Sevenoil Est OÜ hagiavaldus Mercanter Trans OÜ vastu võla nõudes 2 239.57 eurot
Hagi hind Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Sevenoil Est OÜ (registrikood 11076302, asukoht: Tähe 127a, 50113 Tartu), lepinguline esindaja: Sigrid Nõmmik (e-post: [email protected]) Kostja: Mercanter Trans OÜ (registrikood 12255389, asukoht: Nurme talu, 54403 Sagadi küla, Vihula vald, LääneVirumaa, e-post: [email protected]), seaduslik esindaja: Rain Merelaid.
Asja läbivaatamise kuupäev
11. oktoober 2016 / Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt Mercanter Trans OÜ-lt hageja Sevenoil Est OÜ kasuks 1 042 (üks tuhat nelikümmend kaks) eurot 25 senti (sh põhivõlgnevus 543.71 eurot ja seisuga 15.07.2016 arvestatud viivis 498.54 eurot).
3.Välja mõista kostjalt Mercanter Trans OÜ-lt hageja Sevenoil Est OÜ kasuks viivis põhinõudelt (543.71 eurolt) alates 16.07.2016 kuni põhinõude täitmiseni lepingus sätestatud määras 0.20% päevas.
2-16-105672 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
1.Sevenoil Est OÜ esitas 15.03.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1 568.28 euro saamiseks. Kohus tegi 17.03.2016 võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik esitas nõudele vastuväite, mille kohaselt tunnustab ta nõuet osaliselt summas 324.88 eurot ning võlgnevused on tasutud. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus 13.05.2016 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Viru Maakohtu 25.05.2016 kohtumäärusega määrati hagejale tähtaeg hagiavalduse esitamiseks.
HAGIAVALDUS
3.30. mail 2016 esitatud hagiavalduse kohaselt Sevenoil Est OÜ ja Mercanter Trans OÜ sõlmisid 24.09.2012 kliendikaardi lepingu, mille alusel hageja müüs kostjale kütust. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostjale esitatud, kuid täielikult tasumata järgmised arved: 31.10.2015 (tasumistähtajaga 10.11.2015) arve M23290 summas 432.70 eurot; 30.11.2015 (tasumistähtajaga 10.12.2015) arve M24901 summas 298.09 eurot; 31.12.2015 (tasumistähtajaga 10.01.2016) arve M27917 summas 67.51 eurot ja 31.01.2016 (tasumistähtajaga 10.02.2016) arve M01826 summas 245.62 eurot. Kostja on müüdud kauba vastu võtnud ja ei ole esitanud hagejale pretensioone kauba kvaliteedi ega ka arvete osas, seega on hageja enda kohustused täitnud.
4.Kostja põhivõlg hagiavalduse seisuga on 1 043.92 eurot. Hagejal on vastavalt seadusele õigus nõuda kostjalt arvetel märgitud maksetähtaegade ületamisel viivist. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivised summas 433.59 eurot. Lisaks soovib hageja ka viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist, kuni põhinõude täitmiseni. Hagi esitamise seisuga arvestatud summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale, on 762.06 eurot.
5.Hageja palus vastavalt VÕS § 8 lg 1 ja lg 2, § 11 lg 1, § 76 lg 1 ja lg 2, § 108 lg 1, § 113 lg 1 ning TsMS § 367 välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevus summas 1 043.92 eurot ja viivis kuni 30.05.2016 433.59 eurot, viivis 0,20% päevas põhinõudelt alates 30.05.2016 kuni põhinõude täitmiseni ja menetluskulud 250 eurot.
6.Hageja nõustus vaidluse kirjalikus menetluses lahendamisega.
KOSTJA VASTUVÄITED
7.04. juulil 2016 esitatud vastuses võttis kostja hagi osaliselt õigeks. Kostja teatas, et maksekokkuleppega Sevenoil Est OÜ raamatupidajaga ja kütusetankla juhatusega saadi maksetele uued tähtajad ilma viiviste makseteta. Hagiga nõutakse viiviseid algusest peale ja ebamõistliku viivise määraga. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse tegi S N ega olnud veendunud, kas arve on kliendini jõudnud. Võlga summas 543.71 peab kostja õigeks ning see on tasumisel. Kostja leidis, et menetluskulud kannab kumbki pool ise. 2 (6)
2-16-105672
8.Kostja nõustus kirjaliku menetlusega.
