettevõtjana ja kelle suhtes kohaldati ärikeeldu PankrS § 91 lg 1 alusel, siis PankrS § 39 lg 1 asjas ei kohaldu.
14.Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud tuleb jätta TsMS § 172 lg 2 alusel võlgniku kanda. Määruskaebuselt tasutud riigilõiv 70 eurot tuleb võlgnikule määruskaebuse rahuldamise tõttu TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel tagastada.
15.TsMS § 660 lg 1 võimaldab esitada maakohtu määruse peale määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. PankrS § 5 lg 1 kohaselt võib pankrotimenetluses tehtud kohtumääruse peale esitada määruskaebuse pankrotiseaduses ettenähtud juhtudel.
Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib edasi kaevata üksnes siis, kui see on pankrotiseaduses ette nähtud (PankrS § 5 lg 2). PankrS § 91 lg 4 sätestab, et määruse peale, millega kohus on kohaldanud ärikeeldu või selle kohaldamisest keeldunud, võib isik, kelle suhtes keeldu on kohaldatud, või maksejõuetuse teenistus, kui ta esitas taotluse ärikeelu kohaldamiseks, esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse. Kuna käesoleva määrusega ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse, millega ärikeeldu kohaldati, ei ole käesolev määrus selline määrus, millega ärikeeldu kohaldatakse või selle kohaldamisest keeldutakse. Samuti ei ole ärikeelu kohaldamise taotlust esitanud maksejõuetuse teenistus. Seega ei saa käesoleva määruse peale esitada määruskaebust Riigikohtule. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.