2-18-19559/83 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

Viru Maakohtu 18.01.2019 kohtumäärusega kuulutati välja võlgnike D Y ja I Y pankrotid. Viru Maakohus lõpetas 16.10.2019 kohtumäärusega D Y ja I Y pankrotimenetluse pärast pankroti väljakuulutamist raugemise tõttu ning algatas võlgnike suhtes kohustustest vabastamise menetluse. Kohus määras võlgnikke ennast täitma enda usaldusisiku kohustusi. D Y pankrotimenetluses tunnustati võlausaldajate Eesti Vabariigi Maksu ja Tolliameti kaudu nõuet summas 2696,55 eurot ja Coop Pank AS nõuet summas 2806,14 eurot, mille ulatuses ei saanud võlausaldajad pankrotimenetluses raha. I Y pankrotimenetluses tunnustati võlausaldajate Eesti Vabariigi Maksu ja Tolliameti kaudu nõuet summas 81,56 eurot, Coop Pank AS nõuet summas 2806,14 eurot, Aktiva Finance Group OÜ I nõuet summaks 199,86 eurot ja Aktiva Finance Group OÜ II nõuet summas 295,65 eurot , mille ulatuses ei saanud võlausaldajad pankrotimenetluses raha. Võlgnike aruanded Võlgnikud on esitanud kohtule aruanded 20.01.2020, 30.11.2020, 01.12.2021, 09.12.2022, 01.12.2023 ning lõpparuanded 13.11.2024. Aruannete kohaselt on võlgnik D Y menetluse kestel saanud Eesti Töötukassalt sõidukompensatsiooni ja stipendiumi. Võlgnik ei ole menetluse kestel töötanud. Võlgnik on aruannete kohaselt osalenud aktiivselt Eesti Töötukassa pakutavatel koolitustel. Võlgnik on perioodidel 28.03.2022-26.06.2023 ja alates 12.11.2024 Eesti Töötukassas töötuna/tööotsijana arvel. Aruannete kohaselt on võlgnik I Y töötanud menetluse kestel osakoormusega. Võlgnikul on tuvastatud osaline töövõime, töövõime vähenemise perioodiks on määratud 24.03.202123.03.2026 (dtl 574-575).Võlgnik on menetluse kestel saanud töövõimetoetust ja töötasu. Võlgnik on töötanud perioodil oktoober 2019 - märts 2020 D FIE-s, aprill 2020 – oktoober 2021 OÜ-s B, juuni 2022 - jaanuar 2023 N Korteriühistus ning alates 16.09.2024 töötab võlgnik osalise koormusega OÜ-s P. D. Perioodil 18.10.2021-31.05.2022 ja 25.01.202305.09.2023 on võlgnik olnud Eesti Töötukassas töötuna/tööotsijana arvel. Võlgnik läbis perioodil 28.08.2023-21.06.2024 Eesti Töötukassa koolituse puhastusoperaatori eriala omandamiseks ning sai Eesti Töötukassalt toetust tasemeõppes osalemise eest. 13.01.2025 kohtuistung 2