HAGEJA SEISUKOHT JA NÕUDE VÄHENDAMINE
9.15. juulil 2016 esitatud seisukohas teatas hageja esindaja, nii Sevenoil Est OÜ raamatupidaja kui ka tankla juhataja kinnitavad, et nemad ei ole kostjaga ühtegi kokkulepet, nõude aluseks olevate arvete uute maksetähtaegadega ja ilma viivisteta, sõlminud. 24.09.2012 hageja ja kostja vahel sõlmitud Sevenoil Est OÜ kliendikaardi lepingu allkirjastamisel võetud teadmiseks, et tähtaegselt tasumata arvetele lisandub viivis 0,2% iga viivitatud päeva eest. Lisaks on võlgniku pool allkirjastatud Sevenoil Est OÜ kliendikaardi lepingu kasutamise tingimuste punkti 4.1 kolmandas lauses kirjas, et tasumisega viivitamisel maksab klient Sevenoil’ile tähtaegselt tasumata summast viivist 0.2% päevas iga viivitatud päeva eest. Sevenoil Est OÜ kliendikaardi lepingut sõlmides on kostja soovinud saada arveid üks kord kuus e-posti teel aadressile xxxx, mis on kostjale soovitud viisil ka edastatud. Ettevõtte esindaja on oma allkirjaga andmete õigsust kinnitanud. Kliendikaardi lepingu kasutamise tingimuste punkti 5.1 järgi klient on kohustatud Sevenoil’ile viivitamatult teatama oma nime, aadressi, pangarekvisiitide, kontaktisiku või mõne muu rekvisiidi muutmisest. Vastasel korral on Sevenoil’il õigus eeldada, et kõik talle varem teada antud rekvisiidid kehtivad ja nende kohaselt edastatud teated on klient kätte saanud.
10.Hageja teatas, et kostja on tasunud pärast hagiavalduse menetlusse võtmist põhivõlgnevuse aluseks olevatest arvetest arve M23290 summas 432.70 eurot 15.06.2016 ja arve M27917 summas 67.51 eurot 07.06.2016. Kostjal on täielikult tasumata 30.11.2015 arve M24901 (tasumistähtajaga 10.12.2015) summas 298.09 eurot ja 31.01.2016 arve M01826 (tasumistähtajaga 10.02.2016) summas 245.62 eurot. Kostja põhivõlg hageja ees on 543.71 eurot, millele lisandub viivis 0.2% iga viivitatud päeva eest. Hageja palub kostjalt välja mõista seisuga 15.07.2016 sissenõutavaks muutunud viivised summas 498.54 eurot ja alates 16.07.2016 kuni põhinõude täitmiseni viivis 0.20% päevas põhinõudelt summas 543.71 eurot.
MENETLUSE KÄIK
11.25.08.2016 määras kohus TsMS § 403 lg 1 alusel lahendada hagi kirjalikus menetluses, sest nii hageja kui kostja on taotlenud asja kirjalikus menetluses lahendamist. Kohus andis pooltele tähtaja menetluskulude nimekirjade esitamiseks kuni 13.09.2016.
12.31.08.2016 esitas hageja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt hageja on tasunud riigilõivu summas 250 eurot.
13.12.09.2016 esitas kostja täiendava seisukoha, mille kohaselt kostja on oma võlgnevuse tasunud nagu tankla juhatajaga ja raamatupidajaga kokkulepitud oli, ilma viivisteta. Kuna kostjal oli ikkagi kokkulepe tankla juhatajaga, kellega ka leping sõlmiti, et makstakse ainult põhivõlg ilma viivisteta, siis ei saa keegi kolmas tulla ja nõuda viiviseid ja menetluskulude maksmist.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
14.Kohus tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega hagile ja poolte seisukohtaga ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
15.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 alusel võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sel juhul määrab kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille 3 (6)
2-16-105672 jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele. Määruses tuleb märkida ka asja lahendav kohtunik. Pooled on nõustunud tsiviilasja kirjalikus menetluses lahendamisega. Kohus lahendab asja kirjalikus menetluses, sest tsiviilasja raames esitatud dokumentaalsed tõendid võimaldavad seda teha.
16.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. TsÜS § 67 lg 1 järgi tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. VÕS § 3 p 1 alusel võlasuhe võib tekkida muu hulgas lepingust. VÕS § 8 lg 1 alusel leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Hagiavalduse juurde on lisatud 24.09.2012 OÜ Sevenoil Est ja Mercanter OÜ vahel sõlmitud kliendikaardilepingu arvelduse osas leppisid pooled, et tähtaegselt tasumata arvetele lisandub viivis 0.20% iga viivitatud päeva eest (t.lk. 42). Kliendikaardi lepingu kasutamise tingimuste punkti 4.1 kohaselt kaardiga sooritatud tehingu eest tasub klient esitatava arve alusel vastavalt lepingus kokkulepitud korrale (t. lk. 44) . Lepingu kohaselt esitatakse arve üks kord kuus ning maksetähtaeg on 10 päeva alates arve esitamisest.
