Muud › Muud hagiasjad

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 1 sätestatud lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt 1(3)

rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks. Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit ning seetõttu tuleb otsuse peale esitada apellatsioonkaebus, peab menetlusosaline 10 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kättetoimetamisest teatama Viru Maakohtule kirjalikult, et soovib esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Kui menetlusosaline teatab apellatsioonkaebuse esitamise soovist, teeb kohus täiendava otsuse, millega täiendab kohtuotsust kirjeldava ja põhjendava osaga. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Kohus menetleb hagi lihtmenetluses ning täiendava kohtuotsuse tegemisel piirdub kohus põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates. Kui menetlusosaline ei ole kohtule 10 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kättetoimetamisest teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatanud menetlusosalisel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates täiendava otsuse tervikteksti apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Kostja esitas maakohtusse hagi hageja vastu elatise nõudes. Viru Maakohus 13.10.2015 tagaseljaotsusega rahuldas hagi ja mõistis V K välja L K kasuks elatise 195 eurot kuus alates 09.06.2015. Tagaseljaotsus oli tagatiseta viivitamata täidetav. Viru Maakohus taastas tsiviilasjas menetluse V K kaja alusel ja jättis hagi elatise nõudes 05.02.2016 otsusega rahuldamata. Kohtutäitur Andrei Krek oli enne elatise asjas tehtud kohtuotsuse jõustumist V K töötasult kinni pidanud 390 eurot. L K pole vaatamata ettepanekule alusetult saadud raha vabatahtlikult vastanud ega raha hagejale tagastanud. Hageja leiab, et kostja on tema arvel alusetult rikastunud ja palub hageja töötasult kinnipeetud 390 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Kostja seisukoht

2(3)

Kostja hagi ei tunnista. Elatis on välja nõutud ja tasutud ajavahemiku eest, kui kestis Viru Maakohtu menetlus , mis rahuldati kostja kasuks tagaseljaotsusega ja oli viivitamatult täidetav. Kohtutäituri kaudu laekus kostja pangakontole 21.01.2016 267,45 eurot. Kuna sundtäideti kehtivat kohtuotsust pole tegemist kostja hageja kulul alusetult rikastunud. Kohtu põhjendused TsMS § 456 lg 3 järgi tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei saa esitada kaja ega apellatsioonikaebust. TsMS § 468 lg 1 p 2 järgi kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamatult täidetavaks ja § 461 lg 3 alusel täidetakse otsus sissenõudja avalduse alusel. Kohus tuvastas, et Viru Maakohtu 13.10.2015 tagaseljaostuse peale esitatud kaja alusel on kohus menetluse tsiviilasjas nr 2-15-10652 uuendanud ning teinud 05.02.2016 otsuse, millega jättis L K hagi V K vastu elatise nõudes rahuldamata. Hageja esitatud palgatõendist nähtub, et hagejale arvestatud töötasust on kinnipeetud elatis detsembris 2015 summas 195 eurot ja jaanuaris 2016 summas 195 eurot. Kostja on õigeks võtnud ja tõendanud, et kohtutäitur Andrei Krek arveldusarve kaudu on tema pangakontole laekunud 21.01.2016 elatise ja elatise võlana täitedokumendiks oleva Viru Maakohtu 13.10.2015 otsuse nr 2-15-10652 alusel 267,45 eurot. Varasema perioodi kohta kostja väljavõtet arveldusarvest kohtule ei esitanud. Võlaõigusseaduse § 1028 lg 1 järgi kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kui kohtutäiturile esitatakse formaalsetele nõuetele vastav täitedokument, on ta kohustatud sissenõudja avalduse alusel algatama täitemenetluse ja tal ei ole õigust kontrollida täitedokumendi sisu õiguspärasust. Täitemenetluses täidetavateks lahenditeks on TMS § 1 lg 1 p 1 järgi ka kohtuotsused ja –määrused tsiviilasjades. Täita saab TsMS § 243 lg 1 kohaselt aga üksnes jõustunud kohtuotsuseid, välja arvatud juhul, kui kohtuotsus tuleb seadusest tulenevalt või kohtulahendi alusel viivitamata täita. Viru Maakohtu 13.10.2015 otsus kuulub viivitamatult täidetavate otsuste hulka. Seega sai seda otsust täita enne jõustumist. Kui selgub, et täitemenetluse algatamiseks õiguslik alus puudub, on võlgnikul õigus nõuda tagajärgede kõrvaldamist, näiteks täitemenetluses tasutud raha tagastamist. Käesoleval juhul tegi maakohus 05.02.2016 otsuse, millega jättis elatise nõude rahuldamata. Otsus on jõustunud. Viivitamatult täidetud täitedokumendi alusel makstud hageja raha tuleb L K kui alusetult saadu hagejale tagastada. Eeltoodust tulenevalt jõuab kohus järeldusele, et hageja nõue on põhjendatud ja tõendatud. Hagi rahuldatakse. Hageja kantud menetluskulud (riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulud 60) mõistab kohus hageja kasuks TsMS § 162 lg 1 alusel välja kostjalt. Digitaalne allkiri Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.