2-18-19559 13.01.2025 toimunud kohtuistungil avaldas võlgnik D Y, et on menetluse kestel otsinud tööd, kuid sai tihti vastuseks keeldumise nii vanuse kui ka haiguste tõttu. Võlgniku sõnul on tal artriit ja hüpertoonia. Võlgniku enda sõnul saaks ta olla taksojuht, kuid ta ei saa avada oma FIE-t pankroti tõttu. Tööle võetakse vaid invaliidsusega või mitte ametlikult. Võlgnik ei tea, mida tähendavad pangakonto väljavõttel olevad sissekanded selgitusega „SS kupüürid“ või „SS-mündid“. Võlgnikul sissetulek puudub, ka töövõimetuspension on peatatud. Võlgnikul on keskeriharidus ja lõpetamata kõrgharidus. Ta on õppinud keevitajaks ja hiljem sõjaväekoolis. Keevitusel pole võlgnik ammu töötanud. Ta avaldas, et on proovinud, kuid tehnoloogia on arenenud ja võlgnik ei jõua järgi. Võlgnik on õppinud traktorijuhiks, kuid eksamil pidi aja peale koorma kokku ja lahti panema, kuid see mõjus tervisele. Võlgnik selgitas, et kuna tal invaliidsust ei ole, siis ta ei ole tööd saanud, kuna ettevõtted soovivad vähem makse maksta. Võlgniku selgituste kohaselt ei ole ta võlausaldajatele väljamakseid teinud, kuna tal ei ole sissetulekuid. Eluase kuulub tütrele ja isiklike väärtuslikke asju ei ole. Võlgnik I Y avaldas 13.01.2025 toimunud istungil, et Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti ees enam võlga pole. Võlgniku sissetulek on olnud väike, seega väljamakseid teinud ei ole. Võlgnik töötab abikokana 0,5 koormusega, kuna tal on osaline töövõime suhkrutõve tõttu. Võlgnikel ei ole alaealisi lapsi. 18.02.2025 kohtuistung 18.02.2025 toimunud kohtuistungil kohustas kohus võlgnikku D Y esitama täiendavaid tõendeid oma tervisliku seisundi kohta ja töö otsimise kohta. Võlgnik tõi esile, et on osalenud kuuajalises programmis kolm korda. Võlgnik selgitas, et otsis tööd pidevalt ja tuttavate kaudu, kuid selle kohta ei ole tõendeid esitada. Võlgniku sõnul on ta proovinud tööd saada Sillamäe Sadamas, Narva sovhoosis Olgina, sõiduautodega tegelevas ettevõttes. Võlausaldajate seisukohad Võlausaldaja Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu on kohtule avaldanud, et võlgniku I Y pankrotimenetluses jäi rahuldamata Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti kaudu nõue summas 81,56 eurot, mis sai tasutud 08.03.2022 enammakstud tulumaksu tagastuse arvelt. Võlausaldajal puudub nõue võlgniku I Y suhtes. Võlgniku D Y pankrotimenetluses jäi rahuldamata võlausaldaja Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti kaudu nõue summas 2696,55 eurot. Võlgnik ei ole nõude katteks ühtegi tasumist teinud ning nõue võlgniku vastu on täies ulatuses tasumata. Võlausaldaja on seisukohal, et kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ning võlgnik tuleb jätta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Võlgnik ei tööta ning kogu menetluse kestel ei ole võlgnik ametlikult töötanud mitte ühtegi päeva. Võlausaldaja hinnangul ei ole eluliselt usutab, et võlgnik ei ole suutnud 5 aasta jooksul leida endale sobivat tööd nõude rahuldamiseks vähemalt osaliselt. Seega on võlgnik võlausaldaja hinnangul rikkunud PankrS § 173 sätestatud kohustusi. Võlausaldaja Coop Pank AS on kohtule avaldanud, et kohustustest vabastamise menetluse jooksul on võlgnik D Y tasunud 2019. aastal võlgnevuse katteks 46,46 eurot. Võlgnik I Y ei ole võlausaldaja nõude katteks teostanud mitte ühtegi makset. Võlausaldaja leiab, et võlgnik D Y ei ole kohustustest vabastamise menetluse jooksul tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega. Võlgnik ei ole esitanud ka tõendeid, et ta oleks mõistlikult tulutoovat tegevust otsinud. 3

Võlgnik D Y kohustustest vabastamise otsustamine Kohus, tutvunud võlgniku esitatud ja võlausaldajate seisukohtadega, leiab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse tuleb lõpetada ja jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (edaspidi FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne FIMS jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini. Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 2 teise lause kohaselt antakse füüsilisest isikust võlgnikule pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras. PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Viru Maakohtu 16.10.2019 kohtumäärusega algatati võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlus. Käesolevaks ajaks on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud üle viie aasta, mistõttu tuleb kohtul otsustada võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine PankrS § 175 kohaselt. Võlgnik taotleb kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist ja enda kohustustest vabastamist. Kohus kuulas võlgniku kohtuistungil vandel all ära. Kohus on küsinud võlausaldajate seisukohta võlgniku kohustustest vabastamise osas. Võlausaldaja Coop Pank AS on seisukohal, et võlgnik tuleb jätta kohustustest vabastamata või alternatiivselt pikendada kohustustest vabastamise menetlust. Võlausaldaja Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu on seisukohal, et võlgnik D Y tuleb jätta kohustustest vabastamata. Kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi, mis tulenevad PankrS §-st 173, ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve (PankrS § 175 lg 2). Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Samuti eeldab PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaldamine võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Seega peab kohus järgnevalt hindama, kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 sätestatud kohutusi ning kas esineb kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (PankrS § 175 lg 2 ja lg 4). 4

