Aktsiaseltsi Folger Art hagi Swedbank Liising Aktsiaseltsi vastu nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks, omandiõiguse ja valduse üleandmiseks, alternatiivselt ostueesõiguse teostamise ja müügilepingu kehtivuse tuvastamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18.04.2016.a otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
118 236,55 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aktsiaseltsi Folger Art apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): aktsiaselts Folger Art (registrikood 10526192), tehinguline esindaja Marko Jaani Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Swedbank Liising Aktsiaselts (registrikood 10434248), tehinguline esindaja Indrek Kumm
Kohtuistungi toimumise aeg
09.09.2016.a
Istungil osalenud isikud
Hageja tehinguline esindaja Marko Jaani, kostja tehinguline esindaja Indrek Kumm
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 18.04.2016.a otsus jätta muutmata.
Aktsiaseltsi Folger Art apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud hageja, aktsiaseltsi Folger Art kanda.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte
1(7)
Tsiviilasi nr 2-14-63142 pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.29.12.2014.a esitas hageja maakohtusse hagi, milles palus kohustada kostjat andma nõusolek talle kuuluva mõttelise osa Ristiku tn 12 kinnistu (registriosa nr 566701) omandiõiguse üleandmiseks vajaliku asjaõiguslepingu tahteavaldused ja kinnistusraamatu kande tegemiseks vajalikud nõusolekud ning nimetatud kohustuse vabatahtlikust täitmisest keeldumise korral lugeda jõustunud kohtulahend kostja tahteavalduseks selles, et muuta kinnistusregistri kannet ja kanda kinnisturaamatusse ainuomanikuna hageja. Samuti palus hageja kohustada kostjat andma sama kinnistu valdus üle hagejale. Alternatiivselt palus hageja tuvastada, et hageja on kehtivalt teostanud ostueesõigust kostja kui müüja ja CRUEL OÜ kui ostja vahel 06.06.2003.a sõlmitud müügilepingu osas, mistõttu on kostja ja hageja vahel kehtiv müügileping. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt kuulub hageja ja kostja kaasomandisse kinnitu registriosa numbriga 566701, asukohaga Ristiku tn 12, Tallinn, kogupindalaga 4142 m2. 06.06.2003.a on notar tõestanud notariaalakti, mille kohaselt kostja kui müüja (lepingu sõlmimise ajal AS Hansa Liising Eesti), Cruel OÜ kui ostja ja OÜ Formare-Invest kui liisinguvõtja sõlmisid jagamise tulemusel tekkiva kinnistu võlaõigusliku müügilepingu ja avalduse eelmärke kinnistamiseks. Müügilepingu punktide 1.1 ja 1.2 kohaselt on lepingu ese kinnistu registriosa numbriga 5667 jagamise tulemusena tekkiv, Tallinna linnas, Ristiku 12 asuv iseseisev kinnistu pindalaga 1918 ruutmeetrit koos selle oluliste osade ja päraldistega. Hageja leidis, et temal kui kaasomanikul on kinnisasja võõrandamisel ostueesõigus. Hageja on esitanud kostjale avalduse ostueesõiguse teostamiseks müügilepingu osas, mille kohaselt avaldas hageja, et tal on aadressil Ristiku tn 12 kinnistu kaasomanikuna müügilepinguga müüdud lepingu eseme ostueesõigus ning teavitas, et soovib kasutada ostueesõigust. 