Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Väljamakse teostada OÜ-le INC Partner (registrikood 11008111) arveldusarve nr EE662200221024695063.

ASJAOLUD

13.09.2016 esitas OÜ XXXX Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnik maksejõetu, kuna ei ole võimeline rahuldama võlausaldajate nõudeid. Võlgnik on tasunud seaduses sätestatud määras riigilõivu. 26.09.2016 kohtumäärusega võttis kohus võlgniku pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks halduriks Indrek Lepsoo. Ajutine haldur esitas 04.10.2016 kohtule kirjaliku aruande pankrotiseaduse § 22 lõikes 2 nimetatud ülesannete täitmise kohta ja arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Aruandes toodud võlgniku varalist seisundit kajastavatest andmetest nähtub, et olemasolevate andmete kohaselt peab ajutine haldur võlgnikku püsivalt maksejõuetuks. Ajutise halduri hinnangul on OÜ XXXX varade väärtuseks ca 75 000 eurot ja kohustusi vähemalt 266 153,47 eurot. OÜ XXXX majandustegevuse jätkamine või tervendamine ei ole ajutise halduri hinnangul seega enam võimalik. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku makseraskused saanud alguse võlgniku tegevusest sõiduautode müümisel ning selle pinnalt Maksu- ja Tolliameti poolt koostatud maksuotsusest. Eeltoodu tagajärjel on tekkinud võlgnikul rahalised kohustused ning ressursimahukad kohtuvaidlused, sh võlgniku poolt õigeks võetud hagi tsiviilasjas nr. 2-14-57495, mis on kokkuvõttes viinud

võlgniku tegevuse lõpetamiseni. Tuginedes Maksu- ja Tolliameti poolt koostatud maksuotsusele ja seal kajastatud asjaoludele leiab ajutine haldur, et võlgniku tegevuses esinevad m.h rasked juhtimisvead. 05.10.2016 esitas võlgnik vastuväite ajutise halduri arvamusele, mille kohaselt esinevad võlgniku tegevuses rasked juhtimisvead. Võlgnik vaidlustas EMTA ettekirjutuse, läbides kõik kohtuastmed, s.o tegi kõik endast oleneva, et olukorda päästa. Kui selgus, et olukord on päästmatu, siis esitas juhatus viivitamatult pankrotiavalduse, nagu see on PankrS ettenähtud. Pigem on juhatus käitunud korraliku ettevõtja hoolsusega. Ei ole ka põhjendatud ajutise pankrotihalduri seisukoht, et võlgnik muutus püsivalt maksejõuetuks 2014 septembrikuus, mil võlgnik võttis omaks XXXXAS hagi, mille tasumiseks võlgnikul rahalised vahendid ja vara puudus. Asjaolu, et võlgnik on võtnud õigeks tema vastu esitatud hagi, tähendab, et võlgnik on kasutanud TsMS’ga ettenähtud õigust, kuid ei tähenda, et võlgnik muutus sellega püsivalt maksejõuetuks ning ei tähenda, et võttes hagi õigeks sooritas võlgnik raske juhtimisvea. 06.10.2016 kohtuistungil kuulas kohus ära võlgniku ja ajutise pankrotihalduri. Võlgnik ei nõustunud halduri seisukohaga, et võlgniku tegevuses on esinenud m.h rasked juhtimisvead, halduri tasule vastuväiteid ei esitanud. Ajutine haldur jäi varasemalt esitatud seisukohtade juurde ja palus välja kuulutada võlgniku pankroti. Arvestades võlgniku kahe sõiduki väärtust, ei ole pankrotimenetluse kulude ja massikohustuste katteks deposiidi maksmist vaja. Pankrotihaldur Indrek Lepsoo on andnud nõusoleku enda pankrotihalduriks nimetamiseks.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja. 13.09.2016 esitas OÜ XXXX Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutine pankrotihaldur selgitas välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused ja andis hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele. Ajutine haldur on tuvastanud, et pankrotiavalduse menetluse algatamise seisuga on OÜ XXXX varade väärtuseks ca 75 000 eurot ja kohustusi vähemalt 266 153,47 eurot. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus tuvastab ajutise halduri aruande põhjal, et võlgnikul puudub vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Kohus leiab, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara ning võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus kuulutab välja võlgniku pankroti. Pankroti väljakuulutamise aeg on 13.10.2016 kell 15:00. Pankrotihaldur Indrek Lepsoo on andnud nõusoleku enda pankrotihalduriks nimetamisega käesolevas tsiviilasjas. Indrek Lepsoo vastab PankrS § 56 nõuetele ning on põhjendatud nimetada ta käesolevas asjas pankrotihalduriks (PankrS § 31 lg 5). Kohus määrab Indrek Lepsoo pankrotihalduriks. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste

rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võib olla juhtimisviga PankrS § 22 lg 5 mõistes. Kohus on tuvastanud, et 11.02.2014 maksuotsusega nr. 12.2-3/7911-22 määrati OÜ-le XXXX tasumisele kuuluv käibemaks summas 36 433,28 eurot. Maksuhaldur tuvastas, et OÜ XXXX esitas 2009 oktoobri käibedeklaratsioonis valeandmeid, deklareerides tasumisele kuuluvat käibemaksu tegelikust väiksemana, rikkudes sellega käibemaksuseaduse (KMS) § 24 sätteid. Maksu- ja Tolliameti maksuotsusega kohustati OÜ-d XXXX tasuma tasumisele määratud käibemaksu summas 36 433,28 eurot. Maksuhaldur tuvastas, et OÜ XXXX oli teadlik, et Läti äriühinguga sõlmitud sõiduautode ostu-müügilepingud olid vormilt ja sisult loodud üksnes teise tehingu varjamiseks, milles osalesid OÜ XXXX ja XXXX. Tõendatud on, et sõiduautode müügi kajastamisel Läti äriühingule oli ajendiks OÜ XXXX juhatuse liikme XXXX ́i 0% määraga maksustatava käibe deklareerimisel maksueelise saamine. Maksupettus pandi OÜ XXXX poolt toime tahtlikult. 11.05.2015 jättis Tallinna Halduskohus haldusasjas nr 3-14-51174 OÜ XXXX kaebuse Maksu- ja Tolliameti 11.02.2014 maksuotsuse nr 12.2-3/7911-22 tühistamiseks rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis 03.05.2016 otsusega OÜ XXXX apellatsioonkaebuse rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 11.05.2015 otsuse muutmata. Riigikohus keeldus kassatsioonkaebust menetlusse võtmast, kohtuotsused jõustusid 04.08.2016. Lisaks on kohus tuvastanud, et 30.09.2014 Harju Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-14-57495 rahuldas kohus XXXXAS hagi võlgniku vastu õigeksvõtul põhineva otsusega. Sõidukite ostmiseks oli OÜ XXXX poolt võetud laen summas 70 000 eurot XXXXAS-ilt. Kuna sõidukitele olid seatud keelumärked alates 29.05.2014 Maksu- ja Tolliameti kasuks, siis ei saanud võlgnik sõidukeid realiseerida laenu tagastamiseks. Kuna laenu õigeaegselt ei tagastatud, pöördus XXXXAS kohtu poole võlgnevuse väljamõistmiseks. 30.09.2014 Harju Maakohtu otsusega rahuldas kohus XXXXAS hagi võlgniku vastu õigeksvõtul põhineva otsusega. Kohtu hinnangul on nimetatud OÜ XXXX maksupettuse tagajärjel tekkinud võlgnikul rahalised kohustused ning ressursimahukad kohtuvaidlused (s.h võlgniku poolt õigeks võetud hagi tsiviilasjas nr 2-14-57495), mis on kokkuvõttes viinud võlgniku tegevuse lõpetamiseni. Kohus asub seisukohale, et eesmärgipäraselt toime pandud maksupettuse puhul on tegemist PankrS § 28 lg 2 sätestatud raske juhtimisveaga, endise juhtorgani liikme XXXX ́i kohustuste tahtliku rikkumise tulemusel on tekkinud OÜ-l XXXX püsiv maksejõuetus. PankrS § 93 lg 1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (PankrS § 153 lg 1 p 3). PankrS § 85 sätestab võlgniku teabe andmise kohustuse. Nimetatud paragrahvi lõiked 1-3 sätestavad, et võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandusvõi kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe andmise kohustus on ka võlgniku töötajal, samuti endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist. PankrS § 33 lg 1 sätestab, et pankrotimääruse kohta avaldab kohus viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Vajaduse korral teadet korratakse. Kordusteates

märgitakse esimese teate avaldamise kuupäev. Kohus määrab pankrotimääruse kohta viivitamata teate (pankrotiteade) avaldamise väljaandes Ametlikud Teadaanded. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 11 h ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1056 eurot (s.h käibemaks 176 eurot) ja kulude katteks 51 eurot (s.h käibemaks 8,50 eurot), kokku 1107 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 1056 eurot (11 h x 80 eurot= 880 eurot, lisandub käibemaks 176 eurot, kokku 1056 eurot) ja kulude katteks 51 eurot (s.h käibemaks 8,50 eurot). PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 35 lg 1 p 1 kohaselt moodustub pankroti kuulutamisega võlgniku varast pankrotivara. PankrS § 86 lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Kohus kohustab võlgnikku ilmuma vande andmiseks kohtusse enne võlausaldajate üldkoosolekut kohtumääruse resolutsioonis märgitud ajal. Kohus hoiatab võlgnikku, et vande andmise kohustuse mittetäitmise korral võib kohus teda trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.