2-18-19559 Võlgnikku ei ole süüdi tunnistatud pankrotikuriteos, seega puudub PankrS § 175 lg 2 p 1 nimetatud alus kohustustest vabastamisest keeldumiseks. Kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistlikult endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses. PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. PankrS § 173 lg 4 kohaselt peab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. PankrS § 173 lg 5 kohaselt ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Sama sätte lg 6 kohaselt on võlgnik kohustatud pool pärimise teel saadu väärtusest usaldusisikule üle andma. Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 132 lg 1 kohaselt sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. TsMS § 132 lg 1 2 kohaselt kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib sõltumata võlgniku suhtes läbiviidavate täitemenetluste arvust arestida ühes kuus kuni 20 protsenti sissetulekust, mis ei ole suurem kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sissetulek, millest on maha arvatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Sissetulekut ei arestita, kui see jääb alla Statistikaameti poolt avaldatud arvestusliku elatusmiinimumi. Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata lapse elatisnõude täitmisele. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohus leiab, et võlgnik on oma tegevusega rikkunud PankrS § 173 sätestatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlgnik ei ole menetluse kestel sisuliselt teinud oma kohustuste tasumiseks väljamakseid. Võlgnik ei ole menetluse toimumise perioodil saanud töötasu ega ametlikult töötanud. Võlgnik ei ole kohtule esitanud tõendeid menetluse kestel töö otsimise kohta. Samuti ei nähtu menetluse kestel kogutud andmetest, et võlgnikul esineks sellist tervislikku seisundit, mis ei võimaldaks tal töötada, mh ei ole võlgnikul tuvastatud osalist töövõimet. Võlgniku terviseandmetest on kajastatud küll erinevaid haiguslike seisundeid, kuid puuduvad tõsikindlad tõendid, et need taksitaksid igasuguse töö tegemise ja sissetuleku saamise. Samuti on võlgnik olnud vaid periooditi töötuna arvel, kuid Töötukassal puuduvad andmed tööle kandideerimiste kohta Võlgniku väited töö otsimise kohta on paljasõnalised ja tõendamata. Kohus ei saa pidada õigeks võlgniku sellist käitumist, millega võlgnik ootab tööle asumiseks 5

2-18-19559 menetluse lõppu. Võlgniku kohustuseks on kohustusest vabastamise menetluse kestel näidata enda tahet kohustuste tasumiseks. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik kohustustest vabastamise menetluse jooksul andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning on süüliselt jätnud kohustused täitmata. Võlgniku käitumine on olnud võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevus. PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kohus jätab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kohus määras usaldusisiku ülesandeid täitma võlgniku enda ning kohustas võlgniku esitama kohtule igal aastal aruande usaldusisiku kohuste täitmise kohta. Kuna kohus lõpetab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, tuleb võlgnik usaldusisiku kohustustest võlgniku kohustustest vabastamise menetluses vabastada. Kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 175 lg 7). Võlgnik I Y kohustustest vabastamise otsustamine Kohus, tutvunud võlgniku aruannetega, võlausaldajate seisukohtadega ning olles ärakuulanud võlgniku isiklikult leiab, et võlgniku taotlus kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja tema kohustustest vabastamiseks kuulub rahuldamisele. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (edaspidi FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne FIMS jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini. Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 2 teise lause kohaselt antakse füüsilisest isikust võlgnikule pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras. PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Viru Maakohtu 16.10.2019 kohtumäärusega algatati võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlus. Käesolevaks ajaks on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud üle viie aasta, mistõttu tuleb kohtul otsustada võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine PankrS § 175 kohaselt. Võlgnik taotleb kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist ja enda kohustustest vabastamist. Kohus kuulas võlgniku kohtuistungil vandel all ära. Kohus on küsinud võlausaldajate seisukohta võlgniku kohustustest vabastamise osas. Võlausaldaja Coop Pank AS on seisukohal, et võlgnik tuleb jätta kohustustest vabastamata või alternatiivselt pikendada kohustustest vabastamise menetlust. Võlausaldaja Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti nõue on täidetud. Võlausaldaja Aktiva Finance Group OÜ kohtule seisukohta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise osas ei esitanud. 6