26.07.2004.a on kostja, CRUEL OÜ ja OÜ Formare-Invest sõlminud jagamise tulemusel tekkiva kinnistu võlaõigusliku müügilepingu ja avalduse eelmärke kinnistamiseks muutmise kokkuleppe, mille lepingu p 3.1.1 kohaselt muudeti lepingu eseme ostuhinda selliselt, et lepingu eseme uus ostuhind on 1 850 000 krooni. Hageja esitas kostjale avalduse ostueesõiguse teostamise muutmise avalduse müügilepingu osas, mille kohaselt hageja avaldas, et soovib teostada ostueesõigust müügilepingu eseme (kinnistu jagamise tulemusel tekkiv, Tallinna linnas, Ristiku 12 asuv iseseisev kinnistu pindalaga 1918 m2 koos selle oluliste osade ja päraldistega) suhtes, hinnaga 1 850 000 krooni (118 236,55 eurot). Ostueesõiguse teostamise avalduse esitamisega on hageja ja kostja vahel sõlmitud müügileping samadel tingimustel, milles kostja kui müüja esialgse ostja, CRUEL OÜ-ga kokku leppis. Seega on hagejal müügilepingust tulenevad ostja õigused ja kohustused, sh õigus nõuda müügilepingust tulenevate kohustuste täitmist kostjalt. Enne hagiavalduse esitamist on hageja korduvalt pöördunud kostja poole nõudega kohustuse vabatahtlikuks täitmiseks, kuid hageja ei ole enda kohustusi täitnud. Müügilepingu punkti 4.1. kohaselt müüja ja ostja leppisid kokku, et sõlmivad asjaõiguslepingu lepingu eseme omandi ülekandmiseks müüjalt ostjale päeval, mil kogu lepingueseme ostuhind on ostja poolt tasutud või hoiustatud asjaõiguslepingut tõestava notari kontole. Asjaõiguslepingu sõlmimise eeldus on see, et lepingu punktist 2.3 tulenev
2(7)
Tsiviilasi nr 2-14-63142 ostuhinna tasumise kohustus on ostja poolt täidetud. Algse ostja, CRUEL OÜ poolt on ostuhind tasutud. Alternatiivselt, kuna hageja soovib esitada kostja vastu nõude kõnealusest müügilepingust tulenevate kohustuste täitmiseks, on hagejal õiguslik huvi tuvastada, et hageja on teostanud kehtivalt ostueesõigust ning hageja ja kostja vahel on kehtiv müügileping. Vastuseks kostja vastuväidetele märkis hageja, et notaribüroo töötaja edastas 16.12.2011.a ekirjaga kostjale 15.12.2011.a hageja ostueesõiguse teostamise avalduse. Ka hageja lepinguline esindaja edastas eelnimetatud avalduse kostjale 09.01.2012.a e-kirjaga. Kostja on kirjale ja kirja manuses olevale ostueesõiguse teostamise avaldusele esitanud ka oma seisukohad. Samuti nähtub ka kostja enda poolt esitatud lisast, et kostja töötaja on 15.12.2011.a tõestatud ostueesõiguse teostamise avalduse saanud kätte ja esitas 09.01.2012.a notarile järelepärimise. Notar Andres Otti büroo edastas 22.08.2014.a e-kirjaga kostjale ka 21.08.2014.a ostueesõiguse teostamise avalduse muutmise avalduse ning 22.08.2014.a saabus kostja töötaja e-posti automaatvastus, millest nähtub, et vastav e-kiri jõudis kostjani. Seoses ostueesõiguse tähtaja kulgemise algusega on hageja korduvalt ja pidevalt pöördunud kostja poole müügilepingu saamiseks, mida aga hagejale pikalt kostja poolt ei esitatud. Kui 10.11.2011.a kostja esitas hagejale viimaks müügilepingu, ei teavitanud kostja kordagi hagejat 2004.a sõlmitud jagamise tulemusel tekkiva kinnistu võlaõigusliku müügilepingu ja avalduse eelmärke kinnistamise muutumise kokkuleppest. Kostja ei ole tõendanud, et ta on nõuetekohaselt teavitanud ostueesõiguslast müügilepingu sõlmimisest ja selle olulistest tingimustest. Hageja ei ole müügilepingu tingimustest saanud teada ka mujalt st kolmandate isikute kaudu. Hageja ei nõustunud kostja tõlgendusega asjaõigusseaduse (AÕS) §-le 2614 osas. Hageja tõlgendus on põhiseaduse vastane. Hageja kui kaasomaniku asjaõiguslik ostueesõigus nähtub kinnistusraamatust ning see ostueesõigus jääb püsima ka jagamise teel tekkinud kinnisasja müümise korral CRUEL OÜ-le. Hageja ei saanud müügilepingust teada 14.10.2003.a notari tehingus. Kostja ei ole toonud välja ühtegi konkreetset isikut, kellele leping üle anti. Igal juhul ei saanud ostueesõiguse teostamise tähtaeg hakata kulgema 14.10.2003.a, kuna lepingupooled muutsid hiljem lepingutingimusi. Hageja sai 26.07.2004.a sõlmitud muudetud lepingu sisust teada 25.06.2014.a. Seega ei oma tähtsust asjaolu, kas hageja oli juba 14.10.2003.a teadlik esialgse müügilepingu tingimustest või mitte. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud, et ta on koostatud ostueesõiguse teostamise avaldused ka kostjale edastanud ning see väide on alusetu. Hageja on minetanud ostueesõiguse teostamise õiguse, kuna on seda teinud hilinenult. Kostja ei nõustu, et hageja sai müügilepingust teadlikuks 10.11.2011.a. Hagejal kui kinnisasja kaasomanikul oli võimalus juba 2003.a esitada kostjale ostueesõiguse teostamise avaldus, kuna kinnistusraamatu 16.09.2003.a sissekandest (omandiõiguse ülekandmise nõuet tagav eelmärge CRUEL Osaühingu kasuks) võis üheselt järeldada, et kaasomandi omanik on vahetumas. Lisaks on hageja 31.08.2006.a osalenud notariaalakti nr 5860 tõestamisel, mille raames loovutati hageja kaasomandi osa koormanud hüpoteegid uuele pandipidajale. Viidatud notariaalakti punktis nr 1.3.4 kinnitas hageja, et on teadlik kostja kaasomandi osale 16.09.2003.a seatud omandiõiguse ülekandmise nõuet tagavast eelmärkest. Seega puudub kahtlus, et hageja oli müügilepingust tegelikkuses teadlik hiljemalt 31.08.2006.a, kuna soovi korral oleks hagejal olnud võimalus minna tutvuma ka kinnistusosakonda asjakohase toimikuga. Hageja ei teinud aga 2006.a ühtegi toimingut ostueesõiguse kasutamiseks ega tundnud kinnisasja müügi osas ka muul moel huvi. Hageja üritab kasutada temale kuulunud ostueesõigust pahatahtlikult. Hagejal ei olnud ka õigust ostueesõigust teostada. Tegemist ei olnud kaasomandi mõttelise osa müügiga, vaid kaasomand esmalt jagati, mis lõpetas kaasomandi ja ka teise kaasomaniku eesostuõiguse.
3(7)
Tsiviilasi nr 2-14-63142 Hageja sai esindaja vaidlusalusest müügilepingust teada juba 14.10.2003.a aastal toiminud notari tehingus, kus hageja esindajale esitati vaidlusalune võlaõiguslik müügileping. Vaidlusalusele tehingule ei laienenud hagejale seadusest tulenev ostueesõigus, kuna kostja kaasomandi osa jagati ja sellest moodustati täiesti uus iseseisev kinnistu, mille tõttu lõppes kaasomand ja koos sellega ka kaasomanikule seadusest tulenev ostueesõigus. Esimese astme kohtu otsus
3.Harju Maakohus tegi 18.04.2016.a otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Otsuse kohaselt puudus poolte vahel vaidlus küsimustes, et kostja ja hageja kaasomandisse kuulub Ristiku 12 kinnistu ning asjaolus, et kostja ja OÜ CRUEL vahel sõlmiti 06.06.2003.a jagamise tulemusel tekkiva kinnistu võlaõiguslik müügileping. Pooled vaidlevad küsimustes, kas hagejal on nimetatud lepingu suhtes ostueesõiguse teostamise õigus ning kas hageja on ostueesõigust teostanud tähtaegselt. AÕS § 73 lg-st 2 tulenevalt on kaasomanikul õigus teostada ostueesõigust olukorras, kus teine kaasomanik võõrandab mõttelist osa kaasomandist. Kostja ja CRUEL OÜ vahel 06.06.2003.a sõlmitud lepingust nähtuvalt on tegemist jagamise tulemusel tekkiva kinnistu võlaõigusliku müügilepinguga. Nimelt on lepingu punkti 1.1 kohaselt lepingu ese kaasomandisse kuuluva kinnistu jagamise tulemusel tekkiv, Tallinna linnas, Ristiku 12 asuv iseseisev kinnistu pindalaga 1918 ruutmeetrit koos selle oluliste osade ja päraldistega. Seega ei ole kostja 06.06.2003.a lepinguga asunud võõrandama kaasomandisse kuuluva kinnistu mõttelist osa, vaid sõlmitud on leping iseseisva kinnisasja müümiseks. Kohtu arusaamise järgi olid kostja ja hageja otsustanud kaasomandi lõpetata tingimustel, mille kohaselt kaasomandisse kuuluv kinnistu jagatakse kaheks eraldiseisvaks kinnisasjaks ning mõlemale tekib ainuomand. Nimetatud asjaolule viitas ka lepingu punkt 4.1, mille kohaselt toimus asjaõiguslepingu sõlmimine lepingu eseme omandi üleandmiseks kostja ja CRUEL OÜ vahel hiljemalt ühe kuu jooksul arvates päevast kui kinnistu jagamine registreeritakse riigi maakatastris. Seega ei olnud hagejal kohtu hinnangul võimalik antud juhul teostada AÕS § 73 lg-st 2 tulenevat ostueesõigust, kuna tegemist ei ole kaasomandi mõttelise osa müügiga. Kohus leidis, et AÕS § 2614 ei anna antud juhul hagejale õigust ostueesõiguse teostamiseks. Nimetatud sätte puhul jääb ostueesõigusega koormatud kinnisasja jagamise korral kinnisasja koormav ostueesõigus püsima iga jagamise teel tekkinud kinnisasja suhtes. See põhimõte tuleb ka AÕS § 54 lg-st 2. Nimetatud sätetest tulenevalt kehtib AÕS § 2614 olukorras, kus kinnistusraamatusse on kantud tehingust tulenev ostueesõigus ning sellise ostueesõigusega koormatud kinnisasja asutakse osadeks jagama. Kohus leidis, et antud säte ei saa kohalduda kaasomandist tuleneva ostueesõiguse puhul, kuna kaasomandist tulenev ostueesõigus on kaasomandiga lahutamatult seotud. Olukorras, kus kaasomand lõpeb, lõpeb ka sellest tulenev kaasomaniku ostueesõigus. Kohtu hinnangul ei ole sellises regulatsioonis midagi hea usu põhimõtte vastast, kuna kaasomandi lõpetamise üks aspekte ongi vabaneda kaasomandiga kaasnevatest, kaasomanikel üksteise suhtes esinevatest täiendavatest kohustusest, sealhulgas kohustusest arvestada kaasomaniku ostueesõiguse teostamise õigusega. Samuti ei ole tegemist põhiseaduse vastase olukorraga, kuna põhiseadus ei keela kaasomandi lõpetamist. Juhul, kui kaasomand lõpetatakse viisil, mille puhul üks kaasomanikest kaotab omandi, on tal õigus saada selle eest omandi väärtusele vastav hüvitis. Võttes arvesse, et kohus leidis, et hagejal puudub AÕS § 73 lg-st 2 ja AÕS §-st 2614 tulenevalt õigus ostueesõiguse teostamiseks, ei saanud hageja ostueesõigust kehtivalt teostada, mistõttu jättis kohus rahuldamata ka hageja alternatiivse nõude.
4(7)
Tsiviilasi nr 2-14-63142 Apellatsioonkaebus
4.Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palus Harju Maakohtu 18.04.2016.a otsuse tühistada täielikult ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Alternatiivselt palus apellant teha ringkonnakohtul ise uue otsuse, millega hagi rahuldatakse. Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust kui leidis, et hagejal puudub ostueesõigus. Maakohtu tõlgendus AÕS §-le 2614 ei ole kooskõlas kaasomanike ostueesõiguse instituudi eesmärkidega. Samuti on maakohus AÕS § 2614 kohaldanud vastuoluliselt teiste sätetega (AÕS § 141 lg 1, võlaõigusseaduse (VÕS) § 244 lg 21 ja § 252 lg 3). Hageja ei nõustunud maakohtuga selles, et AÕS § 54 lg-st 2 tuleneb, et AÕS § 2614 kehtib olukorras, kus kinnistusraamatusse on kantud tehingust tulenev ostueesõigus ning sellise ostueesõigusega koormatud kinnistut asutakse osadeks jagama. Kinnisasja kaasomaniku ostueesõigus nähtub kinnistusraamatust, kuna kaasomand ise nähtub kinnistusraamatust ja AÕS § 73 lg 2 järgne ostueesõigus on seega kinnistusraamatust järeldatav. Kaasomandis olevat kinnisasja ostes kannab isik alati ostueesõiguse teostamise tulemusena ostetud kinnisasja mõttelisest osast ilmajäämise riski (Tallinn Ringkonnakohtu 27.02.2007.a otsus ts asjas nr 2-07-4348, p 47). Vastavalt AÕS § 141 lg-le 1 kehtib seadusjärgne kitsendus kinnistusraamatusse kandmata. Seega kaasomaniku ostueesõigust kui seadusjärgset kitsendust ei ole tarvis kinnistusraamatusse kanda. Kuna kaasomand ise nähtub kinnistusraamatust, ilmneb kinnistusraamatust ka kaasomaniku ostueesõigus. Järelikult AÕS § 54 lg 2 just kinnitab, et kaasomaniku ostueesõigus jääb püsima ka kinnisasja jagamisel. Hageja kui kaasomaniku asjaõiguslik ostueesõigus nähtub kinnistusraamatust ning see ostueesõigus jääb AÕS § 2614 kohaselt püsima ka jagamise teel tekkinud kinnisasja müümise korral CRUEL OÜ-le. Seega kui kinnisasja jagamise teel tekkiv kinnistu võõrandatakse CRUEL OÜ-le, st sõlmitakse vastav asjaõigusleping kostja ja CRUEL OÜ vahel, võib hageja esitada kostjale avalduse nimetatud ostu-müügilepingu suhtes asjaõigusliku ostueesõiguse teostamiseks, kuna hageja AÕS § 73 lg 2 järgne ostueesõigus on kinnistusraamatust järeldatav. Selle tulemusena võib hageja nõuda endale tekkinud kinnistu omandi ülekandmist CRUEL OÜ-ga sõlmitud müügilepingu ja asjaõiguslepingu alusel. Seaduse mõte ja eesmärk ei saa olla sellise õigusliku olukorra tekitamine, mis välistab seaduse alusel tekkinud kaasomaniku ostueesõiguse realiseerimise, milleni kohtupoolne tõlgendus AÕS §-le 2614 viiks. Ostueesõiguse vältimine muutuks sellisel juhul väga lihtsaks ning sarnaselt kostjaga saaksid ka teised kaasomanikud pahatahtlikult sõlmida analoogsed lepingud ning kaasomaniku ostueesõiguse regulatsioon koos oma põhjenduste ja eesmärkidega muutuks sisutühjaks. Kaasomandi lõpetamisel asja omanike ring põhimõtteliselt ei muutu, muutub omandi olemus. Kaasomandi lõpetamine kaasomandis oleva asja reaalosadeks jagamisega tähendab, et asi jagatakse kehaliselt mitmeks eri osaks sääraselt, et kaasomanike varasematele mõttelistele osadele vastavad nüüd eraldi terviklikud, füüsiliselt ajas ja ruumis tajutavad kehalised asjad. Kuivõrd kaasomandi lõpetamisel ja asja jagamisel jääb omanike ring samaks, peab säilima ka endiste kaasomanike ostueesõigus. Kuna hageja ostueesõigusel on eelmärke (s.o asjaõiguslik) toime AÕS § 257 lg 3 järgi, saaks hageja ostueesõiguslasena nõuda CRUEL OÜ kasuks seatud eelmärke kustutamist kinnistusraamatust AÕS § 65 järgi, kuna eelmärke seadmine kahjustab või piirab ostueesõiguse teostamist ja on seega tühine. Ei oma tähendust, et eelmärge seati formaalselt enne asjaõiguslepingu sõlmimist ja omandi üleandmist, kui tegemist on seotud lepingutega, st kui kokku on lepitud kannete tegemine kinnistusraamatus selliselt, et üht kannet ei tehtaks teiseta. Ei ole välistatud ka varem sõlmitud kohustustehingute tühisus, kui need on tehtud ilmse eesmärgiga välistada ostueesõiguse teostamine või seda piirata. Sellised tehingud on oma
5(7)
Tsiviilasi nr 2-14-63142 eesmärgi tõttu vastuolus heade kommetega ja seetõttu tühised (RKTKo 3-2-1-13-06, p 37). Sõltumata asjaolust, et nimetatud lahend käsitleb kasutusvaldust, on vastavad Riigikohtu seisukohad analoogia korras ka antud juhul arvesse võetavad. Kinnisomandit silmas pidades on seadusjärgsetel ostueesõigustel oluline praktiline roll. Kaasomaniku ostueesõiguse säilimine kinnisasja jagamise puhul on kooskõlas hea usu põhimõttega VÕS § 6 mõttes. Seda põhjusel, et olukorras, kus kaasomanikud kaotaksid ostueesõiguse teostamise võimaluse juhul, kui teine kaasomanik sõlmib kinnisasja jagamise tulemusel tekkiva kinnistu müügilepingu, jääksid kaasomanikud neile seadusest tuleneva kaitseta. Kaasomandist tulenev ostueesõigus on oma olemuselt sarnane kinnisasja igakordse omaniku kasuks seatud ostueesõigusega, kuivõrd mõlemad on lahutamatult seotud vastava kinnisasjaga. Asjaolu, et kaasomand lõpetatakse ja kinnisasi jagatakse osadeks, ei tähenda veel seda, et varasemad kaasomandist tulenevad õigussuhted kaotaksid täies ulatuses oma tähtsuse ja eesmärgi. Kohtu tõlgendus AÕS §-le 2614, mille kohaselt nimetatud säte ei käsitle kaasomaniku ostueesõigust, on ka põhiseaduse vastane. Ostueesõiguse teostamise piiramine või selle õiguse äravõtmine kujutab endast samuti omandiõiguse riivet. Kohtu tõlgendus AÕS §-le 2614 on vastuolus PS §-s 10 sätestatud õiguspärase ootuse põhimõttega, sest kinnisasja endisest kaasomanikust reaalosa omanikul on õigustatult ootus, et kui teine endine kaasomanik tahab enda osa võõrandada, on temal ostueesõigus. Regulatsioon, mille kohaselt kaasomaniku ostueesõigus ei jää kinnisasja jagamisel püsima iga jagamise teel tekkinud kinnisasja suhtes, oleks vastuolus õiguskindluse printsiibiga, mh rikuks see kaasomanike õiguspärast ootust, et AÕS § 73 lg-s 2 sätestatud kaasomaniku ostueesõigus tõepoolest tagab kaasomanikule võimaluse saada kinnisasja omanikuks. Lisaks ei oleks kohtu tõlgendus AÕS §-le 2614 kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõttega. Maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme kui ei käsitlenud sisuliselt hageja väiteid seoses põhiseaduse vastasusega. Vastustaja seisukoht
5.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud apellandi kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuses esitatud väited selle muutmiseks ega tühistamiseks alust ei anna. Maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud maakohtu otsuses esitatud põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Kuigi apellant tugineb kaebuses suuresti väidetele, mille osas on maakohus juba seisukoha võtnud, märgib ringkonnakohus apellatsioonkaebusele vastuseks siiski järgmist.
7.Maakohus kohaldas materiaalõigust õigesti. Muuhulgas leidis maakohus õigesti, et kaasomaniku ostueesõigus ei kehti enam olukorras, kus müüakse kaasomandi lõpetamise tagajärjel tekkinud ainuomandis olevat kinnisasja. Maakohus leidis õigesti, et kehtiv õigus ei ole põhiseadusega vastuolus. Põhiseadus ei näe ette, et isikule, kellele kuulub kinnisasi, mis on kunagi olnud kaasomandis, peab olema tagatud ostueesõigus. Seadusandja otsustas anda kinnisasja kaasomanikele kinnisasja mõttelise osa müümise puhuks ostueesõiguse. Sellise õiguse nägi seadusandja ette üksnes kaasomanikele ja üksnes juhuks, kui võõrandatakse kinnisasja kaasomandi mõttelist osa. Peale kaasomandi lõppemist ja ainuomandi tekkimist ei ole enam kaasomanikke, kaasomandit ning ei võõrandata ka kaasomandi mõttelist osa. Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et isegi kui nõustuda hageja poolt esitatud seaduse tõlgendusega, ei saaks hageja ostueesõigust teostada. Kaasomaniku ostueesõigus eksisteerib
6(7)
Tsiviilasi nr 2-14-63142 kehtiva õiguse kohaselt üksnes juhul, kui üks kaasomanikest sõlmib võlaõigusliku lepingu, millega kohustub tasu eest võõrandama talle kuuluva kaasomandi mõttelise osa. Käesoleval juhul sellist olukorda ei esine. Võõrandamisleping, millele tuginedes hageja soovib ostueesõigust teostada, paneb kostjale kohustuse võõrandada ainuomandis olev kinnisasi, mitte kaasomandi mõtteline osa.
8.Kuna maakohtu otsus jääb muutmata, ei ole ringkonnakohtul alust muuta ka maakohtu poolt kindlaks määratud menetluskulude jaotust. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb jätta ka apellatsioonimenetluse kulud apellandi kanda. Maakohus menetluskulusid summaarselt kindlaks ei määranud, sest kostja kinnitas, et tal menetluskulud puuduvad. Ka apellatsioonimenetluses ei taotlenud kostja menetluskulude väljamõistmist.
Krista Kirspuu (allkirjastatud digitaalselt)
Ulvi Loonurm (allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.