17.Hageja poolt 15.07.2016 esitatud nõude täpsustamise avalduse kohaselt on kostjal tasumata 30.11.2015 arve M24901 summas 298.09 eurot ning 31.01.2016 arve M01826 summas 245.62 eurot, seega kokku 543.71 eurot. Poolte vahel ei ole vaidlust esitatud kütusearvete osas, kostja on võtnud hagi põhinõude osas õigeks. TsMS § 440 lg 1 tulenevalt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 3 järgi hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi põhinõude 543.71 eurot väljamõistmise osas ilma hagi rahuldamist täiendavalt põhistamata.
18.Kostja ei nõustu maksetähtaja ületanud arvete eest viiviste tasumisega. Kostja väitel on sõlmitud kokkulepe tankla juhataja ja raamatupidajaga, mille kohaselt kostja tasub arved ilma viivisteta. Hageja väitel sellist kokkulepet sõlmitud ei ole. TsMS § 438 lg 1 alusel otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Käesoleva vaidluse lahendamisel analüüsib kohus, kas kostja vaidleb hagile viiviste osas põhjendatult vastu ning kas esinevad seaduslikud alused hagiavalduse viivise väljamõistmise osas rahuldamata jätmiseks.
19.TsMS § 230 lg 1 tulenevalt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna käesolevas vaidluses ei ole pooled tõendamiskoormise jaotuses teisiti kokku leppinud, siis hagi viivise osas rahuldamata jätmiseks pidi kostja oma vastuväited ka tsiviilkohtumenetluse seadustikuga lubatud tõenditega tõendama. TsMS § 229 lg 1 ja lg 2 tulenevalt menetlusosalise seletusel ei ole tõendi tähendust. Sellepärast ei nõustu kohus kostja vastuväidetega viivise tasumisest vabanemise kohta. 4 (6)
2-16-105672
20.VÕS § 13 lg 1 kohaselt lepingut võib muuta või lepingu võib lõpetada lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel. Kostja väide kokkuleppe sõlmimise osas tankla juhataja ning raamatupidajaga ei ole käsitletav lepingu muudatusena, kuivõrd hageja sellist kokkulepet ei kinnita ning puuduvad tõendid, mis kostja väidet kinnitaksid. Lisaks sätestab TsÜS § 77 lg 3, et seadusega ettenähtud vormis tehtud tehingut saab muuta üksnes samas vormis, milles tehing on tehtud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti ning poolte kokkuleppega ettenähtud vormis tehtud tehingut saab muuta muus vormis üksnes siis, kui pooled on selles kokku leppinud. Eeltoodust tulenevalt pidid pooled ka väidetava lepingu muutmise kokkuleppe, millega kostja vabaneb viiviste maksmise kohustusest, sõlmima samuti kirjalikus vormis nagu leping. Kuna kliendikaardilepingut ei ole kirjalikus vormis muudetud, siis kehtib poolte vahel 24.09.2012 sõlmitud leping, mille kohaselt tähtaegselt tasumata arvetele lisandub viivis 0.20% iga viivitatud päeva eest.
21.Võlasuhte lõppemise alused on sätestatud VÕS § 186, mille p 1 kohaselt võlasuhe lõpeb kohase täitmisega. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuna kostja ei ole lepingust tulenevat kohustust täitnud, siis VÕS § 113 lg 1 ls 3 alusel on põhjendatud kostjalt välja mõista ka viivist lepingus sätestatud määras 0.2% põhinõudelt päevas. Kostja on esitanud vastuväited vaid viivise tasumisest vabanemise kohta. Kostja ei ole vastu vaielnud arvestatud viivise suurusele. Viivise arvestamise metoodikat kostja kahtluse alla seadnud ei ole.
22.VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostja ei ole esitanud taotlust viivise määra vähendamiseks. Kohus ei leia, et kohustuste rikkumise tõttu äriühingule arvestatud viivis 498.54 eurot äriühingut ebamõistlikult koormab. Sellepärast kohus rahuldab hagi ka viivise väljamõistmise osas ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja nõude täpsustamise avalduse esitamise seisuga 15.07.2016 sissenõutavaks muutunud viivise 498.54 eurot ja edasi viivise põhinõudelt 543.71 eurolt määraga 0.2% päevas kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud
23.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis kohus jätab kõik menetluskulud kostja kanda.
24.Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja tasunud tsiviilasjas riigilõivu kokku summas 250 eurot, nimetatud summa kuulub hageja kasuks väljamõistmisele kostjalt.
25.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 405, § 434, § 438, § 453 lg 1, lg 2, § 632 lg 1 sätete kohaselt. 5 (6)
2-16-105672 /digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.