2-18-19559 Kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi, mis tulenevad PankrS §-st 173, ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve (PankrS § 175 lg 2). Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Samuti eeldab PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaldamine võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Seega peab kohus järgnevalt hindama, kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 sätestatud kohutusi ning kas esineb kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (PankrS § 175 lg 2 ja lg 4). Võlgnikku ei ole süüdi tunnistatud pankrotikuriteos, seega puudub PankrS § 175 lg 2 p 1 nimetatud alus kohustustest vabastamisest keeldumiseks. Kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistlikult endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses. PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Riigikohus on selgitanud, et kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ei pruugi alati ja igas olukorras tähendada seda, et pankrotivõlgnik peab kohustustest vabastamise menetluse ajal otsima tasuvama töö ja et see, kui ta jätkab endise, vähetasustatud töö tegemist, kujutab endast kohustuste süülist rikkumist, mis annab aluse jätta ta kohustustest vabastamata. Kolleegium märgib, et kui võlgnikul on vastavalt asjaoludele mõistlik töö olemas, ei pruugi paremini tasustatava töökoha otsimine võlgniku elukorraldust, võimeid jms asjaolusid arvestades siiski olla mõistlik ja võlgnikule jõukohane. Mõistlikkuse hindamisel tuleb seejuures võlaõigusseaduse § 7 lg 1 järgi arvestada seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab (RKTKm 30.10.2019 2-11-24696, p 19). Võlgnik I Y on menetluse kestel töötanud perioodil oktoober 2019 - märts 2020 D FIE-s, aprill 2020 – oktoober 2021 OÜ-s B, juuni 2022 - jaanuar 2023 N Korteriühistus ning alates 16.09.2024 töötab võlgnik osalise koormusega OÜ-s P. D. Võlgnikule on määratud osaline töövõime. Võlgnik on menetluse kestel tegelenud töö otsimisega, mis väljendub eelkõige selles, et pärast töö kaotamist leidnud endale uue töö ja enamus menetluse ajast on võlgnik teinud tööd. Kohus leiab, et võlgnikule ei ole etteheidetav suurema sissetuleku puudumine ning võlgnik ei ole rikkunud töötamise või töö otsimise kohustust. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohus leiab, et võlgnikule ei saa ette heita, et ta oleks varjanud enda vara või ei oleks andnud kohtu nõudel teavet. Võlgnik on olnud kohtule kättesaadavad, esitanud aruandeid ja osalenud kohtu ärakuulamisel. 7

2-18-19559 PankrS § 173 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. PankrS § 173 lg 4 kohaselt peab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. PankrS § 173 lg 5 kohaselt ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Sama sätte lg 6 kohaselt on võlgnik kohustatud pool pärimise teel saadu väärtusest usaldusisikule üle andma. Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 132 lg 1 kohaselt sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. TsMS § 132 lg 1 2 kohaselt kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib sõltumata võlgniku suhtes läbiviidavate täitemenetluste arvust arestida ühes kuus kuni 20 protsenti sissetulekust, mis ei ole suurem kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sissetulek, millest on maha arvatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Sissetulekut ei arestita, kui see jääb alla Statistikaameti poolt avaldatud arvestusliku elatusmiinimumi. Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata lapse elatisnõude täitmisele. TMS § 131 lg 1 punktide 5 ja 6 1 kohaselt ei saa pöörata sissenõuet Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetustele, stipendiumitele, sõidu- ja majautusteotustele ja toetustele ettevõtluse alustamiseks ning töövõimetoetusele. Võlgnik I Y on menetluse kestel saanud töötasu peamiselt 144-363 eurot kuus alates 16.09.2024 on võlgnikul sõlmitud osalise koormusega tööleping tunnitasuga 5.20 eurot tunnis (bruto). Muus osas on võlgniku sissetuleku moodustanud töövõimetoetus. Menetluse kestel ei ole võlgnik võlausaldajatele väljamakseid teinud, kuid Eesti Vabariigi nõue Maksu- ja Tolliameti kaudu on rahuldatud enammakstud tulumaksu tagastuse arvelt. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et PankrS § 2 teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majandusalguseks ning normaalseks sotsiaaleluks. Kui võlgniku käitumises ei ole PankrS § 175 lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (vt nt Riigikohtu 4. mai 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14, ja selles viidatud 17. aprilli 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13, p 11). Võlgnikul muu vara puudub. Kohtule ei ole ka teada, et võlgnik oleks saanud pärimise teel vara, mille väärtusest poole oleks pidanud üle andma usaldusisikule. Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole tahtlikult PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi rikkunud. Võlgnik on kohtu hinnangul PankrS § 173 sätestatud kohustuste täitmisel olnud piisavalt hoolikad ning teinud mõistlikke pingutusi. Samuti ei leia kohus, et võlgniku käitumises esineks võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud süülist tegevust. Kohus leiab, et võlgnik tuleb lugeda isikuks, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Kohus ei tuvastanud menetluse kestel põhjuseid, miks võlgnik ei peaks saama uut võimalust. PankrS § 175 lg 3 alusel ei või keelduda kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Kohus kuulas ära võlgniku kohtuistungil. Võlausaldajad esitasid kohtule kirjalikud 8

2-18-19559 seisukohad, kuid istungil ärakuulamiseks soovi ei avaldanud. Võlausaldaja Aktiva Finance Group OÜ kohtule seisukohta ei esitanud. PankrS § 175 lg 4 alusel peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohus on võlgnikult teavet küsinud ja võlgnik on kohtule teabe esitanud. Võlgnik on andnud kohtule vande kohustuste täitmise kohta. Kuivõrd võlgnik on kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud nõuetekohaselt oma kohustusi, ei ole rikkunud süüliselt võlausaldaja huve ning on teinud menetluse ajal pingutusi, et tegeleda tulutoova tegevusega ning puuduvad PankrS § 175 lg 2 või lg 4 sätestatud alused, mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, leiab kohus, et võlgnik on võimalik PankrS § 175 lg 1 alusel pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kohus vabastab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Kuna kohus on otsustanud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kohus määras usaldusisiku ülesandeid täitma võlgniku enda ning kohustas võlgnikku esitama kohtule igal aastal aruande usaldusisiku kohuste täitmise kohta. Võlgnik on kohtule esitanud lõpparuande ja kohus loeb PankrS § 172 lg 4 toodud kohustuse täidetuks. Kuna kohus lõpetab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, tuleb võlgnik usaldusisiku kohustustest kohustustest vabastamise menetluses vabastada. Kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 175 lg 7). Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed Kohus selgitab, et vastavalt PankrS § 176 on võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed järgmised: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu;

2-18-19559 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üle antut võlausaldajalt tagasi nõuda. Kohus selgitab, et PankrS § 177 lg 1 esimese lause järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib võlausaldaja PankrS § 177 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. PankrS § 175 lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud, võivad võlausaldajad ja võlgnik esitada määruskaebuse. Menetluskulud TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus algatas võlgnike kohustusest vabastamise menetluse võlgnike avalduse alusel, kelle huvides tehakse lahend. Kohtu hinnangul on võlgnikud TsMS § 172 lg 1 kohaselt menetluskulusid kandma kohustatud isikuteks. Seetõttu kohus jätab menetluskulud võlgnike kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kohus tuvastas, et võlausaldajad on osalenud menetluses oma töötajate kaudu, mistõttu ei saa neil olla lepingulise esindaja kulusid. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et võlausaldajad oleks teinud muid toiminguid, millega kaasneksid võlausaldajatele menetluskulud. Kohus järeldab, et võlausaldajatel menetluskulud puuduvad. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik